(әngime)

Týn kórpesin jamylyp, әjesi qús tósegine jantayghanda Ayshanyng aiparaly aqshanqan búlttarymen qauyshyp jay ghana kýbirmen "bayayayaghyda..." dep dausyn kerimdey sozyp ertegi bastaushy edi. Sol shym-shytyryq ertegining elesi kóz aldyn kólbeytin. "Bayayayaghydaaa..."  Sheksiz alqarakók aspan men aidarly kýn, búdaq-búdaq búrqyraghan qúiynday búlttyng ishinen әspettelip anyzdardyng elesi payda bola ketetin. Bayaghyda... adamdardyng zeyini súnghyla zerek, qiyalynda shek joq eken.

Qolyna týsken temir bolsyn, aghash bolsyn jan bitiretindey ústanyng ústasy, sheberding sheberi bolypty. Bir kýni sheberding qiyalyna qanat bitip, aghashtan appaq qanatty arghymaq jonypty. Talay týn men kýnning manday ter enbegimen has túlpardyng bolmys bitimi qúiylyp, mýshe mýshesi býlkildep, jer tarpyp yshqynyp túr eken deydi. Sóitip, qanatty arghymaqqa jan bitip, kýnde týn kórpesin jamylghanda aspangha samghay úshyp sheber ghayyp bolady eken. Arghymaq qanatyn jayghanda aqqan júldyzday zymyraydy eken. Sol sheberding pyraghyna kózi týsken qyzghanshaq kórshisi bir kýni sheber úiyqtap jatqanda bauyzdap óltirip, atyn iyemdenbek bolady. Biraq, óz iyesining iyisin qashyqtan tanityn pyraq ózgege shylbyryn da ústatpay yshqynyp, jer tarpyp әlgi kórshisin janshyp óltiripti. Sheberding óli denesin kórgende pyraqtyng kózinen jas parlap, úzaq joqtapty da kókke qaray samghay úshyp ghayyp bolypty. Arghymaq ara túra iyesin saghynghanda júldyzdardy kóktey ótip bir kisinep joq bolady eken...

Ayshanyng aqsha búlttarmen kómkerilgen әlemi dýr silkinip, armanshyl qiyalyna qanat bitetin. Bayaghydaghylardyng ýni sәby jýregin tilip, sana sanylauyn ashyp jibergendey jýregi alyp úshady.

Aysha әjesining keng bauyryna tyghylmaq bolyp aunap týsip edi, әjesi ornynda joq bolyp shyqty. Kózin jalma jan ashyp aldy da, kólegeylenip jatqan bólme ishin sýzip shyqty. Ájesi syrtqa shyghyp ketken eken. Qabyrghany jaghalap syrtqa bettedi. Aspannyng aimanday aiy jerge tónerdey bolyp dala jaryqqa shomylghan. Aq әjesi ay sәulesine shomylyp býkshiyip otyr.

- Á, jaryghym, nege shyqtyn? Úiyqtay ghoy botam, qoryqtyng ba? Aysha alapat aspannyng sarmayaday tolysqan jaryghyn qimay ýnsiz qalghan. Úshar basy Ay tiregen terekterding shýpirlep shayqalghan japyraqtary jenil samalmen bayau tenselip yrghalady. Aysha әjesining qasyna otyra ketti. Aq әjesi qatpar-qatpar mandayyn jastap, tereng kýrsinip aldy.

- Áje, ay jerge jaqyndap qalypty. Týsip ketpey me?

- Jogha, ol týsip qaytsin. Qayta tuady, qayta tolady. Bayaghyda tolysqan aimen qoshtasyp, jana tughan aimen kórisushi edik. «Ay kórdim aman kórdim, bayaghyday zaman kórdim. Jana ay jarylqa, eski ay esirke» dep belimiz talghansha ýsh ret iyiletinbiz.

- Áje, - degen tomsyrayyp Aysha.

- Áu...

- Áje, men de qartayam ba?

