1

 

Miylәdiyden bergi 2230 jylghy 5-shildening talma týsi bolatyn. Kýn kirpiginen ot tamyp, aq shaghyl qúm beti  may shyjghyrghan tabaday jer-dýniyeni quyryp túr. Ser Robert Bakpayof-Djonsonnyng shalqyghan kók múhiyt, nu ormandar men órkesh-órkesh tau silemderin kóktey ótip, Orshýtstannyng shegine ilikkenine de saghat jarymnan asyp barady. Qúm kóshken túldyrsyz qu mediyenning úshy-qiyry jetkizer emes. Kókjiyekke deyin kólkigen saghym ghana әrnәrsening elesine úqsap myng qúbylyp, kóz aldaydy. Osynau shet-shegi bitip bermeytin qúm dalagha qúlazy qarap , birazdan song ser Robert qobaljy bastaghan. Shynymen adasyp, abaysyzda Afrikadaghy Sahara shóline shyghandap ketkennen saumyn ba osy degen  kýmәn kóshti kónilinen. Aldyndaghy kompiuter ekrany men kartagha senbey, sputnik arqyly dispetcher ortalyghymen baylanysyp, koordinatyn habarlap edi, eshqanday auytqymapty. Baghyty dúrys. Endi bir jiyrma shaqty minutta mejeli jerine jetpek. Kónili jaylanyp, ezuinde týtindegen  sigaryn qúshyrlana sordy.

Ser Robert eludi enserip tastasa da qapsaghay, sidam denesinde bir qyrym aram et joq,  boyy tip-tik, serpindi, shymyr. Som iyghy sholaq jeng qonyr jeydege syimay tyrsiyp túr, sereygen qol-ayaqtarynyng siniri shiratqan bolat symday bilem-bilem. Álbette, qarshadayynan alaqanynyng sýieli bes eli bop eskek esip kele jatqan adamnyng denesi sharbolattay bolmaghanda qaytedi. Montananyng shatqal búzghan aq kóbik ózenderin kanoemen boylay jýzip, qanshama ret tenizge shyqty desenshi. Amazonkanyng taudan qúlap, tasqa shapshyp ókirgen aghystary da búdan qalghan. Áyteuir tasqyndy su, tulaghan tolqyn dese, qany oinap, qoltyghyna qanat bitkendey kónili sharq úryp shabyttanyp ketedi. Kýni býginge deyin aptasyna bir ret Kaliforniya jaghasyndaghy tauday tolqyndardyng jalyna jabysyp snouborkpen syrghanamasa kónili kónshigen emes. Serippedey solqyldaghan zor túlghasy men qabaq astynan ýnireygen qonyrqay  suyq kózin, kóktúqyl shaqpaq iyegin kórgende-aq jýreging solq etip, kezinde súrapyl kiborgtyng ózi bolghansyn-au degen oy qashady kókeyinnen.

Ser Robert – AQSh-tyng beldi senatorlardyng biri. Kaliforniya shtatynan saylanghan. Orshýtstan ýkimetining arnayy shaqyruymen kele jatqan beti. Erteng – osy elding últtyq meyramy. Memleketting negizin qalaushy kýn sipatty úlúgh sәruardyng tughan kýni. Ýlken bir elding resmy ókili bolsa da halyqaralyq reyspen úshpay, әdeyi ózining eki kisilik shaghyn flayerimen shyqqan. Múnday sapardyng sәti kýnde týse bermeydi ghoy, әiteuir jolaushylap shyqqan son, eshkimge kiriptar bolmay el-jer kórip, erkin sayahattap qaytqangha ne jetsin. Flayerge minse, ózin qanatty qústay erkin sezinedi: qalay úsham, qayda qonam demeydi, shanghysyn jayyp aidynnyng ýstinde syrghy beredi,  shassiyn týsirip alaqanday jerge de qona ketedi. Búl bir, aitty-aytpady,  tehnikalyq aqyl-oydyng songhy ghajaby. Álem ghalymdarynyng ghylymnyng әr salasyndaghy ashqan ozyq janalyqtarynyng basyn qúrap, japon qonstruktorlary jasap shygharghan. Jer betine әli kóp taray qoyghan joq. Amerikanyng ózinde myna ózi siyaqty sanauly baylarda ghana bar. Áuede qalyqtap jýrgen týieqústyng jýmyrtqasy siyaqty. Sopaqsha, sýiir. Minip al da úsha ber. Jaryq ta, qaranghy da, dauyl da, jauyn da – bәri bir, oghan  eshtene kedergi emes. Adamzattyng býkil danalyghyn boyyna syighyzghan ghalamat aqyldy mashina. Qúlaymyn ne adasamyn-au dep qoryqpaysyn. Biyiktikti de,  jyldamdyqty da ózi retteydi. Aldyndaghy sәl kedergiden bio-magnittik óris arqyly baghytyn kilt ózgertip ainalyp ótedi. Barar jerinning koordinatyn kompiuterding miyna engiz de kofendi iship kósilip otyra ber. Energiyasy sheksiz. Óitkeni jelding ekpini, kýnning qyzuynan bastap, eng ayaghy әjethanadaghy nәjisten úshqan gazgha deyin ol ýshin sarqylmas quat kózi.

Bayaghynyng adamdarynyng oi-sanasy qanday shekteuli bolghan desenshi. Osydan jýz jylday búryn býkil energiyalyq quatty múnay dep atalatyn organikalyq zattan óndiripti. San yqylym zamandar boyy jer qoynauynda jatqan ósimdikter men jan-januarlardyng shirindisi. Sol ýshin soghysyp-qyrqysqan. Kýshi myghym bir el ekinshi eldi jaulap, múnayly aimaqtaryn basyp alyp otyrghan. Qysqasy, múnay әlemdik ekonomikanyng birden bir qozghaushy kýshi edi. Halyqaralyq valutalardyng qúny birjadaghy múnay narqymen ólshendi. Býkil zavod-fabrika, qaptaghan transport múnay ónimimen júmys istedi. Qara túman týtinnen dýnie túnshyqty. Atmosferadaghy azon qabaty júqaryp, ydyrap-tesilip, shaqyrayghan kýn sәulesi jan shydatpaytyn. Antraktidanyng múzy erip, múhittar kóterilip, endi bolmasa topansu qaptaugha dәs qalghan. Qúday ondap, sol mezette múnay sarqylyp, apattyng joly kesilipti. Áytse de ajaldan aman qaldyq dep tәubagha kelgen adam balasy joq, «Qúdaysyz qalghannan múnaysyz qalghan qiyn eken, endigi kýnimiz ne bolady» dep daghdarysty. Kóshpendiler siyaqty, qaytadan at-arbagha kóshe me? Ýilerine ot jaghyp otyra ma byqsytyp? Atom energiyasy qalay bolghanmen tyghyryqtan shygharar jol emes. Bәribir jappay paydalanu qauipti әri urannyng tabighattaghy qory shekteuli. Qashan da tarihty algha jyljytatyn tapshylyq pen qajettilik qoy. Talmay izdengen kóp marqasqanyng biri kýnderding kýninde úly júmbaqtyng sheshuin tapqan, shekteusiz energiya alu ýshin protondy orbitasynan qozghap, jyldamdyghyn sәl arttyrsang jetip jatyr eken. Sol kýnnen bastap adamzat progresting jana satysyna qadam basty. Endi mine tyrnaqtay ghana qospa plastina jer sharyn jýz ret ainalyp shygham deseng de artyghymen jetip jatyr. Jyldamdatylghan proton jylu, jel, dybys, gaz... kez kelgen syrtqy kýshting әserinen reaksiyagha týsip sheksiz energiya bólip shygharady.

Az uaqyt ishinde jer sharynyng bir bóliginen ekinshi bóligine kóktey ótip, klimat tóten ózgergendiki me, ser Robert delsal maujyrap otyr. «Klassiktin» eki shyny - ayaghyn ishse de sergy alar emes. Jaghyn jyrta esinep, kógiljim illuminatorgha selsoq kóz salghan. Úshy-qiyrsyz aqshaghyl kenistik  aqtaryla tónkerilip aq tenizdey tolqyp jatyr. «Yapyr-au, netken óli dala, qybyr etken tirshilik joq!» Kókiregindegi kýrsinisi kók shybynday úshyp shygham degenshe paneldegi qyzyldy-jasyl shamdar jypylyq qaghyp, Borodinning «Qypshaq biyi» shalqyp qoya berdi. Onysy – mejeli jerge jettik, úiyqtap jatsanyz, oyanynyz, myrza, degen belgi. «Mynau biteu dala ghoy. Qalasy qay jerde?» dep abdyrap ainalasyna qaraghyshtaghanmen kózine astana atauly ýirenshikti úly shaharlardyng súlbasy iline qoymaghan. Flayer qalyqtap kep dirilsiz    jaylap jerge qondy. Kók shardyng býiiri oiylyp, esik ashylghanda, úitqyghan jel bir uys ystyq qúmdy ýiirip betine bir-aq úrdy. «Mynau qaytedi-ey!» Lapyldaghan ystyq auagha qaqalyp, tisining arasynda shyqyrlaghan qiyrshyqty týkirip tastaugha ser atyna layyqty syrbazdyghy jibermey, eriksiz qoloramalymen auzyn sýrtken bop amal qylghan. Jerge tóselgen úzyn, qyzyl jol kilemning ýstine tabany tiyer tiymesten esikting eki bosaghasyna qazdiyp túra qalghan engezerdey eki jigitting biri tóbesine kýn týsirmey qolshatyr tosa qoyghan. Tisi aqsiya kýlimdep qarsy aldynan shyghyp, sәlemdesip jol bastaghan biyik lauazymdy resmy ókil men qos qaptalda sap týzep qúrmetti qarauylda túrghan sarbazdardyng týr-túlghasy myna ózi siyaqty býtindey saksondyq: jaqtary qushiya sozylghan, aq kirpik, shiykil sary, ensegey boyly, arsighan  kesek bitim. Aziyalyq bir nyshan joq. «Sonda búl elding halqy sakson tektes bolghany ma?» Úzyn-shúbaq bylqyldaq qyzyl kilemdi qyzyl suday keship kelip,  jelge satyrlay jelbiregen AQSh-tyng ala tuy men Orshýtstannyng kók bayraghynyng týbine toqtady. Eki elding gimni oinalyp bolghan song anadaydaghy esik pen tórdey kerilgen aq limuzinge otyrghan. Bioenergiyamen jýretin mashina sylang qaghyp dybyssyz syrghy jóneldi.

Sәlden keyin aqsha qúmmen astasa aspangha tik órlegen bozghylt taudyng etegine manday tirep, aiqara ashylghan órnekti darbazadan attaghandary sol, ainala mýldem basqasha boyaumen kóz arbap qúlpyryp sala berdi. Kýmbez astyndaghy qala! Qas qaghymda Edemning jannat baghyna top ete týskendey esi shyghyp antarylyp qaldy bir sәt. Qalghyp ketken joqpyn ba osy dep basyn shayqap-shayqap qoydy. Týsim deyin dese, oi-sanasy aiqyn, bәrin ap-anyq kórip túr, ónim deyin dese, kónili sener emes. Qay jaghyna qarasang da qalyng nu, shayyry anqyghan samyrsyn men qyzyl arsha. Synsyghan myng san jasyl jelek samal jelpip, júpar aua sarayyndy ashady. Gavayidaghy әsem qalalardyng birin Kindik Aziyagha kóshirip әkelip qoya salghanday. Qos jiyegin palima kómkergen keng de týzu kósheler. Baqqa malynghan san poshymdy kottedjderdi órli-qyrly dónder jotasyna qonjityp-ap kózden alyp qashyp barady. Qala jataghan. Tek arakidik kýnge shaghylysyp on-on bes qabattyq әinek ofister sorayady әr tústan. Týs mezgili bolghan song ba, kóshede arly-berli jýrgen biomobilider neken-sayaq, jýrginshilerding deni velosiyped mingender. Qyrattyng iyininen mólt etip kórinip, qighash qalyp bara jatqan kól jaghasy jypyrlaghan halyq. Qayyq esip, sugha shomylyp mәz-mәiram bolghan júrttyng dauysy tymyq auada emis-emis janghyryp estiledi. Orshýtstannyng songhy astanasy shynynda da kisi tanghalarlyq eken. Qazirgi órkenniyetting maqtanyshy bolyp otyrghan Núrabat shaharynyng atyna syrttay qanyq bolghanmen, Jaratqan nәsip etip kórip túrghany osy. Ghajap! Joq, ghajap degen jay beridegi sóz, syr-sipatyn beyneler sózdi adamzat әzirge oilap tappaghanday, әiteuir kónilindegi әserge layyqty balama qapelimde til úshyna ýiirile qoymady. Qasyndaghylardyng aituynsha, tóbesi kýmbezdenip, 1500 metr biyiktikte biologiyalyq qabatpen qorshalghan. Eni 12, úzyndyghy 18 shaqyrymgha sozylyp jatyr. Jyldyng qay mezgilinde barsang da aq qúmyn tilersekten keship, asau tolqynyn tóske alyp, airyqsha jaratylysyna kóz meyiring qanatyn Gavayidy jana beker eske almapty. Bәrin kórsin, tamsana týssin degendey bayau syrghyghan mashinanyng әineginen qay jaghyna qarasa da – qoyyny sabat sayabaq. Jer betining eng әsem, eng asyl aghashy men ósimdigi osynda tamyr jayghan ba dersin. Janay ótip bara jatyp zәulim sekvoyanyng tóbesine qarasan, basyndaghy qalpaghyng jerge túskendey. Ár tústa irge qospay shoqtanyp jeke-jeke ósken kserafiyt, akasiya, sukkulekt, zәitýn toghaylary. Afrikada túqymy qúryp bituge taqaghan baobabty kórgende tipten tanyrqady. Bir ózi kishigirim  bir tóbeshikti qanatynyng astynda basyp jatyr. Dinining shenberi ýndisterding vigvamynyn  ornynday. Kýni keshege deyin Amazonka boyyndaghy jabayylar osy alyp aghashtyng dinin oiyp baspana ghyp túrghan joq pa. Aqyry týbine jetip tyndy. Qos qaptalda dóngelenip qalyp bara jatqan oidym-oydym alqaptarda qyzyl arsha men endemikke, qyzyldy-jasyldy gýlder men nili tógilgen shalghyn jarysa ósip jayqalyp túr. Savanna da, jungly de osynda. Banandy bir tistep bir-birine laqtyryp, ersili-qarsyly oinap jýrgen, endi biri kokostyng sýtin iship, qauashaghyn tóbesine tónkerip beti aghal-jaghal bop jol ortasynda otyrghan orangutangtardy klaksondy bajyldatyp әzer ýrkitesin.

Múnda jer betining basqa tarabyndaghyday  qys,  kýz degen úghym joq. Jyl – on eki ay bir-aq mausym – shybynsyz, qonyrjay jaz. Qashan kórseng de ónin bermey jayqalyp túrghan mәngilik jasyl jelek. Barokko  stiylindegi ýlkendi-kishili ghimarattar da jer bederine ýilesip, tabighattyng bir bólshegindey әsem jymdasyp ketken. Tek kóshe-kóshening qiylysynda, ýilerding qabyrghasynda jypyrlay ilingen kósemning portretteri ghana osynau әdemilikting synyn búzyp túrghanday. Kózindi qalay alyp qashsang da tanauy tәmpiygen monghol bet erkek jymyng qaghyp qarsy aldynda túra qalady. Evrosentristik talghamda tәrbiyelengen múnyng aziyalyq keyip-kespirge múryn shúiire qaraytyn әdeti. Onyng ornynda tisi marjanday aqsiyp Golivudtyng akteri ne úzyn siraghy juan sanyna deyin jalanash top – modeli saghan qiyla qarap qylymsyp túrsa, kózge qanday sýikimdi kóriner edi. Búlar qyz siyaqty qylmityp kósemderining suretin ilip qoyady eken. Amerikada basqa týgili Vashingtonnyng da suretin ilmeydi. Aziyalyq sana degen osy-au, sirә. Bayaghyda, kýn sipatty sәruardyng túsynda, orshýtterding týri osynday bolghan ba eken? Ýsh ghasyrdyng ishinde qalay ózgergen, ә? Osy oy emeksitip, kónilin әuestik biylegen. Baghanadan beri auzy jabylmay, iltifat kórsetken rәsimmen elpildep qalanyng ótken-ketkenimen tanystyryp kele jatqan sabanshash, shiykilsary jigitke enserilip, taghy da aldarynan qalyqtap shygha kelgen kezekti bilibordqa iyek qaqty:

– Myna kisining sureti ikonadan da kóp-au deymin?

– Búl – bizding memleketimizdi qúrghan adam!

– Qaraymyn da tang qalam. Patshalarynyzdyng týri bir bólek te, sizderding týrleriniz bir bólek. Uaqyt qalay ózgertedi, ә?

– IYә, uaqyt bәrin ózgertedi ghoy!

– Sonda osy otyrghan bәriniz de orshýtsizder me?

Diplomatiyalyq mektepting mayyn ishken syrbaz jigit úrtyndaghy ýiirilgen әdemi jymiysyn óshirimegenmen kózi tikenektenip jalt qarady:

– Biz – orshýt emespiz, orshýtstandyqtarmyz! – Sodan song júdyryghyna jótkirinip tastady da, – Orshýtterdi qazir kóresiz, kórimdiginizdi dayynday berseniz de bolady, – dedi kózining qiyghynan quaqy kýlkining qúiryghy jylt etip.  

Kózayym sәt kóp kýttirgen joq. Ýsh qabatty, shaghyn meymanhananyng aldyna kelip toqtaghan. Jýkshi ne kezekshi me, jaryla ashylghan әinek esikting auzyn tóbesimen ónmendey sýzip bir jalbyr shash jigit shygha keldi. Jýrgen sayyn shayqalaqtap, ayaghyn bir jaghyna shoynandap basady. Tayap kep jýzin tiktep  sәlemdeskende ser Robert selk ete týsti. Tanyrqaghany ma, әlde qorqyp ketkeni me – itjyghys arpalysqan astan-kesten sezimine en tagha alar emes qapelimde. Áuelgide úlúgh meyramdaghy bolatyn karnavalgha dayyndalyp, bet-auzyn boyap alghan ba dep oilaghan. Tipten olay emes. Bir kózi kók, bir kózi qara, biri qiyq, biri dóp-dóngelek. Shashynyng qaq shekeden airylghan jartysy sary, jartysy qara. Múryny da, býkil bet terisi de solay. Jarty-jartylay sary men qara. Qas-qabaq, shyqshyt, iyek degeniniz dýniyening eki qiyrynan әkep zorlap qiilastyryp qoyghanday. Bir jaq qol-ayaghy úzyn, ekinshi jaghyniki qysqa. Bir terining astynda eki jarty dene iytis-tartys ómir sýrip jatqanday. Ýsh úiyqtasang týsine enbes, myng oilasang qiyalyng shalmas qúbyjyq, tosyn túrpat. «O, Iisus!» dedi ishinen Qúdayyna jalbarynyp, Qúdayyn eske alghan boyda tósindegi sabalaq jýnge kómilgen altyn bauly kresi óz-ózinen terbele bastaghanday bolghan. Joq, keudesine syimay dýrsildey jónelgen jýregining dýmpui eken. Jay adam jalghyz-aq qolymen ilip jýre beretin qara chemodandy qapsyra qúshaqtap, qos jaghyna kezek tensele  myqshyndap bara jatqan kemtar mýskindi kózining qiyghymen úzatyp sap túrghan qosshy jigit júqana betine  júqaltym kýlki jaghyp, «orshýtiniz osy» degendey búghan qarap biliner-bilinbes ezu tartty.

Meymanhananyng jayly tósegi jambasyna tastay batyp týn boyy aunaqshyp úiyqtay alghan joq. Kirpigi sәl aiqasa  berse, әlgi qúbyjyq suret elestep selk ete týsedi. Baghanaghy saban shash sary jigit meyman dep qyzmet kórsetuden góri kisilik iltifaty joghary, adamgha ýiirsek, júghymdy jan bolsa kerek. Aeroport basynda kýtip alghannan bәiek bop qoldy-ayaqqa túrghyzghan joq. Qasynan bir eli shyqpay, birinshi qabattaghy restorannan keshki asty birge iship, inir ýiirle ýiine bir-aq qaytqan. Ózi әngimeshil eken. Tyndap otyrsan, bilmeytini bit ishinde me dersin.

 

 2

Erte, erte, ertede, esek qúlaghy keltede, ózi batyr, ózi anghal Bozaq degen júrt bolypty-dýr. Jeri ken, kónili odan da darqan, etek-jenin qymtamaytyn, dalasynday daliyp jatqan el desedi. Qyzdarynyng beti qyzyl, shashy úzyn eken. Erkekteri shetterinen apaytós, jýristeri balpan, bir otyrghanda bir taydyng etin jep, bir jatsa, bir apta úiyqtaydy-dýr. Al jaumen shayqasa qalsa, otyz kýn attan týspey úrys salatyn  erdin  soyy bolypty. Salqar saqara, sengir tau, móldir kól, tasqyndy ózenderine tórt tarabyndaghy antalghan kórshileri qysyq, qisyq, kók kózderining súghyn qadaumen ótedi. Qyzyqqanmen qylar qayrandary joq. Qidalassa jelkesi qiylaryn biledi. Jaugha shapsa – batyr, jay kýnde sauyqshyl, seri, it jýgirtip, qús salatyn sayatshy, baylyqqa qyzyqpaydy, jyltyraqqa elikpeydi, «malym – janymnyn, janym – arymnyng sadaghasy» deytin osynau takabbar, bekzat júrttyng tizesin býgiltip, kekjiygen basyn iyiltu ýshin ne istemek lәzim? Aqyry, otyz baqsy, seksen siqyrshy qyryq kýn zikir salyp, dua oqyp kóktegi perining qyzy – Pәry Ruziymen sóz baysalady.

– Bozaqty joldan taydyru ýshin qylmaghan haylamyz qalmady- dýr, – dep Bas siqyrshy shaghynyp zaryn tógedi. – Bú ne degen paryqsyz júrt ekenin úqpadyq, jýdә. Kedeyine baylyq berdik, bayyna baq berdik, baghlanyna taq berdik – birin de almady: kedey kekjiyip qayqayghan tósin qaqty – mening baylyghym keudemdegi namysym degeni; bay qaspaq tanau balasyn betinen sýiip, tóbesine kóterdi – mening baghym – úrpaghym degeni; baghlan ainalasyndaghy eldi kórsetti – mening altyn taghym – qarayghan júrtymnyng rahmet-alghysy degeni. Eshtenege qyzyqpaytyn búl júrtty ózgertuge jer betindegi eshqanday siqyrdyng kýshi jeter emes-dýr!

 – So da sóz bop pa? – Perining qyzy saqaldary sapsiyp, alja-aljasy shyqqan baqsylar men kәri siqyrshylargha «әi, ónsheng aratamaqtar-ay» degendey tyjyryna bir qarap aldy. – Onyng babyn tabu op-onay!

 – Qalay? – dedi Bas siqyrshy mandayyndaghy jalghyz kózi jypylyqtap.

 – Olardyng kókireginde shýkirshilik degen iman otyr. Sony  quyp shyqsang boldy – altyn kilt qolyna týsti dey ber!

Kýnnen tughan Qodarghúl bes jasqa kelgende kýnde tanerteng kýnning kózinen altyn shýikedey domalanyp kip-kishkentay sary qyz jerge týsedi. Ýrpiygen shashy da sary, ózi de sap-sary. Kýlimdey qarap, kip-kishkentay qoldarymen Qodarghúldyng qolynan ústaydy. Aydalada jalghyz ózi qozy baghyp qúlazyghan bala dos tabylghanyna quanyp ketedi. Kók shalghynnyng ýstinde asyr salyp kóbelek quady. Dóngelek, júqaltym tastardy aidyngha janay laqtyryp «mayjalatpaq» oinaydy. Búzaugha minedi... Kýni boyy ekeuden-ekeu oinaugha bir jalyqpaydy. Ábden qas qarayghanda ghana sary qyz kishkentay sausaqtaryn elbirete qosh aityp, kýnning songhy sәulesimen birge kókjiyekke sinip joq bolady. Qodarghúl anyrghan kýii qúlaghy qalqayyp qyr basynda úzaq túrady. Tastap ketip qalghanyna ókpelegeni me, әlde «әtten, quyp jetip alatynday qanatym bolsa ghoy!» dep ókingeni me, әiteuir kónili alabúrtyp, eriksiz kýrsinetin. Tang atysymen kýn kózinen tógilgen altyn jipti boylay jýgirip sary qyz taghy da jerge týsetin. Óstip tughan ay turaghan ettey tausylyp, jyl artynan jyldar jyljyp ótip jatty. Qodarghúlmen birge sary qyz da eseye berdi. Endi sary qyzben týnde ghana úshyrasatyn boldy. Búrynghyday emes, shashy, qas-kirpigi qara, ýlbiregen jýzi boz biyening sýtindey appaq. Ymyrt jamyray qolang shashy qara týndey jayylyp, eki kózi júldyzday jarqyrap janyna keledi. Solqyldaghan ystyq tәnin taqap, alqynghan demi alqymyn sharpyp-sharpyp ótkende, tórt týlikting arasynda ósip, búqa-tekening kýiek nauqanyndaghy qyzyqtaryn kóre-kóre kózi erte ashylghan bozbala esinen tandy. Ekeui kók shalghyngha kómile qúlaghan. Kishigirim tóbeshikti solqyldatyp, arsy-kýrsi ekeui qosyla ynyrsyghanda qastarynda jayylyp jýrgen ýiirli jylqy qasqyr shapqanday dýrkirey ýrikken. Aspanda ay qorghalap, úyattan órtengen aq didaryn toqymday qara búlttyng etegine basty.

Pәry Ruzidyng ai-kýni jetkende, myrzanyng túmsa toqaly da tansәriden beri oneki qanat aqordanyng bosaghasyna kerilgen arqangha asylyp, «Biy-Bәtima pirim-ay!» dep qinala synsyp tolghatyp  jatyr edi. «Týs, týs!» dep kelisappen jerdi týigishtep әbden silesi qatqan kәri kempir bir sәt  ýnsiz qalghan. Kindik túsy solyq etip, ilkide boyy jenildep sala bergen kelinshek talyqsyp ketti. Osy mezetti andyp túrghanday perining qyzy keregening kózinen sybdyrsyz kirdi de óz balasyn kelinshekting etegining astyna tastap, sharanany ilip alyp ghayyp boldy.

Gýjildey shar etken jabayy dauystan kelisapqa mandayyn sýiep qalghyp ketken qúshynash kempir selk etip kózin ashyp alghan. «Ýibu, bala týsip qoyghan eken ghoy!» dep apalaqtap baryp, kelinshekting etegining astyna enteley ýnilgen. Ayaq-qoly tyrbandaghan qyzylshaqagha úmsyna berip, kirpik qaqpay ózine tesireye qadalghan shegir kózdi kórip shalqasynan týse jazdady. Kózine shaptalyp qalghanday qúbyjyq suret janarynan ósher emes. Shashy appaq, jylaghanda ezui yrsiyp otyz tisi aqsiyp kórinedi. Ghúmyrynda talay súmdyqty kórip, anau-mynaugha onayshylyqpen selt ete qoymaytyn qúshynashtyng siri jýregi atqaqtap auzyna tyghyldy. Etegine sýrine - qabyna jerge eki-ýsh aunap túryp, syrtqa ata jónelgen. Habar kýtip, esik aldynda arly-berli qaryshtay adymdap tyqyrshyp jýrgen myrza sýiinshi súraghaly shyqty degen dәmemen kempirge emine qarsy úmtylghan:

- Úl ma?! – dedi eki kózi jaynay demigip.

