Senbi, 23 Qarasha 2024
Ómirding ózi 7999 0 pikir 14 Qyrkýiek, 2015 saghat 12:21

QAYDA KETIP BARASYN, QARTTARYM-AU!

Bala kezimizde auylda kýmistey jarqyraghan appaq saqaly ózine qúp jarasqan, jýzinen núry, kózinen oty shashyraghan qariyalar bolushy edi. Olar otyra qalyp malaqayyn sheshkende, ishinen taghy bir júqa taqiya kórinetin.

«Kimning balasysyng ei»? deytin. Biraq kimning balasy ekenindi olar sezip túratyn. «Qaydan bildiniz»? desen, «kózing aityp túr» deytin. Qaltalarynan uystap kәmpit alyp shyghyp, jaghalay taratatyn. Keybireuining tipti qorjynynda aq mata jýretin. «Ony biz «aqyreti», oilamaghan jerden qisaya qalsa, eldi әure qylmay, shyghyndamay sol aq matagha orap kómsin degen niyeti» dep estiytinbiz. Qorjynynyng bir basynda ósiyet jazylghan bir paraq qaghaz ben shýberekke týiilgen azyn aulaq aqsha jýretin (ony da ózining dýniyeden ozghannan keyingi júmysyna júmsau ýshin saqtaydy degendi qúlaghymyz shalatyn). Egerәki, olardy әlgi qariyanyng dostary nemese alys-jaqyn jegjaty bolyp keletin orta jastaghy adamdar dýken nemese bazar manynan kóre qalsa qariyanyng aldynda qaughalaqtap jýgirip múz qant (nauat) nemese órik-meyiz sekildi shay ishkende jeytin taghamdardy qoyarda qoymay alyp berip jatatyn. Al ol qariyalar qonghan jerin dumangha bólep hisa-dastan oqyp, óleng aitatyn. Analarymyz, әpkelerimiz olardyng atyn esty sala jaulyqtaryn týzep, býrkenip, qymtanatyn. Qyzdar aldynan ótpek túrmaq, bir әdepsizdigimizdi kórip qalyp úryspasyn dep, alystan qashatyn. Ol qariyalarymyz bolsa әiel ataulygha kóz salyp qaramaytyn. Araq pen temekini bylay qoysyn «haram» dep mandarin men apelisinning ózin jemeytin qariyalarymyzdy da kózimiz shalghan. Keybir әulie shalys qariyalar da kýni býgin esimizde. Basyna temiretki shyghyp, dәrigerler em qoldana almaghan  balalardyng basyndaghy әlgi temiretkisine qúran ayattaryn jazyp emdegenin, kózding shiqanyn, kózding shelin taghy basqa aurulardy, bәlendey oqyghan oquy bolmasa da, dem salyp jazghanyna, әrdayym tilegen dúghasynyng qabyl bop jatatynyna, qayran qalatynbyz.   

El bolyp, etek-jenimizdi jinap, tәuelsizdikti bekemdegen býgingi tanda olar nege joq?. Qayda? HH ghasyrdyng basynda Ahmet Baytúrsynúly «tildi oqyghandar qúrtady» degen edi. Álde olargha shynymen de oqu ótip ketti me? Qazirgi haly qalay ózi? Sәl ayaldasaq.