- Men de sendey bala boldym ghoy. Ájesi bes jasar Ayshamen ýlken adamdarsha sóilesedi. Alayda, Ayshanyng anau aiday aqberish sanasyna әjesining bala keypi qansha oilansa da elestemey-aq qoydy. Ájesi dәl osy qalpynda payda bolyp, dәl osy qalpynda jýretindey kórindi.

- Sonda kórshi Mәdiyding әjesi qayda ketti?

-  Kórshi Mәdiyding әjesi aq sharby búlttargha otyryp, anau Aydyng arghy betine ketken.

-   Sonda qashan qaytady әjesi?

-  Aydyng ar jaghyna ketkender oralmaydy jaryghym. Biraq, aq jauynnyng dýrkin-dýrkin lebinen kóterilgen aqsha búlttarmen Mәdiydi kóruge kelip túrady.

-   Sonda sen de sol sharby búlttargha minip ketesing be?

-  Men de Qúdaydyng jazghan kýni sharby búlttargha minip aidyng arghy betine ketemin, ainalayyn botam.

-  Onda men de ósip, qartayyp, eluge, sosyn alpysqa kelemin de, sosyn sol sharby búlttargha otyryp alyp aigha ketemin be?

- Sen be, jaryghym, aqyldy qúsym menin, aidyng ajary, kýnning kirpigi, júldyzdyng jalyny, jerding jýregi - sen kóóóóp ómir sýresin.

      Ayshanyng kónili júmsady, әjesi aldyna alyp alauday appaq aigha qarady. Marjanday móltildep әjesining jýzinen tamshylar ýzilip Ayshanyng keudesine qúlady. Aysha da alghash ret ghúmyrdyng kelte, qyp-qysqa ekenin sezindi. Biraq, dep oilady Aysha ishinen, ne oilaghanyn aita almady, sәby sanasy ne oilaghanyn da jory almady, biraq, ómirge kelu men ketuding mәnin úghynghysy kelgenin týisindi. Kózi móltendep, botaday janary jasaurap aigha qaraghan.

- Appaghym, aidyng arghy betinen appaq sharby búlttargha minip, seni qatty-qatty saghynghanda kelip túramyn.

-  Qalay kelesin? Seni әkeme kórgenimdi aitsam renjip jýrmey me?

-  Sen tәtti týster kórip, úiyqtap jatqanynda betinnen osylay shóp etkizip sýiip ketemin.

Ayshanyng appaq kónili osyghan sendi. Mәdiyding әjesi de shabarmanday shapshyp keletin búlttargha minip alyp, Mәdiyding betinen sýiip ketetinine imanday sendi.

***

Aysha kýnúzaqqa әjesining úrshyq iyirgen qolyna qadalyp, qasynan bir eli shyqpay talay әngimege bógetin. Qonyr-qara shiyrshyq jýnning shiyin júmsartyp, týtisetin. Ájesi ong ayaghyna úrshyqty kerip ainaldyrghanda zyrylday zulaghan úrshyqtyng jýndi iyirip qylday sozyp bergenine tandanady. Ájesi eski zamandardyng kózden ketse de kónilden óshpegen qily-qily tarihyna sýngiydi. Bayaghyda... Ájesi bir baydyng túla boyy tal ózegi jalghyz qyzy bolghan eken. El-júrt qara tizimge iligip, qara júmysqa jegilgende әkesining múrty shabylmay, óristegi malynyng sheti búzylmay otyra bergen eken. Sonau qandy qyrghyn ashtyq jyldary da el azyq izdep toz tozy shyqqanda әkesining azyn aulaq saqtap qoyghan azyghynan aman qalypty. Biraq, el keyinnen es jiyp әldengende ómirboyy baydyng qyzy dep betine basyp, oqugha jolatpaghan.

Ángimege bir qúlaghy týrik ýlken әpkesi aralasyp:

- Áje, tipti óz atyn da jaza almaydy, - dep eki qasyn oinaqtatyp kýledi.

- Oqudy da bilmeysiz be,- dep tandanady Aysha.

- IYә, әkem de oquy qúrsyn, esh qazaq oqymay-aq ghúmyr keshti ghoy. El qatarly ómir sýrseng boldy, dep sol oquyna tyqpalaghan joq.