- Myrza... Súmdyq!.. M-m-masqara! – Kekeshtengen kempirding sózining ayaghyn kýtpey myrza asyghys basyp ýige kirip ketken. Shyghuy odan da jyldam boldy:

- Joghalt kózin. El kórse, sýiekke tanba!

- Myrza, meni onday iske qinamanyz. Qúdaydyng aldynda kýnәhar bola almaymyn.

 Myrza ayaq-qoly selkildep abdyrap túryp qalghan. Jelkesine nayza kezegendey zordyng kýshimen kibirtiktep kempir qaytadan esikke bettedi.

Etegin jyly sumen shayyp, ayaq-qolyn bauyryna alghan song kelinshek sharyldaghan sharanagha qolyn sozdy:

- Qúlynymnyng silesi qatty ghoy, әkelinizshi, emizeyin.

Ne isterin bilmey sasqalaqtaghan kempir  bir orynda typyrlap:

- Hanym... hanym! – dey berdi. – Emizbey-aq qoyynyzshy.

- Joq, әkeliniz!

Qúshynash eriksiz әmirge kóndi. Alpys eki tamyry iyigen ana eshteneni kórer emes.

- Jaryghym! Janym! – Emirenip aq mamasyn sharananyng auzyna tosty. «Ishten shyqqan shúbar jylan-ay!» dedi aqsighan jalghyz qasqa tisimen astynghy erinin tistelegen kempir qaraugha dәti shydamay syrt ainala berip.

Júlqylap, qanymen qosa solqyldatyp sorghan qorqaudyng tisinen jas ananyng emshegi qaghynyp, eki aptadan song kóz júmdy.

Uayymgha qayghy jamalyp, myrza qatty kýizeldi. «Búl bir qútsyz meken boldy!» dep, tik kóterilip basqa qonysqa tónkerilgen. Balany besigimen eski júrtqa tastap ketedi. Mejeli jerge jetip, týieni shógerse, qúdanyng qúdireti, jylaghan balany terbetip besik aldarynda túrady. El shoshynyp, ne isterin bilmey daghdarady. Biri sadaqpen atyp tastayyq dese, ekinshi bireuler ózenge laqtyrayyq, su aghyzyp әkestin pәleketti deydi. Biraq olay etuge eshqaysynyng dәti barmaydy. Ýiler tigilip bolghan son, boz qasqa shalyp, Tәnirge «tasattyq» beredi. Sol kezde auylgha aq saqaly beline týsken jalang ayaq-jalang bas diuana keledi asatayaghyn syldyrlatyp. «Balany maghan berinder» deydi. Besigimen kóterip, tau arasyndaghy qúrym kýrkesine alyp keledi. Diuana jana kýshiktegen qanghybas, qabaghan qara qanshyqtyng kýshikterin jerge kómip, balany itting bauryna salady. Kýshikteri kómilgen jerdi tyrnalap, iyiskelep, otyra qalyp úlyp kózi mólt-mólt jasauraghan qanshyq emshegi әbden syzdaghan song eriksiz kóngen. Bala solpyldata soryp, qaryny búltiyp boy-boyy shygha terlep úiyqtap ketedi. Keyde onyng qomaghaylyghyna shyday almay, qynsylap ornynan túryp ketse, auzymen emshekke jarmasyp, eki qoly tiygen jerine tas jabysyp, bútynyng arasynda salaqtap ketip bara jatqany. Bala kýshik siyaqty tez shirap, erte jetildi. Sýtpen engen qasiyet sýiegine sindi. Qajyrly, qaysar, suyqqa da, ystyqqa da tózimdi. Ashkóz, qorqau, aldyna as kelse, qasyndaghy adamnan qyzghanyp, kózi qantalap ketedi. Eseye kele ainalasyna úry ittey tiydi. Kýndiz elding óristegi toqty-torymyn úrlady, týnde shiyding artynda túrghan qazannyng betindegi qaymaghyn sypyryp jep, sabadaghy qymyzyn arqalap әketti. Yghyr bolghan júrt myrzagha shaghyndy. «Mynau bir tiri kýiik boldy-au»» dep qaharyna mingen myrza diuananyng kýrkesine kelip zikir saldy:

–  Atadan azyp tughan myna qúbyjyqty bayaghyda óltirip tastayyq dep jatqanda arashagha týsip alyp qalghan sen edin. Elde joq súmdyqty shygharyp, aghayyndy býliktirip bitti. Kәne,  ústap ber, at qúiryghyna baylap óltiremin!

–  Saugha, taqsyr! – dedi diuana asatayaghyn sermep. – Isa kókten týserde, Mәvdy jerden shygharda dýniyede ne qily hikmetter bolar-dýr. Búl da sonday nyshannyng biri shyghar. Bóri syighan keng dalagha bir úry siyar, jýre bersin!

Myrza sózge tosylyp, atbasyn keri búrghan.

Diuana balagha IYtemgen dep at qoydy. El de solay dep atady. IYtemgen qaruly, qaysarlyghymen qosa súghanaq, timiski, kýresinnen synyq teben kórse kózi qylilanyp ketetin dýniyeqonyz bop ósti. Úrlyqtan jinaghan malynyng túsaghy egizden, tushasy toghyzdan tóldep, az jyldyng ishinde bayyp shygha keldi. Qalynyn tólep bir baydyng qyzyn aldy. Mynghyraghan maly óriske syimady. Biraq tórt qanat qarasha ýiding tórinde silkip salar syrmaghy bolmady. Aram ólgen maldyng kón tulaghynyng ýstinde qatyny ekeui domalay ketetin. Qylqúiryqtyng ýiirin shúrqyratyp myndap aidasa da tabany jer sýzip qotyr taygha jaydaq minip jýrdi.

Qylyghy ersi, qúlyghy bóten. Baqsynyng molasynday jalghyz shoshayyp el shetinde bólek otyratyn. Dumanshyl, darqan, aghayynmen enshisi bólinip kórmegen jomart Bozaqtar «mynau qaydan shyqqan pәle!» dep shoshynyp qaraytyn. Qysta qar súrasang bermeytin qaltyraghan qarau. Auyl-aymaqta tiri janmen aralsyp óz ýiinen shyny shetin tistetip kórgen emes. Ózgeni jarylqamaq týgili ózining auzy jaryp as ishpedi. Qatyny qazannyng qaspaghyn  qyryp jedi, jalghyz úlyna qúrttyng qoqymy men bir uys bidaydy eshkining tulaghyna shashyp  beretin. Boran-shashynda qaljyrap qara tútyp kelgen qúdayy qonaqqa esigin ashpady, qayyr súraghan tilenshini it salyp quatyn. Jan balasynda joq osynau rahymsyz qaraulyghyna jaghasyn ústaghan júrt birte-birte onyng IYtemgen atyn úmytyp, «shyq bermes Shyghaybay» atap ketti. Shyghaybaydyng ómirinde qolynan dәm tatqan jalghyz adam – Aldarkóse. El kezip jýrgen Aldar Shyghaydyng sarandyghyn estiydi de «búl syghyrdyng әuselesin kóreyin» dep, bir kýni qarasha ýiding týndiginen týtin búrq ete qalghanda, sәlemin soza aityp kirip keledi. Shyghaybay aram ólgen toqtyny bútarlap jatyr eken, qonaqtyng sәlemin de almaydy, tórlet dep te aitpaydy. Aldar aiyl jisyn ba, mysqylday kýledi:

- Pay-pay, Shyghaybay degen myrza dep estushi edim, dәl mal soyyp jatqanda kelippin, auzymnyng salymyn qarashy! – dep belindegi kisesin sheship, irgege tastaydy. Qonaqtan onay qútylmasyn bilip, amaly qúryghan Shyghaybay et salyp:

- Pis, qazanym, bes ai! – dep qazandy otqa qoyady: Aldar:

- Otyr, kótim, on ai! – dep otyra ketedi. Sóitip kýndiz túrmay, týnde úiyqtamay tapjylmastan bes ay otyrady. Bes ay degende óleksening kókjasyq shandyry pisedi-au әiteuir. Aldyna kelgen sinir-shemirshekke deyin sypyra soghyp әbden toyghan song Aldarkóse:

- Dúshpannan týk tartsang da payda! – dep etegin silkip, ornynan túrypty.

Shyghaybay jalghyzynyng mandayynan iyiskep emirenbeytin, jar tóseginde jalyndap lәzzәt tappaytyn, esesine tyshqaq tushagha teke artylyp jatsa, «e, mynau endi ekeu bolatyn boldy ghoy, әlde egiz tabar ma eken!» dep jany sýisinetin. Jinaghan altynyn ógiz terisinen tigilgen shónekke salyp, iyen taudyng quysyndaghy jeti qaqpaghy bar ýngirge tyghyp qoyatyn. Kýn sayyn el jatqanda, jan adamgha kórinbey búqpantaylap baryp, ýngirding týbindegi altynyn bauyryna basyp, saghattar boyy esi kete eljirep otyrghan kýii tang ata bir-aq qaytatyn.

Ishpey-jemey jinaghan altyny at basynday boldy. Biraq ol da az kórindi. Baydyng jana jolyn oilap, Mysyrdan keruen tartqan saudagerlerge ilesedi. Saharagha jetkende qyryq kýn kóz ashtyrmay qara dauyl soghyp, mal-jannyng qyrylghany qyrylap, tiri qalghany bir-birinen adasady. Shyghaybay jarty denesin qúm basyp, shybyn jany әne-mine keudesinen úshayyn dep jatqanda, ghayyptyng kýshimen qúmyra ústaghan bir әulie úshyrasa ketedi. Hal ýstindegi mýskin:

- Suynnan bir jútym bershi! – dep jalbarynady.

- Jaraydy, – deydi әuliye. – Aqysyna ne beresin?

- Qúdaydan súrap alghan jalghyz úlymdy bereyin, qolyna su qúyatyn qúlyng bolsyn!

- Maghan qúldyng keregi joq. Ózim de qúlmyn, Qúdaydyng qúlymyn.

Qasyqtay su júmyryna júq bolmaghan song taghy bir jútym súraydy. Áulie tilegin oryndap:

- Aqysyna ne beresin? – deydi.

- Qalynmalyna qyryq nardyng jýgin berip alghan Ay men Kýndey әielim bar, sony al – bosaghadaghy kýning bolsyn!

- Maghan kýnning keregi joq. Ay men Kýnge aiyrbastamaytyn ózimning jarym bar.

 Eki úrttam su da ajalgha arasha bolmasyn bilip jany yshqynghan beyshara taghy bir jútym súrap zar iyledi. Áulie ol tilegin de oryndap, óteuine ne beretinin súraydy.

- Ómir boyy tirnektep jinaghan at basynday altynym bar edi, sony al!

Áulie basyn shayqap myrs etedi:

- Qatyn-balannan jyltyraghan tas qymbat bolghany ma?

- Oi, qariya, qyzyq ekensiz, – deydi es jiya bastaghan mýskin. – Saqalynyz belinizge týskenshe sony da týsinbeysiz be? Altyn bolsa, bәri de meniki emes pe: Taqty da Baqty da satyp alam. «Qatyn – jolda, bala – belde» demey me atam Bozaq. Qalynyn berip alghan súludan úlyn da, qyzyn da sýimeymin be! Biraq endi bәri bitti. Ne bolsa da shydap, ólsem – altyndy qúshaqtap óluim kerek edi. Songhy tamshyny beker ishtim!

Sonda әuliye:

- Joq, dúrys istedin. Songhy jútqanyng u bolatyn! – dep jalt búrylyp jýre beredi.

Shyghaybaydyng jalghyz úlynyng el qoyghan aty Qarynbay bolatyn. Myndy aidaghan baydyng balasy bolsa da auzy asqa jarymay tulaqqa shashylghan bidaydy jýnning arasynan terip jeumen kýni ótken sorlynyng qúlqynnan basqa qayghysy joq edi. Kýndiz-týni tek tamaqty oilay-oylay kózi qarnyna týsip ketedi. Dýniyege qarynymen ghana qaraydy: qaryny toyghan kýni ainala jaynaghan újymaq, qaryny ashsa – tas qaranghy týnek.

Qarynbay erjetip, balaly-shaghaly bolghanda, bayaghy әulie «bú beyshara joqshylyqtan ómiri óksip qor bolyp jýrgen shyghar» dep mýsirkep, týsinde oghan ayan beredi. Ákesining altyny qayda ekenin aitady. «Biraq jaqsy niyetpen bar!» deydi. Qarynbay ýngirdi izdep tabady. Alty tas qaqpadan ótip, jetinshisin ashyp qalghanda, altyngha oratylyp jatqan jendi biliktey sary jylan basyn qaqshang etkizip kóterip alyp, aiyr tili sumanday ysyldaydy:

- Neghylghan pendesin?

- Men Shyghaybaydyng úly Qarynbaymyn.

- Ne izdedin?

- Ákemning altynyn alugha keldim.

- Sen múny boryq kólding týbine aparyp tasta. Suy tazaryp túshylansyn. Balyq kóbeyedi, qús qonaqtaydy. Jer kórkeyip, ainalasyndaghy mal men jangha saya bolady.

- Jo-joq, ne dep túrsyn? – dedi Qarynbay qarynyndaghy kózi alayyp. – Men óz altynymdy óitip sugha tastay almaymyn!

- Búl - úrlyq-qarlyqtan jinalghan haram altyn, eshkimge opa bermeydi. Óstip boryq sugha tastasa, sumen birge tazarady.

- Altynda haramdyq joq.

- Sen de әkeng siyaqty azghyn ekensin! Jylan patshasy altyn aidarly Bapy aidahar maghan әdeyi kýzettirip qoyghan. Niyeti búzyq pendege bermeymin!

- Ákel altynymdy! – dep tepsine úmtylghan Qarynbaydyng moynyna oratyla ketip, jylan aiyr tilin dәl samaydan súghyp alghan. Qarynbay sol jerde eki ayaghy aspangha sereng etip, sespey qatty.

Qarynbay atadan jalghyz bolghanmen, artyndaghy úrpaghy qaulap ósti. Kәlimagha tilderi kelmese de, Payghambardyng jolyn ústap, bas-basyna tórt-besten qatyn aldy. Bәibishe-toqaldardyng qúrsaghy qúnarly bolyp balany balaghynan bitshe domalatsyn. Jyldar dóngelep, ghasyr auysqanda qarynbaylar ruly el bolyp, bara-bara Bozaqtyng irgeli taypasyna ainalghan.

Adamnyng qanday jamandyqqa da kóre-kóre kózi ýirenip, eti óledi ghoy. Áuelgide qarynbaylargha jiyirkene qaraytyn bozaqtar endi: «Osylardiki aqyl-ey, qalay tirshilik etuding jónin biledi-ay!» dep tamsanudy shyghardy. Mandalada man-mang basqan bekzattyqtyng basy iyildi. Bozaqtyng syzat týspegen asyl sýiegin ashkózdikting jegiqúrty kemirdi. Qyr balasynyng qanjyghasyna jabysyp kórmegen úrlyq pen qarlyq suyq qolyn sumandatyp bosaghadan syghalady. It kirmesin dep ergenegin tayaqpen tirey salatyn boz ýilerding esigine itting basynday qúlyp salynatyn boldy. Batyrdyng orynyn barymtashy basty. Mal ashuy – jan ashuy dep, auyl men auyl, aghayyn men aghayyn jaulasty. Soyylgha jyghylyp talay bozdaq solqyldap túrghan shaghynda qyrshynynan qiylyp kóktey súlady. Erlik bahadýrding kókiregindegi altyn taghynan týsip, úry-qarynyng qolyndaghy kir sasyghan shoqpargha talasty. Jaudyng kenirdegin qighan qayqy qylyshpen jilikting únghyl-shúnghylyn mýjip oshaq basynda shókelegen eldi kim basynbasyn. Zengir taulary men keng shalqar dalasy ainaladaghy antalaghan jaudyng ejelden kóz qúrty edi. Shegir kóz ben syghyr kóz kórshiler qos býiirden kók sýngisin qadap jan alqymgha kelgen sәtte Bozaqtyng songhy hany Kete bahadýr aruaq shaqyryp atoylap atqa qonghan. Biraq qany qyzyp, qaruyn saylap, jelkildegen aq tudyng týbinen tabylghandar az boldy. Qarynbaydyng qaptaghan qalyng ýrim-bútaghy jerden bauyryn kóterip, atqa bút artugha jaramady. Kete han azbyz dep  tizgin tartqan joq. At tóbelindey shaghyn jasaqpen jaudyng jer qayysqan qalyng qolyna qarsy shapty. Aspangha shapshyghan asau aighyrdyng sauyryna qanjar úryp atqaqtaghan qanyn úrttay sala ot qúsqan zenbirekke jalang qylyshpen aqyra úmtylatyn. Bet-auyzdary qyp-qyzyl, saqaldarynan qan tamshylap ólgen-tirilgenderine qaramay tebitip tónkerilip kele jatqan úly nópirdi kórgende jau qolyndaghy ot qaruyn tastay bere túra qashar edi. Jardyng quysynan erbiyip basyn kótergen altyn iyq ofiyser alay-dýley úitqyp óte shyqqan qara dauyldyng sonynan qarap túryp: «Bizding qaruymyzdy búlargha bergende ne bolar edi, saqtay gór, Qúdayym!» dep ýsti-ýstine shoqynatyn týsi qashyp . Ne kerek, Kete han kýshi ózinen myng ese basym jaumen keng saharada jortyp jýrip on jyl boyy ash buraday shaynasty. Andyghan jau aqyry baspalap jýrip ailasyn asyrdy. Jansyz salyp, keybir azghyryndygha ergen әsker basyn taytúyaq altyngha satyp alady. Shayqas bolatyn týni jasaqtyng teng jartysy sytylyp, jau jaqqa ótip ketedi. Qapiyada qyspaqta qalghan qayran bahadýr jaraly arystanday jantalasqannan ne qayran, astyndaghy atyna zenbirekting doby tiyip, ózi shala-jansar jatqan jerinde tútqyngha týsedi.

Er qadirin er bilgen ghoy әzelden. Jau patshasy da aruaqty erding soyy bolsa kerek. Kete handy óltirmey qaytsender de tiri alyp kelinder dep búiyrady. Aynalagha at shaptyryp, óli denege jan salatyn ne bir atyshuly balgerlerdi aldyrtady. Eki-ýsh ay emdep-domdaghan song Kete hannyng beti beri qarap ayaghyna qonady. Patsha aq sarayda hangha ong tizesinen oryn berip, kýmis tostaghangha bal sharap qúiyp óz qolymen úsynady.

– Dúshpanyng da er bolsyn degen ghoy. Jau bolsang da sening basyng dostan qadyrly. Sen mening – tútqynym emes, meymanymsyn. Tektini teksiz ghana qorlaydy, sening asyl nәsiline, asyp tughan arystan jýrek aibatyngha tәntimin. Eldeseyik, bahadýr! Qan jalasyp anda bolayyq. Mәrtebene layyq qyzmet beremin. Áskerding bas qolbasshysy bolasyn. Tek maghan ghana baghynasyn. Imperiyagha qyzmet etesin!

– Eldesuden qashpaymyn, taqsyr! – Kete han shanshylyp otyrghan kýii patshagha jýzin tiktedi. – Syilaghandy basym jerge jetkenshe syilap ótemin. Biraq men bir Qúdaygha ghana baghynamyn, halqyma ghana qyzmet etemin!..

Patsha biliner-bilinbes miyghynan jymiyp qoydy:

– Namysyn qorghap atqa mingende, sonynnan ermegen elge qalay qyzmet etpekshisin? Sening halqynda bolashaq joq!

– Qanday bolsa da ol – mening halqym. Sonymen birge jasap, birge ólemin!.. Beti beri búrylmaytynyn andaghan patsha ailagha kóshti.

– Jaraydy, biraz kýn jatyp mening syi-qúrmetimdi kór. Sodan song eline qaytarsyn.

Etegin jel ashpaghan qyryq súlu qyzdy tandap alyp, qyryq otau tigedi. Qyryq kýn sauyq-sayran jasap, kýn sayyn bir súludy qoynyna salady. Kete han eshqaysyna juymaydy.

– Jaugha sidigimdi qor qylmaymyn! – deydi. Ashugha bulyqqan patsha dirildep-qalshyldap ketedi.

– Nayzagha keter! – deydi jendetterine aighaylap. Qyryq jigit qyryq nayza tirep tik kóterip alady. Patsha aiyzy qanyp joghary qaraydy.

– Kekjiyip bolmap edin, týzding jaman taghysy. Ólgen qanday bolady eken, kór endi!

– Auzy týkti sasyq kәpir, ólsem de senen nayza boyy biyik túrmyn! – dep Kete han saqyldap kýle bergende, jendetter: «Oh, atannyng góri, qoqiy!» dep jerge tastap jiberedi. Kózi qantalghan patsha basyn alyndar dep búiyrady. Keteni týregeltip qoyyp bauyzdaydy. Kәlimasyn ýsh qayyryp imanyn ýiirgenshe bas jendent qayqy qylyshymen qylsha moyynnan oray shalyp jiberedi. Kete han qos júdyryghyn tas týiip, tisin shaqyr-shúqyr qayraghan sayyn qany qorqyray atqaqtap, kózi sharasynan shygha tesireygen kýii ornynda tapjylay túra beredi. Qany әbden sarqylyp, songhy tamshysy monshaqtyng kózindey mólt etip moynynan ýzilip týskende ghana gýrs etip qúlaydy jerge. Múnday jansiri qaysarlyqty búryn-sondy kórmegen «qoqilar» zәresi úshyp túra bezedi. Patsha da tan-tamasha. «Yapyray, adam balasy da múnsha myqty bolady eken-au, múnyng jýregi qanday boldy eken?» dep oilaydy. Áuestik biylep, keudesin jarghyzyp qarasa, jýregining basynda teben iynedey qap-qara qyl bar eken deydi. «Senderge myna bahadýrding tyrnaqtay erligi darysa, dýniyeni tónkerip tastar edinder» dep, tyrnaqtaydan bólip sarbazdaryna jýrekti jegizdirtipti. Aytqanynday, patshanyng ghaskeri de, odan órbigen úrpaqtary da shetterinen jaujýrek bop, jarty әlemdi jaulap alypty. Patsha Kete hanmen qosa qolgha týsken tútqynnyng bәrin qyryp salady. Tek hannyng joryq jyrshysy Asanbay jyraudy ghana tiri qaldyrady.

– Maghan baghynbaghannyng kiyetin kebi osy. Kórgen-bilgenindi eline aityp bar! – dep bosatyp qoya beredi.

Bir kózinen jas aghyp, bir kózinen qan tamyp zarlaghan jyrau qanghalaqtap eline qaray jóneydi-dýr. «Shyqqyr kózim, osyny da kórdin-au!» dep óz kózin ózi aghyzyp jiberedi. Aynalasyn sipalaqtap kýn jýredi, týn kezedi. Eniregen dauysy aspan astyn kýnirentip, kól keship, bel asyp el shetine jetkende:

– Basyng kesildi, Bozaq! Bassyz qaldyn, Bozaq! – dep aighaylaydy. «Myna qanghyghan soqyr diuana ne sandyraqtap túr, basymyz ornynda túrghan joq pa!» dep Bozaq tóbesin syipaydy.

– Ol – bas emes, moyynnyng úshy! – dep jyrau odan әrmen jany yshqynyp enireydi.

– Basymyz bolmasa, bórkimizdi qay jerimizge kiyip jýrmiz? Súnqyldaghan soqyr týk kórmeytin bolghan song ottay beredi! – dep Bozaqtyng qarynbaylary qolyn bir siltep, jerge shyrt týkiredi. Asanbaydyng kýndiz-týni jaghy sembeydi. Kýndiz botasy ólgen boz ingenge qosyla bozdap, týnde tóbe basynda úlyghan kók bórimen birge zarlaydy eken. Sóitip boz dalanyng o sheti men bú shetine joqtau aityp tenselip jýredi de qoyady. Kýnderding kýninde iyen týzde úlyghan kókbórimen birge ishtegi zaryn tógip, óksip otyrghanda jany ýzilip ketipti. Jany kók bórige kóshedi. Sodan beri týn ishinde aigha qarap úlyghan qasqyrdyng ýni zarly bop estiletin kórinedi-dýr.

Soqyr ólgenmen, ainaladaghy kózi bar kórshiler de: «Osy qarynbaylarda bas joq» dep kemsitetin bolypty. Oghan talaghy tars airylyp jatqan qarynbaylar joq. «Basymyz joq bolsa da qarynymyz toq, qaydaghy-jaydaghyny oilap uayymdamaymyz. Qayta osynymyz jaqsy!» deydi eken shenbirek atqan qarynyn tyr-tyr qasyp.

Mýldem azghyndap tórtayaqtap ketpey túrghanda búl adasqan paqyrlardy betinen qaytaryp týzu jolgha salayyn degen niyetpen bir kýni Perishte olargha uaghyz aitady:

 – Ei, pende, sender auzymen otyghatyn oisyz-múnsyz maqúlhat emessinder ghoy. Isher as, kiyimnen basqa senderdi eki dýniyede de mәngi ortaymas baqytqa bóleytin Allahtyng ólsheusiz Niyghmeti bar. Tausylmas azyq, tozbas kiyim degen sol.

– Ol ne? Altyn ba? – dep qarynbaylar shu ete týsedi. Perishte basyn shayqaydy:

– Altynnan da qymbat.

– Altynnan artyq bolatynday ol ne? – deydi qarynbaylar tan-tamasha bolyp.

– Iman!

– Ony qaydan tabamyz?

– Nәpsindi tiyp, qanaghatshyl, qayrymdy bol. Sәjdege jyghylyp, myna Kitaptyng hikmatyna shýbәsiz den qoysan, iman ózi-aq kókiregine úyalaydy! – dep Qúrandy qoldaryna ústatady.

Qarynbaylar әu bastan dinge shorqaq edi-dýr. Yntasyz, enjar bolatyn. Tan-azannan úiqysyn qiyp namazgha túrugha, músylmannyng paryz-uәjibin óteuge moyyndary jar bermeydi. Úly babamyz Shyghaybaydan beri tonqandap namaz oqymay-aq Tәnirding ong kózine iligip, әuletimizden yrys ýzilmey, shóp basy aiyr shyghyp, qoyymyz egizden qozylap keledi ghoy. «Qara qoydyng keudesi, men – Qúdaydyng pendesi» dep, ýsh mәrte shyn kónilmen qayyrsang jetedi, namaz degen sol, sonymen-aq qiyamet kýninde jýzing jarqyn bop peyishting tórine top ete týsesing dep ózderin aldarqatyp mәz. Qúrandy oqugha erinip, qúr bastaryna jastanyp jatady. Kýnderding kýninde tisi qyshyp jortuylgha shyqqan kórtyshqan, etke toyyp ap, nebir әdemi týs kórip kiyiz ýiding týndigin demimen jelpildete qorylgha basyp jatqan Qarynbaydyng qasyna eppen jorghalap barady. «Itke temirding ne keregi bardyn» esebimen, «osy Qarekene Qúran ne kerek?» dep úrlap alady da kemirip jep qoyady. Múny kórgen Perishte: «mynalar mal bolmaytyn júrt eken, jýdә!» dep qolyn siltep teris ainalady.

Zamannan zaman ozghanda qaharly Qaghanattyng irgesi shayqala bastasa kerek. Bauyryna basqan ondaghan úlys jýz jyldyq úiqysynan oyanghanday jan- jaqtan atoy salyp: «bólinemiz, jeke el bolamyz!» dep aibat shegedi. Ot ústap qopagha jýgireyin dep túrghandar kóp. Patshanyng ýreyi úshty. Altyn saraygha jaqsy men jaysang jinalyp ap kýn oilandy, týn tolghandy. Ábden bastary qatty. Qaghanattyng qabyrghasy qaqyrayyn dep túr. Ne isteu kerek? Tóbesinen shybyn tayyp jyghylghanday taqyr taz bireu shoqsha saqaly shoshayghan iyegin alaqanyna salyp alyp  ýsh kýn, ýsh týn boyy úiqy kórmey oilanyp, bir uaqytta:

– Taptym! – dep súq sausaghyn shoshaytyp úshyp týregeldi. – Patshany óltiru kerek!