Almatygha alghash kelgende vokzaldan bastap, ózimiz jýrip ótken Abay kóshesining boyynan bet-auyzdan sau tamtyq joq, araqqa sileyip toyyp alghan shaldardy kórip kózimiz tórteu bolghan. «Balam basymdy jazyp bershi»? dep alaqan jayghanda alghashynda týsinbegenbiz. «Qazaqta da qayyrshy bar eken-au»! dep qynjylghanbyz. Sosyn kózimiz ýirenip ketti me, joq olar shetinen o dýniyelik bolyp ketti me, azayghanday kórindi. Sóitsek olar әli de bar eken. Týrli by keshterinde, meyramhanalarda, qorqor barlarda tipti týngi klubtarda mekendep jýripti. Áneu bir úyat jaylaghan kóshelerde ózderining nemeresimen jasty, búzylghan qyzdargha qyljaqtap túrady dep aqparat kózderinen estip yaky oqyp jatamyz. Ótkende 77 jastaghy bir aqsaqaldyng «SPIYD» dertin júqtyrghanyn estip, betimizdi bastyq. Áyeli bola túra, ózinen 35-40 jas kishi әielmen, әueyi bop jýrip, osylay masqaralyqpen әshkerelenip, kýlli qazaqstandyqtyng betine kýie jaqqany taghy bar. Ótkende osy Almaty qalasyndaghy bir 70 jastar shamasyndaghy qariyanyng ýiinde boldyq. Ózining últshyl ekenin dәleldep qalugha barynsha tyrysyp, auzy jabylmay kýlli qazaqty, kýlli adamzattyng qasiretin sheshetindey kórinip ishimdik iship «gәukip» otyrghan. Birde syrttan dәret alyp kelgen on bes jastar shamasyndaghy nemeresi odan «Ata, qúbyla qay jaqta?» dep súramasy bar ma? Atamyz bolsa týieden týskendey etip «men qaydan bileyin» dep dýnk etti. Artynsha kenk-kenk kýlip, mysqyldap, qúbylany bilmegendigi ýshin jýzinen maqtanysh sezimi úshqyndap túrdy.

Biraz jyldar ilgeri, men bir aty darday memlekettik mekemede qyzmet atqaryp jýrdim. Aty darday bolghan song ba, ne týrli adamdar sabylyp kep jatatyn. Jas qyzdar da kóp keletin. Jasy alpystan asyp, jetpiske taqaghan, ghylymy ataghy tauday, lauazymdy agham boldy. Qashan kórseng jas qyzdarmen dәlizde betpe-bet kep shýiirkelesip túratyn. Jәne osyny әdetke ainaldyrghan. Áyteuir bir qyz kele qalsa, toqtatyp alady da, kim ekenin, qaydan, kimge kelgenin súrau ol aghamnyng әdetine ainalghan. Al ózi kitabyn oqyp tәnti bop jýrgen barmaqtay qyzy ýshin, aghasyn attap ótu әbestik bop ketken. Meyli, ruhaniyat turaly «әngime» bolsyn, bәri bir qyz ben shaldyng onashalanyp alyp saghattap әngime dýken qúruy sóleket aq. «Etimdi shal sipaghan qúrt jesin dep, jartastan qyz qúlapty tereng sugha» degen namysty ólimnen joghary qoyatyn Abaydyng keyipkeri býginde joq.   

Keyde kósheden, bazardan nemese toydan jas qyzdargha emeshegi ýzile, tamsanyp qarap túrghan atalarymyzdy, ózderi qaraghanymen qoymay «bóksege qarashy, qanday-ә?» dep tamsanyp qoyyp iyegimen ketip bara jatqan qyzdy núsqaghanyn kórgende, «Qodardy tastan qúlatqan» Qúnanbaydy saghynasyng shirkin. Tamaqty sol qolmen jep, beluardan joghary jalanash, dastarqannan betin sipamay attap ótkende qynjylghannan shyday almay, birdene degen bolasyn. «Sen ana jaqqa baryp kelip pe edin? Jýreging taza bolsa boldy emes pe!» deydi bitti. Auzyng jabylady.