- Áje, siz tipti, soghysty da kórdiniz ghoy a? – dep әpkesi qazbalay týsedi.

- Eee, bәrin kórdik qoy.

- Qorqynyshty ma? – dep kóz janaryna ýrey tolghan Aysha әjesine qadala týsip. - Jogha, balam, soghysty kórgen joqpyz, maydanda bolmadyq, tek onyng eldegi qasiretin aitsayshy, - dep әjesi tereng oilargha shógedi. Ájesining ýnsizdiginen aityp bolmaytyn tereng qayghyny andaydy. Ápkesi auyzghy bólmede jýrip Ayshanyng auzyna týspegen súraqtardy qoyady:

- Áje, ashtyq jyldary adamdar kóp óldi me?

- IYә, әr jerde qatyp qalghan ólikter jatatyn. Tipti, solayynsha kómilmey ketken qansha jaryqtyqtardyng denesi sasyp, shirip jatty ghoy. Oi, Allam -ay! Bir kýni, boyym ósip boyjetken shaghym edi, ol kezde jer aidap egin ege bastaghan kez, ketpenimmen jerdi oiyp qalyp edim adamnyng basy domalap shyqty. Ishegimdi tartyp qatty shoshynyp qalghanmyn. Ákem ýshkirtip, oqytyp әiteuir emdep alghan eken. Esimde taghy qalghany, әkemmen erip say ishinde sarqyrap aghatyn ózen bolushy edi, soghan barghanymyzda kórgem, bir shal men kempir ólimsirep shóp júlyp jep jatyr eken. Ákeme qútqarayyq degenimde, olardy endi qútqara almaysyn, endi tamaq berseng ólip ketedi dep óz jónine kete barghan. Ár adamnyng óz basy ýshin kýresken kezi boldy ghoy, ózimiz de toyynyp tamaq jemedik... Ájesi úrshyqty ainaldyryp kep jibergende zuyldap talay suret syrghyp ótetin Ayshanyng kóz aldynan.

***

Qystyng úzaq týninde Aysha әjesimen ilesip syrtqa shyghady. Appaq qarmen kómkerilip, ainalany bughan syqyrlauyq ayazdan buyny qatsa da, az-maz ayaldap sam jamyraghan júldyzdargha qadalady.

- Oraza tayau qaldy. Auyzashargha dayyndyq jasau kerek. Búl bir keng Allanyng meyirimdi aiy ghoy, - deydi әjesi auzynan bir buma budy lap etkizip: - Anau aspandy torlap, qanatyndaghy jasyl marjanday laghyl tastary kóz jauyn alatyn jasyl qústyng úshyp óterin sen bilesing be? Aysha ýn-týnsiz әngimening legin kýtip túryp qalady.

- Oraza aiynyng songhy kýnderi, Qadyr týni  jalqyn týsti Jasyl qús aspandy torlap úshyp ótedi eken. Niyeti týzu, jýregi taza jaqsy adamdargha kórinedi eken. Al, búl qústy kórgen adam ghúmyrynda baqytty bolady eken.

- Áje, - deydi Aysha tandanyp: - Sen kórding be?  Jasyl qústy kórdiniz be? Ol qanday eken?

- Men, qaraghym, ony kórgem joq, onsyz da baqyttymyn. Jasyl qústy qaytem? Qúdanyng qúdireti ghoy. Ekeui qol ústasyp syrttan ishke betteydi. Al, Ayshanyng qiyaly sharyqtap, jasyl qústy elestetip kele jatady. Jasyl qús, aq qanatty pyraq. Anau qataryn búzbaytyn jetiqaraqshy. Qúiryqty júldyz. Osynyng bәrin әjem qaydan biledi eken dep oilady Aysha. Sodan beri Ayshanyng jaqsy adam bolghysy keldi. Sodan beri jasyl qústy kórsem eken deytin búla armany jýrek týbine túnyp úyalaghan-dy.

