Ádette kýz kele qogham ómirinde sayasy nauqandar bastalatyn. Al biylghy kýz qarjylyq daghdarystan tughan apalas-tópelesten bastalar týri bar. Oqushylardyng mektepke barar aldynda, egin jinau nauqany endi qyzar shaqta, kedeyshilikting kebin kiygen júrt qysqa dayyndaludy bastaghan kezde el biyligi tengeni tenseltip, erkin naryqqa jóneltti de jiberdi. 
 Múnay qúnynyng qúldyrauyn, Qytay men AQSh-taghy qor birjalarynyng qújyragha qúlauyn, Resey rublining yryqtan ketkenin syltau etken Qazaqstan biyligi aidan týsken týkbilmesting týrimen tengeni tentiretip jiberdi. Álbette, búl qúiqasy qalyng qarjylyq taqyryptyng tausylmas әngimesi bolsa kerek.  

Degenmen, osy daghdarystyng sayasy astarynda jatqan qazaqstandyq qiytúrqylyqty saralaghan «DAT»-tyng «bas oqyrmany» Ermúrat Bapy men belgili sayasattanushy, mәdeniyettanushy-ghalym Erlan Sayyrovtyng súhbattasuy biraz mәselening basyn  shalyp ótken siyaqty. Oqyp kórinizder.
 

– Erlan myrza, әriyne, siz qarjy-ekonomikalyq salanyng mamany emes ekeninizdi bile túrsam da, qazaq tengesin tenseltip ketken qarjy-ekonomikalyq daghdarystyng sayasy astary men aspektilerin sayasattanushy maman retinde talqylaugha shaqyryp otyrmyn. Eng aldymen gazet oqyrmandaryna myna jәitti týsindireyikshi: Qazaqstan ýkimeti men Últtyq bank tengeni erkine jibergende,  sayasy biylik derbes sheshim shyghardy dep oilaysyz ba?
– Últtyq bank eldin, qoghamnyng túrmysyna әser etetin mәseleler boyynsha mindetti týrde jogharghy biylikpen kenesedi. Birinshiden, devalivasiya – dýniyejýzilik qarjylyq-ekonomikalyq daghdarysqa baylanysty mәjbýrli qadam. Ony elbasy qadap túryp aitty. Ekinshiden, sóz joq, búl sheshim ýkimetpen, jogharghy biylikpen kelisilgen qadam dep bilem. 
– Sizben sayasy sarapshy retinde osy orayda sóz qozghar bolsam, Núrsúltan Nazarbaevtyng «Aldymen – ekonomika, sodan keyin ghana – sayasat» degen preziydenttik postulaty kókeyge keledi. Siz osy rette mynaday jaghdaygha qanday uәj aitasyz: tengeni erkin naryqqa jiberu qajettigi Resey rubli tensele bastaghan ótken jyldyng kýz uaqytynda tughan joq pa edi? El ekonomikasynyng 70–80 payyzy Reseymen aralas-qoralas bolyp túrghan kezde Nazarbaev ózi jii aitatyn ekonomikasyn nege birinshi kezekke qoymady dep oilaysyz? 
– Men búl arada Núrsúltan Nazarbaevtan búryn, qarjy-ekonomikalyq sektordyng damu bolashaghyn, kele jatqan qaterdi boljay almaghan ýkimet pen Últtyq bankke qatysty aitqym keledi. IYә, Qazaqstan – shiykizatqa tәueldi el. Býgingi tanda eksport strukturasynyng 86 payyzy múnay-gaz jәne týrli-týsti metaldardan qúralghan. Áriyne, múnday ekonomika әlemdik sunamy siyaqty joyqyn kýshke ainalyp jatqan kezde ózining bәsekege qabilettiliginen aiyrylyp qalady. Ókinishke qaray, songhy on jylda Qazaqstanda strukturalyq-qúrylymdyq reformalar jasalmady. Ol ýkimetting qúzyryndaghy mәsele edi. Ýkimet múnaygha degen baghanyng qymbat ekendigin eskere otyryp, sodan týsken qarjynyng qúrylymdyq reformagha, infraqúrylymdardy damytugha júmsaluyn basty nazarda ústauy kerek bolatyn. Is jýzinde ýkimet ekonomikadan tys mәselening barlyghymen ainalysty, biraq ekonomikalyq damu boljamyn jasay almady. 