Estip otyrghan el jaghasyn ústaydy:

– Esing dúrys pa?

– Dúrys bolghanda qanday! Úly qaghanatty qútqarudyng odan basqa joly joq.

– Sonda patsha kim bolady?

– Sen bolasyn, men bolamyn, kez-kelgen bolady.

– Biz patsha túqymy emespiz ghoy?

               -Adam balasynyng bәri tughannan ten. Qolyna tizgin tiyse, oshaq basyndaghy            qatyn da patshalyqty basqara alady. Úly Otanymyzdyng mýddesi jolynda bay da, baghlan da qúrban. Altyn taqty iritip-shiritken aqsýiek, bekzattardyng óz obaly ózine. Biylikti qoldaryna al dep kedey-kepshikting qoltyghyna su býriksek boldy, erkin el  bolsam dep elirip jýrgen әr últ ekige jarylyp  óz ishinen býligip janymen qayghy bop ketedi.

Antarylghan el es jiyp til qatam degenshe, taqyrbas erkek jýre sóilegen kýii jyldam basyp syrtqa shygha jónelgen.

Kóshe bitkendi búrghylap lek-lek jónkigen halyq. Alba-júlba kiyingen, aighaylap, ashyna sóilegen kedey-kepshik. Kóbi elirip iship alghandar. Taqyrbas kisi qara bylghary plashynyng etegi delendep ekpindey basqan kýii qala ortasyna kelip toqtaghan bronepoezding ýstine qarghyp shyqty da shiyrshyqtap gazet ústaghan ong qolyn serpe kóterip, jalyndy ýnmen aighay saldy:

– Oyan, әlemning qor bolghan qúldary! Ghasyrlar boyy qanymyzdy soryp kelgen kapital әlemine maydan ashyp, moynymyzdaghy qúldyq qamytyp qiratamyz. Ese-tendikti qandy kýrespen tartyp alamyz. Zauyt-fabrik – júmysshylargha, jer-sharualargha, biylik halyq Kenesine berilsin. Qaghanattyng endigi iyesi – bizbiz! Ezilgen enbekshi tap, shyq songhy shayqasqa! Algha!

Tenselgen qara nópir taqyrbastyng qol siltegen jaghyna qaray kener búzghan tasqynday lap qoyghan. Aq saraydy qiratyp, Altyn taqty tónkerip tastady. Qolyna myltyq-qylysh alyp, jetpegeni aiyr men balta ústap entelep-eleuregen tobyr batystan-shyghysqa, teriskeyden-kýngeyge ondy-soldy shiyrlap, jolyndaghynyng bәrin qoghaday japyrsyn. Adam qany suday aqty. Qandy ózendi etigimen shylp-shylp keship ýsti-basy qangha boyalghan qaharly tobyrdy qyzyl әsker dep atady. Top bastaghan taqyrbas Qyzyl patsha atandy. Qyzyl patsha qúdaysyzdar memleketin ornatty. Shirkeu men meshitti qiratty, sau qalghandaryn malqoragha ainaldyrdy. Hristiandar shoshynyp mandayy men keudesin ondy-soldy shúqylap shoqyndy; músylman «Astaghfirallah» dep jaghasyn ústaghan. «Mynaghan bir zaual bolar!» desken. Eshtene de bolghan joq. Ghibadathananyng qasyna jinalghan qalyng elding aldyna shyghyp Qyzyl patsha aighay saldy:

– Qúday, qúday deysinder, sol qúdaydy kórgen bireuing bar ma, kәne, aityndarshy?!

Qalyng el mýdirip jerge qarady.

– Bәlkim, sen kórgen shygharsyn?– dep aq saqaly beline týsken pirәdargha qarap mysqylday kýldi.

– Ol kózge kórinbeydi! – dedi pirәdar.

– Nege?

– Onyn  tәni de, jany da joq. Ol eshkimnen tuylmaghan, eshkimdi tumaghan.

– Sonda joq nәrse dýniyeni qalay jaratady?

– Ol bar!

– Bar bolsa qayda? Kókte me, jerde me?

– Ol bizding jýregimizde!

– Mening jýregimde joq!

– Mening jýregimde bar!

– Endeshe kóreyik! – dep qasyndaghy qyzyl әskerge iyek qaqqan. Qabaq tanyghysh qyzyl әsker moynyndaghy shoshayghan myltyghyn alyp pirәdardy atty da saldy. Qanjarymen keudesin jaryp jýregin suyryp aldy. Qyzyl patsha qan sorghalap býlk-býlk typyrlaghan jýrekti tilgilep, jan-jaghyna әuelete kórsetip saqylday kýldi:

– Kәne Qúday? Osy ma qúdaylaryn?!!

Júrt shoshynyp, serpile shegingenmen, «shynynda búl qalay ózi?» degen bir kýdik ketip edi ishterinde.

Baytaq imperiyamen jarysyp, «Qúdaydy quu» nauqanyna Bozaq dalasy da dýrlige at qosty. Ásirese Myrqymbay Qarabayyshtar jyrtyq bórkin aspangha atty. Molda-qojany qoyday quyp, qamshymen shyqpyrtty-ay dersin. Sóitip býkil el Qúdaydan tazardy. Biraq adamdar Qúdaysyz ómir sýre almaydy eken, bәri bir ózderine basqa qúday jasap aldy – Qyzyl patshany altyn taqtan Qúdaydyng taghyna kóterdi, sonyng sózin jattady,  soghan tabyndy. Ýiining tórine suretin ildi, park-alandargha eskertkishin ornatty. Meyram sayyn gýl aparyp qoydy. Pionerge ótse de, komsomolgha ótse de, әskerge ketse de «Adal bolamyn!» dep sert berip balbal tasqa taghzym etti. Bir ret jasap ýirengennen keyin Qúdaydy ýsti-ýstine jasaytyn boldy: avtonomiyanyn, audannyn, auyldyn... qúdayy. Qúdaylar qaptap ketti, qaysysyna tabynaryn bilmey bastary qatty. Kóp ótpey adamdar jasandy qúdaylardan jalygha bastady. Shyn Qúdayy joq maghynasyz, sýrensiz ómir túiyqqa tiregen. «Bizge jalghan Qúdaylardyng keregi joq, әu bastaghy Jaratqan iyemizding alqauynda bolamyz!» dep búlqynghan halyq bir-aq sәtte qúdaysyzdar ýkimetin astan-kestenin shygharyp tónkerip tastaghan. Eng qyzyghy, sol zamannyng bar qyzyghyn kórgen qyp-qyzyl kommunister de, qyzyl әsker de arasha týspegen. Imperiya qúlaghan kýni toqsan toghyzgha kep aljyp jatqan Myrqymbay ghana kýiikten ne qylaryn bilmey: «Stalin jasasyn!» dep aighaylapty da eski mauzerin kómeyine tyghyp bir-aq basypty. Qúdanyng qúdireti, oq tesken jaradan qannyng orynyna qyzyl úran jazatyn qyzyl boyau aghypty-mys.

Ol uaqytta dinge boy úru býkil elde modagha ainalady. Tóniregindegi meshit, shirkeu, sinagogtargha aghylghan ózge aghayyndargha qarap, «qoy, modadan qalghan úyat bolady!» dep Myrqymbaydyng kindigin jalghaghan Qiqymbaylar da dindar bola qalady. Kent-shaharlaryndaghy atty kisi týsip qaraghanday, jayau kisi jatyp qaraghanday meshitterding kýmbezi kókpen talasty. Biraq bozekeng Allahtyng niyghmetin imannan izdemeytin, búl fәniydegi bilip-bilmey istegen kýnәsi ýshin keshu súrap, tәubagha keluding ornyna, kýiki tirlikting zaryn aityp jalbarynatyn. Qúdaydy bas auyryp, baltyr syzdaghanda janyna shipa beretin siqyrly tәuip iә bolmasa ne súrasang da «mә, qonqay» dep  ústata salatyn jomart mesenat siyaqty kóretin. Birde meshitke barghan eki bozaq elding bәri tarap ketkennen keyin de birimen biri jarysyp namazdy úzaq oqypty. Aqyry moynyna on myng dollardyn  altyn shynjyryn taqqan, kirpi shash dóy qara shyday almay qasyndaghy jýdeu óndi jigitke búrylyp: «Áy, sen qansha súrap túrsyn?» deydi. Anau: «Bes jýz kerek, – deydi jasqana mingirlep. – Balam ýilenetin bop... soghan kredit almasam, jetetin emes...» Dóiqara qaltasynan jalma-jan bes jýz dollar suyryp alyp: «mә, mynany al da qayqay. Men eki milliardty qalay alarymdy bilmey esim shyghyp jýrsem, bes jýz deydi ghoy. Sen onday úsaq-týiekpen Qúdaekenning mәzgasyn mayystyrma. Pshel von!» dep bóksesinen bir-aq tepse kerek.

Jalpy bozekeng Qúdaydy basyna is týskende ghana kerek qylatyn, ne qartayghanda esine alatyn. Ondayda olardan ótken taqua joq: әieli hidjap kiyip, bet-auzyn túmshalanyp, erkegi tasbih tartyp, týshkirse de «әlhamdullah» dep, bes uaqyt tas mandayyn edenge taq-taq úryp tonqandap jatqany.

Olar sauda jasaghandy jek kóretin. Teri-tersek jighan arbakeshti ne malyn bazarlaghan bireudi kórse, «saudagerde iman joq» dep, myng jyl búrynghy mumie bop qalghan mәtelderin kóldeneng tartyp aghashatqa mingizetin. Al Qúdaymen saudalasqanda Búharanyng sarty men Mysyrdyng saudageri olardyng janynda jip esuge jaramaytyn. Oqyghan namaz, tútqan oraza, bergen pitir-sadaqasynyng ótemin birden talap etetin: «Jaratqan iyem-au, múnyng qalay? Saghan qúlshylyq etpek týgili, atyndy da auyzgha almaytyn araqkesh pәlenshekenning asyghy alshysynan týsip alshang basyp jýrisi anau. Pitirimdi berem, namazymdy qaza qylmaymyn... sonda da isim bir algha baspaydy. Búl qalay? Osynyng әdildik pe, shúnaq Qúday?!!» dep keyip, túlan tútyp talaghy tars jarylghanyn kórsen! Úrlyqpen bayyghan biznesmender isteri jýrmey qalsa, dereu meshitke jýgirip baryp sadaqa berip: «O, Qúday, men saghan bes jýz tenge sadaqa berdim, endi sen maghan million dollar bankiden kredit әper!» dep talap etip jer tepkileytin. Qajygha barghan baylar, qaytyp kelgen song qajylyghyn juyp, jarty jyl toylaydy eken.

 

h h h

 

Ayly týnde saulaghan appaq núrmen ilesip perishteler jauatyn jerge. Appaq qanattary dirilsiz qalyqtap izgilik úya salghan shanyraqtargha kelip qonaqtaytyn. Tang bozaryp atqansha sәbiyding uyljyghan úiqysyn kýzetip besigin terbeytin. Adal enbegin rizyq etken qanaghatshyl jandardyng týsine enip Jaratqannyng izgi ayanyn jetkizetin.

Býgin týn tas qaranghy edi. Aspan astyn túman aralas qalyng búlt túmshalaghan. Aydyng qara shatqal, qaranghy týkpirinde jýz jyldan beri aljyp jatqan kәri Jynnyng jalghyz tal saqalyn beline baylap Siqyrshy jerge týsti. Jel minip Aq saraygha jetse, tas bekitilgen qyryq qúrysh- beren esikting aldynda qyryq kýzetshi. Siqyrshy qyryq qúlash qamshysyn ýiirip auany osyp-osyp jibergende shatyrlap nayzaghay oinady. Jarq etken jay otynyng jaryghymen birge ishke engen lyp etip. Bólme apyr-topyr. Yrsyldaghan, yshqynghan dybystar. Tórdegi Altyn taqtyng tórt siraghyn tórt adam tas qyp ústap, әrqaysysy ózine qaray júlqa tartyp, bir-birine des berer emes. Kóbeleri sógilgen, kózderi qantalaghan. Ýsterindegi asyl kiyimning sau-tamtyghy joq – júlym-júlym jyrtylghan, qyzyl-ala qan júqqan. Qara túyaqtarynan hal ketip qaljyraghansha bir-birimen qarjasqany, әli de ólispey berispeytini kórinip túr. Siqyrshy Altyn taqqa jayghasty da asatayaghymen edendi bir týiip, búiyra zekidi:

– Túryndar! – Tórteui oryndarynan atyp túrdy:

– Taqsyr, taqsyr!!!

– Búl siz be ediniz? – dedi birimen biri jarysa sóilep.

– Ne, meni óldi ghoy dep pe edinder?

– Jogha, Qúday saqtasyn! Siz eshqashan ólmeysiz!

– Endeshe nege zәrelering úshyp ketti?

– O ne degeniniz? Jәi, sasqalaqtap qaldyq. Qoryqqan men quanghan bir deydi emes pe!.. Siz keledi dep kýttik... Altyn taqty tórteuimiz tórt siraghynan ústap kýzettik!

«Ói, jәdigóiler-ay!» dedi siqyrshy ishinen, biraq syr bildirgen joq. Tórteui uәzir edi. Patsha óli-tirisi belgisiz, júmbaq jaghdayda ghayyp bolghan. Sonyng keypindegi siqyrshyny kórgende tizerley ketip, tórteui tórt jaghynan ayaq-qolyn sýie bastady.

– Jaraydy, jampozdarym! – dedi Siqyrshy baysal ýnmen. Silekeylengen qoldaryn jiyirkene tartyp aldy. – Men qartaydym. Taqty tórteuinning birine bergim kep túr.

Tórt uәzir bir-birine alaya qarap, siqyrshygha  eljirep emine týsti.

– Qalay úigharsanyz da, biz lәbbәimyz, taqsyr! – dedi kózi oinaqshyghan, may múryn, jútyr qara bәri ýshin suyryla sóilep.

– Tizgindi qay synyma tolghanyna berem!

– Ámirinizge qúldyq, taqsyr. Synanyz, synanyz! – dedi tórteui tórt jaqtan jamyrap.

– Kәne, biylik qoldaryna tiyse, ne ister edinder, aityndarshy?

Jútynyp algha ónmendegen jylankóz, shúbar betke iyek qaqty.

– Sizding sara jolynyzdan auytqymay, tek óziniz siyaqty basqarugha tyrysamyn!

Siqyrshy basyn shayqady.

- Ózim siyaqty basqaru kerek bolsa, aljyghansha otyra bermeymin be, ana Arap elderindegi siyaqty.

Shashyn shalqayta qayyrghan qonqaq tanau keudesine qolyn qoyyp, basyn iydi:

– Men dәrgeyimdegi júrtymdy baqytty etuge tyrysar edim.

– Adamdy baqytty etu mýmkin emes, óitkeni ol ózining baqytty ekenin sezbeydi. Ýnemi birdene jetispeytindey bolady da túrady, bolghan ýstine bola týssem deydi. Qanaghat joq jerde baqyt bolmaydy.

Enseli, aqqúba jigit oily kózderin alysqa qadap:

- Men qarauymdaghy halyqtyng bәrin birdey qylar edim, – dedi. – Bay, kedey degen bolmaydy.

Siqyrshy saqyldap kýldi.

–            Sandyraq. Qúday tenestirmegendi adam tenestirmeydi.

Sonynda qalghan jútyr qara búltalaqtamay aghynan jaryldy:

- Men ne isteytinimdi bilmeymin. Biraq ólsem-tirilsem de patsha bolghym keledi.

Siqyrshy eleng etip tóbesinde tikireygen qúlaghyn qayshylaghan, milyqtata kiygen jalghan tәj qarys sýiem kóterilip baryp qayta basyldy. «Myna baladan birdene shyghady!» dedi ishinen riza keyippen. Ýsheuin shygharyp jiberip, jútyr qarany onasha alyp qaldy.

– Altyn taqty saghan berem.

– Eki dýniyede qúlynyz bop ótem, taqsyreke! – Jútyr qara jalp etip jata ketip, siqyrshynyng ayaghyn qúshaqtap enirep jibergen.

– Túr! – dedi Siqyrshy zilsiz búiyryp. – Qoyatyn shartym bar.

– Ne shart bolsa da oryndaymyn, mәrtebelim!

– Ana ýsheuin óltir!

– Qalay?

Jútyr qaranyng týsi qashyp, túlaboyy qalshyldap ketti.

– Kórineu túrghan jaudyng kózin joymaq lәzim. Áytpese kýni erteng taqqa talasady. Ózine qauip.

– Dәtim barmaydy. Biri – dosym, biri – qaynagham. Biri – jiyenim. Qalay qol kóterem?!!

– Jaudy ayaghan – jaraly. Patshada bauyr, dos bolmaydy, jau ghana bar. Osy qauipti-au degendi qúrtyp otyru kerek.

– Jýregim daualamaydy, taqsyr!

– Patsha boludy shyn jan-tәninmen qalaysyng ba?

– Álbette, mәrtebelim!

– Endeshe tas jýrek bol.

- Qaytip?

– Onyng joly op-onay. Qúday-taghala adamzat balasynyng bәrin mahabbatpen jaratqan, eshqaysysyn alalamaydy. Shyn tileseng kez kelgen tilegine jetkizedi. Zúlymdyq súrasang – zúlymdyq, izgilik súrasang – izgilik beredi. Kәne, shyn niyet qylsan, eki qolyndy algha soz da, eki kózindi júmyp kókke qara. Jan-dýniyenmen berilip jýregine «tas bol, tas bol!» dep ýsh ret qaytala da, qashan óneboyynda bir ózgeris bayqalghansha tapjylmay túra ber.

Jútyr qara Siqyrshynyng aitqanyn búljytpay oryndaghan. Bir uaqytta auzynan yp-ystyq dem búrq etti de, kókiregi súp-suyq bop múzdap sala berdi. Kómeyine loqsyq tirelip, túnshygha typyrshyp biraz qinalyp baryp boyy bosansyghan. Bey-jay bir sezim mendep, denesi zil tartqanday úiyp bara jatty. Sol jerde qor etip úiyqtap ketti. Ómirinde býitip alansyz rahattanyp úiyqtamaghan bolar. Mandayynan ter búrshaqtap, óneboyy balbyrap es-týssiz ýsh kýn-ýsh týn úiyqtaghan. Tósekten basqa adam bop oyandy. Kóz aldyndaghy qúbylghan qyzyldy-jasyl boyaular óship, tynyq sudyng betindey dýniyening sharasyna sabyrlylyq túndy. Súrghylt әlem, elendeui joq salghyrt kónil. Jýreging tas bolghany qanday jaqsy, eshtenege selt etpeysin. Bәri jaybaraqat. Jyltyr qaranyng jýzindegi әr qúbylysty qalt jibermey qadalyp túrghan siqyrshy:

– Mineki, endi dúrys boldy! – dep, iyghynan qaghyp, taqqa otyrghyzdy. Mine, qyzyq, jútyr qara ómir boyy ansaghan úly armany oryndalghan sәtte quana almady. Ol quanysh sezimnen airylghan edi, boyynda tek biylikke degen ashkóz qúmarlyq qalghan. Sol sәtinde-aq jendetterin júmsap, ýsh qarsylasynyng kózin joyghan.

– Mine, taqsyr, aitqan shartynyzdy oryndadym. Endi ne aqyl qosasyz?

– Jauyng búl ýsheuimen bitpeydi. Ózinnen basy biyikting bәri – dúshpan. Solardan saqtan. Al, jaqsy, men keteyin. Kerek bolsam, mynany tútat, – dep Siqyrshy saqalynyng bir talyn júlyp berdi de, asatayaghynyng úshy tiygen jerden búrq etip qúiyn úitqyp , qasqaghymda ghayyp boldy.

Tas jýrek aqylshysynyng ósiyetin eki etken joq, eshkimdi ayamady. Ózinen basy biyikterding bәrin qyryp saldy. Qan qúmartqan jendetter tynym tappady, qylyshtarynyng qan tamshylaghan jýzin jalamaghan kýni arqalary qúrysyp, qabaqtary ashylmaytyn. Auyl-auyldy timiskilep, patshadan túrqy biyikteu-au degenning basyn dopsha domalatyp týsiretin. Az jylda Bozaqstan ergejeyliler eline ainaldy. Býkil elde tapal patshadan boyy asatyn adam qalmady. Júrttyng bәri ensesin basyp, býrisip, biyik bop kórinbeuge tyrysty. Balalarynyng boyyn ósirmeu ýshin kishkentayynan moyyndaryna tas baylap, nemese qaltalaryna tas-temir salyp qoyatyn boldy. Qojanasyr atasynsha, «búl da bir bitken is boldy!» dep kónili masayraghan patsha «taghy qanday kenes berer eken, әri ózin jaqsylap qonaq qylyp jibereyinshi» degen niyetpen Siqyrshy berip ketken qyldy tútatqan. Shyrpysyn óshirip ýlgirmey qarsy aldyna dik etip túra qalghan Siqyrshy ainalasyndaghy qybyr-jybyr ónkey domalanghan tapaldardy kórip shoshyp ketti:

– Áy, patsha bala, búl ne istegenin?

- Ne isteppin?

– Qúrtypsyng ghoy, jýdә! Elindi ergejeylige ainaldyrypsyng ghoy!

– Ózinnen basy biyikting basyn shap degen óziniz emes pe?

– Oi, sózing bar bolsyn. Topas ekensing ghoy. Ózinnen basy biyikten saqtan degenim – aqyly artyqtan qútyl degenim emes pe?

– Short s niym! – dedi patsha qolyn nemketti siltep. – Aqyly baspen birge ketken joq pa!

– Qatelesesin. Aqyldy bas alasanyng iyghynda jýrui mýmkin. Dýniyeni talay ret   tónkerip tastaghandardyng kóbi tapaldar ekenin bilmeysing be?

Tas jýrekting eki kózi shekesine shyghyp ketti. Bәrin tyndyrdym dep arqasyn kenge salyp jýrse, qauip-qater әli ainalasynda antalap túr eken ghoy mýiizin tósep. Jedel «aqyldylardy aulau» alashapqyny bastaldy. «Oybay, taqsyr-au, sizden aqyldy pәndә jaratylushy ma edi?» dep kóp jaramsaqtar  jәdigóilengende shynymen senip te qalghan, biraq jan-jaqqa jedel attanghan tynshylar qara halyq arasynda hannan bedeli bes ese zor ne bir  dana, jaqsy-jaysang bar ekenin anyqtady. Biri – aqyn-ónerpaz, biri – oishyl, ghalym. Jas-kәri, er-әiel deysing be, әrqaysysy on patshaday, qaptaghan kósem men sheshen, bilimpaz, danyshpan. «Astaghpiralla, jarylghaly túrghan bombanyng ýstinde otyr ekenmin ghoy!» dep Tasjýrekting zәre-imany úshqan. Jendetterding tat basa bastaghan qylyshy qaytadan jarq-júrq etip, tolassyz aghylghan tútqyndardyng kenirdeginde oinady. Búl joly Aqyldyng boyy alasardy... Aytty-aytpady, Tasjýrekting túsynda Bozaq eli myqtap tozghynshylyqqa úshyrady: aqyryp atqa miner soylysy men boylysy qalmady; «Yapyr-au, búl qalay boldy?» deytin oilysy qalmady.

Qauqarsyz júrtty kim iyektegisi kelmeydi. Irgesindegi kórshiler әzelden-aq Bozaqtyng qoyyny qazyna, qyrtysy  shýigin baytaq saqarasyn oilaghanda kózi shúbartyp, silekeyi shúbyryp týn úiqysy tórt bólinetin. Kókten izdegenderi jerden tabylyp, izgi niyet, qayrymdylyq joralghysymen jan-jaqtan talasa-tarmasa qamqorlyq qolyn sozdy. Bozaqtar – әuelden mal sonynda tirshilik keshken kóshpendi el. Qamqorshylardyng biri egin salyp, jerindi jaynaghan gýlbaqshagha ainaldyramyz dedi, ekinshisi kent salyp órkeniyetting tórine sýiremek. Birimen biri jarysyp, tansyq ómirding qyzyldy-jasyldy suretin kóz aldaryna tosqan. Han qarashasyna dәn riza edi, bas kóterer búzyghy joq, momaqan júrtymdy nege baqytqa keneltpeske dep tas jýregi eljiredi: «osy mesheu qalghany jetedi, mening halqym da ózgelerding ishkenin ishsin, istegenin istesin» dedi.

Oyy da, boyy da pәs, meshel júrttyng bauyrynan órgen jana úrpaq qamqor kórshiler salyp bergen әsem shaharlarda túrdy. Solardyng nanyn jedi, solardyng әnin aitty. Álbette, ózi beysharagha ózgening qansyghy da tansyq. Jýris-túrysy, ajar-kórki bәri de erek. Shirkin-ay, qúday-taghala airyqsha ghyp jaratqan qanday keremet jandar dep sýiinetin, solargha qarap ózderin qor sanap kýiinetin. Sol sýiinu men kýiinuden úly ansar jaratyldy, óz bolmysyna degen kózsiz óshpendilik oyandy. Endi Bozaqtar «qalalyq», «dalalyq» bop eki airyldy. Ejelden sauda-sattyqqa ýiirsek eti tiri, syqyrlatyp  qisyq taban qúrym etik kiygen, sәndep shashyn taraghan Qarynbaydyng ýrim-bútaghy mal baghyp qyrda jýretin, qúrt jep, airan ishetin ózining qandastaryn mensinbeytin, «Mәmbet», «Mamba» dep alty qyrdyng ar jaghynan jiyirkenip teris qaraytyn. Ágәrәky qyrdyng bozaghy «halyq talanty» esebinde, ýstine ongly әlem-jәlem shapan kiyip, sahnada dombyranyng tiyegine bir týkirip alyp, dauysyn myng qúiqyljytyp terme aita qalsa, «apyray, myna maymyl tiridey jerge kómdi-au!» dep úyalghanda, qyzarghan betterinen qan yrshyp ketetin.

Úrpaghynyng azyp bara jatqanyn oilap o dýniyede aruaqtar kýnirendi. Qútqara gór dep Qúdaygha jalbaryndy. Aruaqtardyng zaryn estip, perishteler mәslihat qúrdy. «Imany shala bolsa da, jýregi taza, anqau júrt edi, adastyrmay tura jolgha salayyq» degen bas perishte. Biraq bәri mәmlege kele almady birden. Biri:

-«Shaytannyng azghyruyna erip azghyndasa, óz niyetinen tapqany» dese,ekinshisi qarsy dau aitty:

- «Niyetti de Qúday beredi. Demek, Jaratqannyng búiryghy solay, biz eshtene istey almaymyz!»

– «Birin týzik, birin búzyq qyp jaratsa, Qúdaydyng әdildigi qaysy? Ózi istetip ózi jazalaghan aqylgha siya ma?»

- «Joq, Qúday taghala adamzat balasyn teng ghyp jaratqan. Bәrine kóretin kóz, estiytin qúlaq, oilaytyn aqyl, sezetin jýrek berdi. Jaratqannyng sol bergen sheksiz niyghmetin dúrys paydalana almasa, ózi kinәli.»

Qúday adamdy topyraqtan jaratyp, óz tuyndysynyng kemeldigine sýisingeni sonshalyq, perishteler men jyn-shaytandardy shaqyryp alyp: «men jaratqan jandy-jansyzdyng ishindegi eng ghajayyby osy, taghzym etinder!» dep búiyrady ghoy. Bәri tizesin býgip, bas iygende Ibilis qana: «Qúdiretti iyem, búl da men siyaqty sening jaratqandarynnyng biri. Tipti ol menen kem. Óitkeni meni ottan jaratyp, ony balshyqtan jarattyn!» dep basyn iymey qoyady. Sóitip, Ibilis Qúdaydyng qarghysyna úshyraydy. Sol kýnnen bastap Ibilis Adamnyng basqan izin andyp, qaytsem tura joldan taydyram dep jantalasumen kele jatasa kerek.