Ájesi ekeui sәresige túryp auyz bekitedi. «Qaytesin, jaryghym, saghan auyr bolady ghoy» degenine qaramay kýnde әjesine erip sәresin ishedi. Qalghyp-mýlgip úiqygha qayta bas qoyady. Ájesi kýbirlep namazgha jyghylady. Búl kezde Aysha ekinshi synypta oqityn. Mektepke baryp kelgesin kóz aldy túnjyrap, ayaghyn basa almay dymy qúridy. Múndayda әjesi «qoya ghoy, botam, oraza sening ne tenin, kel tamaghyndy jey qoy» dep auyzghy ýige ertip barady. Tamaqqa toyyp alghasyn, kónili birtýrli qonyltaqsyp «erteng mindetti týrde oraza ústaymyn» dep taghy bekinedi. Osylaysha tanghy orazasyn týsten keyin ashyp alatyn boldy. Ájesi de «Qúday sening orazandy qabyl etedi botam, ózindi qatty qinama, mektepke barasyng ghoy, auyryp qalarsyn» dep júbatyp qoyady. Jasyl qús úshyp ótetin mezgil de jetken. Qadyr týni әjesi kóz ilmey kópke deyin otyryp úrshyq iyirdi. Al, Aysha auyq-auyq tonyn kiyip syrtqa shyghyp keledi. Keyde әjesi de nemerening kónilin qimay erip shyghady. Ekeui aspannyng marjanday tógilgen júldyzyna arbalyp birneshe minut túrady. Dirdektep qayta ishke kiredi.

- Áje, jasyl qús endi kelmeytin shyghar ә? Ol әldeqashan úshyp ótken boluy kerek.

- Qalqam-au, jabyqpa, seni eseysin, kórse qorqyp keter dep Qúday taghala jibermey otyr da, - deydi kýrsinip.

- Bәse, - deydi Aysha oilanyp. - Áje men óskende jaqsy adam bolamyn ghoy.

-  Áy, tentek qyz, sen ýlk-e-e-en adam bolasyn, - dedi әjesi shattana.

Týsinde qara aspandy jaulap, qanatynda myng san marjany laulap, Jasyl qústyng qauyrsyn susyly betin sipay úshyp ótken. Jasyl qústyng jarqyly jalt-jalt etip sәule shashady. Artynan qughysy keldi. Jasyl qús jaltarmay sonau qiyrgha batyp singen... Aysha jaqsy adam bolady, baqytty ghúmyr keshedi. Soghan senimdi edi. 

***

Túrymtay túsyna ketken alaghay da búlaghay zaman tughan. Aqsha auysyp, azyqty talonmen túryp alatyn kez. Áke-sheshesining bar tapqany azyq-týlikke ghana jetetin. Alty balanyng qystyq-jazdyghyn alyp beretin qarajat qaydan bolsyn. Sol jyly el de tarshylyq kórip, kór jerdi qazyp temir saudalap kýn keshken. Aysha búl kezde jetinshini oqityn.

Sol jylghy tarshylyq ne istetpedi? Aysha zamannyng lebin anyq sezinip, erte eseygen. Bar yqylasy oquda. Mektepten bir kýn de qalmay sabaghynan qol ýzgisi kelmeydi. Alayda, qystyng qyrauly ayazy tónip, jan jýiesine deyin ýreyding qong túmany endep kele jatqan. Qystyq kiyetin ayaq kiyimi joq edi Ayshanyn. Mektepke qalay barady? Ýlken apalary da ótken jylghydan qalghan etikterin jamap, su keship kelip ayaqtary syzdaytyn. Búl da qar keshpeyin dese de qaymyjyq qar auzy ashyq etikten ótip, shúlyghyn sulaytyn. Osyghan qorynyp jýrse de mektepten qalghysy joq.

Bir kýni partalasy Mәlik ayaghyna mәsi kәlósh kiyip keldi. Onysyna ózi qobaljyp úyalar emes. Ýziliste synyptaghy balalar Mәlikti qyljaqtap, mazaqtap ta kórdi.

- Ei, ayaghyndaghy ne? Mәәә, mәsi kiyip alypty. Atandiki shyghar iyә?