Eng ayaghynda ýkimetting sayasatpen ainalysqanyn qaytersiz? Konstitusiyada jazylghan negizgi funksiyasy Qazaqstannyng әleumettik-ekonomikalyq mәseleleri boyynsha ýkimet eshqanday alghy shart jasaghan joq. Sondyqtan dýnie jýzin qarjy qiyndyghy sharpyghan kezde Qazaqstan osy tyghyryqqa  tap boldy. Songhy jeti aidyng ishinde Qazaqstannyng eksporttyq tauarlarynyng 70 payyzy shetke shyqpay qaldy. Búl jaghday býgingi tanda budjetke, salyqqa, elimizdegi qarjylyq jýiege keri әserin tiygizip otyr. Ýkimetting júmysyna «qanaghattanghysyz» degen baghany erkin qonggha bolady. Al Reseymen aralas-qúralasqa keletin bolsaq, eki aradaghy ortaq shekara 2 myng shaqyrym, aimaqtyq sauda-sattyq soltýstik aimaqtarda joghary dengeyde, halyqtyng basym kópshiligining әl-auqaty osyghan baylanysty. Osy faktordy qalay eskermeuge bolady? Sondyqtan men  preziydentke ekonomikalyq qauip-qaterler turaly boljamdar jasap otyruy tiyis qúrylymdardyng kinәsi bәrinen basym der edim. Mәselen, songhy jylda tengeni qalypty ústap otyru ýshin Últtyq qordan 28 milliard dollar bólingen eken. Búl jaghdaydy men ekonomikany basqarudyng ekonomikalyq tetikterin útymdy paydalanu dey almaymyn. Ekonomikany Últtyq qordaghy dayyn aqshamen basqaryp otyrugha sonshalyqty mily bas qajet emes. Osy uaqytta Qazaqstannyng negizgi sauda әriptesteri Qytay men Resey ózining valutasyna devalivasiya jasady. Qazaqstannyng negizgi sauda әriptesi Qytay óndirisining әlemdik naryqtaghy ýlesi tómendep bara jatqan jaghdayyna ekonomikalyq saraptama jasaluy tiyis edi. Qytay ekonomikasynyng qúldyrau ýrdisi, Reseyge salynghan Batys elderining sanksiyalary Qazaqstandy da sharpyp óterin preziydentke batyl týrde eskertip otyru qajet bolghan.
Al búl arada Mәsimovting ýkimeti nemen ainalysqanyn el týgili, sayasattyng bir shetinde jýrgen biz siyaqty sayasattanushylardyng ózderi bilmeydi. Jyl ayaghynda Reseyde qarjylyq defolt boluy mýmkin degen de boljam bar. Al mýmkin bolar búl jaghdaygha Qazaqstan ýkimeti dayyn ba? Onday jaghday oryn alsa, Qazaqstannyng ekonomikasyna taghy da qiyndyq tuatyny sózsiz. Reseymen erkin ekonomikalyq, aimaqtyq sauda-sattyq birinshi orynda túrghan jaghdayda Mәsimovting ýkimeti reseylik defoltqa saqaday-say boluy kerek. Qazaqstannyng ekonomikasyna osy daghdarystan shyghudyng bir ghana amaly bar. Ol – ekonomikalyq reformalar jýrgizu. Búl reforma osydan on-on bes jyl qolgha alynuy tiyis edi. Biraq múnaydyng baghasy joghary bolghanyna maldanghan ýkimetting basy ainalyp, kózin túman basty.
– Túman – jel túrsa, seyiletin qúbylys qoy. Al men aitar edim – ýkimetting kózin shel basty dep...
– Tolyq kelisemin! Tengening býgingi baghamynyng elge әseri qysqa uaqyttyq ghana qúbylys desek, aldymyzda ne kýtip túrghanyn boljap aitudyng ózi qorqynyshty. Óitkeni kesheli-býgin Latyn Amerikasyndaghy memleketterding basym kópshiligining valutasy devalivasiyagha úshyrady. Euronyng baghasy qúnsyzdanyp kele jatyr. Aziyadaghy Qytay, Indoneziya, Malayziya, onyng ar jaghyndaghy Avstraliya elderining valutasy devalivasiyagha úshyrau sebebi – otandyq ónimderining bәsekelestikke qabilettiligi tómendeui әbden mýmkin.