Perishteler bir týiinge kele almay alauyz bop aitysyp jatqanda Ibilis lyp etkizip Bozaqtargha bir siqyrly qara jәshik әkep berdi. «Dýniyening kýlli qyzyq-ghajaby osynda. Kór de rahatqa bata ber!» deydi. Rasynda da ghalamat. Qaptaghan týimening birin basyp qalsan, jәshikting betindegi sharayna lyp etip janyp, әlemning basqa bir týkpirindegi tansyq ómir jarqyrap shygha keledi. Búlar búryn kórmegen, estimegen, ýsh úiyqtasa týsine enbegen tylsym suret, tosyn qyzyq. Ekinshi týimeni syrt etkizsen, jalanash myqynyn búltyndatyp biylep jýrgen hýrding qyzyn kóresin. Kelesisinde bireuler әn aityp jatady. Atys-shabys, úrlyq-qarlyqtyng qalay jasalatynyn kórem deseng ýirenem desen, basqa bir týimesin basyp qal. Týn shymyldyghy býrkegen neke tósegindegi júbaylardyng qúpiyasyn aira-jayra jarqyratyp kórsetkende kóbi alghashynda betin shymshylap qasha jóneletin.

«Aptiyaumayt, mynasy ne súmdyq-әi!» dep bir teuip qiratpaq bop, túra úmtylghandar da bar... Qysqasy, adamzattyng býkil danalyghy men zúdymdyghy osy alaqanday jәshikting ishinde. Kór de keregindi ala ber. Endi bozaqtar, әsirese kent-shaharlargha qonystanghan Qarynbaydyng úrpaghy Myrqymbaich qiqymbaylar siqyrly jәshikting aldynan shyqpaytyn boldy. Qoly qalt etse kýndiz-týni ishine týserdey entelep otyrghany. Búrynghyday kitap oqymaydy, әn aitpaydy, balasyna, nemeresine ertegi aityp bermeydi. Bәri qara jәshikting ishinde dayar túrsa, әure bop qaytedi. Sóitip qara jәshik adamnyng býkil ishin soryp alyp, әni de, sәni de bir, birdey oilap, birdey әreket etetin qúr qanqalardy qaldyrdy. Shyr etip jerge týskennen bәrin kórip, bәrin bilip ósken úrpaqqa tamsanatyn eshtene qalmady. Eshtenege selt etpeytin selqos.  Tәnirding ózi adamzattyng tanyrqauynan tughan ghoy. Tәnirsiz, tanyrqauyz ómir ózining poeziyasynan airyldy. Álemdi súrghylt múnar túmshalady.

Búryn birli-jarym qaghylghan-soghylghandy ghana joldan taydyrghany bolmasa, isi onsha órge baspay jýr edi, endi býkil bir úlysty uysyna týsirip mereyi tasyghan Ibilis ózining qúdiretin jahangha pash etu ýshin búlardy qúbyjyqqa ainaldyryp jiberuge bekinedi. Qaghbasy qyryq qúbylyp túratyn kórseqyzar, ómirlik ústanymy solqyldaq bozaqtardyng kóz aldyna tansyq dýniyening qyzyldy-jasyldy suretin tosyp, qúlaghyna siqyrly duasyn sybyrlap sylq-sylq kýldi. Áljuaz pәnda esten airyldy, kózi әzәzil kórsetken suretten arghyny kóruden qaldy; qúlaghy aqyldy sózdi estuden qaldy. Sóitip, býkil erik-biyligi Ibilisting qolyna kóshken.

-Taqsyr, altyn taqtyng myzghymas túghyry ne?- Biylikke tis-tyrnaghymen jabysqan patsha bir kýni ibilisten  syr tartyp jón súraghan.

-Elinning tynyshtyghy, riza kónili.

-Halyqtyng kónilin tabu ýshin ne istemek lәzim?

-Barlyq pәnda -óz niyetining qúly. Sen qarauyndaghy qarashanyng bәrin bir niyetting qúly qyl.

-Onyng kilti nede?

Ibilis betine alaya bir qarady da lәm degen joq. Bir japyraq qaghazgha әldene dep jazdy da ýsh ret ýshkirip múnyng qolyna ústatty. «Ua, halqym, bayy!»dep jyzylypty. Patsha eshtene týsinbey ibekenning betine qarady:

– Búl ne?

– Ashkózdik virusy. Men ýshkirip dúghaladym. Endi osy sózdi estigen adam baylyqtan basqa eshteneni oilamaydy.

Ibekennen bata alghan Tas jýrek patsha auzyna qaraghan jamighatqa: «Ua, halqym, ne qylsang o qyl, kózin tauyp bayy!» dep úran tastady. Altyn sandyqty ashyp bergen song kim ayansyn, ózi de qoldy saldy qarpyp, el de úmtyldy japa-tarmaghay. Birin biri basyp-taptap, jan alyp-jan berisken úly sýrgin arpalys bastaldy da ketti. Áldi bayydy, әlsizding qarmanghan qolyna da bolar-bolmas talghaju ilikti. Óz menshigi bolghan song sata ma, órtep jibere me – óz erki ghoy. Baytaq jerdin  asty da, ýsti de tu- talapay talaugha týsti. Qybyrlaghan jannyng bәri jylt etken birdene kórse basyp qalsam, qarpyp qalsam dep jantalassyn. Esi-derti tek ban, birin ekeu, ekeuin tórteu ghyp eseley týsu. «Aqsha – bәri» dep kókqaghazdyng mórine tabyndy. Sóite-sóite jartastyng jaryghynan qabyghyn sydyryp jylmang etip týlep shyqqan jylanday, az uaqytta-aq qalyng júrttyng ishi jalanashtanyp shygha keldi. Jýreginde eshtene qalmady – dýniyening kóz túndyrghan qyzyghyna úmtylghan ynsapsyz nәpsi kókirek úyasynan iman, úyatty quyp shyqty. May basqan midan  sananyng jaryghy óshti. Endi әr bozaq búrynghyday tútas millәt, jýrek lýpili ýndes soqqan bir bozaq bop oilap, bir bozaq bop ómir sýruden qaldy. Árkim Ózi  bop qana tirlik keshuge kóshken. Ibilisting de da kýtkeni osy edi, «әp, bәrekeldi!» dep eki sanyn shapalaqtap saqyldap kýldi. «Boqtyng qabyna» ainalyp qojyraghan mәngýrtting qúlaghyna jetpis jyl boyy  sinirgen siqyrly dúghasyn taghy da sybyrlady. «Sende tariyh, mәdeniyet bolghan emes, jabayy, nadansyn. Týring monghol tektes, tómen nәsilsin, qor jaratylghan beyshara. Myna qaryshtap, órkendegen әlemde bayyrghy bozaq qalpynda qalu- úyat. Ózgermek lәzim. Jana zamangha layyqty bol» dep betine ýsh ret ýshkirgende basyna baqsy oinaghanday mәngirdi de qaldy bozaq bayghús.

– «Ózgergende ne qylmaq kerek?» – dedi mingirlep.

– «Ózgelerdi kórmeysing be? Sonday bol! Ózgege úqsau ýshin ózindi úmytsang bolghany!»

«Búl bir qiyn nәrse boldy ghoy!» dep ishtey qinalsa da ol sózin syrtqa shyghara almay basy әnki-tәnki bolghan bayqús kózi jypylyqtap ibekenning betine jasqana qaraghan.

– «Ómir boyy qoydyng etin jey-jey, miyng qoydyng miynday bop ketken miyghúla ekensing ózing bir! – Ibilis qabaghyn shytty. – Múnyng ne qiyndyghy bar? Oigha salmay, dýniyedegining bәrin kózben sezin. Sonda jaqsy men jamandy basqasha paryqtaysyn.»

«Kóniline oy qonaqtatpay, kózimen ghana otyghyp, kórgeninen arygha boylamasa, kim bolghany?» Kýmәngha kýpti bolyp taghy da ainalasyna jautandaghan. Kókeyindegisin hattay oqyp túrghan ibilis aq kiyimdi abyz keypine enip,  beline týsken aqburyl saqalyn saumalady:

– «Azap kerek pe, lәzzәt kerek pe?»

– «Álbette, lәzzәt dúrys qoy, taqsyr.»

– «Endeshe mening aitqanymdy iste.»

Shylbar-tizginin uysynda ústaghan úlúgh mәrtebelining degenin eki etuge әddisi qane. IYek iyzegen jaghyna dedektey jónelgen.

Dýniyeni kózben ghana qabyldaudyng әseri mýldem basqasha eken. Búrynghy týsinik-týisigi astan-kesten tónkerilip jýre berdi. Kele-kele ol ózinen jerindi. Óz boyyndaghynyng bәri tabighattyng qatalyghynday, taghdyrdyng mazaghynday, ersi, qúbyjyq bop elestedi. Aynagha qarasa, óz týri ózine únamady. Qysyq kóz, jalpaq betin jana kórip túrghanday qorlanyp, jyny qozdy. Bir perip ainany syndyrdy. Ózin kórgisi kelmedi. «O, Tәnirim, nege meni osynday ghyp jarattyn!» dedi dolyra qysyq kózining qiyghyna jas shipildep. Qúdaydyng bermegenin  tartyp alghysy kep, shashyn birese aq, birese sarygha boyatty, kóz ayasyn ýlkeytkizip, jaghyn qushityp, múrynyn kótertip... bet-auzyna plastikalyq operasiya jasatty. Qu jany tynyshtyq kórmey jatsa-túrsa «shirkin-ay, anaday bolsam ghoy!» dep armandaumen boldy. Biraq armany túraqsyz. Kókeyindegisi qysqa kýnde qyryq qúbylyp túrady. Qay qúbylagha bet búraryn bilmey shóre-shóre bop, týske deyin orysqa tamsansa, týsten keyin ne japongha, ne bolmasa qytaygha tabynatyn. Áyteuir tek ózinen basqanyng bәrine úqsaghysy keletin. Aytty-aytpady, daryndy alghyr halyq edi. Kómeyi býlkildep, bes-alty shet tilinde emen-erkin búlbúlday sayraytyn. Tek ana tiline kelgende tili mýkis, kónili kerden. Bilip túrsa da bilmegen bolady. Sóileuge qorynady. Búl tilde sóileu kóshten qalghan nadandyqtyng belgisi dep eseptedi. Eger bireu-mireu sóiley qalsa, ózgeden búryn ózderi ol bayqústy «mәmbet! mәmbet!» dep shy basyna shanshyp shiqyldap kýletin. Al ata-babasynyng әn-jyry dese tóbe shashtary tik túrdy. Alda-jalda  radio-televiydeniyeden kýi, terme esty qalsa, betterin basyp, qúlaqtaryna deyin  pamidorday qyzaryp úyalghandaryn kórsen, «qúday-au, osynday jabayylyqpen tarih kóshine qalay ilespekpiz!» dep kýiinip, sarnap jatqan radionyng jaghyn qarystyra salatyn. Kórsoqyr yzamen shanaghyn shang basyp tórde iluli túrghan dombyrany ortadan bir bólip otqa tastady.Sybyzghy, sherter,tastauyq... bәrin qiratyp, kezek qobyzgha jetedi. Otqa laqtyra bergende, súnqyldap ghayyptan shygha kelgen aqqu lapyldaghan jalyngha jetkizbey qanatymen qaghyp jiberedi. Qobyzdy qylmoynynan tistegen kýii, ne bolghanyn týsinbey esi shyghyp erbiyip túrghan bozekenning tóbesinen ýsh ailanyp kók aspannyng túnghiyghyna samghay jónelipti. Qobyz bәribir tughan jerin qimay synsyp-enirep zar tógipti. Myng jyl boyy qos ishegine qonaqtaghan múnly saz, myng jyl boyy shanaghyna shipildey tolghan sherli óksik shayqala tógilip, baytaq dalanyng tósine shashyrapty. Qazir qobyzdyng sol óksikti ýni jelding uilinde, shópting sybdyrynda, aqqudyng synsuynda qalypty-dýr... Sóitip, ishin, kókirek quysyn ózimdiki deytindey bitim-bolmystan týgeldey tazartady. Búrynghynyng kýllisinen ada. Qoya tastap jemsauy bosaghan qúzghynday toyat izdep jan-jaghyna jalandaghan. Bos kókirek kóz arbaghan qyzyldyng bәrin qorqaulana júta beredi, júta berdi. Kýnderding kýninde olardyng asyl armanynan jana úrpaq jaratyldy.

                                           HHH

Ser Robert әlgindegi esik aldynda jolyqqan jýk tasushy mýskinning siyq-syqpytynan jany týrshigip, «O, Qúdayym, osynday da tirshilik iyesi bolady eken-au!» dep qúbyjyqtyng qorqynyshty elesinen әli de aiygha almay otyrghan.

– O, ser, búl qayta olardyng adam qalpyna týsip týzelgen týri ghoy! – Jolbasshy jigit әngimening týtinin qonglata týsti. – Áu dep alghashqy dýniyege kelgen buyndy kórseniz imanynyz hasam bolar edi. Men olardy kórgem joq, әlbette. Odan beri eki-ýsh ghasyr bel asyp ketti emes pe. Kezinde kuә bolghan kónekóz babalarymyzdyng estelik-jazbalarynan bilemiz. Áuelgi úrpaq mýldem qúbyjyq eken. Qalyp-bederi ózgermey bir tәnde eki nәsil toqaylasqan song ne joryq. Orys pen qytaydy ortalarynan qaq bólip bir-birine shaptap qoyghanday, bir ayaq-qoly sereygen úzyn, ekinshisi sholtighan qysqa. Jýrse shoynandap, úzyn siraq pen qysqa siraq kezek adymdaghanda kýrt oigha týsip, qayta qyrgha shyqqanday tensele shayqalyp denesin biyley almay tyrang etip tonqalang asatyn. Biraq keudesinde jany bar pende tirshilikke beyimdeledi ghoy. Bar salmaghymen jantaya enserilgen song úzyn siraghy birte-birte basylyp, qysqa siraghy sozyla-sozyla úzaryp, úrpaqtan úrpaq auysa kele qazirgi qalpyna týsipti. Jýgire almasa da aqsanday basyp jýruge jaraydy. Jarty tәni orys siyaqty, jarty denesi shýrshýtke úqsaghan son, bylayghy kórgen júrt eki halyqtyng atyn jarym-jartylay aralastyryp «orshýt» ataydy. Sóitip búrynghy baba Bozaq atauy úmytylady-dýr.

Orshýtterding tilderi de qyzyq. Býkil bolmys - jaratylysy jartykesh bolghandyqtan ba, dýniyege kelgen sәbiyding tili de jartylay oryssha, jartylay qytaysha shyghady. Qara qyldy qaq bólgendey eki tilding mólsherin teng saqtap sóileytinin aitsanshy. Qalay degenmen, jarty mi, jartykesh tәn- qabiletsiz, qauqarsyz. Basqanyng bir qolmen-aq ilip әketetinin ol eki qolymen kótere almay myqshyndap jatqany, jay adamnyng bir attaghan jerin ol eki adymdaydy. Aqyl-oyy shekteuli, qatty qayyrym júmysqa jaramsyz bolghan son, aula sypyryp, ofiys-meymanhanalarda baryp kel-alyp kel sharuamen ainalysady eken. Onyng ózine de jergilikti ýkimetting mindetteuimen mekeme qojayyndary amalsyz alatyn kórinedi.

 3

Ýsh kýnge sozylghan úlan-asyr toy-dumannan ser Robertting әbden silikpesi shyghyp sharshap edi. Ishimdikpen әu bastan araz. Tynymsyz syi-hoshametting ózi-aq dinkeletip tastaghan. Kýn sipatty sәruardyng pәlenbay jýz jyldyq toyyna jarty әlemnin  jaqsy-jaysany jinalghan eken. Dýniyening tórt tarapynan kelgen nebir sayypqyran sanlaqtar óner jarystyryp, baq synap-aq baqty. Biyshi de, әnshi de osynda. Kóshe boyy myn-san maska kiyip shat-shadyman duman qúrghan halyq. Meksikadaghy әlgi әlem auzyn ashyp-kózin júmatyn karnavalyng adyra qalady. Osynyng bәrin tamashalap hәm mәrtebeli meyman qalpyna syzat týsirmey yzdiyp ýnemi júrt kózinde syrbaz kórinu onay deysing be. Bir kýn, bir týn túyaq serppey úiyqtap әreng es jighan. Qosshy jigitting shynanda da jany joq shyghar. Ýsh kýn boyy bir eli ajyramap edi, mine, taghy da qasynda jýr bәiek bolyp. Qashan úiyqtap, qashan dem alatynan kim bilsin, әiteuir janaryndaghy jyly úshqyn bir sóngen emes, qalbalaq qaghyp kýlimdep túrghany. Úiqyly-oyau jatqanda әldeneshe ret tósegine kofe aldyrtyp, bir bóksesi búltyndaghan mullat kelinshekke belin ýzdirip massaj jasatqyzyp janyn rahatqa bóletkizgen.

Ser Robert tumysynan sayahatshyl, jihankez adam ghoy. Bir jerde eshqashan bayyzdap otyrghan emes. Osy  ghúmyrynda shalqyghan múhittar men shartarap qúrlyqtardyng talayyn ondy-soldy kóktey ótken shyghar. Qayda barsa da sol jerding orman-suy, tau-tasyn týgel kóz bederine kóshirip almayynsha egjey-tegjeyli jalyqpay tamashalaytyn әdeti. Mәrtebeli meymandardyng aldy toy tarqasymen ayaldamastan attanyp ketken. Búl qaytugha asyqqan joq. Erteninde qosshy jigitting jol bastauymen qalany aralaugha shyqqan. Miny Uoldisney, akvopark...deysing be- әlemdegi kýlli ghajayyptyng shaghyn kóshirmesin osy jerden tabasyn. Joldyng qos jiyegi qarama qarsy syrghaghan ekskolator. Trotuardan búrylyp, jylannyng jonynday iyrelendegen rezina baspaldaqtargha taban tireseng boldy, baratyn jaghyna qaray ilip ala jóneledi. Asyqpasang dybyssyz, týtinsiz zymyraytyn  biomobilider dayar. Búlar biraz jerdi ekskolatormen jyljy aralap, eng sonynda tarihy ólketanu múrajayyna bas súqqan. Syrty kýngirt әinekpen qaptalghan zәulim ghimarat. Beyne bir kinozalgha kirip ketkendeysin. Viydeotehnika dýniyege kelgennen bergi uaqyt bederinde týsirilgen osy ólkening tabighy kórinisi týgel jinaqtalghan eken. Ýsh qabatty ýiding әr qabaty bir-bir ghasyrdy enshilepti. Osy jasqa deyin shartarap әlemning talay dәmin tatyp, anau-mynaugha onsha elite qoymaytyn ser Robert tabaldyryqtan attay bere qabyrgha boyy ekrandaghy kóriniske qaraghan kýii til-auyzdan airylghanday qalshiyp qatty da qaldy. Kadrmen ilese sóilegen әiel dauysy uaqyt qoynauynan suyrtpaqtay syr tartyp, ýsh ghasyrgha shegindirip әketti.

 Ol zamanda qazirgi Orshýtstannyng ornynda Bozaqiya degen alyp el bolypty. Ol sheti men búl shetine úshqan qústyng qanaty talyp әzer jetedi eken. Myna Orshýtstan onyng bir pýshpaghy ghana kórinedi. Ekranda uaqyt aghyp jatyr. Lyp-lyp auysqan kadrlar kelmeske ketken ómirding ón-didaryn bir jylt etkizip kóz aldynnan alyp qashyp barady. Osy taban tirep túrghan jerleri baghzyda Almaty atanghan kóne shahardyng orny bolypty. Shyndaryn búlt emip, kókjiyekte kenerley sozylghan  zanghar taudyng basy shildening shilingirinde de kóbesi sógilmegen әppaq qar. Betkeyi synsyghan jasyl shyrsha. Baurayynda aqqudyng shoghyrynday qalyqtaghan әppaq qala. Myn-san fontangha shomylyp, myn-million gýlding júparyna mas bolyp, jarqyraghan kýn shuaghynda maujyrap jatyr. Suret te bolsa jasandylyghy joq tuma tabighattan jandy sharpyp qúdiretti bir tylsym lep esip túrghanday. Kadrden kadrge elige qarap esi ketken ser Robert: «Yapyray, múndayda jer jannaty bolady eken-au, – dedi kýbirlep. Ile tabanymen basyp túrghan jerding beder-beynesin esine alyp, ahúrghan sharasyz kýiinish ózegin tilip yshqynyp týsti. –O, Iisuse, ainaldyrghan ýsh jýz-aq jylda myzghymas qara jer múnshalyq azyp-tozyp ózgergeni me? Jaraydy, qar erip, orman órtensin. Biraq myna aspanmen astasqan zanghar tau qayda ketken? Dýnie shayqalyp, qara jer qaq airylsa da mynanday alyp taudyng iz-týzsiz  ghayyp boluy mýmkin emes qoy!» Ser Robertting ekrangha qarap jasauray jypylyqtaghan kózinen jan aiqayyn oqyghan qosshy jigit mysqylday myrs etti:

- «Nege mýmkin bolmasyn? Pendening ynsapsyz óneshinen obyr ne nәrse bar? Ol taudy orshýtterding babasy jútyp qoyghan!» Ser Robert ne estip túrmyn degendey óz qúlaghyna  senbey baqyrayyp jigitting jýzine qarady:

– Qalay?

– Kәdimgi kolbasany turaghanday kertip-kertip qylghyta salghan! – dedi jigit sózin әzilge shaptyryp. – Bayaghynyng jemsauy salbyraghan alpauyttary tisteri qyshyghanda taulardy kemirip jep, shólin basu ýshin bir kólding suyn basyna bir-aq tónkergen...

                                              4

 

Ál-hissa, ashugha bulyqqan perishteler qyryq jyl izine týsip, aqyry ebin tauyp Ibilisti qúmyranyng ishine kirgizedi de auzyn tyghyndap, tenizding ortasyna laqtyryp jiberedi. Ibilis qúrydym ghoy dep oibaylaudyng ornyna aspanda shyr ainalyp bara jatqan qúmyranyng býiirine betin basyp, auzy qisalandap saq-saq kýledi. Perishteler «múnysy qalay?» dep tanqalady. Aralaryndaghy bireui Ibilisting jalpyldaghan erinine qarap, ne aitqanyn týsinedi. Sóitse ol: «Meni adamdar bәribir qútqaryp alady. Óitkeni men olargha kerekpin!» degen eken.

«Yapyray, myna bozaq degen júrttyng sory qanday qalyng edi! Qaytsek Ibilisting azghyruynan qútqaryp, tura jolgha salamyz?» dep bayaghy kәri әulie kýndiz-týni oy keship, qayghy jeumen boldy. Ayly týnde jerge salbyraghan appaq saqaly boz dalanyng boz jusanyn sipap aqsha búlttyng ýstinde qalyqtap kele jatqan, kóz úshynda bir qarayghan kórinedi. Jaqyndap kelse, jonyshqa oryp jýrgen bala eken. Qúlaghy salbyraghan kók esegi qantaruly túr. Áudem jerde dóngelene qarauytqan auylda jylt joq, shyrt úiqyda. It te ýrmeydi. Jeti týnde qybyrlap jýrgen jan iyesi jalghyz osy ghana. Qoly kýs-kýs, erini jarylghan. Astyndaghy mamyq kórpedey jayylghan aqsha búltqa sәl ayalda degendey, shynashaghyn kóterip belgi berdi. Týn jarymynda tyrbanyp tirlishik qylyp jýrgen qarshaday balagha sýisine qaraghan. Bala orghan jonyshqasyn ózining boyynday eki qanargha nygharlap toltyrdy da boyyn tiktep, aigha qarap esiney kerildi. Qúrystanghan denesi qu aghash syndarghanday kýtir-kýtir ete qaldy. Kózin uqalap, qasyndaghy kýpsip tógilgen appaq saqaldyng ýstine kýmp etip qúlay ketti. «Týu, myna betegening júmsaghyn-ay, qanday rahat!» dep qos jambasyna kezek aunady. Áulie tauyq bir shaqyrghansha balany aq saqalyna orap terbetip otyrdy. Oyana sap apalaqtap qaptaryna jarmasqan balany әulie aqyryn bileginen tartty:

- Qayda asyqtyn?

- Jiberinizshi, ata! – dedi bala alakóbende aldyna túra qalghan shalgha shoshyna qarap. – Jonyshqany erterek bazargha aparyp satuym kerek.

–          Ol aqshany ne isteysin?

–          Ýi-ishimdi asyraymyn.

–          Ákeng bar ma?

–          Bar.

–          Ne isteydi?

Bala tonq etkizip kenirdegin shertti. Áulie balanyng jaghdayyn týsinip, ishinen kýrsindi. Bir týrli kónili qúlap túr. «Kózin tyrnap ashqaly kórgeni beynet eken. Bala bop oinamaghan. Shahardyng balalarynday besikten beli shyqpay jatyp, «shaytan jәshikten» nebir pәlelerdi kórip búzylmaghan. Dili taza. Tandayyna salghan týiir dәndegi terding ashy dәmin biledi. Asyp-tasyp bara jatsa, tórdegi ilip qoyghan jaman tymaghyna qarap tәubasyna týsetin Ayazbiyler osynday balalardan shyqpay ma? Enbekpen erjetken adamda ynsap pen shapaghat mol bolmaq.»

–          Kel, balam, batamdy bereyin! – Áulie qylanytyp kele jatqan tannyng arayyna jýzin búryp, qolyn jaydy.– Tәnirden ne tileysin? Qanaghat, talap, kisilik, baylyq ... osylardyng qaysysyn qalaysyn?

- Baylyq ber maghan! – dedi bala irkilmesten.

– Basqasynyng keregi joq pa?

- Basqasynyng bәri ózimde bar. Qanaghat bolmasa, úrlyq qylar edim. Talabym bolmasa, óstip enbek eter me edim? Kisiligim bolmasa, azaptanyp ata-anamdy asyraymyn ba?

–       Sózing jón-aq! – Áulie basyn shúlghydy. – Baylyqtyng eki úshy bar: biri altyn qanatyn tosyp jeti qat kókke samghatady; ekinshisi moynyna qara tas baylap qúrdymgha batyrady. Qaysysyn tandaysyng – óz erkin. Men berdim batamdy!

Áulie balany ertip, Shyghaybaydyng atamzamannan beri ýngirde jatqan baylyghyna alyp keledi. Alty qaqpadan ótip, jetinshisin ashqanda, altyndy kýzetip jatqan әbjylan basyn qaqshandatyp, qúiryghymen jerdi sabalap, ysyldap aibat shekti. Áulie dúgha oqyp ýshkirip qalghanda, jerge sylq etip, iyretilgen kýii qimylsyz qaldy. Bala esegining beli qayysqansha altyn tendep, kýn shygha ýiine qaytqan.

Duadan aiyghyp Sarybas jylan kózin ashsa, baghzydan beri kýzetip kele jatqan bauyryndaghy altyn joq. Montandardyng atasy Bapy patshanyng kәrinen qorqyp, denesining kóz ilespes jyldamdyqpen dirildep qalshyldaghany sonshalyq lezde eleske ainalyp, auagha sinip joghalady.

Bala altynnyng buyna mastanghan joq. Qansha súqtansa da әuliyening eskertpesi esine týsip, boytartatyn. Teri shónekterdi әke-sheshesine de kórsetpey senimdi jerge jasyryp, shetinen mysqaldap qana paydalandy. Jyrtyq iyinderi býtindelip, auyzdary asqa jaryghangha shýkirshilik etken. Biraq sol kezde kóz aldyna altyn iyesi – Sarybas jylan elestep, qúlaghyna ysyldady:

- «Sen menen altyndy tyghyp qoiy ýshin aldyng ba? Ayamay júmsap, ómirding rahatyn kór!»