- Ózin jyltyratyp sýrtip alypty. Mә, qolyndy ber, birinshi ret kóruim kempirlerding mәsisin balalar kiygenin, - dep jer jeberine jetip, aita aita auyzdary taldy aqyry. Ayshanyng da ishine shoq týskendey qylt etip ol jýr. Sheshesi «mektepten qalghyng kelmese mening mәsi-kәlóshimdi kiy» dep kýnde qaqsaydy. Biraq, Aysha mәsige qarap qorlanatyn. Múny sezgen әjesi:

- Ayshajan, kie ghoy, oghan qorynba, búl uaqytsha ótpeli kezeng qoy, biz de kezinde ne kórmedik. Balam-au, kie ber, el-júrt aitsa aitar, auzy talyp kózderi de ýirenip ketedi, - dep qanattandyra týsken. Aysha kelesi kýni Mәliktey jyltyratyp sýrtip, mәsi kәlóshti kiyip bardy. Qyzdar jaghy myrs-myrs etip, bir birine qarasqan. Biraq, zamannyng zapyranyn týisingennen bolar, Ayshany mazaqqa ainaldyryp, tiyise qoymady. Mәlik ekeui әldekimderdey etigim joq, kiyimim joq dep qysy boyy ýiinde jatyp almady. Ol kýnder de ozyp, bәrining sanasynan sypyrylghan. Aysha biledi, sezedi, onyng baqytty shaghy alda. Múnyng bәri baqytqa jeteleytin soqpaq qana. Soghan júbanady Aysha, aqsha búlttarmen kómkerilgen jarqyn bolashaghyna senedi Aysha.

***

Aydy ay úrlap, jyldar jylgha tútasty. Talshybyqtay tenselip Aysha boy jetti. Ájesi búl kezde beli býgilip, sharuadan qalghan. Ayshanyng әke-sheshesi enshisin alyp, әjesinen bólek ketti. Biraq, Aysha qúdanyng qútty kýni әjesinen habar alyp, qydyrystap kóp baratyn.

Mektepti bitiruge eki jyl qalghanda әjesi mýldem ayaq basyp jýre almay qaldy. Tipti, qúlaghy da barghan sayyn nasharlap, tili kýrmelip sóiley almady. Tek ymdap, sybyrlap әreng sóileytin. Ájesining bar kýtim baby kishi aghasynyng minezi kespekteu kelinshegining moynyna artylghan. Arsyng gýrsin  jengesining minezinen qaymyghyp, tipti әjesine de bara almay qalatyn.  Bara qalsa, әjesi ýnemi «su bershi» dep ymdaytyn.

Bir kýni jengesi qydyrystap ketip әjesi aghasymen qalghanyn estip bardy. Ájesining qonyrqay kózi móltendep, Ayshagha emirene týsedi. IYiskep mauqyn basqasyn, sybyrmen әldeneni týsindirip ymdady.

- Ýide jengeng joq qoy. Qaraghym, juyndyrshy, - dep sybyrlady әjesi.

- Ýsti basym әbden kirlendi. Tyrnaqtarym da ósip ketti. Erteng ana aidyng arghy betine keter bolsam, el-júrt kórip «úyat-ay, masqara, balalary juyndyrmapty» dep betterin shymshymay ma?

Aysha aidyng arghy betining qay jaq ekenin búl kezde jaqsy biletin.

- Áje, óziniz túra alasyz ba?

- Túra almaymyn ghoy, birdeme etip kóterersin, - degen qyryldap. Múnly kózding jaryghy sóngendey tym alystan shýnireyip kórinip ketti Ayshagha. Sausaghyn alyp betine qoydy. Sonda әjesining soyauday tyrnaqtaryna kózi týsken. Jeztyrnaqtay tyrnaq jer jyrtatyn bolypty. «Qoy, bas tartqanym bolmas, nede bolsa, agham syrtta jýrgende jyldam sugha týsirip alayyn» dep bekindi. Kireberis auyzghy bólmede su jylytyp, dayyndap boldy da, әjesin olay aunatyp, búlay aunatyp әreng sheshindirip aldy. Ýstindegi toz-tozy shyqqan aq jeleng kóilegin qaldyryp, eki iyghynan demep, jambasyn jerge tósep sýirey jónelgen. Álsiz eki ayaq terektey tariyp jerdegi kilem kiyizding búryshyn týrip keledi.