Sol sebepti elimizde ekonomikalyq qúrylymdargha reformalardy jasau aldynghy kezekte qolgha alynatyn mәsele boluy tiyis. Qazaqstanda eksporttyng 90 payyzy shiykizattan qúralghan ekonomikany diyversifikasiyalau qajet. Budjetti toltyratyn eksporttan týsetin qarjynyng 30–40 payyzy ózimizde óndirilgen ónimder boluyna qol jetkizsek, tengemiz tenselmeytin jaghdaygha jeter edik. Ýkimet qaghaz jýzinde qalghan san týrli baghdarlamalardy jandandyryp, otandyq ónerkәsipti qoldaytyn naqty qadamdargha qoldau kórsetui kerek. 
Al sizding súraghynyzdyng ózegine keletin bolsaq, basqa jol bar ma? Joq! Al búl sharany is jýzine asyru ýshin, ýkimet halyq arasynda týsindiru júmystaryn keshendi jýrgizu kerek bolatyn. Ol joq. Neshetýrli ýgit-nasihat organdary ózining júmys istey almaytyndyghyn kórsetti. Ol ýkimetting qúziretindegi mindet edi. 
Men býginde elbasy elimizdegi birinshi oppozisioner dep aitar edim. Býgin elbasy men azamattyq qogham – bir lageride, memleketting sheneuikteri, retrograd – ekinshi lageride. Mәselen, Esekeshov pen Saghyntaev siyaqty lauazymdy sheneunikter elding ortasynda, zauyt júmysshylarynyng aldynda jalyndap sóilep, tyghyryqtan shyghudyng әdis-tәsilderin úsynyp, jýieli sóz aita alady dep, kózinizge elestete alasyz ba? Men elestete almaymyn. Sondyqtan halyqtyng tilinde sóiley alatyn, qúrylymdyq reformalardy is jýzine asyrugha poshymy say, jana leppen qyzmet atqarugha dayyn azamattar ýkimet qúramyna kelui kerek. Olay bolmaghan jaghdayda halimiz mýshkil bolaryna dauynyz bolmasyn.
Konstitusiya boyynsha ýkimet – elding ekonomikalyq, qaytalap aitamyn, ekonomikalyq sayasatyna jauapty organ. Ýkimette osynday jaghdaydyng aldyn alu ýshin zertteu jasaytyn әrtýrli saraptamalyq, jobalau ortalyqtary budjettin, salyq tóleushilerding qarjysyna ómir sýre otyryp, qol qusyryp, qarap otyrghan. Sondyqtan eldegi býgingi jaghdaygha ýkimet tikeley jauap beredi. 
– Al elding qarjy naryghy osynday toqyraugha tap bolghan kezde ýkimet basshysy Kәrim Mәsimov otstavkagha nege ketpedi? Esi dúrys biyligi bar elderde mindetin atqara almaghan ýkimet otstavkagha ketip jatpaushy ma edi?
– Biz europalyq sayasy mәdeniyetke endi kele jatyrmyz. Europa elderi mensinbeytin Gresiyanyng premieri Aleksis Sipras ekonomikalyq sayasaty iske aspay qalghan kezde otstavkagha ketti. Qazaqstanda da songhy segiz jylda ekonomikalyq solaqay sayasat jýrgizgenin óz moyynyna alyp, ýkimet mindetti týrde otstavkagha ketui kerek. Sodan keyingi kezekte jana negizde koalisiyalyq ýkimet jasaqtaluy tiyis. Óitkeni elimizdegi daghdarystyng tabighaty óte bólek, búl qarjylyq qana emes, elimizdegi býkil ónerkәsipting barlyq salalaryn sharpyp otyr. Sol sebepti de 90-jyldardyng bas kezindegidey batyl qadamdargha baruymyz kerek. 
– Al mening týsinigimde Mәsimovting otstavkagha ketpegen sebebi – ekonomikany tyghyryqqa tiregen onyng ýkimeti bola túrsa da, tengening taghdyryn sheshken ol emes. Ol sayasy tapsyrysty oryndaushy quyrshaq keypindegi lauazym iyesi...