Ayyr tili sumandap betine tónip qaytyp-tónip qaytyp túrghan qúbyjyqtan zәresi úshqan bala bir sәt demi jetpey kekeshtenip baryp әzer ýn qatty:

– «Tamaghym toq, kiyimim býtin, odan artyq ne rahat kerek?»

– «Oy, kýntamaq qúl! Qarynynnyng toyghanyn ghana oilasan, qúl kýiinde jýre bermeding be! Dýniyening qyzyghynan maqúrym ne degen aqymaqsyn. Kәne, aitqandy iste, әitpese shaghyp óltiremin!»

– «Ne isteyin, taqsyr?»

– «At basynday altyny bar adamnyng esek minip jýrgeni úyat bolady-dýr. Túlpar min!»

Bala talay jylghy joldasy – salpang qúlaq kók esekti jýgenin sypyryp, qayda barsang onda bar dep, sauyrgha bir salyp sharbaqtan quyp shyqty da, oinaqtatyp bozjorghagha mindi. «Attyng ýsti – әuliye» degen ras-au, tegi, jusandy dalada auyzdyghymen alysqan boz jorghanyng tizginin jiberip-jiberip alsan, kókireging kókke órlep tóbendegi qúspen jarysa úshyp kele jatqandaysyn. Bozjorgha túyaqtynyng túlpary eken, bәigening aldyn bermedi. Túlparmen birge balanyng da danqy aspanday berdi. Balanyng esimi Aytuar edi. Ata-anasy «oshaghymyzdyng oty óshpesin, aiymyz onynan tusyn» dep әdeyi yrymdap qoyghan bolatyn. Keshegi jonyshqa satqan jalaq erin jalshy bala  úmytylyp, endi Aytuar myrza atandy. Sarybas jylannyng aqylymen auyldyng qaq ortasyna shatyrlap ýy saldy. Kәpirding shoshqasyn baghyp, kózge shyqqan sýieldey shettegi lashyqta eleusiz túryp jatqan kempir-shaldyng bosaghadaghy basy tórge ozdy, toy-tomalaq bolsa, myrzanyng әke-sheshesi dep qaumalaghan júrt dastarhannyng basyna otyrghyzdy. Ondayda ómiri joqshylyq pen kemsituden basqa eshtene kórmegen beybaqtar: «shirkin-ay, bolmasang da bay jaqsy, jemeseng de may jaqsy eken-au!» dep eriksiz kemsendep kózderine jas ýiiretin. Jan rahatyna pende balasynyng qay-qaysy da boyaldyrghysh qoy. Óstiy-ósty Aytuar da baylyqtyng dәmin ala bastaghan. Bayaghydaghy әuliyening ósiyetin úmytayyn dedi. Sarybas jylan búrynghyday qúlaghyna sybyrlap, qaqpaylap jón siltegendi azaytty, óitkeni Aytuardyng ózi de anau-mynaugha qamshy saldyrmaytyn súnghyla edi, altynnyng aldynda ashylmaytyn esik, jibimeytin jýrek joq ekenin әbden bilip bolghan. Aty bәigeden kelgenge mәz, taltandap tórge shyqqangha qalpaghy qazanday balatyn kóp sasyq baydyng biri boludan jalyghyp, kónili basqa bir shýiginnen toyat izdedi. «Tizgin ústap jýrgenderden aqsham az, aqylym kem be, nege baq synap kórmeske?» dep bilegin sybanghan. Aradaghy qolalystyrar jorgha-jaysannyng múrtyn maylap, batagóilerding alaqanyn altyndap, shottyng tasyn ary-beri qaghystyrghanda – taytúyaqtyng shiyregimen auyldyng aghasy boldy, býtinimen audandy biyledi. Qayran altynnyng qúdireti ne istetkizbeydi. Bastyq boludan   jalyghyp sharshap ketse, birer jyl  demalu ýshin jogharghy ne tómengi palatagha deputat bola salady. Ol degen bir rahat. Naghyz spektkliding ózi. Jogharydan sheshilip qoyghan mәseleni televizordyng aldynda ójektep talqylaghan bolasyng da aqyrynda maqúldap  eki qolyndy birdey kóteresin. Aryqaray qalghyp-shúlghyp bara jatqan zaldy selt etkizip serpiltu ýshin toqal alu nemese gomeseksualister úiymyn tirkeu t.b túzdyqty mәseleni kóldenennen qoyyp kep jiberseng bitti – dýr silkinip duylday jóneledi. Al kep apta, ay boyy aitys, talas. Ábden qajyp, qaljyraghan song densaulyqty týzeu ýshin Kanar araldaryna baryp aq qúmgha aunap, jyly sugha shomylasyn, ne bolmasa tikúshaqqa minip Betpaqtyng dalasynan qasqyr aulaysyn...Aytty-aytpady, deputattyq degen ýlken teatr mektebi edi ghoy. Ártýrli roliderdi  oinap әbden  sheberligi jetilgen  deputattar mandaty bitkennen keyin teatr sahnalarynda emen-erkin artist bop istey beretin. Sol kezde «shyn artist bolghyng kelse, әueli deputat bol» degen mәtel shyqqan eken.

Ol zamanda Bozaqiyada satylmaytyn nәrse bolmady. Ataq-abroy, lauazym, kisilik, mahabbat, súlulyq, densaulyq, ómir... bәri-bәri tauargha ainaldy. Qúlaghynda baghasy jazylyp jaymalarda samsap túrdy. Uәzir, әkim t.b. ýlkendi-kishili lauazymgha kóniling shapsa, Aq saraydyng janyndaghy giypermarketke bar da satyp ala sal. Orden-medali, ataqtyng da neshe týrin sol jerden tabasyn. Televiydenie men gazet-jurnaldar, internet bir-aq kýnde batyr ghyp, ne úry ghyp qalauynsha ataqty jasap beredi. Samsap túrghan imidjding maskasynan kózing túnady. Jýregin inkәrlik biylep kýiip-janyp bara jatqandar Sain degen kóshedegi jayma bazardan qúshaq-qúshaq mahabbatty satyp alyp birden saunagha tartatyn. Al eger býirek-bauyr, ishek-últabar siyaqty «zapchastarynyz» tozyp syr bere bastasa, auyruhana janyndaghy dýkenge barsanyz boldy, dereu kedey-kepshik, bomjdardyng ne jetim balalardyng «sib-svejiy» bólshekterin alyp, sol jerde auystyryp bere salady. Qysqasy, ne qalaysyn, supermarketterge bar da satyp ala ber. Tek sytyrlaghan keys-keys «kókqaghazyn» bolsyn!

 Biylikting dәmin tatqan sayyn arany ashyla týsken Aytuar bir kýni altynnyng betine qaramay qúlashty kenge bir-aq sermep, Altyn taqtyng ózin satyp aldy.

– Ura,VIVA, jasasyn bizding  Ay patshamyz! – dedi Aqsaraydyng aldynda  týnimen  toylap masayraghan halyq! – Bizding dauysymyzdy saylau auksionynda eng joghary baghalaghan Siz boldynyz!

 – «Sen ýlken is tyndyrdyn,  janpozym. Biraq bitiretin sharuang odan da ýlken. Biylikke jetkennen biylikti uysynnan shygharmay ústap túru qiyn. – Kópten beri kórinbey ketken Sarybas jylan qúlaghynyng týbinen taghy da ysyldady. – Sen úly әmirshi boldyn. Biraq biylikte tirek joq, biyikte qalyqtap túrghan qús siyaqty, qanatyn sәl mýlt qaqsa,  qúldilap qúlap týsui op-onay.

Altyn taqqa tis-tyrnaghymen jabysyp, pendenin  qolynan keler aila-sharghynyng bәrin jasadym, meni alar jau joq dep myghymsyghan әmirshi shyryldap qoya berdi:

«– Jylaneke-au, barymdy salyp-aq kelem ghoy. Osydan artyq ól deysing be? Ne iste dep túrsyng sonda?»

«– Basy ashyq jaudyng jarasy jenil. Hauip – qarashadan.»

«– Qarasha halqym meni tóbesine tútady. Men oghan bostandyq berdim. Ne istese de erki. Tek betime jel bop tiymese bolghany.»

«– Toyynghan qúlgha senim joq. Sen ony aqyl-esinen aiyr. Oisyz tobyr -qolyndaghy oiynshyghyn?»

«– Ol ýshin ne istemek lәzim, taqsyr?»

«– Aqyl-esin baylyqqa satyp al. Baylyqqa qúnyqqannyng baylyqtan basqa oiy bolmaydy.»

«– Bәrine jeter baylyqty qaydan tabam?»

«– Pәli, tausylmas qazynanyng ýstinde otyrghan joqpysyn. Ýsti peyish, asty kenish úlanbaytaq jering bar. Ýlestir, sat. Taudyng tasyna deyin, kólding suyna deyin saudala.»

«– Jerdi saudagha salghanym qalay bolar eken. Búl ata-babamnyng qanymen qorghap, úrpaghyna amanatpen tabystaghan qasiyetti mekenimiz ghoy.»

«– Ata-babannyng jerin ata-babannyng elining iygiligine paydalansang nesi aiyp? Álbette, jer de, su da qasiyetti. Biraq sen ýshin taqtan qasiyetti eshtene bolmaugha tiyis! Taqtyng jolynda bәrin qúrban ete bilseng ghana tónireging tynysh, aibynyng asqaq.»

Ámirshi búl qalay bolar eken dep biraz tolqyghanmen, aqyry Sarybas jylannyng aqylynan shygha almady. Taqqa degen qúmarlyq oi-sanasyn túmshalap, odan basqa týsinikting kýllisin mәnsizdendirip jiberdi. Jer men sudyng satqanyn satyp , kónili týskenderge tegin ýlestirdi, adal qyzmeti ýshin syilastyq jónimen syigha tartty. Aspannan jaughan asta-tók oljagha qarasha qaryq. Basyna  aq qúisang jylan ekesh, jylan da rayynan qaytpay ma, baylyq shirkin kimning jýregin jibitpesin, mol sybaghamen úrty maylanghan talay alakóz dúshpan endi aradan qyl ótpes dosqa ainalyp edi.

Bozaqiyanyng bayyrghy júrtynda «adamnyng kózi topyraqqa toyady» degen naqyl bar eken. Biraq Bozaqiya elining kózi topyraqqa da toymaydy. Týiirshigine deyin týpsiz baylyq bolsa qaydan toysyn. Sarybas jylan degenine jetip tyndy aqyry. Qybyrlaghan pendening esi-derti tek bang boldy. Odan basqa eshtene oilamady. Qara baqayyn qimyldatsa tek payda izdeytin. Kisige kisining jaqsylyghy, jәrdemi, perzenttik paryz, ata-anagha qamqorlyq degen úghymdar tozyghy jetken eski zat siyaqty kýresinge laqtyryldy. Dәriger nauqastyng ishin jaryp tastap: pәlenbay myng baks tóle, әitpese ary qaray operasiya jasamaymyn dep bedireyedi. Eng ayaghy  jendetke deyin jemsauy býlkildep qandy baltasynyng jýzin púldaydy. Tizerlep jelkesin tosqan mýskinge: «Azaptanbay tez ólging kelse, alaqanymdy mayla, ótkir baltamen basyndy bir-aq shabam, әitpese ótpeytin baltammen qidalap qinap óltirem!» dep saudalasady. Avtobustan týsken kәri kempirding qolyndaghy sumkasyn bes metr jerge kóterisip barghan soytalday jigit te aqy dәmetedi. Basy qaltyldap, kózi jasauraghan keyuana: «Rahmet, qaraghym. Kóp jasa!» dese, jigit: «Rahmetiniz kóp bolady, jýz tenge berseniz jetedi!» deydi.

 Bәri satyldy, bәri satyp alyndy. Lauazym, mәrtebe, ar-namys, kek-jaza... bәri qúlaghynda baghasy jazylyp, jaymada samsap túrdy.. Arandary ashylyp, qúnyqqandary sonday, jerding astyndaghy múnayyn qorqyratyp soryp, altyn-kýmis, mys pen miyneraldyng túqymyn túzday qúrtyp bolghan son, jerding ýstindegi ilikke jarardyng bәrin qiday sypyrypty. Taulardyng ormanyn otap, kýndiz-týni shúbyrghan sostavpen shekara asyrady. Óz jerining tabighatyn kózining qarashyghynday ayalaytyn elding tasqa deyin shetten tasityn әdeti emes pe. IYen-tegin baylyq olargha da, búlargha da qol boldy. Ýstindegi kókjelegin tút jalanash sypyryp alyp, tóbesindegi myng jyldyq múzart erip, arsa-arsasy shyqqan kәri tau sorasy aghyp jylap túrdy. Biraq onyng kóz jasyna qyly qisayghan eshkim joq. Kәri sýiegin kýtirletip syndyryp, adamnyng ashkóz qoly kókiregin ýngy berdi- ýngy berdi.. Tas shaynaghysh alyp kombaynder kýndiz-týni gýrildep jartastardy ýgitip bir úrtynan sement qúsyp, ekinshi ezuinen qiyrshyq tastap tynym tappady. Tanerteng kórgen jotang keshte joq, temir tajaldyng aranday ashylghan auzyna tәtti toqashtay jútyldy.  Sengir taular sileminen sógilip jer jastandy, jan-jaghynan týre qusyryp, jemtirley kemirgen temir tisti tajaldar az jyldyng ishinde typ-tipyl qylghytyp saldy. Jalpaq jazirany jelding ótinen qalqalap, ot sharpyghan aptapta bauyrynan syldyrap aqqan myn-san búlaghymen susynyn qandyryp jannat baghyna ainaldyrghan úly tau óldi. Myndaghan ghasyr úly asudan óte almay tas tyrnalap óksikke bulyqqan qara dauyl qúiryghyn kókke shanshyp úlan dalagha lap qoydy anyray. Ondy-soldy oray úitqyp jerding topyraghyn suyrghanda qara túmannan aspan kórinbedi. Kýndiz-týni tolassyz sarnap jaghy sembedi. Qysta bet tilgen ýskirik ayaz, jazda ot býrkip azynaghan anyzaqtan úshqan qús-jýgirgen angha deyin janyna saya tappay bezip ketti-dýr.

Salqar sahara ash býiirine nayza qadalghan arystanday alas úryp ajalmen arpalysyp jatty. Kim kelse de jatyrqamay, qúshaghyn ashyp, aldyna rizyghyn tosqanda jarylqaghandary osy ma? Júlynyn ýzip, qorqyratyp qolqasyn suyrdy mine. Biri taulardy qiratyp, qiyrshyghyna deyin ýptep óz eline әketse, ekinshisi qara jerding topyraghyn tyrnalap, qúnarly qyrtysyn qazannyng betindegi qaymaqtay qalqyp aldy. Qaqpasy kimge de bolsa ashyq, demokratiyashyl, meymandos elding jatyrqausyz kóniline emeksip, qara shegirtkedey qaptap kirgen shyghystaghy kórshiler úrty maylanyp, qyryq-elu jylgha jalgha aldyq degen syltaumen milliondaghan gektar shýigin alqapty bauyryna basyp edi, shýrshýt degen múnday pysyq, enbekqor júrt bolar ma. Jatpay-túrmay tyrbynyp jybyrlay beredi eken. Bozaqiyany jemis-miua, kókónis, kýrish, raps-búrshaqpen auzy-múrnynan shygharyp ýiip tastady. Qiyary bilektey, almasy balanyng basynday. Jyp-jyltyr, әdemi. Týrine qarap-aq silekeying shúbyrady. Orshýtterding babasy әuelden ýlkenge әues, jyltyraqqa jany ýiir. Áy-shay joq, kórgen jerde kózderi jaynap bas saldy. Qaljasy jaqqanday kýrtildetip kýisedi-ay deysin. Ulanyp, qúsyp, úshynyp jatsa da aiyl jighan emes. «Ólsek te bir toyyp óleyikshi, әnnәndi!..» desti. Al shýrshýtter ony auzyna da salmaytyn. Ózderi sonday sypayy, kishipeyil me, әlde tiynnan tenge saughan paydakýnemdiligi me, әbden baptalghan, qúshaq jetpes qazanday qauyn-qarbyzdaryn, әueli el iygiligin kórsin deytin bolu kerek, bazargha shygharyp, ózderi bólek atyzda «kýtim» kórmey ósken, qúrt-qúmyrsqa jep tastaghan úsaq-týiek jemisterdi talghaju etedi eken.  Jer emshegin emgen enbekqorlyq osy shyghar. Qysta jyly jaygha egip, jazda dәri-dәrmegin ýstemelep jylyna ýsh retten ónim alady. Jer jaryqtyq qanshagha shydasyn. Tozdy, boyyndaghy bar qúnarynan airylyp tozangha ainaldy. Anqau elding en baylyghyna qúnyqqan obyrlar ketpen jýzi tiymegen qiya betkey, sazdy saydyng shymyna deyin sharshylap oiyp qara qyrtysyn kýiedey qyryp әketti.

Taulary kýirep, ormany otalghan, suy sarqylyp, qúiqasy sypyrylghan tyr jalanash óli dalany eki sanyn shapalaqtap qúiyn kezdi. Tozaqtyng demin býrikken myn-san aruaq kebinderi sýiretilip ajal biyin biyledi. Týtegen borannan tirshilik shyraghy óship, jer-dýniyeni týnek basty. Dauyl shayqaghan tenizdey tolqyp tau-tau qúm búdyrsyz dalanyng o sheti men bú shetine damylsyz jónkidi, susy syrghyp jolyndaghy jybyrlaghan jandy men kógergen óskindi typ-tipyl sipap ótti. Bozaqiyadaghy apatqa býkil әlem dýrlikti. BÚÚ tabighatty jyrtqyshtyqpen paydalanyp, әlemdik ekojýiege ziyan keltirdi degen aiyp taghyp, Bozaqiya ýkimetin jan-jaqty diplomatiyalyq qysymgha aldy. Kórshi elder óz jerin qúm kóshkininen qorghau ýshin Qytay qorghany siyaqty jal-jal dualdar soghyp shekaralaryn tas bekitken. Osy alasapyran sәtti paydalanyp kórshidegi keybir elder Bozaqiyanyng kóptegen shúrayly jerlerin púshpaqtap oiyp aldy. El shetine jau tiyse, tayly-tayaghy qalmay óre týregep atqa qonatyn jau jýrek júrt búl joly qynq degen joq. Otan, tughan jer degen úly sezim eshkimning jýregin tebirentpedi. Óitkeni jer, su, tau, orman, jútatyn aua, ózen-kóldegi balyqqa deyin bәri-bәri jeke adamnyng jyrym-jyrym menshigi bolatyn. Bótenning mýlkine bireuding basy auyra ma. Jau shappaq týgili topan su qaptasyn, óz jerin ózi qorghap alsyn, mening shataghym qansha, qyzyndy úrayyn dep, bylayghy aghayyn bylq etpey shalqasynan súlap  jata berdi... Múnyng bәri, әlbette, ghasyrlardan keyin bolghan uaqigha. Al odan búryn Bozaqiyanyng danqy aspangha órlep dәuirlep túrdy. Ol kezde halyqtyng baghyna, kemenger tughan kýn sipatty úlúgh sәruar biylik qúrdy. Jer basqan júmyr basty pende balasynyng búryn-sondy tendesi joq asyp tughan asyly edi. Oiy kemel, kesimi әdil, ghúzyryndaghy qara orman júrtyn qaytsem baqytty qylam dep týnde úiqy, kýndiz kýlki kórmedi. El alansyz tәtti úiqy qúshaghynda jatqanda ol sәbiyining úiqysyn kýzetken anaday Aq sarayynda jaghyn tayanyp týni boyy oigha shomyp otyrsa kerek-dýr. Týpsiz oidan qajyp qyryqqa jetpey shashy týsip, aq didaryn әjim torlapty. Esesine halqy da ony janynday sýiip, aq jýrek ghadildigi ýshin «Aq patsa» atandyrypty. Ánshiler «Aq patsam» dep әn shyrqapty, jyrshylar «Aq patsam» dep jyrgha qosypty. Halyqtyng sýiispenshiligi sonshalyq, jiyn-toy, bas qosqan jerde, onyng atyn auyzgha almasa, sózderining dәmi kirmeydi eken, jegenderi boyyna batpaydy eken. Ár kóshege tas mýsinin ornatyp, әr ýiding tórine portretin ilip qoyypty. Erteli-kesh soghan qarap: «sen bolmasang biz qayter ek? Múnday baqytty basymyzdan kesher me edik!» dep eljirep-emirengende kózderinen jas parlaytyn. Úlúgh sәruar shynymen de auzynyng duasy bar, aruaq qonghan әulie adam edi. Qiyghynan kýlki qashyp jaymashuaq  mazdaghan sәl qysynqy qonyrqay kózderi betine bir qarap-aq ishi-syrtyndy jezdey qaqtaytyn. Kókirek qatparynnan iynening jasuynday kirshik kórse, meyirim shýpildegen janary kilt suynyp, tastay qata qalatyn. Aldy ashyq, jýzi jyly bolghanmen, boyyndaghy belgisiz bir tylsym kimning de bolsyn mysyn basyp, eriksiz bas shúlghytyp túratyn. Tegin adam osynday bola ma? Keyde boyyn jyn buyp arqasy qozghanda yoganyng pozasymen maldas qúrghan qalpy aspangha kisi boyy kóterilip, shay qaynatym qalyqtap túrady eken. Ol memleketti búryn- sondy tarihta bolmaghan siqyrly әdispen basqaryty. Ghajaptyghy  sonshalyq ol әdis Qúdaydyng da , tabighattyng da, ekonomikanyng da zanyna baghynbaydy eken. Sondyqtan ajdahaday jalmaghan  әlemdik krizisting ózi de  jaqyndaugha batpay tizesi  dirildep Bozaqiyany alty qyrdyng astynan ainalyp ótetin boghan. Ol kisining zamanynda erkin oigha aiqara esik ashylyp, qoghamnyng barlyq salasynda demokratiya saltanat qúrghan ghoy. Ózge týgili ózining opponentterine tittey de qysymshylyq jasamaydy. Kýlli әlemdi jaryq qyp túrghan kýnning betinde de daq bar, minsiz pende bolmaydy, synandar, minender, tek sonyng bәri ortaq múrattarymyzgha payda keltirsem degen izgi niyetten tusyn deydi. Biraq onyng aruaq qonghan qasiyetti adam bolghany sonshalyq, synap, minep, syrtynan ghaybat aityp teris pighyl tanytqandardy birden kiyesi atady eken. Ondaylardyng biri qaradan-qarap jyndanyp ketedi, ekinshisi mashinanyng astyna  ózi týsip óledi, ýshinshisi sebepsizden-sebepsiz ózin atyp tastaydy. Osyny kórgen júrt lәm dep qarsy auyz ashpaq týgili jaman birdene oilaudyng ózinen zәre-imany úshatyn. Jo-joq, qoryqqannan emes, jer betinde joq әdiletti qogham ornatqan adamdy jón-josyqsyz ghaybattaugha imandylardyng ary barmaghan, pәleqorlar dýrbi salyp syghalasa da tyrnaq úshynday min tappay auyzdaryna qúm qúiylsa kerek. Sol zamanda Bozaqiya elinde eki iyghyn júlyp jep, auzymen qús tistegen jeti jýz aqyn-jazushy bolypty. Aqyn-jazushy degen qashannan kerauyz, beri tartsang ary qúlaytyn qynyr halyq qoy. Kinәmshil, kirpiyaz. Olargha kisi jaqsyn ba. Kisi týgili, kózine kórinse, Qúdaydyng ózinen talay min tauyp qara esekke teris mingizeri aidan anyq! Basqasy basqa tipti, anadan asyp tughan asyl tekti úlúgh sәruar  da jaqpady olargha. Tal boyynan iynening úshynday kirshik taba almasa da kejegeleri keri tartyp, bir auyz jyly sózderin qimaydy. Odan qirap qalghan eshtene joq, sorlaghan ózderi. Qúdanyng qúdireti, kýn sipatty sәruardyng  kiyesi shyghar, әlgi kerbaqqandardyng kóbi shyndyqty jaza almay, ótirikti aita almay, shabyttary óz-ózinen sarqylyp, daryn-qabiletterinen syptay airylyp, jynyn alghan baqsyday beyshara boldy da qaldy, aqyry. Esesine, aralarynan jeti daraboz shyqty suyrylyp. Jeteui de, qarym-qabilet jaghynan qatardaghy qúlatóbel bolsa da adam boyynan tek jaqsylyq izdeytin izgi jýrekti, kóregen jandar edi. Úlúgh sәruardyng әrbir kemel isi, kemenger sózine sýisinip, tan-tamasha tamsanumen boldy. Ony sýigen sayyn, ghajaptanyp tanyrqaghan sayyn, jaratqannyng hikmatyna ne dersin, kókirekteri kózi ashylghan búlaqtay sarqyrap, shabyttary tasqyndaghan ýstine tasqynday týsti. Anau jiyrmasynshy ghasyrdaghy «Qúrysh patshany maqtaugha sóz taba almay qinalghan» Danghyl aqyn siyaqty qinalghan joq, shyn tebirengen jýrekten jyrdyng nebir inju-jauhary aghyl-tegil tógildi-ay dersing lekildep. Ol shygharmalar әlemning barlyq tiline tәrjimalanghan. Biraq qanshama danyshpan biytin salyp audarsa da, bәribir týpnúsqanyn  shanyna ilese almady. Bozaqsha shalyqtatyp sheber jazylghany sonshalyq, ondaghy tendessiz kórkemdik keste, naqysh-boyaudy óz dәrejesinde beyneleuge әlemdegi eshbir tilding qauqary jetpedi. Nebir audarmashylar óz tilderining dәrmensizdigine laghnet aityp, qinalghannan shashtary agharyp ketti. Kýlli әlem basyna jastap oqityn myna tom-tom «Madaqnamalar» – sol dәuirding úly tuyndylary. Álbette, olardyng búl shedevrleri  kezinde eleusiz qalghan joq. Layyqty baghasyn alyp, neshetýrli mәrtebeli syilyqtarmen marapattaldy. Keybir qalt-qúlt etken kәri-qúrtandar qos óniri ordenge toly penjaktaryn kótere almay ayaghyn shalys bassa ne jel qattyraq soqsa, tyrang etip qúlap qalatyn. Úly jiyn, toy-tomalaq, sahnanyng tóri – solardiki. Qúday baq bereyin dese, op-onay eken ghoy, úlúgh patsanyng meyirim-shapaghatynyng alqauymen keshegi qarataban jarapazanshylar mansap pen baylyqtyng torqaly qúshaghyna bir-aq kýnde top ete týsti. Sol jyldary jeti qara nar beli qayysyp jýgin kótergen úly әdebiyetpen qosa býkil Bozaqiya mәdeniyeti búryn-sondy bolmaghan dәrejede kórkeyip kemeldendi. Jibektey esilgen әn men kýiden әr jýrekke kýn núry qonaqtady. Ár ýiding tórinen, shәkirt dәpterining múqabasynan, araq bótelkesining býiirinen... Úlúgh sәruardyng núrly jýzi kýlimdep qarady. Kóshe, auyl, qalalarda kýn sipatty sәruardyng tas, qola, kýmis, altyn... mýsinderi talasa boy kóterdi. Biri jýz metr bolsa, ekinshisi eki jýz metr boldy, sóitip birinen biri eselep asyp sharyqtay berdi. Ártýrli beynedegi, birinen biri asqaqtaghan zәulim eskertkishterding biyiktigi sonshalyq, keybirining tóbesine halyqaralyq әueqatynas mekmeleri «SOS» belgisin qadap, úshaqtar soqtyghysyp qalmas ýshin onday shahardan ainalyp ótetin... Shirkin, nebir dýldýl talanttardyng sheksiz mahabbatynan tughan sol qayran shedevrlerding bәri keyin bir-aq kýnde tas-talqan kýiregenin aitsayshy. Al ghylymnyng sharyqtap damyghanyn aityp sózben jetkizu mýmkin emes. Doktorlardyng sany boyynsha myng adamgha shaqqanda Bozaqiya mandayy tanda tughan sholpanday jarqyrap әlemning eng aldyna shyqty. Qatardaghy sheneunikter eng azy ekiden, al ministrler men әkimder tórt-bes ghylymnyng doktory atandy. Kandidat degening pishtu bolmay qaldy. Onday ghylymy ataqty baylar men bastyqtardyng auyldan segizinshi synypty shala bitirip kelgen kónildes-hatshylary, toqaldary alatyn. Ol kezding doktorlary shetinen kirpiyaz, bekzat bolghan ghoy. Mәselenki, tehnika ghylymynyng doktory, fizik ýiindegi rozetka búzylyp qalsa, sausaghynyng úshyn da qimyldatpaytyn. Siz ony jóndey almaydy, eshtene bilmeydi eken dep oilap qalmanyz. Mýldem olay emes. Qara júmysqa qolyn tiygizuge arlanatyn. Pushay, ondaydy qarataban qúldar istesin dep monter-elektrikti shaqyratyn.