Mandayynan ystyq ter shyp bergende auyzghy ýige әjesin jetkizdi de, jyly su qúiylghan sharagha baladay «әup» etkizip otyrghyzdy. Sәbiydi baptaghanday әlpeshtep, әjesining moynynan, basynan qúshaqtap sýiip qoyady arasynda.

- Au, qaraghym au... - dedi әjesi kýbirlep, - bar baylyghymdy kóretin boldyng ghoy.

Ayshanyng úyang jýzi qúbylyp úyalghan synay tanytqanymen, sharuany jyldam bitireyin dep әjesining aq boz kóilegin sylyp tastady. Áueli aq seldir  shashyn sulap, juyp aldy. Sosyn ýsti-basyn «kәne, qoltyqty ashamyz, kәne endi, moyyndy kóteremiz, endi arqany ysqylaymyz» dep әr qadamynda auzyn jappay qaqsap, әjesin ainalsoqtap juyndyryp aldy. Sharadaghy su súrlanyp, qonyrqaylanyp kirlenipti. Áuelgidey «әup» etkizip sharadan kóterip aldy da, jaqsylap qúrghatyp sýrtti. Soyauday sazaryp, qabattanyp ketken tyrnaqtaryn qidy. Taza kóilekterin ret-retimen kiyindirip, qayta jambasyn jerge tósey tósegine  qaray sýireley jónelgen. Ornyna jatqyzyp ýstin býrkep tastady. Terge bókken Aysha auyzghy ýidi tazalap, jinap kelgende әjesi maujyrap terlep jatyr eken. Kózi kýlimdep, auzyn bolar bolmas jybyrlatty da kózin júmghan. Aysha әjesining ne degenin úqpasa da, ishtey jaqsy sóz aityp, batasyn bergenin úqty.

***

Bir aptadan son, maqtaday úlpa búlttargha otyryp aq әjesi kete barypty.  Aysha mektepke jinalyp jatyr edi, alba-júlba shashy jayylyp, jengesi ebil-sebil jylap "apam qaytty" dep estirtken. Aysha ýnsiz qystyghyp, kóshege ytqyp shyghyp aidalagha qashqan. Mamyrdyng maqpal tany edi. Kók jýzinde kýlimsirep kýn bara jatqan qyrdan asyp. Batystan bir shókim búlt kele jatyr edi shabarmandanyp. Týzge baryp aghyl tegil jylady Aysha. Appaq aiparaly aspannyng aqshuaghymen qauyshyp bara jatqan әjesin qimay jylady Aysha. Endi anau mektepke barar jolda aq kóilegi agharandap, beli býkshiyip әjesi múny kýtip otyrmaydy. Endi anau ózenning arghy betinde búl saghynyp izdeytin esh maghyna joq. Endi... búl ómirde ózin sheksiz sýietin ystyq jýrek joq. Tughan anasy eshqashan eljirep ayalap, mauqyn basyn meyirim tókpepti. Esine sonau bir jyldary әjesining әngimesi týsken.

Besinshini oqityn kez. Mektepten únjyrghasy týsip múnayyp kelgen Ayshanyng týnerinki qabaghyn bayqap, әjesi qasyna shaqyrghan.

- Aynalayyn,botam-au, ne boldy? Kim renjitti?

- Orys tili sabaghynan shyghyp bәri meni mazaq qyldy.

- O, nege?

- Gerasimdi jaqsy adam emes deydi.

- Kerasim degen kim? Klastasyng ba?

- Jogha, Turgenevti bilesing be? Onyng "Mu mu" degen әngimesin sabaqta ótkenbiz. Sol jerde mylqau kisi bar Gerasim degen. Sabalaq itti qútqaryp jaqsylyq jasaydy.

- Aaaa, solay ma? Ony nege jaman adam deydi?

- "Ýsti basy kir qojalaq, ózining tili joq mylqau bolsa, qalay jaqsy adam bolady?" dep múghalim kýldi maghan. Al, balalar sabaqtan shyqqasyn meni "Gerasiym", "mumu" dep mazaqtay bastady.  Áje, aitshy tili joq bolsa jaman adam bola ma?