– Biz ózimizding emosiyalyq kónil-kýiimizge emes, zanda belgilengen baptargha qaraymyz. Qazaqstannyng Ata zany boyynsha, elimizding ekonomikalyq sayasatyna jauapty ýkimet desek, onyng basshysy Kәrim Mәsimov barlyq jauapkershilikti óz moynyna aluy tiyis. 
– Al ótken aptada elding eks-premieri Ákejan Qajygeldin bas bankir Qayrat Kelimbetovti otstavkagha jiberip, onyng ornyna Oraz Jandosovty taghayyndau jóninde el preziydenti Núrsúltan Nazarbaevqa úsynys jasaghanyn bilesiz. Eks-premier turasyn aitty: «Suayt bankirge el de, sheteldik investorlar da endi senbeydi», – dep. Biraq sol suaytynyz qarjydan qaghylghan el-júrtqa aqyl aityp, әli sol ornynda otyrghanyn qalay baghalaysyz?
– Devalivasiyany jasau tek qana Últtyq bankting jeke sheshimi emes. Degenmen de, Últtyq bank, ýkimet osy mәseleni halyq pen qoghamnyng talqysyna salyp, kenesui kerek edi. Býkil sheshimning barlyghy qoghamnan tys, tasada jasaldy. Osynday sheshimderding búrys qabyldanuynyng negizgi sebebi – biylik pen qogham eki әlemde ómir sýrip jatyr. Ýkimet ózinshe reforma jasaydy, osy qoghamnyng ókili – halyq sol reformany qalay iske asyru tetikterinen habarsyz otyrady. Osy qarama-qayshylyqty joyymyz kerek. Ol ýshin eng birinshi – biylik qúrylymdaryna, últtyq kompaniyalargha, tabighy monopoliyalargha qoghamdyq baqylau qoyyluy kerek. Sebebi bizdegi ekonomikalyq úghym shatysyp ketken. Mәselen, memleketting qarjysy dep aitamyz, negizinen ol salyq tóleushilerding qaltasynan shyghatyn aqsha, elimizdegi enbek etuge qabiletti 8 milliongha juyq azamattardyng qarjysy. Sondyqtan qoghamdyq negizde biylikke baqylau tetikteri jasalsa, biraz mәsele sheshileri sózsiz. Al qazirgi jaghdayda Kelimbetovting kelip-ketkeninen eshtene ózgermeydi. 
– Aytpaqshy, Ákejan Qajygeldin osy mәlimdemesinde eldi tyghyryqtan qútqaratyn birden-bir tetik – 2000 jyldary ayaqsyz qalghan reformany jalghastyru dedi. Eks-premier «ayaqsyz qalghan» degende, ekonomikalyq reformany ghana aityp otyrmaghan siyaqty. Eldi tyghyryqtan qútqaratyn kýsh – sayasy reforma ekenine dau aitpassyz, Erlan myrza? 
– Ákejan Maghjanúlynyng pikirimen men de tolyq kelisemin. Osy mәselening týp-tamyryn arghy týbinen, 90-jyldardyng basynan bastap qazsaq, elimizding ekonomikasy tyghyryqqa tirelgen kezde ýkimette qyzmet etken azamattardyng sinirgen enbegin atap ótkenimiz jón. Sol kezdegi múnaydyng baghasy on dollar bolghan kezde elimizde ekonomikalyq reformalar jasaldy. Ákejan Qajygeldiyn, Núrlan Balghymbaev, Sergey Pavlov, Oraz Jandosov, Zeynolla Hakimjanov, Erkin Qaliyev syndy daghdarys menedjerleri ýkimet qúramyna qaytyp kelui kerek. Eger olar syn saghatta elge qyzmet etuge kelmese, ekonomikalyq jaghdayymyz onalmaydy. Olardyng salmaghy býgingi ministrlerding dengeyinen anaghúrlym basym: olar býgingilerdi túrghan oryndarynda janshyp tastaydy. Salmaqty menedjerlerding biylikke oralatyn kezi keldi. Tasty dalagha laqtyryp jiberu bar bolsa, ony der kezinde bir uysqa jinap alu zandylyghyn joqqa shygharugha bolmas. 
