Elbasy Núrsúltan Nazarbaevtyng eng aldymen jolgha qoyghan sayasaty – Kóshi-qon. Tipti, astanany Arqa tósine kóshiru men shekarany әlemdik talapqa say etip bekituden de búryn osy shettegi qazaqtardy qara shanyraq Qazaqstangha shaqyrudy qolgha alghan. El tәuelsizdigin jariyalay salyp, ne bary, on bes-aq kýnnen keyin. Naqtylap aitsaq, 1991 jyldyng jeltoqsan aiynyng eng songhy kýni. Sóitip, býgingi «Mәngilik El» últtyq iydeyasynyng týp negizi - osy Kóshi-qon sayasatymen qalanghan edi. Demek, Kóshi-qon – óz tizginin ózi qolyna alghan tәuelsiz el bolghanymyzdy shyn mәninde әigilegen TÚNGhYSh hәm ÚLY bastama! Azattyq ansaghan Alash júrtynyng keudesine Últtyq memleket qúrudyng ýmitin úyalatqan alghashqy qarlyghash!

 «Qymbatty otandastar!

Ejelgi atamekeninen jyraqtap qalghan Sizderdi keshegi kýnge deyin ata-baba jerine qaytyp kele alamyz ba degen súraqtyng alandatyp kelgenin men jaqsy bilemin. Tughan jerding týtini de ystyq deydi halqymyz. Qandas bauyrlarymyzdy bayyrghy ataqonysyna tartu maqsatynda adam pravosy turaly elaralyq erejelerdi basshylyqqa ala otyryp, Qazaqstan Ýkimeti «Basqa respublikalardan jәne shetelderden selolyq jerlerde júmys isteuge tilek bildirushi bayyrghy últ adamdaryn Qazaqstanda qonystandyru tәrtibi men sharttary turaly» arnayy qauly qabyldady. Sondyqtan atamekenge kelemin deushi aghayyndargha jol ashyq. Ata-baba әruaghy aldarynyzdan jarylqasyn!» («Egemendi Qazaqstan» gazeti, 1992 jyl, 1 qantar) - degen bolatyn kemenger túlgha Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev sol alysta jýrgen aghayyngha arnaghan jana jyldyq ýndeuinde.

Sodan beri, mine, 24 jylgha tayady, Últ Kóshbasshysynyng búl ýndeuining manyzy artpasa, kemigen joq. Sonyng arqasynda qazirge deyin alys-jaqyn shetelderden Atajúrtyna 952 myng 882 qazaq kelip, qonystanyp ýlgirdi.

Búlaysha kóp qazaqtyng qauyrt kelip, ornalasyp qaluynyng taghy bir basty sebebi bar. Ol –N.Nazarbaevtyng ainalasynda sol kezende últtyq, memlekettik dengeyde oilaytyn, is tyndyratyn naghyz túlghalardyng kóptigi edi. Olar Elbasynyng aitpaghyn emeuirininen-aq bilip, ary qaray iygilikti sharuany ilip әketti. Qazaq kósh-qonynyng kedergisiz boluy ýshin birden qújattanudyng zannamalyq negizin jasap berdi.

Biraq, songhy jyldary, naqtylap aitsaq, 2007 jyldan beri sol aq tamaq qarlyghashqa aibar shegip, aiyr tilinen u shashatyn әbjylan payda boldy. Qúiryghyn aiyr etkisi kelip, tap-tap beretindi shyghardy. Úyasyna ózge júmyrtqa tógip, shyryldatyp dalada qaldyrghysy keldi...

Osy qara niyetining kesirinen alystan kelgen jәne kelgisi keletin aghayynnyng kórmegen azaby, tartpaghan beyneti qalmady. Óz eli túryp, ógeyden de sorly kýn keshti. Biylik pen halyqtyng arasy alshaqtap ketti. Jasyratyny joq, Elbasymyzdyng da bedeline kólenke týsirdi ...

Osynday qiyn sәtte qysylghan halyq memleket basshysynan, odan qalaberdi biylikshil partiyalardan kómek kýtedi eken. Qúdaygha shýkir, elimiz partiyadan kende emes. Ádilet organdaryna zandy týrde tirkelgen «Núr Otan» partiyasy, «Aq jol» Qazaqstan Demokratiyalyq partiyasy, Qazaqstan Kommunistik Halyq partiyasy, «Birlik» partiyasy, Qazaqstan Patriottar partiyasy, «Auyl» Qazaqstan Sosial-demokratiyalyq partiyasy, Qazaqstan Kommunistik partiyasy, Jalpyúlttyq sosial-demokratiyalyq partiyasy búl kýnderi óz júmystaryn jalghastyruda.

«Núr Otan» partiyasy, «Aq jol» Qazaqstan Demokratiyalyq partiyasy, Qazaqstan Kommunistik Halyq partiyasynyng Parlament Mәjilisinde qazir fraksiyalary bar.

Ókinishtisi sol, basqasyn bylay qoyghanda, osy atalghan ýsh partiyanyng bir de bireuining baghdarlamasynda Kóshi-qon, shettegi qandastar turaly bir auyz sóz joq!

