Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Mәiekti 12594 0 pikir 28 Tamyz, 2015 saghat 10:07

ABYLAY HANNYNG TÝSI HÁM QASQYR - ARMAN

Qazaqta «tanda kórgen týs tegin bolmaydy» degen sóz bar ghoy. Sol ras sóz. Abylay han babamyz da tarihtaghy әigili týsin tang biline kórgen. Sol týsi býginde aina qatesiz oryndalyp jatyr. Bir kezderi arystanday aqyrghan, jolbarystay júlqynghan, qasqyrday qaysar últtyng úlany borday tozyp barady. Qúrt-qúmyrsqa, baqa-shayan dengeyinde úsaqtalyp ketti.

Búhar jyrau ataqty hannyng týsin joryghanda «birneshe ghasyrdan keyingi úrpaghynyz dәl osynday dengeyge týsedi» degenin bilesizder. Býginde Abylay hannyng týsi jayly әngime bola qalsa, «qúrt-qúmyrsqa, baqa-shayangha ainalmaghan nemiz qaldy. Týsting joruy solay bolghan son, endi ne amalymyz bar? Búl da bir boluy tiyis zaman, shamasy» dep sharasyzdyq tanytady. Kóbinese últjandy azamattardyng osylay oy tolghaytyny qabyrghamyzgha batatynyn jasyryp qaytemiz. Áriyne, kemshin túsyndy moyyndau – úly qasiyet! Óresi tar adam ghana, orynsyz tәkәparlyqqa boy aldyrady. Moyyndaudyng ózi sol kemshilikti jonggha degen talpynys qoy. Biraq, sharasyzdyq tanytuymyz dúrys pa? Últymyzdyng endigi taghdyry osynday bolady, úsaqtalyp bitemiz degen moyynúsynu – qandy kie tútatyn keybir óskeleng úrpaqtyng ózin osyghan ishtey dayyndala beruine mәjbýrlemey me? Bala jastan sonday әngimeni estip ósip, sanada sony baghdarlama qylyp qabyldaghan jannan erteng qanday qauqar kýtemiz? Últtyng bolashaghyna balta shabudyng búdan ózge soraqy tәsili de bola qoymas, sirә...

Arystannyng aibaty, qasqyrdyng ór qayraty endi últymyzdyng boyynan kórinis bermey me, sonda? Joq, olay boluy mýmkin emes. Shyndyghynda Abylay hannyng týsi ainalyp kelip otyratyn sikl. Yaghni, sol týs úsaq jәndiktermen toqtalmaydy, ainala beredi. Kelesi kezende biz arystannyn, yaky jolbarystyng kezenine kóshemiz (keybir núsqada Abylay hannyng týsi arystannan bastalsa, kelesi birinde jolbarys, ang, qasqyr bolyp әri qaray jalghasyp ketedi). Ataqty psihoterapevt, gomeopat Valeriy Siynelinikov ózining «Vozluby bolezni svoy» atty kitabynda әr sózding sanagha qanshalyqty әser etip, belgili bir maqsatpen ýnemi aitylghan sózder adamnyng miynda baghdarlama bolyp qalyptasatynyn, әr túlgha sol ózi qalyptastyrghan baghdarlama negizinde ómir sýretinin ómirden alynghan tәjiriybelik jaghdaylarmen keremet dәleldep shyqqan ghoy. Qarsy uәj aita almaysyn. Sondyqtan әr sózding sanamyzda jemis beretinin eskerip, ony maqsatty paydalghanghan dúrys bolar edi. Osy túrghyda Abylay han babamyzdyng týsin óskeleng úrpaqqa ainalyp keletin sikl retinde týsindirgenimiz jón. «Ras, qazir biz baqa-shayan dәuirinde túrmyz. Sәl uaqyttan keyin arystan kezenine auysamyz. Myna sen, kelesi arystan kezenining ókilisin, óskende ózing siyaqty arystandarmen iyq tenestirip, últtyng aibaryn asyrugha tiyissin» dep úrpaqtyng ýnemi sanasyna siniruge tyryssaq, alashtyng arystanday túlghalaryn ýlgi qylsaq, arystanday úldar ósip shyqpaydy dep kim aita alady?..

Últtyq mәseleler talqylanghan ýlken jiyndarda, әsirese jasóspirimdermen bas qosqanda osynday әngimeler jii órbise, olardyng sanasynda «men arystan tektes adam boluym kerek» degen baghdarlama qalyptasyp, soghan  ynghalayyp ózin tәrbiyelep óspes pe. Sóitip, bir-birimizdi tәrbiyelep, tekti últtyng keleshegin kemeldendire týser edik.

Kókeyde úlyp jýrgen qasqyr-arman ghoy búl...                                               

Mendolla ShAMÚRATOV

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1531
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3311
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5980