Aytty-aytpady, Kýn shuaghy tasqyndaghan patshany  әkim-qara ghana emes, býkil halyq sýietin. Kebek jep qylghynghan kedey de, qoqysqa basyp kómgen bomj da, Sain degen kóshede túratyn sayqal da ony sheksiz sýietin. Shirkin, Bozaqiya halqy shynayy patriot qoy. Qaryndary qara nangha toymasa da, kónilderi elining mereyli mәrtebesine toghayatyn. «Eng bay adam bizde, pәlenshe milliarderimiz bar, mafiyamyz kez kelgen eldi tabanynan tik túrghyzyp, enesin úryp jiberedi, múnay óndiruden әlemdegi aldynghy oryndamyz...» degen maqtanyshtyng ózine ishpey- jemey semiretin. «Sen bolmasan, biz osynday baqytqa keneler me ek!» dep tebirengende, kózine eriksiz jas ýiiriletin. Ásirese sheneunikterding mahabbaty tipti erekshe edi- au. Qayran mahabbat ne istetkizbeydi deysin. Patriot bay- oligarhtar onyng eski qalamy men bәtenkesining bauy, temekisining túqylyna deyin talasyp, auksionnan milliondaghan dollargha satyp alatyn.

Jalpy, әkim bolsyn, ministr bolsyn, shyrpy basyp syndyryp júmys istemeytin. Olardyng júmysy da, ómirlerining mәn-maghnasy da aq patsany sýng bolatyn. Sol úly mahabbattaryn bildiru ýshin bir-birimen jarysqa týsetin. Basqa eshtene oilamaydy. Jer shayqalyp, topan su qaptasa da júmystary joq, jatsa-túrsa tek «mahabbat marafonynyn» qaytsem jenimpazy atanam dep jantalasatyn. Kýndiz-týni, apta, jyldar boyy osy. Qaytsem taqsyr iyemning kónilin tabam, qaytsem basqalardan asyp týsem dep úly shapqyn-ala ókpe. Ony sýy ghylym, óner dәrejesine kóterildi. Ayryqsha talant iyeleri shynayy sýiispenshilikti beyneleuding nebir ghajayyp ýlgisin jasady. Solargha qarap, adam qiyalynyng sheksizdigine qayran qalmasqa amalyng joq.

Bozaqiyada ony sýimeytin adam bolmaytyn. Tipti keybir ony qansha sýigisi kep tyryssa da ózine erik- kýshi  jetpey kejegesi keri tartqan beyshara búzaqylar men qoyanshyq dertine shaldyqqandardyng  da týrme, jyndyhanalargha baryp, mahabbat dәruin qabyldaghannan keyin  mahabbattary kýrt mazdap shygha keletin.

 Halyqtyng túrmys halin óz kózimen kóru ýshin qamqor patshanyng anda-sanda eldi aralaytyn әdeti bar. Ákim bitkenning baghy da, sory da osyndayda. Sýiispenshilik spetaklining jappay jarysy bastalady. Bir әkim ekinshi әkimning auylyna jansyz jiberip, dayyndyqtyng qalay jýrip jatqanyn aldyn-ala  bilip otyrady. Sodan asyp týsuge tyrysady. Sharyqtaghan qiyal shirkin nebir keremetti oilap tabady emes pe. Áytse de jarysqa qosylghannyng bәri birdey jenimpaz bolmaydy ghoy. Aty bәigeden kelmegen keybireuler kýiikten infarkt bolyp, ne asylyp, ne atylyp ólip qalatyn. Eger aq patsa uәzirlerining birine sәl artyqtau iltifat bildirse, ekinshisi sol jerde qylghynyp ólip, nemese anamen ómir boyy jau bop ótetin. Aq patsagha degen halyqtyng da, ainalasyndaghy nókerlerining de mahabbaty sheksiz edi. Janyndaghy әkim-qaralar birimen biri jarysyp, sәti týsse sәl de bolsa bir qyzmet kórsetip qalugha tyrysatyn. Bas kiyimin әperip, palitosyn kiygizuding ózi qanday mәrtebe. Bosaghagha qaray bettegende eki әbjil jigit ýkidey úshyp baryp eki bәtenkeni bas salghanda, ýshinshi bop jetken beybaq: «әttegen-ay, aq patsanyng ayaghy nege ýsheu bolmady eken!» dep púshayman bop kýiinishten kýirep qalatyn. Al qara halyqqa onday baqyt qayda, bola qalsa, mynnan birine ghana búiyratyn. Alda-jalda saylau nauqanynda, nebir jiyn-toyda orayy kelip kýn didarly sәruarmen qol alysudyng sәti týse qalsa, basyna onday baq qonghan beybaq esi shyqqannan eshtene ústamay, eshkimmen amandaspay, kýs basyp ketkenshe qolyn jumaytyn. Múnday kelensizdik qúlaghyna jetken patsha ashulanyp: «búl antisanitariya ghoy, indet tarauy mýmkin!» dep sodan bylayghy jerde qara halyqpen qol berip amandasudy qoyypty - mys. Kýn kósem  bir uәlayatqa baryp sóilegende, mysaly ýshin, tyndaghan júrt 40 ret qol shapalaqtasa sonyng bәrin esepke alyp otyrghan ekinshi uәlayattyng josylma jampozdary sonday jinalysta odan eki ese asyryp seksen ret qol soghatyn. Al ýshinshi uәlayattyng hoshameti sonsha, kýn kósem auzyn ashqan sayyn qolshapalaqtap túryp alady eken. Sonda úlúgh sәruar: «aynalayyn halqym-ay, kókeyimdegi sózimdi aitpay-aq úghyp qoshtap jatyrsyndar ghoy, sóilemey-aq qoyayynshy!» dep eljiregennen enirep jiberedi eken.

 Aq patsanyng yqylastan yghyr bolghany sonshalyq, elding aldyna shyqqanda qolyna biyalay kiyip alatyn. Birde ordenmen marapattau rәsiminde amalsyz biyalayyn sheship, bir qaughabas uәzirining tósine júldyz qadap jatyr edi, ana bayqús múryny pysyldap, óz-ózinen enkildep qolynan shap bermesi bar ma, shoshyp ketip qolyn tartyp qalghanda, sýiem dep shynashaghyn tistep alady. Yza bolghan Patsha qúiryqtan bir teuip, sol boyda Saraydan quyp shyghady. Sýiispenshilik ýshin jazalau qiyanat, әriyne. Ashu ýstinde etqyzuymen amalsyz qattraq ketip qalghany ras.Áytkenmen patshagha  eki sóileu úyat, bolar is boldy. Sóitip ómirinde mahabbat ýshin japa shekken jalghyz múndar sol shyghar. Qysqasy, ol zamanda әkim-qara, uәzir-ministr, atqa miner qaratayaq kýndiz-týni, jyl-on eki ay boyy úlúgh sәruardy qalay jaqsy kóretinderin dәleldeu ýshin bir-birimen jarysyp, jantalasty. Búl jaghympazdyq emes, shynayy sýiispenshilik, sheksiz berilgendik, әlbette. Úl-qyzdary men nemerelerine úlúgh sәruardyn, bolmasa әieli men bala-shaghalarynyng atyn qoyatyn yrymdap. Ol kisi de pәndә ghoy, әdette qyzyghy qaytyp, qyzuy basylghan nekeli bәibisheden góri naqsýier toqaldar ystyq bolady emes pe, keybir óte qatty sýietin ólermender men jón biletin josylma jorghalar solardyng da atyn qoyyp jiberetin, yrys júghysty bolsyn dep. Qúdanyng qúdiretinde shәk bar ma, izgi niyetterin jaratushy ie qoldap hәm úlúgh sәruardyng әuliyelik qasiyeti alqaghandyqtan shyghar, olar shyrpy basyn syndyrmasa da isteri órge basyp órkendep, baylyqtary tasqyndap lauazymdary biyiktey beretin.

 Saraydyng bas abyzy Qoldaspay degen әuliye  kýn sipatty sәruardyng múnshalyq úlylyghynyng syry nede ekenin úzaq jyl shashy agharghansha saryla zerttep aqyry tabady. Sóitse ol pәndanyz núrdan jaratylypty. Adamzatty qútqaru ýshin kókten týsken  monghol keypindegi Isa payghambardyng ózi eken. Abyzdyng dәleline imanday úiyghan  әlemning tórt tarabyndaghy iyisi hristian kýn sipatty sәruardyn  tiridey saldyrghan mavzoleyine tәu etu ýshin kýndiz- týni aghylypty.

 Aq patsanyng zamanynda Bozaqiyaday jer betinde baqytty el bolghan joq, tozghyndyq pen joqshylyqtyng ne ekenin bilmedi. Áytse de pәnda shirkin esine salyp otyrmasang tәubasyn úmytyp ketedi emes pe. Basyndaghy barakat ómirining baghasyn bilsin, salystyryp kórsin degen niyetpen el ishinde joqshylyq pen azghyndyqqa  arnayy kórme ashyp qoyady.  Sol kezding adamdary: «Kedeyshilikti kórging kelse – Seyfullin kóshesine bar; azghyndyqty kórgin  kelse – Sain kóshesine bar» deydi eken. Odan basqa jer- gýl-gýl jaynaghan újmaqtyng tóri, berekeli, bostan ómir.

Qosshy jigitting әngimesi jalyqtyrar emes. Túzdyqty tústarynda ishek-silesi qatyp kýlip te aldy. Áytse de kýn sipatty sәruardy qanshama әspettep kótermelegenmen, batystyq demokratiya ruhynda tәrbiyelengen ser Robert ýshin keybir nәrseler tompaqtau kórinip otyr.

– Sonda ol kisi eldi ómir boyy biylegen be? – dedi sózge kiyligip.

–       Álbette.

–       Saylausyz basqarghan ba?

- Saylau nәtiyjesin aldyn-ala bilip otyrsa, bosqa aqsha shashyp aramter boludyng qajeti ne?

 – Toqtanyz, saylaudyng nәtiyjesin aldynala biledi deysiz be?

– Ol kisining Ózenbay degen totyqúsy bolghan. Kekili tikireygen, jalpaq túmsyq, qarashúbar sayrauyq qús eken. Úlúgh sәruar qúlaghynyng quysyna dәn salyp berip, balapanynan baulypty. Jaqsylyq habardy ong iyghyna, jaysyz habardy sol iyghyna qonyp aitady eken. Songhy eki saylauda patshanyng qansha dauys alatynyn dәl boljap aitqan. Birinde – 91, ekinshisinde 95,7 %  degen. Aytqany aiday keledi. Tarihy jylnamada osylay dep jazylghan. Jalpy Totyghústyng fenomeni ghajap. Kóripkeldigi Nostradamus pen Vangadan bir de kem emes. Aq saraydaghy sayasy ahualdyng qalay óristeytinin dәl basyp Aq patshanyng eki qúlaghyna kezek sybyrlap otyrghan.

-Sodan keyin saylau ótpegen be?

-Eng songhy saylauda sәuegey Totyghús Aq patsa saylauda 120% dauys alady depti. El tanqalyp, mynau sandyraqtaydy dep senbeydi. Saylaudyng nәtiyjesin eseptegende dәl solay bop shyghady. Esepshilerding basy qatady. Halyqaralyq sarapshylardy kómekke shaqyrady. Ary tekserip, beri zerttep kórse, Aq patsany óte qatty sýietinder ebin tauyp, ólgen әke-sheshesi, óspegen úl-qyzynyng esebinen \ óitkeni olar da úlúgh sәruardy ólerdey sýiedi ghoy\ eki-ýsh qaytara dauys berip jibergen eken.

Jalpy, Totyghús bәrin aldynala boljap dәl aityp otyrghan. Kýnderden kýnder ótkende bir kýni sәuegey qús qojasynyng sol iyghyna qonyp: «Ashtan ólesin, ashtan ólesin!» deydi. Patsha qatty ashulanady. «Osynsha baylyghy bar adam ashtan ólushi me edi? Myna qús aljy bastaghan eken. Jamandyq shaqyrtpay kózin qúrtayyn!» dep, qansha aitqanmen, kóp jyl qasynda bolghan eski kóz joldasy ghoy, jaqsy itti qartayghanda may asatyp atyp tastaytyn joralghy jónimen, auzyna bir tamshy araq tamyzyp, basyn shaptyryp tastaydy.

– Naghyz diktatordyng ózi desenshi!

– Qatelesesiz. Naghyz demokrat! – «qalaydy» kózimen úqtyryp ser Robert jigitting betine tandana qarady. – Batystaghy jalghan, danghaza demokratiya emes, shynayy demokratiya naq sol Bozaqiyada bolghan.

– Bir adam ómir boyy taqta otyrsa, onyng nesi demokratiya?

– Halyqtyng qalauy solay bolsa, ne isteydi? «Biz ortaghasyrlyq feodaldyq memleket emespiz, Konstitusiyany saqtauymyz kerek» dep úlúgh sәruar talay ret azar da bezer bop taqtan bas tartsa da parlament, senat, qoghamdyq úiymdar, eng ayaghy oppozisiyalyq partiyalardyng ózine deyin... býkil halyq óre túryp ereuilge shyghyp, ashtyq jariyalap Aq saraydyng ainalasynda ailap jatyp alady. Tipti keybir patriot-demokrattar ýstine benzin qúiyp ózderin órtemekshi bolghan son, jýregi júmsaq Aq patsa halyq ýkimine amalsyz moyynsúnghan. Sóitip qogham saylaudan sanaly týrde bas tartqan. Úlúgh sәruar saylaugha týsse, bәribir jenip shyghady. Qarsylasyn qanday myqty bolsa da jer qaptyrady. Sonda saylau ótkizuding ne qajeti bar? Kýn sipattynyng qansha payyzben oisyratyp otyryp jenip shyghatynyn anyqtau ýshin kerek pe? Qanshama enbek, qanshama shyghyn? Sondyqtan saylaugha shyghatyn aqshany qayyrymdylyq maqsatyna júmsap, soghys zardabyn shekken ne tabighat apatyna úshyraghan elderge jәrdemge berdi. Demokrat bolmasa, Úlúgh sәruar OON-nyng minbesinde, әlemge aqyl aitar ma edi? Sayasy strategiyalyq damudyng baghyt-baghdaryn núsqady; barlyq halyqty diny bauyrlastyqqa ýndedi. Tipti ony kriziske úshyraghan keybir elder «bizdi tyghyryqtan shygharyp berinizshi» dep jalynyp-jalbarynyp uaqytsha memleketterin basqartyp otyrghan. Aq patsanyng qashanda tarazysy adal, ýkimi әdil. Zannan, әdiletten joghary eshtene joq ol ýshin. Ákim, ministrler tura joldan sәl qiya bassa bitti, biylikting biyik baspaldaghynan bir-aq qaghatyn. «Ózi maghan ittey berilgen, men degende jýregin júlyp beruge dayar» dep pendeshilikke qaray jyghylyp, ayaushylyq tanytudy bilmeydi. Qara qyldy qaq jaratyn әdil sot arqyly jazagha tartqyzady. Álbette, úly gumanist qan qúmar emes. Eshqaysyn asqyzyp, atqyzbaydy. Áytse de atqannan da auyr jaza qoldanatyn. Ákim-uәzir degen qasqalar  alajipti attaudy bilmeytin sәbiyden de pәk perishte  ghoy shirkin, para, úrlyq dese aza boyy qaza bolatyn. Sol beysharalardy sәl sýrinip ketse boldy, taban et – manday terimen ómir boyy tyrbynyp tapqan aq-adal mal-mýlkin shyrqyratyp otyryp memleket esebine tartyp alady da, ózderine múghalim, dәriger, kitaphanashynyng ailyghy kóleminde jalaqy    berip, osymen kýnindi kór dep bostandyqqa qoya beredi. Múnday qatal jazagha ol beybaqtar qaydan shydasyn, ailyqtary ne tamaqqa, ne kiyim men pәteraqygha jetpey, ashtyqtan qúr sýiekteri saudyrap, eki-ýsh jyldan song ózderi-aq o dýniyedegi jәnnattyng tórine qaray tyrapay asatyn.

Alla-ay, osynday asyl tughan bekzatty da kýstanalaytyndar bar-au. Sondaylar qalay jer basyp jýredi eken desenshi! Oppozisiya degen qyzyl kóz pәle emes pe. Olargha kisi týgili Qúdaydyng ózin kórsetsen, boyynan talay min tauyp,  aghash atqa teris mingizer edi. Sol súrqyltaylar basqan izin qalt jibermey sonynan sýrkildep týsip alsyn. Sondaghy aitatyn uәjin qaramaysyng ba jazghandardyn:

– «Sen әlemdegi eng baysyn. Halqyng әlemdegi eng kedey!»

– «Men bay bolsam, halqym da bay degen sóz! – deydi úlúgh sәruar ondayda tereng maghnamen júmbaqtap. – Meniki – halyqtiki, halyqtiki – meniki!»

– «Halyqtiki seniki ekeni ras. Biraq seniki halyqtiki bolsa, nege halyqpen bólispeysin?»

– «Bólisetindey halyqty kedey dep kim aitty? Olardikining bәrin qossa, menikinen kóp!» – Kýn didarly «endi ne aitar ekensin» degendey rahattanyp qarq-qarq kýletin.

Dúshpan qalay jamandaghanmen, aitty-aytpady, Bozaq júrty sheksiz baqytty edi. Óitkeni quanyshtary sheksiz kóp bolatyn: qaryny bir toysa, shala bayyghanday kóretin; iyini býtin kiyim kiyse, tóbesi kókke jetetin; kósheden jýz tenge tauyp alsa, jýregi lýpildep qoyargha jer tappaytyn. Alghan pensiyang bir ay boyy qara nandy qara sugha shylap jeuge jetse, shekeng sheruen atqany. Úry-qary tonamasa, polisiya qaltana andausyzda esirtki qystyryp jiberip, basyndy shyrghalangha salmasa, Jaratqannyng ólsheusiz syiy sol emes pe. Qysqasy, olar ýshin kez kelgen bolmashy nәrsening bәri quanysh edi. Ýnemi quanyp jýretin, kýn sayyn, saghat-minut sayyn quanyp, jýregi alyp-úshqan halyq qalay baqytsyz bolmaq? Ylghy da mәz-mәiram bop, yrjalaqtap kýle bergen song qartaymastan betterin alja-alja әjim basyp, kózderi syghyrayyp qalghan kórinedi.

Bes sausaq birdey emes. Halyq bolghan song alasy da, qúlasy da bar ghoy ishinde. Bozaqiyany qansha jerden peyish baghy degenmen, óz basynyng qúntsyz-qabiletsizdigi, yldym-jyldym tirlikke iykemsizdigi saldarynan, biren-saran bolsa da siniri shyqqan qayyrshy, bishara jandar úshyrasyp qalatyn. Biraq olardyng búl ayanyshty, kýizelisti halderi úzaqqa sozylmaytyn. Arnauly gumanitarlyq mekemeler olardy reabilitasiyalyq ortalyqqa aparyp, beyneterapiyamen  emdeuden ótkizetin. Joqshylyqtan mәngirip qalghan beybaqtar «Oshar» telearnasyndaghy jer-dýniyede joq jaynaghan, shat-shadyman tirshilikti birer kýn tamashalaghan keyin, «Yapyrau, biz qalay bayqamay jýrgenbiz, ómir qanday keremet!» dep birden baqytty bop shygha keletin.

Jerin jannat baghyna ainaldyrghan, elin meldektetip en baqytqa keneltken úlúgh sәruar osynyng bәri baylyqtyng qúdireti ekenin esh úmytqan emes. Esi-derti tek baylyq boldy. Halqyn da, ózin de bayyghan ýstine   bayyta týssem dedi. Kýndiz-kýlki, týnde úiqy kórmedi. Bayaghydaghy atbasynday altyny atantýiedey bop ósse de kóniline olqy soqty. Shyn jylasa, soqyr kózden jas shyghatyny siyaqty, jan-jýregimen egilip jalbarynsa, Qúday taghala pәndәsining nendey tilegi bolsa da beredi eken ghoy. Birte-birte úlúgh sәruardyng boyyna airyqsha qasiyet qondy. Búryn da tegin adam emes edi, endi siqyrly kýsh arqasyn buyp tipten  aruaqtana týsti. Qúdanyng qúdiretinde shәk bar ma, әldenege qyzyghyp, yqylasy ausa bitti, sol sәtinde әlgi nәrse soniki bola qalatyn. Mәselenki, tabysy tasqyndaghan bank ne kompaniyanyng qyzmetine tamsanyp, tandanys bildyrse, dereu sonyng býkil aqshasy óz-ózinen úlúgh sәruardyng jeke shotyna audaryla salatyn. Dәl bir kóne Grekting Midas patshasy siyaqty, kózi týsken, qoly tiygen nәrsening bәri altyngha ainalyp jýre berdi. Týime, qúima, taytúyaq altyndar kýndiz-týni synghyrlap qoymasyna qúiylyp jatty. Eng qyzyghy, qolyna ústaghan qasyghy, jeyin dep úmsyna bergen tamaghy altyn bop ketetin boldy. Júrt odan qol berip amandasudan, jaqyndasudan qashty, altyngha ainalyp ketermiz dep qoryqty. Úlúgh sәruar ashyghyp alasúrdy, altynnan bezdi. Bir hayla jasandar dep dýniyening tórt búryshynan ghalym-dәriger, baqsy-balger shaqyrtty. Olar ghylym men magiyanyng eng ozyq jetistikterin paydalanyp, dybys, aroma, bio t.b. terapiya arqyly tәndi qorektendiruge әreket jasap baqty. Biraq olarynan týk shyqpady. Patshanyng aghzasy altynnan basqa eshteneni boyyna sinirmedi.

Ómir- shaq, ólim- haq, aqyry bayaghy basyn shapqan totyqústyng sandyraghy  aynymay keldi. Sharasy tausylghan patsha songhy sәttegi soraqy qalpyn eshkim kórmey-aq qoysyn dedi me, ainalasyndaghylardyng bәrin quyp, altyn qoymanyng ishine bekinip, jalghyz ózi jatyp aldy. Ábden ashtan búrlyghyp, jany yshqynyp, kýndiz-týni jaghy sembey zarlap Jaratqangha jalbaryndy. Aynalasy at shaptyrym jerdegi buy qyp-qyzyl bop shalqyghan tau-tau altynnyng ýstinde arly-berli tenselip jýrip: «Altyn-kýmis tas eken, arpa-biday as eken!» dep zar eniredi. Býginde ekinshi synyptyng shәkirtine deyin jatqa biletin osy naqyldy Úlúgh sәruar ómirining songhy sәtinde arttaghy úrpaghyna ósiyet  qyp aityp ketipti-dýr.

Kýnsónbesting zariylep jalbarynghan dauysyn estip aidan bayaghy әulie týsedi. Qartayghan. Qabaq, kirpigi appaq. Jerge ayaghyn tiygizbey aqsha búlttyng ýstinde qalyqtap túrady:

– IYә, pendem, ne aitasyn?

– Qasiyetinnen ainalayyn әuliye, myna altynymnyng bәrin  al da maghan bir tilim qara nan bershi. Eng bolmasa, ólerimde bir tistep auzymnyng dәmin alayynshy!

– Joq! – dedi Áulie basyn shayqap. – Sen maghan baylyq ber degensin. Berdim. Endigi tileginning jóni joq! – Aqsha búlt tik kóterilip, shalqalay tughan qiyaq aigha qaray sharyqtay jóneldi. Kýnsónbes ókirip, óksip kýn jylady, týn eniredi. Yzagha bulyghyp qolyna týsken altyndy ondy-soldy laqtyra   berdi, laqtyra berdi. Bir uaqytta silesi qatyp etpetinen týsken kýii qimylsyz qalghan. Ynyrsyp, synsyp jatyp ýshinshi kýni kóz júmdy. Býkil el kýnirenip qabyrghasy qayysty. Biraq arulap jerleuge eshqaysysy jaqyndaghan joq. Tiyip ketsek altyngha ainalyp ketemiz be dep shoshyndy. Arnayy robot әkelip, sonyng kómegimen jerge kómgen.

Qayyrsyz altynnan býkil Bozaq eli bezindi. «Shaytannyng qazynasy, arbap, jadylap niyetimizdi búzady, teris jolgha salady» dep, altyn-kýmis әshekeylerin sheship, otqa-sugha laqtyrdy. Qyryq taypadan qyryq abyz jinalyp qyryq kýn, qyryq týn dúgha oqyp qoymadaghy altyndy qarghyspen dualady. «Pәlesi jeti ata, jetpis jeti úrpaghymyzdan aulaq. Shaytannyng sәulesine kózin satyp, jaqyndaghan pendeni qúrdym jútsyn!» dep qoldaryn teris  jayyp zikir salghan... Qazynany qyryq kemege tiyep, qyryq kýn sapar    shegip kók múhittyng úshanyna aparyp, qyryq arqan jetpeytin týpsiz túnghiyghyna tastaghan. Lapyldaghan qyp-qyzyl altynnan sudyng ózi titirkenip, shoshyna shapshyp, aidyn beti olay-týley tulap qoya berdi. Búrq-sarq túnghiyqty qorqyrata soryp aspanda ýiirilgen alyp ónesh qyryq kemeni qúryq boyy attatqyzbay sol jerde júta salady.

Qorqynyshtan dirildey-dirildey eleske ainalyp ketken sarybas jylan jany jay tauyp ózining búrynghy qalpyna keledi. Bayaghyda airylyp qalghan atbasynday altyny tauday bolghan song kimnen jasqansyn, pәlenbay jyl kórinbey ketse, osy altyndy ósiruding әlegimen jýrdi emes pe. Jylan atasy – Bapy patsha jonynan sipap, mәrtebesin ósirdi. Jylan әuliyesi dәrejesine kóterip, Mәlik-Ghafil dep atady. Endigi jerde sarybas jylan su astyndaghy qazynany kýndiz-týni qalghymay kýzetedi. Túmansyz ashyq kýnderi altynnyng buy teniz  betinde qyp-qyzyl bop shalqyp túrady. Altynnyng quatynan boyyn kýsh kernep ystyqtaghan sarybas jylan da damyl-damyl syrtqa kóteriletin. Salqyndau ýshin alqymyndaghy qanattay jayylghan qalqanshalaryn qaghyp-qaghyp jiberip, denesi iyrelendey biylegende qyzyl bu shyrq ýiirilip órttey lapyldaydy. Aral emes, su betindegi búl neghylghan alau dep kýndik jerden kóringen otqa entelegen kemeler jaqynday bergende izim-qayym batyp ketedi eken. Adamzat búl qúpiyanyng syryn asha almay әli kýnge deyin dal. Tóbesinen úshqan qústy, jaqyndaghan kemeni jútyp qoyatyn búl apatty aimaqty býginde ghylym «Bermud ýsh búryshy» dep ataydy.