Bir joly bir qariya ýiining aldynda, bir kózin qysyp aspangha qarap túr eken. Meni kóre salyp: «Ayaz әlindi bil, qúmyrsqa jolyndy bil» dep aldy da sózin jalghap: «Myna ayaz nege әlin bilmeydi ei» demesi bar ma?. Maqaldyng mәnisin týsindirdim de, ishtey «qazaqty bir auyz sózben toqtatqan qayran qarttarym-au qayda kettinder?» dep qatty jabyrqadym. Bir atamen yaghny әkemnen de ýlken bir aqsaqalmen (óz sózimen aitqanda jigitpen) kafede keshki as ishtik. Ol kisining әieli,  úl­-qyzdary bar-túghyn.  Aghamyz biraz siltep jibergen. Ortany bermey aq ter, kók ter bop biylep әlek. Tipti úl–qyzdarynyng ózin, biylep-shorshyp ortadan siyryp shygharghan. Áyeli ie bola almay zar qaqsap jýr. Tura «mónkigen baytalday» es aqylymyzdy shyghardy. Janymyzgha  eng batqan jeri, qayta-qayta qyrghyzdyng «qyzyl órigine» biylegeni boldy. «Qyzyl órikke» әr tapsyrys bergeni «myng tenge eken». Áy aghamyz keminde segiz-toghyz ret tapsyrys berdi-au deymin. Qyzyl órik shyrqalsa boldy, jyny qysqan baqsyday ortagha atylyp shyghyp biyleydi-au, kelip. Kempiri jayynda qalghan. «Qyzym qarap túr-au! Úyat-au!» dep shimirikpeydi. Dayashy qyzdardy shetinen «byqpyrt tiygendey qualap» әbden mazasyn aldy. Tek qana kafedegi ne jesir, ne boydaq ekeni belgisiz iship alghan kelinshekterge aghamyz jaqsy ermek boldy.

 Osynday shaldardy «aqsaqal» deuge kele me ózi. Aqsaqal dep qazaq qariyalardyng ishindegi eng abyroylysyn aitqan. Birinshi maghynasy qarttyqty qúrmetteu bolsa, ekinshi maghynasy bir auyldy auzyna qaratqan qariyalardy aitqan. Halyqtyng olardyng qúrmettegeni sonsha olardyng aldyn kespeytin, ózderi shaqyrmasa dastarqandas bolugha da bata almaytyn. Ýilengen jastar, sapargha, oqugha, joryqqa ketkender olardan bata almasa, attap baspaytyn. Jana tuylghan sәbiylerge sol kisilerge at qoydyryp, auzyna týkirtetin. Al qazir «aqsaqal» degen kiyeli esimdi olargha arnay alamyz ba? Eger atay qalsaq, olar qalay qabyldaydy.

Bir joly bir top ziyaly qauymmen birge dastarqandas boldym. Asaba jigit el maqtanyshy bolghan, sol dastarqannyng gýli bop jaynap otyrghan 70-ten jasy asqan, almaghan ataghy joq bir aghamyzdy, anyghy atamyzdyng kýlli ataghyn aita kelip sóz berdi. Ataghy aitylghanda kýlimsirep tyndap otyrghan әlgi atamyz, «aqsaqal» degen kiyeli ataudy estigende, ózin jas sezinetini sonshalyq, asauday tulap, asabanyng «it terisin basyna qaptamasy bar ma»?

Ata, «bata berinizshi» deseng tos aitatyn, nemese «Qoyshy ei! Men ondaydy bilmeymin ghoy! Ózing aq bere bershi!» deytin jýzinde meyir, kózinde núr joq, tek qana agharghan shashy men boq toly qarny bar, ata qaz qúsap taltandaghan, artynan qarasang jigittey kórinetin shaldar qaptaghan myna zamanda, Múqaghaly eger tiri bolghan bolsa «azayyp bara jatyr qariyalar» degen ólenin jyrtyp tastap «qariyalar tausyldy-au» degen óleng jazar ma edi, kim bilsin!  

Kósh týzeler, zaman onalar, jas terek, bәiterek bolar. Sol kezde qazirgi  «qolynda qúmany men qúrany bar» jas óskinder, jetilip qariya bolar, elge biylik aitar, janaghy dýbәralardyng ornyn basar dep ózimizdi júbatqan bolamyz. Osyghan da ýshkir. Tek qana tәuelsizdik aman bolsyn!

 

Erbolat Ábikenúly 

Abai.kz      

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1483
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3255
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5504