1999 jyldyng 1 nauryzyndaghy partiyanyng I sezining qaulysymen bekitilgen «Núr Otan» partiyasy qoghamdyq birlestigining Jarghysynda partiya maqsaty «Memlekettik biylik jәne jergilikti ózin-ózi basqaru organdarynda partiyanyng jәne onyng mýshelerinin, azamattar men týrli әleumettik toptardyng mýddesin qorghau;» dep ashyq jazylghan. Sóite túra, elimizdegi irgeli әleumettik top esepteletin qandastarymyzdyng mýddesi eng nashar qorghaluda. Halyqtyng kóshi-qony turaly zanynyng 2013 jylghy 10 jeltoqsanda qandastarymyzgha tórt jylsyz azamattyq berilmeytin etip, Parlamentting qos palatasynda bir auzdan qabyldanyp ketui sonyng eng basty mysaly.

Ótkendi qauzamay-aq qoyalyq, «Núr Otan» partiyasyna 2013 jyly Bauyrjan Baybek birinshi orynbasar bolyp kelgende, biz jetekshi partiya osy mәseleni birden qolgha alatyn shyghar dep ýmittengen edik. Ýmitimiz aqtalmady. Mýmkindigi shekteuli jandardyng mýddesin qorghauda eren enbek kórsetken jas basshy Elbasynyng eng úly sayasaty esepteletin Kóshi-qon turaly eki jylda shóp basyn syndyrmady. Alystaghy aghayynnan góri «Aqyndar aitysyn», «At bәigesin», qala berdi «Jaydarmandy» qyzyqtap ketti. Bauyrjan Baybekting búlay úsaqtalyp ketuine, әriyne, ainalasyna shou qúmar «aqylshylardyn» jiylyp alghany tym әser etkeni dausyz.

Al, Qazaqstannnyng «Aq jol» Demokratiyalyq partiyasynyng jana baghdarlamasynda «Bizding partiyaúlttyq memlekettilikti qalyptastyrudyng irgeli negizderin qalaghan,  últtyq mýddelerimizdi әlemdik órkeniyetting ýzdik jetistikterimen úshtastyru negizinde, qazaq qoghamyn europalyq jolmen  janghyrtudy ózining maqsaty etken «Alash» últ-azattyq qozghalysynyng izbasary bolyp tabylady» - delinipti.  Alash atalghan jerde, shettegi qazaq shet qalmauy kerek! Biraq, búl «izbasarda» da ol jaghy mýldem auyzgha alynbaghan. Esesine, «Alashshyl» partiya «*Sheteldik júmys kýshin tartudyng respublikanyng enbek naryghyndaghy ahualgha sәikes memlekettik kvotasyn beruding iykemdi jýiesin engizu;»  degendi maqsat tútypty. Býgin bar, erteng joq sheteldik júmys kýshinin ornyna óz qandastarymyzdy tartsaq, elimizde eshqayda ketpeytin últtyq enbekkýsh qalyptaspay ma?!

Qazaqstan Kommunistik Halyq partiyasynyng (QKHP) baghdarlamasy da búl jaghynan túrjaghúm.

Qysqasy, B.Baybekke qaraghanda A.Peruashev pen Jambyl Ahmetbekovtyng oralmandar mәselesin sheshu turaly Ýkimetke ara-túra deputattyq saual joldap túratyny bolmasa, búl eki partiya da Últ Kóshbasshysynyng Kóshi-qon syndy úly sayasatynyng aldynda úyatty.

Sondyqtan da bolsa kerek, qaydaghy bir tirkelmegen biylikke qarsy qozghalystar men oppozisiyalyq úiymdar oralman aghayyndardy ózderining sayasy maqsattaryna onay paydalanyp jatady. Mәselesin kótergen bolyp, jeliktiredi, jamanatty qylyp jatady.

Osynau partiyalardyng ishinde, әriyne, «Núr Otan» partiyasynyng orny bólek. Mәjiliste de osy partiyanyng salmaghy basym. Memleket basshysy jaqynda preziydettik biylikti әlsiretip, Ýkimet pen Parlamentting pәrmenin arttyrudy, Konstitusiyagha ózgeris engizudi úsyndy. Elbasy taghy  «Partiyalar halyqqa óz baghdarlamasyn dәleldesin, kýressin, parlamentten oryn alyp, óz adamdaryn úsynsyn!»dedi. Bir milliondyq top onay kýsh emes. Kerek bolsa, kelisken bir partiya bolyp úiysa salugha ózderi-aq súranyp túr! Olardyng jýreginde Otangha, Últ Kóshbasshysyna degen ystyq jýrek, zor qúrmet, mәngilik mahabbat bar. Oralghandardyng sol sezimin suytpay, biylik partiyasy qataryna tartu, Elbasy tóniregine toptastyru kerek. Oghan eng aldymen úiytqy bolatyn, ýlgi kórsetetin partiya, әriyne, «Núr Otan»!

Mine, «Núr Otan» partiyasynyng birinshi orynbasary bolyp el yqylasyna bólengen bilikti basshy keldi. Keng oilaytyn kenesshi taghayyndalyp jatyr. Qandastarymyz búdan bylay qanghyryp, dalada qalmas deymiz. Eng bastysy, Kóshi-qon, shette jýrgen qandastarymyzdy tarihy Otanyna shaqyru - Últ Kóshbasshysy, Qazaqstan Respublikasynyng Túnghysh Pereziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng úly sayasaty ekeni este bolsa eken!!!

Auyt Múqiybek

25.08.2015

Astana