Eki ghasyrdan keyin úlúgh sәruardyng qabirin ashqan arheologtar búghan deyin adamzat estip-bilmegen ghajayyp janalyqqa tap bolady. Mәiit týgeldey altyngha ainalyp ketipti. Álemdik sensasiya tudyrghan oljalaryn «Altyn adam» dep ataydy. Qazir «Altyn adam» YuNESKO-nyng airyqsha baqylauymen Britan muzeyinde saqtauly túr.

Bәrin ait ta birin ait, jany jannatta bolghyr Kýn sipatty sәruardyng zamanynda Bozaqiya jeri peyish baghyna ainaldy. Qyryq temirding qylauy bolsa da halqy bólinip-jaryludy bilmeytin, yntymaghy jarasqan, úitqysy berik. Jýzden astam últ pen úlys bir ýiding balasynday tatu-tәtti ómir sýrdi. Birin-biri eshqanday bótensinu joq, «biz – bozaqiyalyq últpyz!» dep keudelerin dýrs-dýrs qaqqanda baraban soqqanday aspan asty janghyratyn. Bozaqiyanyng bayyrghy túrghyndary asa meyirimdi edi, basqa aghayyndy kelimsek sanap shetke qaqpay bauryna tartty, tórin berip, tóbesine shyghardy. Úyat pen obaldy oilap ózi bosaghagha yghysyp qalsa da, «e, bizge osy da jaraydy, keng bolsan, kem bolmaysyn» dep jaybaraqat, man-mang basyp jýre beretin shýkirshil. Qayda qarasang da barakat, beybit tirlik. Adam týgil jan-januargha deyin jarasty tirlik keshti. Bir-birinen ýrkip jatyrqamady. Óriste jýrgen qoydyng ýstine boztorghay júmyrtqalady. Asyp-tógilgen baylyq elding bәrine jetetin. Eshkimnen eshtene ayamady. Ásirese sheneunik degen aghayyn әsire jomart, tym meyirban edi. Qayyrshy kórse qayyrym jasaghysy kep  etjýrekteri eljirep túratyndyghy sonsha, ala dorbasy aldyna týsip shetten kelip alaqan jayghan mýsәpir milliarderlerge bar-joghy bir chemodan baks berse, «mә, senen ayaghandy it jesin» dep bir zavodty nemese bir múnay kompaniyasyn ústata salatyn. Býkil әlem Bozaqiyagha qyzygha qarady. Uyljyp pisken tәtti pәrәmish kórgendey silekeyleri shúbyrdy. Jer ken, peyil odan da darqan, jylaghannyng da, súraghannyng da qolyn qaghyp, meselin qaytarghan emes.

Taudyng tasy, kólding múzyna deyin saudalap, joqtan ózgening bәrinen payda sauatyn bozaqiyalyqtar bay bolmaghanda kim bay bolsyn. Ylghy qanghyp jýrip kýnkóretindikten «kezbek» atanyp ketken kórshi kezbek júrtynyng әmirshisi: «bizdegi әr kezbekting eki «Daewoo»-sy bar dep maqtanghanda, úlúgh sәruar «bizding bozaqtyng әrqaysynda eki kezbekten qúly bar!» dep qasyn keredi eken. Kýn sipatty sәruar maqtan ýshin sәl ýstemelep aitqanmen, negizinen búl sózding tórkini ras edi. Baylary bylay túrypty, qolynyng kýsi endi kete bastaghan keshegi qaratabangha deyin qos-qostan malay ústaytyn. Ol kezde kezbek beyshara janyn bagha almay qora-qora bosyp tentirep jýretin. Qyzy bozaqtyng balasyn baghyp, kirin judy, úly bozaqtyng tamyn soghyp, baqshasyn salyp, maylyq-sulyq júmystyng bәrin istedi. Aghash sheberi de, ústa da, trolleybus aidaytyn da, eng ayaghy úshqysh ta solar. Joqshylyq ne istetpeydi, tyrmysyp-tyrtysyp jýrip bar ónerdi ýirendi. Bozaq: «Ony qaytemiz, qaltamda aqsham – pishen, kerek bolsa kezbekke istetip alam, aqysyn bersem, boqysyn shygharady» dep qarynyn qayqaytqanda kóilegining týimesi byrt-byr úshyp týsetin. Baylyq býgin bar, erteng joq, óner ózinde qalatynyn bilmedi. Ónerding eng ýlkeni golif oinap, Shymbúlaqqa shyghyp, shanghy tepken dep oilaytyn. Kәsip qumady. Úly armandary tek kýn sipatty sәruardy  sýi boldy. Kekirigi azghan kókirekte ynta-jiger qalghyp ketti. Qayran dәuren qashanghy basta túrsyn. Dýnie kezek degen osy. Óner men kәsping týr-týrin mengergen beynetqor, yntaly kezbek býginde әlem tanyghan irgeli elge ainalyp otyr. Bozaqiya dalasynda taular qirap, ózender sarqylyp qúmdy dauyl  kóshken kezde BÚÚ-na ótinish jasap, ekologiyalyq apattan qorghanamyz degen syltaumen kýngeydegi úlanghayyr shúrayly alqapty púshpaqtap ózine qaratyp alghan. Jeri abat, túrmysy shat. Keshegi kekireyip tóbelerinen qaraghan bozaqtardyng úrpaghy – orshýtterdi qora-qora qúl ghyp ústaydy. Aula tazalaytyn, baqshalyqtyng shetinde shópten kýrke tigip, ala-jazday tabany tilinip ketpen shabatyn solar. Inirge qaray kýndik aqysy - bir jartylyq «qyzyldy» qylghytyp ap, shýrshitshe ynyrsyp әn aityp, oryssha boqtap qoyyp qarynyn tyr-tyr qasyp jatqanda, olardan baqytty  jan tabu qiyn jaryq jalghanda.

Qayran zaman-ay desenshi. Qosshy jigitting әngimesine úiyghyn ser Robertting kóz aldynan qyzyldy-jasyldy myng qúbylyp, san-sapalaq suret kóshti. Jel ýiirgen qúmday susyp syrghyghan netken bayansyz dýniye. Dәlizding týkpirinde jarty shelek sudy eki qolymen myqshynday әreng kóterip, attaghan sayyn eki jaghyna alma-kezek tónkerilip shoynan-shoynang etip eden juyp jýrgen orshýtti kórip eriksiz basyn shayqady. Bir kózi ejireygen kók, ekinshisi syghyrayghan qara, ayaq-qoldarynyng biri – úzyn, biri – qysqa osynau jartykesh qúbyjyq mýskindi keshegi bahadýr bozaqtyng úrpaghy degenge kim senedi. Ol kezding bozaghy qanday edi desenshi! Shetinen atan jilik, apaytós. Ári-sәri dýbәralyghy joq, asty opyryp jep, júmysty japyryp isteytin. Jastyqqa basy bir tiyse bir apta úiyqtaytyn, bir otyrghanda bir ózi bir qoydyng etin jep qoyatyn. Jýrisi balpan, manghaz. Dii kýshi boyyn bughanda kózi alayyp ókirgen tauday búqany mýiizinen búrap jygha salady eken. Qatyn ekesh qatyndaryna deyin sýt tolghan tayqazandy taltayyp túryp kótere beretin alapat qayratty bolypty. Batyrlaryna shapsa qylysh, atsa oq ótpepti. Batyr anghal degen ghoy, Dәurenbek degen Bozaqiyanyng songhy bahadýri sheteldik dúshpandardyng azghyruyna aldanyp, kýn sipattygha qarsy shyghypty. Keyinnen qateligin týsinip qatty ókinedi. Býkil halyq sýigen kósemge kýmәn keltirip kýpirlik jasaghanyna jany kýizelip qúsaly dertke shaldyghady, bәlky Kýn padishahtyng kiyesi úrdy ma, emdelse em qonbay, týnde úiqy, kýndiz kýlkiden airylyp әbden jany qinalghan song aqyry ózin óltirmek bolady. Eki ret ózin ózi jýrekten atady. Ólmeydi, ýshinshi ret «kolit» tapanshasyn qúlaqshekesine tirep qoyyp shýrippeni basyp qalady. Jarty basyn júlyp týsse de qúlamay biraz jýredi. Jas alghan kelinshegining jýregi nәzik ekenin oilap, ýreyi úshyp, oqys bop jýrmesin degen qauippen ainaladaghy shashylghan mi, shashyraghan qandy juyp-sýrtip tap-túinaqtay qylady da divangha baryp jatady. Aq kebin jamylyp, «kolitti» kindigining ýstine qoyyp, eki qolyn keudesine aiqastyrghan kýii kәlimagha tilin keltirip, myzghyp ketken adamday jaybaraqat kózin júmady. Búl habardy estip býkil әlem dýrligedi. «Astaghfiralla! Batyr bir oqtyq deushi edi. Ýsh ret atqanda ólmegen búl neghylghan keremet. Kinodaghy Nindzyany oidan shygharylghan dep jýrsek, naghyz Nindzya bozaqtar eken ghoy!» dep jaghasyn ústaydy. Mine, sol zamandaghy Bozaqiyanyng adamdary qanday bolghan desenshi!

Jolbasshynyng әngimesine qanyqqan sayyn ser Robert ainalasyndaghy úshyrasqan  jartykesh mýsәpir orshýtterge mýsirkey qarady. Jaratylystyng mazaghyna  ne shara? Ayap, ishinnen kýrsingennen basqa ister ne lajyng bar. Ayaq basqan sayyn bayqap keledi. Qaladaghy eng las júmysty istep jýrgen solar.

– Búl qorlau ghoy! – dedi ser Robert kópe-kórneu әdiletsizdikke kýiinip.

-Joq, búl – qamqorlyq! – Qosshy jigit júlyp alghanday ile jauap qatty.

–                      Qalay?

– Qoldarynan eshtene kelmeytin beysharalargha osy júmystyng tabylghanyna shýkirshilik deniz. Áytpese tepse temir ýzetin qanshama adam bos jýr. Qalalyq meriya biznes qojayyndaryna osylardy jenil-jelpi júmysqa alugha mindettep, sonyng qalay oryndalghanyn ýnemi qadaghalap otyrady. Biraq múnyng ózi qatelik, jalghan gumanizm.

– Nege?

    – Tirshilik bәsekesine qabiletsiz jartykeshterdi nege biz qorghashtaugha tiyispiz? Muzeyge qoyatyn eksponat emes, túqymyn kóbeyte bergennen ne raua? Ómir sýruge iykemsiz eken – qúryp bitsin. Tabighat zany solay.

– Biz – ang emes, adambyz ghoy. Hristiandyq meyirim-shapaghatty úmytpanyz!

– Búl – adam óz pighylynan tapqan kesepat, oghan hristiandyq ayaushylyq jýrmeydi.

– Siz qatigez ekensiz, ser!

– Shyndyq әrqashan qatigez.

Qonyraulary ýzdik-sozdyq jarysa kýmbirlep týski minәjatqa shaqyrghan shaghyn shirkeuding túsynan ótip bara jatyp aula sypyryp jýrgen orshýtti kórdi. Ýstinde sarjaghal keudeshe, kýnqaghary agharandaghan kók kepkany milyqtata kiygen. Onsyz da ainaday jaltyraghan qyzyl qyshtyng betin әrjerden bir tiyip-qashty sipalaghan sypyrghyshtyng berekesiz dybysy qúlaq tyrnaydy. Qimyly ebdegeysiz. Úzyn ayaghyn býge enkeyip, qysqa ayaghyna qaray qayta enserilgende sypyrghyshtyng ekpinimen tonqalang asarday tәltirektep baryp әupirimmen әreng týzeledi. Búlar jaqynday bergende júmysyn toqtatyp, ótip ketsin degen әdeppen, bir jaghyna qisayghan kýii sypyrghyshyna sýienip túrdy. Shirkeu manyndaghy gharip-mýsәpirge qayyr-sadaqa berudi paryz sanaytyn qashanghy ghadetimen ser Robert qaltasyn sipalap qolyna ilikken kókqaghazdyng birin úsynghan. Anau lyp etkizip qaghyp aldy. Rizashylyqpen jymighanda, kók kózi syghyrayyp, qara kózi júmylyp ketti. Basyn ýsti-ýstine iyzep:

– Blagodaru. Nihao! – dedi

 Ser Robert týsinbey joldasyna qaraghan.

– Oryssha, shýrshitshe rahmet degeni ghoy.

– Bir sóilegende eki tilde qatar sóiley me?

– Eki jartydan qúralghan son, eki tilde sóileydi.

– Qyzyq eken.

– Degenmen aqsha bergeniniz beker boldy.

–       Nege?

Jolbasshy jauap qatqan joq.

 Eki-ýsh saghattan song qayta ainalyp soqqanda, sol jerden taghy da әlgi orshýtti kórdi. Joldyng jiyeginde, shirkeu basyndaghy altyn kresting qighashtay týsken kólenkesimen qatarlasyp, ayaq-qolyn tórt jaqqa soza shalqasynan týsip jatyr. Kepkasy bir jaqta, sypyrghyshy ekinshi jaqta, esin bilmeytin mas. Qyryldaq targhyl dauysyn qylghyna sozyp, óksigendey synsyp-synsyp aldy da, ile óz-ózinen kijinip, әldenege aibat shege byldyrlady. Ser Robert «múnysy taghy qanday óner» degendey joldasyna súrauly jýzben qaraghan. Qosshy jigit miyghynan myrs etti.

–       Shýrshitshe óleng aityp, oryssha boqtap jatyr.

 

                                                         5.

 

Ser Robert eki alaqanyn aiqastyra jelkesine jastanyp,  bylghary divannyng arqalyghyna shalqalaghan kýii súlyq týsip bir dem qimylsyz qaldy. Kózi júmuly bolghanmen qiyaly shartarapqa sharqúruda. Kýni boyghy kórgen suret, estigen әngimening kól-kósir әserinen aiygha almay otyr. Bәrin kóz aldynan qayta ótkizip, sapyrylysqan oiyn júptap jýieley almay әlek. «Orshýtstannyng astanasyndaghy úlan-asyr toydan keyin «uh» dep es jiyp, qala aralaugha shyqqan betimiz osy...» Joq, tym sylbyr. «Saparymyzdyng tórtinshi kýni osynau әsem qalany tamashalaugha mýmkindik tudy...» Búl da bolmaydy, qanatsyz qarabayyr. Oqushyny birden eleng etkizer әserli kirispe kerek. Kókiregi bulyghyp, úzaq arpalysty. Ár qiyrgha bir alyp qashqan tiyanaqsyz sezim sudaghy balyqtyng qúiryghynday búlang qaghyp ústatar emes. Tynysy jiyilep, mandayy shyp-shyp busana bastaghan bir sәtte kóz aldyna san suret sәulelenip, aldy ashylghan aghyn suday sóz nópiri lyqsyp kómeyin týrtken. Serpile boyyn tiktep, oryndyqtyng arqalyghyna kiygizilgen penjaghynyng tósqaltasyndaghy dybystyq kompiuterge apyl-ghúpyl qol sozdy. Kókshil týimesheni basty da ekran janghan song sәl irkilip baryp, kýmbirlegen ashyq dauyspen ekpindete sóilep ketti.

«Tolqyn tósindegi mausym» kitaby shyqqannan beri gazet-jurnaldar jarysa qúda týsip, qyr sonynan qalmaytyn boldy. Biri jarnamasy, ekinshisi qalamaqysymen qyzyqtyrady. Ataqqa qúmarlyghy joq, aqshagha múqtaj emes, kórgen-bilgenin hatqa týsiru kópten bergi hobbiy bolghandyqtan jazbasa otyra almaydy. Hәm ol jazghanyng kópke jetip,  jaqyn-jyraqtan hoshamet estigen qanday ghaniybet. Jurnalist aghayyndardyng qolqasynan sol ýshin de  bas tarta almaytyn. Osylay shygharda «Vashington postyn» shef-redaktory jata-jabasyp ótinish qylghan edi. Senbi sayynghy etjendi nomerding 87-shi beti sizdiki, joljazba, reportaj, kýndelik...  – qanday túrghyda jazsanyz da erkiniz degen. Shart jasaspasa da, «iyә» dep bas iyzegen song moyyngha mindet alghanmen birdey ghoy. Qúday búiyrtsa, jaqsy material shyghayyn dep túr. Orshýtter turaly bayannyng ózi nege túrady, onyng ýstine suretin qosa jiberse – naghyz sensasiya degen sol emes pe...

Dauysynyng yrghaghyn búzbay týidek-týidek shabyttana sóiledi. Kesheli-bergi әserding bәri kórkem órilip sóz kestesine týsip jatyr. Jayshylyqta myng oilasang taptyrmas nebir shúrayly, beyneli tirkester op-onay til úshyna ýiirile ketedi. Erkin tógiltip, mejeli jerge jetip baryp tizgin tartqan. 4-A formatpen lyqa tolghan segiz paraq. Gazetting bir betine jete-ghabyl. Eki-ýsh suret qossa, tolyq bet degen sol. Ýstinen múhiyat qarap, jadaghay-jaydaq túsyn jetildirip, tym әsirelep jelpintip jibergen jerin jonyp – redaksiyalap shyqty da internetti qosty. Jarty saghat óter-ótpeste ekrannan jelke shashy jalbyrap shef-redaktor kórindi. Kóp jazyp, az sóileytin jigit. Aytar sózi bet-beynesinde jazuly túrady. Bar baghasyn bas barmaghymen kórsetip, alaqanyn soqty da: «Jalghasyn kýtemiz, o, key» dedi ekrandy janaryndaghy jyly kýlkisimen toltyryp.

Jazghanyna ózi de riza edi, bildey redaktordyng maqtauy mereyin tasytyp jiberdi. Sereygen denesin jep-jenil qozghap, ornynan serpile kóterildi. Sigaryn jýre tútatyp tereze aldyna keldi. Týtin iyisinen tóbedegi týimedey qyzyl jaryq lyp kógerip avtomatty auasorghysh ysylday jóneldi. Qos tanauynan bozday shyqqan qúlash-qúlash týtip auagha jayylmay tik shanshylyp jylanqúiryqtana tóbeni búrghylap jatyr. Jotanyng tóbesinde taqiyaday dóngelengen qos qabatty oteliding terezesinen týngi shahar týgeldey kóz ayasyna syiyp, qyzyldy-jasyldy jypylyqtaghan ottar kókjiyekke deyin kenerley tolqyp-tónkerilip lypyl qaghady. Ár tústa men múndalaghan enseli ghimarattardyng tóbesi men qasbetterinde otty shenber jýgire janyp altyn barelivti qyzyl alaugha bólep túr. Tanys suret. Kózine ottay basyldy. Ózining moynyndaghy kreste de osynday beyne bar. Dәl qiylysynda bederlengen. Jeti atasynan beri kele jatqan krest. Taza altyn. Shynjyry da altynnan týiigen. Keudesindegi aqshulan jýnning arasyna kómilgen kresti alaqanymen salmaqtap, úqsatuyn úqsatsa da onsha seninkiremey ortadaghy oimaqtay suretke ýnile qarady. Joq, kózi aldamapty. Kóshirip alghanday úqsas. Sonda búl nening nyshany bolghany? Balighatqa tolyp alghash ret kostelde óz betinshe shoqynghan kýngi meyramda әkesi osy kresti moynyna taghyp edi. Shenber ishine shekip bederlengen búlynghyr beyneni kórsetip: «Mynau – bizding ata-babalarymyzdy osy dinge engizgen әuliyening sureti» degen. Bala kónil mәn bermey bayaghyda úmytylghan sol sóz qyryq jyldan song kókeyinde qayta janghyrdy. Áuestik biylep, júmbaqtyng syryn sheshkenshe degbir taba alar emes.

Ser Robert qayta kompiuterin qosty: Katoliktik krester jónindegi anyqtamany ashugha auyzsha búiryq berdi. Sayttar sapyrylysa ashylyp, izdegenin ilezde tauyp aldy. Mine, qyzyq, moynyna taghyp jýrgen әuliyesi úlúgh sәruardyng ózi bolyp shyqty! Ensiklopediyalyq anyqtamalyqta suretimen qosa bir jarym bet mәtin arnalghan. Kýn sipatty ózi biylegen memleket sheginde әlemdik dinderding yntymaqtastyghyna asa zor kónil bólipti. Ár qalada ala-bólesi joq, meshit, shirkeu, kostelder men sinagogalar qatar boy kóteredi. Kim qanday din tútynam dese de óz erki. Tek tynyshtyq pen birlikke núqsan keltirme. Islam ekstremisterimen ayausyz kýresip, naghyz gumanizmdi dәripteytin katolisizmning keng qanat jangyna jol ashqany ýshin kózi tirisinde-aq ony Vatikan apostol dәrejesine kóteredi hәm bayyrghy Orshýtstan jerinen  shyqqan katolikterge onyng beynesi bederlengen kresti  taghyp jýrudi ósiyetteydi.

«Aynalyp kelgende ózining de osy topyraqqa kindigimen baylanghany ma?» Búl janalyqqa sener-senbesin bilmey ser Robert  an-tang kýii anyryp otyryp qaldy. Otbasynyng shejiresin taratyp hatqa týsirudi әu bastan qúnttamaghan әulet. Ondaydy eshqaysysy qajet qylyp kórgen emes. Bar biletini – ýshinshi atasy Britan Sarayyna sinirgen airyqsha qyzmeti ýshin graf mәrtebesine ie bolghan edi. Sodan bergi úrpaq graf atanyp keledi.

Ser Robert ózining segizinshi atasynyng Europagha qalay qonys audarghanynan beyhabar-tyn. Boqbaev әjeptәuir joghary lauazymdy qyzmet atqarsa da ýnemi bireuding kólenkesinde jýretin jigersiz jan edi. Ózdigimen algha úmtyludy bilmeytin. Biraq júmysyna yqtiyatty, tapsyrghandy tastay qylatyn. Osy qasiyetin baghalap, bastyghy ósken sayyn janynan tastaymay ózimen birge alyp jýrdi. Sóitip kýnderding kýninde ýlken bastyqtyng ghúzyryndaghy ýlken mekemede jauapty qyzmet atqaryp jatqan. Ayaq astynan tóbeden jay týskendey, Qarsylyq Maydanynyng kósemi qaraqshy qolynan qaza tauypty degen suyt habar dýnk ete týssin. Tau arasyna aparyp anandyqpen atyp óltiripti. Aqyl-parasatymen júrttyng zor sýiispenshiligine bólenip jýrgen asa bedeldi túlgha edi. El kýnirenip dýrligip ketti. Áuelden qarjasyp, tisin basyp jýrgen resmy biylik birden basyn arashalap, búl iske qatysy joq ekenin sol kýni-aq mәlimdegen. Áytkenmen qylmyskerdi ústap, halyqtyn  kózine kórsetpeyinshe kýdik aryla ma?

Boqbaev ýiine kesh qaytatyn әdetimen býgin de elding sonynda qalyp, júmysyn tap-túinaqtay ghyp bolghan son, túrugha erindi de rolikti, bylqyldaq kreslony qúiryghymen syrghytyp atshaptyrym bólmening kireberis búryshyndaghy seyfting janyna barghan. Apyl-ghúpyl kodyn basqan boyda temir esik esiney ashyldy. Qaydan kirgeni belgisiz, qyrly stakannyng erneuine jete almay jalp-jalp qúlap, qayta órmelegen bir semiz kók shybyn byj etip әreng úshyp múnyng mandayyna kep qonghan. «Ket-ey!» dep alaqanymen qaghyp týsirdi de tabanymen byrt etkizdi. «Búl nәlet te jaqsynyng dәmin biledi-ey. Za udovolistvie platiti nado. Jat endi jayrap. Vse horosho v meru. Alkash!» stakandy jiyirkene ústap, erneuin salfetkamen múhiyat sýrtti. Tanauyn týrtip-qashqan syralghy iyis boyyn alyp, ishin eljiretip barady. Talaydyng dәmin tatty ghoy, biraq «Belugagha» jeteri joq. Baghana týstikten keyin buynyma týsip keter dep tartyna jarty stakandayyn ghana qaghyp alghan. Áli de sipama stakanday bar. Qazirgi  bastan kesher lәzzәtti sәtting shyryn dәmi tandayynda úiyp seyfting týkpirindegi qazmoyyn shólmekke qolyn soza bergen. Kenet kabiynetting esigin júlqa ashyp eki jigit kirip keldi. Jýristeri suyt. Boqbaev shólmekke jetpey jol ortada qantarylghan qolyn oqys tartyp alyp,  ishindegisin bayqap qalmasyn degen qauippen seyfting qaqpaghyn sart etkizip iytere  saldy. Tóbe shashy jidy bastaghan  jalpaq bet tapal sary kuәligin jylt etkizip: «Komiytettenbiz» dedi. Boqbaev an-tan. Sýiretilip ornynan túrdy. «Ýndemester izine týsetindey ne býldirip qoydy?» Sanasyn qalay sapyrylystyrsa da qapelimde oiyna eshtene oralar emes. Bar pәleni araqtan kórdi. «Jasyryp ishetinin bilip qoyghan ghoy. Osy kabiynetting bir jerinde  jasyryn kamera bar. Bәrin baqylap otyrady degenderi ras boldy-au.»

– «Sizben sóilesetin sharua bop túr. Otyrynyz!» – dedi әlgi shynyltyr dauyspen búiyra. Ýsheui stol basyna jayghasty.

– «Sizge oppozisiya liyderining qazasyna baylanysty mәselemen kep otyrmyz».

 «Oghan mening ne qatysym bar» degendey, Boqbaevtyng badyraq kózi odan sayyn sharasynan shyghyp ketti.

– «Aralarynyz qanday edi?

– «Syrttay tanystyghym bolmasa, aralasym joq».

– «Eshqanday kiykiljing bolmap pa edi?»

– «Qaydaghy kiykiljin? Aralasyp kórgen adamym emes dep aittym ghoy?»

– «Áli de oilana týsiniz! – Jalpaq sarynyng ezuin jymysqy kýlki týrtip ótti. – Osydan ýsh jyl búryn sizdi qaralap gazetke interviu bergen joq pa? «Tómengi palatanyng kanselyariyasynda onghan adam joq, basshysy Boqbaevtyng auzy araqtan bosamaydy, maskýnem» degeni qayda?

– «Oy, Qúday-ay, kim ne demeydi, aitty – qaldy. Onday-ondaydy kek túta bersek, kókiregimiz qoqys qoymasyna ainalyp ketpey me?»

– «Áytkenmen, kezinde kýiingen bolarsyz?»

– «Álbette, pende emespiz be. Mening ishkenimde ne әkesining qúny bar dep yza bolghanym ras. Keyin úmytyp kettim.»

– «Al, búnynyz – ótirik! – dedi tapal sary astyndaghy kreslony syqyrlata shalqalap. – Bizdegi mәlimet boyynsha, mәsele mýldem basqasha. Oppozisiya kósemin atqan jendetti ústadyq, jipting úshy sizge kelip tireldi.»

– «Qalay?» – Boqbaevtyng kózi alayyp, jýregi toqtap qala jazdady.

– «Sizding tapsyrmanyzdy oryndaghan. Senbeseniz, mine, tergeu kezinde óz qolymen jazghan týsiniktemesi. – Qúmyrsqanyng izindey qiqy-jiqy úsaq әrippen jazylghan eki paraqty aldyna tastady. – Siz – kekshil adamsyz. Ana jigitting namysynyzgha tiygen sózin úmytpay ishtey qorlanyp әbden qúsalanghansyz. Bedelimdi týsirdi, lauazymym ósuge kedergi jasady degen kýiikpen kek alugha bekingensiz. Aqyry bankten 70 myng dollar nesie alyp, killer jaldaghansyz!..»