- Jogha, tili bar adamnyng bәri jaqsy adam dep kim aitty? Múnayma balam, aita bersin, Kerasim jaqsy adam.

Aysha ýsti-basyn auystyryp jatyp, ózin kópten mazalaghan súraqty tótesinen qoyghan:

- Áje, sol Turgenevting bir shygharmasynda, anau aghamnyng segizinshi klastyq әdebiyetinen oqyp aldym, sol jerde bir kisini "ol myna ómirge nege kelip, nege ketkenin bilmeytin adamdardyng qatarynan edi..." dep tanystyrady. Myna ómirge nege keldik, әje, aitshy? Ol adamdardyng qataryna mening  de kirgim kelmeydi.       

Ájesi qadala tyndap, oilanyp ketipti. Sosyn asyqpay ilbip basyp, baqtaghy órik aghashynyng sayasyna qoyylghan sәkige otyrghan. Ájesi aldynda ýlken sanaly azamat otyrghanday sóz bastaghan.

- Ómir kirpik qaqqanday. Mine, men kirpik qaghyp edim ómirim ótti de ketti,- әjesi kirpigin qaghyp qalyp kórsetti. -  Men de sendey oinaqtaghan qyz boldym ghoy. Sәby bolyp tuylyp, aqyry saghan әje boldym. Anau, aspandaghy úshaqty kórding be? Zymyrap barady. Adam da solay ómirden zymyrap ótedi. Sol zymyrannyng artynan keyde búdaq-búdaq bu qalady, ol úlghayyp búltqa ainalady. Kópke deyin qorghasynday qalyqtap jýrip, artynan jauyn bolyp jerge tógiledi. Al, keyde sol zymyrannyng artynan bolar bolmas iz qalyp, izim-ghayym joq bolady. Sol siyaqty, ómirge adam jaqsylyq jasap, jaqsy adam bolu ýshin keledi, al sony týsinbegen adamdar әlgi adamyng siyaqty úshty-kýili izi joq, bayansyz ghúmyr keshedi. Sol sony aitqan, botashym, - dedi әjesi mandayynan iyiskep. - Esing kireyin dep qapty. Aqyly kóp Ayshamnyn... Aynalayyn!

Aysha kókpenbek sheksiz aspannyng keng tósine qadalyp edi zymyrannyng búdaq-búdaq bolyp sozylghan buyna kózi týsti. Ájesi ketip bara ma eken?

***

Eki kýnnen keyin әjesin shygharyp salugha bir qauym júrt jinalghan. Kózi tirisinde qadirlep, syiyn bilmegen jengesi bet-auzy dombyghyp, aighaygha salyp joqtau aityp otyr. Eniresken kelinderge basu aityp, ýlkender jaghy "qoy jamandyq shaqyrmandar, búl toy ghoy, jasy kelip dýnie saldy, qatty dauys qylmandar" dep tyiyp tastaydy. Ájesining janaza namazy oqylyp, denesin kóterip bara jatqanda jan jýiesi ezilip óksip jylady Aysha. Ayauly jaryqtyng әr sәti baqyt eken ghoy... Aspanda qonyrqay-súr búlttar jónkilip, jylymshy janbyr kólkigen jaspen ýilesken.

 Aysha mektebin ayaqtap, aibarly Alataumen aimalasqan Almatydaghy enseli oqu ornyna kelip týsti. Ayparaly búlttary Alataudyng aq shyndaryn jasyrghan Almatysy qúshaghyn jayyp, Ayshany  aqsha búlttaryna otyrghyzyp kete barghan. Búl endi, basqa әngimening jelisi. Qazirge, Ayshanyng armany kóp edi. Ájesining aq batasy jarylqap jaqsy adam bolady, jaqsylyqtyng núryn shashady, baqytqa qol jetkizedi... Áne, anau, Alataudyng sәukeleli basynda ýkidey ýrpiygen aqsha búlttardy kórdiniz be, sol Ayshanyng búlttary edi.

Saghadat Ordasheva