Beysenbi, 21 Qantar 2021
Dep jatyr 3625 0 pikir 15 Qyrkýiek, 2015 saghat 08:49

S.AHMETOV ISI: TERGEUShI KUÁGERDI TASYP JÝR

Serik Ahmetov pen Bauyrjan Ábdishev isindegi «Stali Sink» epizoty boyynsha songhy tom qarastyryluda. Sot tóraghasy Islamhan Esenbaev ekinshi epizotty qarap bolghan son, kelesi epizotqa memlekettik aiyptaushylar men advokattar tynghylyqty dayyndaluy ýshin keler aptagha deyin ýzilis jasau turaly úsynys jasaghan bolatyn. Biraq, sottalushylardyng birazy búl úsynysty qabyldaudan bas tartyp, sottyng ýzilissiz jalghasqanyn qalap otyr.

Qaraghandy qalasy Jer qatynastar bólimining búrynghy basshysy Erlan Dәribekov, sudyagha sot otyrysyn ýzilissiz jalghastyra beru kerektigin aityp ótinish bildirdi. Nege deysiz ghoy? Sebebi ol: "Bir aptalyq ýzilis arasynda qarjy polisiyasynyng qyzmetkerleri kuәgerlerdi qyspaqqa alyp, óz paydalaryna kuәlik etuge mәjbýrleui mýmkin", - dedi. Búl sottalushylar men qorghaushylardyng birinshi kýdigi emes kórinedi. Osyghan deyin de birneshe ret kuәgerler qarjy polisiyasy qyzmetkerleri tarapynan «óndeuge» úshyrapty. Biraq, qolmen ústap kózben kórmegen song eshteneni dәledeu mýmkin emes. Al sotta dәlel-dәieksiz eshnәrse qabyldanbaydy.

Erlan Dәribekovtyng sot otyrysyn ýzilissiz jalghastyru turaly ótinishin zalda otyrghandardyng kópshiligi әrtýrli qabyldady. Birazy jaqtasyp, jalghastyra beru qajettigin aitsa, endi biri demalulary kerek ekenin algha tartty. Sonynda sudiya sottalushynyng ótinishin alda taghy qarastyratyndyghyn aityp  ashyq qaldyrdy.

Búl oqigha keshe tanertegi otyrysta bolghan edi. Týski ýzilisten keyin sottalushylardyng kýdigin rasqa shygharghan bir oqigha oryn aldy. Ol - osy is boyynsha manyzdy kuәger  Lәzzat Toqsambaevanyng (bas sarapshy)  sotqa tergeushi Aleksey Shevchenkomen birge, bir mashinamen kelui. Múny sottalushylardyng biri Aydar Telgarin bayqap qalypty. Sot barysynda ol kuәgerden:

- Siz nemen  keldiniz? – dep súraq qoydy. Oghan kuәger:

- Mashinamen, - dep jauap berdi.

- Al mashinada kimmen birge keldiniz? – dep súrady A.Telgariyn.

- Onyng manyzy bar ma? Meni Shevchenko әkelip tastady, - dep jauap berdi kuәger.

Lazzat Toqsambaevanyng búl jauaby zalda otyrghan júrtty dýr silkindirdi. Sotta jauap  beretin manyzdy kuәger tergeushimen birge bir mashinada ne qylyp jýr?

"Kuәgerlerding otyrysqa qatysuyn sot qamtamasyz etedi dep kelisilgen edi ghoy. Búl jerde tergeushi Shevchenkonyng ne qatysy bar?" – dep, narazylyq tanytty Serik Ahmetov. Oghan kuәger jauyn bastalyp ketkenin, jәne «kezdeysoq» Shevchenkomen kezdesip qalghanyn, ol sotqa deyin әkelip tastaugha úsynys bildirgenin aitty. Kuәger úsynystan bas tartpay kólikke otyrghan-mys.

Bәlkim rasymen de solay bolghan shyghar. Biraq, osyghan deyin búl kuәger sot aldyna júma kýngi otyrysta shaqyrylghan bolatyn. Biraq qorghaushylar tarapynan qoyylghan súraqtargha mardymdy jauap bere almay, «úmytyp qaldym» men shektelgen son, sot tóraghasy oghan qosymsha qújattardy alyp, dayyndalyp keluge mýmkindik bergen edi. Al, onyng demalysta «dayyndalyp»  kelgen týri әlgindey boldy.

Núrlyhan Qalqaman

Abai.kz 

0 pikir