– Jón-aq! Al ekonomika salasyn qoya túryp, sayasatqa keler bolsaq, Bauyrjan Baybekting Almaty әkimi qyzmetine taghayyndalghany jóninde ne aitar ediniz: búl taghayyndau «taq múrageri» ssenariyining jalghasy ma?
– Elimizde jana buyn ókilderi belgili bir dengeyge kóterilip kele jatyr, búl – elbasynyng dúrys sayasaty dep oilaymyn. Óitkeni janasha oilaytyn, jana formasiyanyng ókilderi biylikke kelui kerek. Mәselen, Almaty – ýlken infraqúrylymdy megapoliys, búl jerde kýrmeui sheshilmegen infrastrukturalyq, әleumettik, ekonomikalyq problema óte kóp. Olardy búrynghy dәstýrli jolmen sheshu mýmkin emes, sondyqtan búl jaqqa basqasha, tipti tosyn kózqaraspen qaraytyn top kelui kerek boldy. Aldaghy uaqytta búl qadam iske asa ma, joq pa – ol jaghy belgisiz. Biraq Almatydaghy júrtshylyqtyng basym bóligine Baybekting alghashqy is-qadamy únap jatqan siyaqty. Almaty qalasy Qazaqstannyng bir kishkentay ghana modeli desek, Baybekke jýktelgen mindet auyr, ony atqara aluy – aldaghy kýnning enshisindegi sharua.
Al «múragerlik» mәselege keler bolsaq, býginde ózin ishtey taqtan ýmitker sanaytyn ambisiyaly azamattar da, olardy qoldaytyn týrli klandar da az emes. Baybekting «múragerligi» internet jelisinde ghana jýrgen әngime. Ol mәseleni tek qana el preziydenti ghana bilse kerek. 
– Al sayasy taqyrypty ary qaray tarqatar bolsaq, osy kýzde el preziydenti merziminen búryn parlamenttik saylau jariyalauy mýmkin be? Mynaday ekonomikalyq daghdarys jaghdayynda jәne aitqanyn eki etpeytin býgingi núrotandyq «qaltaly» parlament túrghan kezde býirekten siraq shygharu qajet pe?
– Birinshiden, elimizde qoghamnyng sayasy mәdeniyeti jedel qadammen ósip kele jatyr. Al biylikting zang shygharushy organy – parlament sol sayasy mәdeniyetting shapshang qimylyna ilese almay otyr. Preziydentting ózi bes institusionaldyq reforma jasaymyz dep mәlimdedi. Ol reformany sayasy reformalyq transformasiya jasamay ótkizu mýmkin emes. Sondyqtan preziydent Nazarbaev ýsh birdey sózinde preziydenttik-parlamenttik jýieni qalyptastyru kerek ekenin ózi aitty. Yaghni, eldi damytudyng janasha formasyn oilastyryp jýr dep aitugha bolady. Býgingi ekonomikalyq daghdarysty, ekinshi jaghynan, elimizde sayasy jýieni transformasiya arqyly jana Qazaqstandy jasaugha ýlken mýmkindik berdi dep qarastyruymyz kerek. Daghdarys – tek tәuekel emes, ony mýmkindikter bastauy dep týsinu kerek. Osy túrghydan alghanda, parlament janadan jasaqtaluy kerek, onyng qúramyna әrtýrli sayasy kýshting ókilderi enip, ýkimetting is-qimylyn qadaghalau parlamentting funksiyasyna berilse, jana reformanyng alghy sharty da osydan bastalady.
– Endeshe, Erlan myrza, qytaylyqtar «ózgerister zamanynda ómir sýrudi jazbasyn» dep tilese de, biz sol ózgerister kezenine jeteyik. Qoghamdy transformasiyalau qanshalyqty qiyndyqtar әkeler bolsa da, biz oghan zәru ekenimiz aidan anyq. Sol kýnderge aman jeteyik!

 Súhbat sәl yqshamdalyp alyndy.

Týpnúsqadaghy taqyryp: TENGENI TENSELTKEN KIM?

Derek kózi: «Obshestvennaya pozisiya» (proekt «DAT» №28 (299) ot 27 avgusta 2015 g.

DAT!

Abai.kz