Jýregin yza men ýreyding ótkir tyrnaghy qabattasa býrgen Boqbaev:

– «Joq, búl – jala!» – dep baj etip ornynan atyp túrghan. Baghanadan beri әngimege aralaspay ýn-týnsiz otyrghan qara jigitting óni salghyrt bolghanmen qimyly shalt etken, shap berip bileginen ústay alghan. Ne búiyrasyz degendey bastyghyna súrauly jýzben qarady.

–       «Siz tútqyndaldynyz! – dedi jalqaq sary ýninen yzghar esip. Sodan song kómekshisine qarap iyek qaqty. – Kisen sal!»

Qos bilegine suyq kisen sart etip kiyilgende «bitken jerim osy» dep oilaghan Boqbaev ókirip ornyna otyra ketti. Bylq-sylq deneni ólik sýiregendey eki jigit eki jaghynan demey kóterip, esik aldyndaghy mashinagha әzer aparyp kirgizgen.

Ýsh әripting týrmesindegi ýsh kýnnin  ishinde ne kórgen joq. Tәnine daq týspegenmen, «mәdeniyetti» týrde jýrgizilgen «tәrbiyelik» júmystan keyin bәrine kóngen. Múrynyn tesken taylaqtay jetelegen jaqqa lypyp túrdy. Sәl tartynshaqtasa, protivogaz dayyn. Basyna kiygize sap, aua kiretin týtiksheni basa qoysa – bitti, eki minutqa jetpey aldy-artynan qoy-súiyghy qatar atqylap, o dýniyening esigin bir qaghyp qaytady. Sodan keyin qarsylasyp kór. Ayt degenin aitty, jaz degenin jazdy. Aradaghy kiykiljinning nәtiyjesinde tútanghan yza-kek qoza-qoza kele oi-sanasy túmandanyp osynday auyr qylmysqa barghany jayly parlamenke ashyq hat joldap, keshirim ótingen. Ádil sot eshtenege qaramastan, zannyng qatal tәrtibi boyynsha 25 jylgha kesti. Áytse de әlgi jigitter azamat eken. Sózderinde túrdy. Týrme degen aty bolmasa, kurortpen para-par. Dýrmek basylyp, birer jyl kóz aldaghan son, jýrek talmasynan óldi dep akti jasady da, múny bir-aq týnde jasyryn shekara asyryp jiberdi. Enbegin baghalap, jeke esep-shotyna jeti úrpaghyna jeterlik aqsha audardy. Boqbaevtan Bakbayofqa ainalyp, Europanyng qaq tórine qonys tepti. Búl jaqta kisining baghasy baylyghymen esepteledi eken. En dәuletting arqasynda az jylda-aq bedeldi әuletke ainalghan. Talay qanmen aralasyp, taryday shashylghan sol әuletting sarqyty mine, ghasyrdan ghasyr ozghanda ata-babasynyng tozghan topyraghyn basyp túr.

 

6

 

Biokýmbez astyndaghy shaghyn shaharda jiydek-miuanyng keybir týri jylyna alty ret jemis beredi eken. Jyl – oneki ay jaz, jaz bolghanda da aptapsyz – qonyrjay. Kýn men týnning de parqy shamaly. Bioqabat kýndiz shaqyrayghan kýnning jaryghyn júmsartyp, týnde ay men júldyzdyng sәulesin kýsheytip, jaryqty bir qalypty ústap túratyndyqtan ósimdik bitken ýzdiksiz ósetin. Ser Robert songhy eki kýnde qalany eni men úzynynan ondy-soldy keskilep qyryq ret sharlaghan shyghar. Jol jiyeginde qaz-qatar tizilgen jaymalar jemis-jiydekten qayysyp túr. Subtropikalyq aimaqtarda ósetin miuanyng jeti atasy osynda. Tanau qytyqtap tәbet shaqyrghan myn-san hosh iyisten basyng ainalghanday. Bir bayqaghany – múnda ash adam da, mas  adam da joq. Tamaq su tegin bolghanmen, araq-sharap uday qymbat. Búl keregharlyq orshýtterge qiyn eken, qay dýkenge barsang da, eki týrli kózderi eki jaqqa qisayyp, sóredegi әzәzildey arbaghan shólmekterge telmirip túrghany. Qayda qarasang da aldynnan men múndalaghan bir-bir ghajap: Áynek ishinde aq ayymen qamalghan Antraktida, shaghyn djungli, týiege minip Heops  piramidasynyng janynda suretke týsesin, qúzdan shanshyla qúlap búrq-sarq sarqyraghan Niagara... tórtkýl dýniyening týkpirindegi keremetting bәrining myn-million ese kishireytilgen kóshirmesi osynda. Kóz bederine kóshirgen qimas suretterdi әserli tilmen kestelep, kezekti reportajyn kompiuterge diktovka jasady da jolgha dayyndaldy.

 Endigi betalysy – Orshýtstannyng baytaq dalasyn aralau. Shygharyp salugha merding ózi bas bolyp bir top yghay men syghay keldi. Iyghyna zerli shapan japty. Dәstýrleri solay bolsa kerek. Kýn sipatty sәruardyng kezinde jinalghan jýz myng shapan bar eken. Sonyng biri. «Úly patshadan tәbәrik» dedi. Asa mәrtebeli meymandargha ghana tartu etetin kórinedi. Qala darbazasyna deyin shygharyp salyp, qayyr-hosh aitysty. Syrtqy әlem – aptap. Biomobiliding terezesin sәl týsirsen, sanlaudan syzdyqtaghan ystyq aua tiygen jerin shoqtay qaridy. Qybyr etken tirshilik iyesi joq, qyltanaqsyz óli dala. Susyma qúmdy suyra tartyp tóbesimen kók tirey shanshylyp túrghan qúiyndy ghana kóresin. Ýsh-tórt kýn boyy qonyr salqyngha eti ýirenip qalghandiki me, biomobiliden týsip, on qadamday jerdegi flayerge jetkenshe qúm úshyryp úitqy soqqan ystyq jel bet-auzyn kýidirip jibere jazdady. Qalypty rejimde túrghan flayerding ishi rahat.

– Qay jerding auasymen tynystaghynyz keledi? – dedi qasyndaghy kýrpildek kreslogha kýmp etip beluarynan kómilgen qosshy jigitke qarap. Jigit týsingen joq, әitse de onysyn bildirmeuge tyrysyp,   qashyrta jauap qatty.

– Maghan bәri bir.

– Endeshe Florida jón bolar. – Ser Robert klaviaturanyng bir tilshesin basyp qalyp edi, qaptaldaghy jalpaq ekran jarq etip janyp, úshy-qiyrsyz shalqyghan tenizding aqbas tolqyny alqynyp kelip dәl ayaqtarynyng astyna jete berip jyghyldy. Jaghany shylp-shylp soghyp tenselgen tolqynnyng shuyly men joghary-tómen qalyqtaghan top shaghalanyng shanqyly ainalany kernedi. Qúlaqqa mayday jaqqan tabighy dybyspen jarysa tenizden esken salqyn lep betine dym býrkip sarayyndy asha týsedi. Ser Robert baratyn jerding koordinattaryn kompiuterge engizip, pulit arqyly úshugha búiryq bergen. Flayer dirilsiz, dybyssyz jaylap kóterilip, qalyqtay jóneldi. Syrt qaranghy tartyp, illuminatordan birazgha deyin eshtene kórinbedi. Tek sharyqtap kóterilgende ghana týnek seyilip, tónirek aiqyndaldy. Tómende týtegen dauyl. Jaly jelp-jelp etip birin biri qualaghan týidek-týidek qúm tolqyndar. Illuminatordan syrtqa ýnilgen qosshy jigit múnaya basyn shayqady.

– Jyl-on eki ay osy. Jel qalay qaray soqsa, solay qaray jónkile kóshedi.

Áne-mine degenshe bolghan joq, qiyrsyz qúm jaziranyng sauyryn shúrq-shúrq teskilep qanqighan ýilerding qanqasy kórindi. Bәri jantaya qúlap, jartylay kómilgen, kóbi sharbolatpen shegendep qúiylghan 20-30 qabatty eken, uaqyt ýkimine iylikpey júdyryq bilep, tip-tik qalpy qatyp qalypty.

- Aldynghy kýngi ólketanu muzeyindegi kinolentadan kórgen qalanyng oryny osy ma?

– IYә.

Flayer atshaptyrym radiuspen shenber syza bir ainalyp shyqty da qala auqymy kóz ayasyna erkin siyar biyiktikte dirilsiz qalyqtap túrdy. Ser Robert ainalasyna telmire qarap, keshegi kórgen kóz aldyndaghy peyish baghyn izdep túr. Ýnsiz týiilgen meymannyng kónil-kýiin týsingen qosshy jigit sipalaqtap sәl otyrdy da  tamaghyn kenedi:

– Orshýtterding babalarynan jetken mynanday anyz bar: Qúday adamdardy jaratyp, kim qanday kәsip istegisi keledi dep súraydy. Orshýtterding babasy «men baqtashy bolam» deydi. Qúday: «aytatyn tili, oilaytyn aqyly joq, otqa aidasang – otqa, sugha aidasang sugha týsip ketetin maqúlqatqa bas-kóz bop, kýtip-bagham dese, múnyng jýregi meyirimdi bolghany» dep, suly, shýigindi jerden qonys bólip beredi. Niyetine qaray nesibe alghan adamzat úrpaghy ósip-órken jayady. Óneri kemeldenip, nebir keremetterdi jasaydy. Áytse de kónilderine kýpirlik kirip biz Qúdaydan da kýshtimiz dep keude qaghady. Qúday olardyng aqyl-parasatyn synamaq ýshin Jel mingizip Jyndy jerge jiberedi. Danyshpanmyn dep kýpingen pendeler bir-aq kýnde Jynnyng oiynshyghyna ainalady. Jyn erkekting kózin әiel, әielding  kózin erkek bop arbaydy. Jauyzdyng qolyna qylysh ústatady, ynsapsyzdyng yndynyn oyatady. Jyn eldi azdyryp, Jel jerdi tozdyryp, tirshilik qúrityn bolghan song Qúday ayaushylyq  tanytyp, kómekke perishteni jiberedi. Perishte Jyndy aldap qúmyranyng ishine  kirgizedi de auzyn tyghyndap tenizge laqtyrady. Jeldi tas bekitip taudyng arasyna qamap tastaydy. Baytaq jerge qaytadan qút qonyp, barakat ornaydy. Adamdar asyp-tasyp taghy da tәubasyn úmyta bastasa kerek. Ynsaptan airylyp, esi-derti tek baylyqqa auady. Kýnderding kýninde tolqyn qaqpaqyldap әkelip qúmyrany jaghagha shygharady. Teniz qatty tolqyp jartasqa soqqanda, qúmyra byt-shyt synady. Qyp-qyzyl shayan bop sugha top ete týsken Jyndy sol sәtte-aq jayyn jútyp qoyady. Augha týsken jayyndy balyqshy jeydi. Sóitip Jyn adamnyng ishine qaytadan kirip alady. Endi oiyna kelgenin jasaydy. Óksip, úlyp, ókirgen Jeldi qamaudan bosatu ýshin taudy altyngha ainaldyryp jiberedi. Altyn kórse adamda es qal ma? Japa-tarmaghay jabylyp, az uaqyttyng ishinde taudy typ-tipyl qiratyp joq qyp jiberedi. Erkindikke shyqqan Jel mine sodan beri tenizding tolqynyn shayqap, dalanyng susyghan qúmyn sapyryp tolassyz úitqyp jýrgen kórinedi.

Ser Robert mysqylday ezu tartty:

– Orshýtterding babasy  artyna óser úrpaq qaldyrmasa da esti sóz qaldyrghan eken! – Ile erin úshynan jyryla qashqan kýlkisin jiyp ala qoydy. - Qúdayym-au, osy jerde aspanmen talasqan alyp tau boldy degenge kim senedi!?  Kókke úshty ma, jerge kirdi me – qayda ketti?

– Adamnyng óneshine týsip ketti. Dýniyedegi zat bitkenge tek iship-jeytin nәrse dep qaraghan kezde bәrining aqyr-týbi osylay bolmaq.

– Ghalymdar  tenizding týbinde kózi qarnyna bitken bir qúbyjyq bar deydi ghoy. Jemtigin tek qarynymen kóredi eken.

– Adam da sol maqúlqattyng bir tuysqany shyghar.

Ser Robert illuminatordyng shynysyn tómen týsirip syrttaghy úitqyghan jelge qúlaq týrdi. Ólgen qalanyng molasyna joqtau aityp úlyp túr. Dirilsiz bir orynda qalyqtaghan flayer óli qalany jәne bir ainalyp shyqty da múnly kónil, qayransyz óksikpen hayyr-hosh – joqtau aityp kelesi baghytqa bet týzegen. Úitqyghan qúmdy dauyl talaygha deyin qanaty talmay ilesip keldi. Birte-birte jer bederi ózgerip jota-jylghalardyng súlbasy kórine  bastaghan, sonda ghana jer bauyrlap jónkigen san myng ajdahanyng qaqshandaghan basy sylq etip jerge qúlady. Týnek seyilip basqa әlemge enip bara jatty.

Europada bir saghat-jarty saghatta bir elden ekinshi elding shekarasyna ótip kete beresin. Mynau netken jetkizbeytin kenistik?

– Osynyng bәri orshýtting jeri me? – Ser Robert sigarasyn týtindetip serigine súrauly jýzben qarady.

– Búryn bolghan.

– Qazir she?

– Árkimdiki. Álgi bir әzirdegi ýstinen ótken kók búiratty ólke – Kezbek elining aumaghy. Ekologiyalyq apat bastalghanda BÚÚ-nyng qarary boyynsha shekarasyn keneytip alghan. Aynaldyra jal kóterip, kóshet otyrghyzyp qúmnyng aldyn bógep, jerin apattan qorghap kaldy. Al mynau – qytaylar mekendeytin aimaq. Búryn «Oral taularyna deyin bizding jerimiz» dep mektep oqulyqtarynda jazady eken. Babalarynyng qiyaldaghan jerine balalarynyng ayaghy jetti. Qan tógip soghysqan joq, jymighan jyly kýlkisimen aldy. Orshýtterding babasy anghal edi. Jerding babyn biledi ghoy, egin egip elimizdi molshylyqqa keneltip qaryq qylady dep milliondaghan  gektar alqapty elu jylgha jalgha beredi. Mysyq tabandap tyrnaghy ilingen jerden olar ólse airylsyn ba. Qaptap kirip, qúrtsha ósip-ónedi. Ónkey saydyng tasynday boydaq jigitting biri jergilikti qyzgha ýilense, jýzi qúda-júraghat bop shúbyryp kele beredi-kele beredi. Jypyrlatyp kent-qystaqty salyp tastaydy. Tabany tiyip ketken jerding bәri – «Chayna taun». Elu jyldan keyin Bozaqiya jerin qaytaryp almaq týgili, sol ónirdegi halqynyng qayda ketkenin bilmey qaldy.

Ser Robert beynekamerany tómenge baghyttap edi, ekrannan basqasha әlem jarq etip, saghattar boyy susyghan aqshaghyl qúmnan qaryqqan kózine júp-júmsaq boyauyn tosty. Alaqanday bos jer joq. Tekshelengen egistikter kók qúraghy jayqalyp qyr-jotalardyng basyna deyin shyghyp ketken. Barqyt jol plantasiyalardyng arasynda balalaryn arqasyna asyp alghan әielderding shy qalpaghy qaz-qatar dóngelenedi sanyrauqúlaqsha. Etek-jeni jinaqy shaghyn qystaq, aq-qarasy aralas, shalghyn arasynda jony qyltyldaghan qalyng tabyn ekranda shyr ainalyp kóship barady...

- Búl da búryn Bozaqiyanyng jeri bolghan!- Qosshy jigit tómendegi kókjiyekke deyin tútasqan jap- jasyl plantasiyalargha túnjyrap qúlazy qarady.- Qazir shýrshýtterdiki.

- Ony da Birikken Últtar Úiymy alyp bergen be?

 - Joq. Múnyng hikayasy tipten kýlkili!- Jigit «kýlkili» degenmen ózi kýlgen joq, qayta qabaghynyng arasy qatparlanyp týksie týsti.- Búryn Bozaq  taypalary ózara baqas bolatyn, bәsekelesip birinen- biri asyp týsuge tyrysatyn. Rulyq kishkentay ambisiyalar últtyq úly tragediyagha úlasty. Ár taypa óz batyr- baghlanyn asqaqtatyp, ózgeni moyyndamady. Foliklordyng geroylaryna deyin bólisip alyp, anadan mynau artyq desip, jaq- jaq qyzylkóz qyrqysyp jatty. Ol az deseniz, «Paragvay men Urugvay bizding Baraqbay, Oraqbay degen  batyr babalarymyzdyng basyp alghan jeri ghoy, qazir   olardyng úrpaqtary sonda túrady!» dep shalqayghanda, keudesinen búrq- búrq shapshyghan bugha nan pispek týgili qara tas qorghasynday balqityn. Baqytsyz elding batyr izdeytini yp- ras. Tipti bir taypa  aidy aspangha bir- aq shygharyp, qyryq qaynasa sorpasy qosylmas, aidaladaghy shýrshýtting ózine auyz salghan song ne joryq. Anau- mynau emes aiday әlemge әigili Ly Bao degen úly aqyndaryn  mandayyna mór basyp tapa-taltýste attan audaryp alady. «Oybay- au, búl bizding Ilede tughan Ilebay ghoy, keyin shýrshýt eline ghylym izdep baryp sonda sinip ketken. Shýrshýt it te kimdi bauyryna tartudy biledi emes pe! Kәne, bizding Ilebaygha tenesetin qanday aqyndaryng bar, týge?» dep ejireyip ainalasyna aiqúlaqtana qaraghanda, eki ezui eki qúlaghyna ilinip qalady eken. Ilebaydyn  altynmen aptap tom- tom  kitabyn audaryp shyghardy. Ilening úly kólge  qúyar saghasyna kýndik jerden kóriner eskertkish saldy. Shýrshekender ne oilaghanyn kim bilsin, lәm degen joq. Syghyr kózi syzattanyp, miyghynan jymidy da qoydy. Sóitse qulyghyn ishine býgipti. Ózderining emissarlary arqyly taratqan laqabyn ystyq qauyp biteu jútqan әueyi bozaqtardyng eserligine  aiyzy qanghan  altyn aidarly aidahar: «gelin,gelin, jaqynday týs» dep auzyn aranday ashyp jata beredi. Jyldardan jyldar ozghanda «jigitim orta boyly, dembelshe, әngime bylay...»  dep qynqyl shygharady. Ly Baonyng jetpis jeti atasy, seksen segiz sheshesi shýrshýt ekenine kókte Qúday, jerdegi adam bitken kuә ekeni beseneden belgili. «Mine, bozaqtar ózderi moyyndap, sardalanyng qaq tórinde bizding Ly Baogha eskertkish qoyyp otyr. Búl jerdi bir kezde shýrshýt mekendemese, Ly Bao qaydan tuady? Shýrshýtting tabany tiygen jerding bәri shýrshýttiki!» dep, óz shegine syimay qúrtsha qújynaghan qalyng shýrshýt  qara tasqynday bir-aq lyqsyp, Bozaq dalasynyn  shýigindi púshpaghyna tónkerile salypty.

Atam zamannan mal baqqan kóshpendi Bozaqiya tarih kóshinen qalyspay qala mәdeniyetine qadam basqannan keyin birte-birte ekige jarylghan. Qalalyqtar men dalalyqtar bop bólindi. Basqa órkeniyetting kәusarymen susyndap ósken, týsinik-tanymy mýldem bólek jana úrpaq ózining mal baghyp, egin salyp auylda túratyn qandastaryna jatyrqay qarady, olardy artta qalghan nadan, «mәmbet», «mamba» dep atady. Topyraghynan tamyr ýzip qybylasy qyryq qúbylghan qalalyqtar aqyr týbi orshýtke ainaldy da, mәmbetter baba dәstýrine kindiginen baylanyp saharada qalyp qoyghan. Ser Robert endi solardy óz kózimen kóruge asyq, qosshy jigitting tóndirip aituyna qaraghanda, tamasha bir reportaj shyghatyn týri bar.

Eki saghat múghdarynda Mәmbetiyanyng shegine ilingen. Bir kezderi o sheti men bú shetine qús qanaty talyp әzer jetetin úlan-ghayyr aimaqty jaylaghanmen kele-kele bir býiirden alpauyt kórshileri tyqsyryp, ekinshi jaghynan súrapyl qúm kóshkininen shegine-shegine keng saharanyng bir púshpaghyna yghysyp qalghan. Qazirgi qonysy oimaqtay ghana aumaq. Qoltyq-qoynauy toghayly, jayqalyp seleu ósken qyrlauyt. Ýlken kent joq, shaghyn qystaqtar. Kósheleri qiqy-jiqy, shanshylghan shybyq kórmeysin. Halqynyng kóbi qar týskennen kók shyqqansha tam ýilerde qystap, jaz boyy mal sonynda kóship-qonyp jýredi eken. Bir qyzyghy, múndaghy kent-qystaqtyng birde-birinde Kýn padishanyng sureti ne eskertkishi joq. «Búl qalay?» dep tandanysyn jasyra almay qosshy jigitten súraghan. Nadandyqty qoysayshy, mәmbet dese mәmbet-au. Úly әmirshi ólgen kýnning erteninde-aq: «bizge bir Qúday jetedi, ekinshi qúdaydyng keregi joq!» dep eskertkish bitkendi týgel qiratyp, suretterdi órtep jiberipti.

Sheteldik mәrtebeli meyman keletinin aldyna ala bilip otyrsa kerek, búlar kelip qonghan alqapta, aralaryna jarty shaqyrymday jer tastap ýsh jotanyng basynda onshaqty ýiden shoghyrlanyp ýsh auyl otyr. Meshitting kýmbezindey kók shalghynnyng ýstinde dóngelengen appaq kiyiz ýiler. Birinen biri aumaydy. Sandary da birdey. Múnda әldenendey simvoldyq mәn bar-au dep oilaghan Ser Robert:

– Ýiler nege ýsh tóbening basyna bólek-bólek tigilgen? – dedi joldasyna qarap.

– Mәmbetter ýsh jýzge bólinedi. Shynghyshan zamanynan beri qalyptasqan ýrdis. Ár jýz óz ishinen taypa, ru, atagha jikteledi. Ár ata bólek auyl bop otyrady. Siz siyaqty zor mәrtebeli meyman kele jatqan son, әr jýz óz ýilerin tigip qarsy alayyn degen ghoy.

Oshaq basynan shiratyla úshqan kókshil týtin shanqay týsting shanytqan aspanyn shúrq-shúrq teskilep jarysa budaqtaydy. Flayer qonugha bet alyp qúldilay bastaghannan-aq әr auyldan bir-bir top adam shyghyp beri qaray oiysqan. Kógi basylmaghan tepsenge jaylap qonyp, tysqa shygham degenshe olar da jetken ýsh jaqtan enteley tógilip. Aldarynda bir-bir shal saqaly sapsighan. Qalghandary irkilip eki qadamday jerde ýiirilip túrdy. Ýsh shal qoldaryn keudesine qoyyp, bastaryn iyip kezek-kezek manghazdana sәlemdeskennen keyin osharylghan top jaghalay qol alysyp shyqty. Tegi aziat degenmen, qytay, monghol siyaqty emes, bet-әlpeti kelisti, kórkem. Biyik qabaq, kóz ayasy ken, kesek múryn. Shet jerlik mәrtebeli qonaqty qarsy alatyn bolghan song әdeyi tandap alghan ba, shetinen tósi qayqayghan iri, enseli. Bәri bir adam siyaqty, syrt kóz birden aiyruy qiyn. Ýsh jýz degenge, ýsh týrli nәsil dep oilaghan. Týri, jýris-túrysy, kiyim kiyisi, sóileu mәneri – bәri úqsas. Álde tilderi bólek pe eken? Áytpese qaysysy qay jýzding adamy ekenin qalay aiyrady?

– Búlar әrtýrli tilde sóiley me? – dep súrady ser Robert tilmashtyq jasap túrghan joldasynan sóz arasynda.

– Joq, tilderi de, salt-dәstýri de bir.

– Sonda búlardy bir-birinen qalay ajyratasyn?

 – Saqaly arqyly. Úly jýzding saqaly úzyn, orta jýzdiki – ortasha, kishi jýzdiki qysqa bolady. Tarihy qalyptasqan dәstýr solay. On jetinshi ghasyrda jasap, jiyrma birinshi ghasyrda eskertkishteri qashalghan ýsh jýzding klassikalyq ýsh biyining saqaldary da osy retpen beynelengen. Sodan bergi zamanda әr jýzding adamdary osy syrtqy erekshelikti qatang saqtap keledi.

– Al qyltanaq óspeytin kóse bolsa she?

– Jylqynyng qyly ne shashtan jasalghan jasandy saqal japsyryp alady... Oi, búlardyng saqal saudasy deytin qyzyqtary bitpeytin jyr. Ákim, uәzirlerding ru, jýzine qaray keybir pysyqtardyng saqaly da ózgerip túrady.

– Býkil bolmys-bitimi bir bola túryp búlay bólingeni qyzyq eken. Tegi bóten týrli nәsilderding ózi bayaghyda-aq bir el, bir halyq bop tútasyp ketken joq pa?

– Búl – mәmbetterding tarihy tragediyasy. Erminez anghaldyghy ózine sor bolyp jabysty. Nayza ústaghanmen tizgin ústamady. Ot pen sugha aidap salyp san ghasyr Shynghys qahan úrpaghy – tóreler biylep-tóstedi. Jәy biylegen joq, júmylghan júdyryqtan góri jayylghan sausaqtardy bir-birlep búrap tastau onay ekenin bilip, tútas eldi ýshke bóldi. Árqaysysy jeke handyq qúrdy. Áuelde territoriyalyq ynghayda bólingen shekti kele-kele han iydeologtary  etnikalyq mәnge ainaldyryp jalghan shejireler týzdi. «Hazireti Qabyldyn  bir úrpaghy bolyp tabylatyn Bozaqtan Aqarys, Janarys, Bekarys tuypty-dýr. Ýsheuinde de jasy jýzden asyp ketkenshe úrpaq bolmapty. Aynalasyndaghylar jasy ýlken Aqarysty Úly jýz atam, Bekarysty Orta jýz atam, Janarysty Kishi jýz atam deydi eken. Ómirden qubas ótkenimiz be dep moyyndaryna búrshaq sap jylap-enirep jýrgende bir kýni auyldaryna Súltan Siyq, Sadyq Siyq, Qúrban Siyq degen ýsh qoja kelip qonady. Jaratqannyng shapaghaty týsip, sodan toghyz ai, toghyz kýn ótkende aghayyndy ýsh qariyanyng bәibisheleri aiy-kýni jetip bosanady. Sóitip bizding batyr, baghlan, oghlan... pәlenshe, týgenshe degen babalarymyz dýniyege kelipti-mis...» dep bastalatyn ertegi sol kezderde shyqqan. Taq ýshin qyrqysyp bir-birimen baqtalas bolghan handar ózderining intrigasyna qarauyndaghy halyqty da aralastyrdy. Sóitip aghayyn arasyna jik týsti, salqyndyq kirdi. Jalghan shejirege miy ulanyp, әrqaysysy ózin «biz keremetpiz» dep bir-birimen bәsekege týsetin baqastyq dertine úshyrady. Keyin ýsh jýz jylday bodandyqta ústaghan aq patsha men qyzyl patsha da alauyzdyqtyng otyn odan sayyn ýrlep qozdyrugha kýsh saldy. Ókinishke oray, óz tizginin óz qolyna alsa da mәmbetterding әli kýnge deyin osynau meshel sanadan arylugha óresi jetpey keledi. Qazir auyl-audan ne ýlken bir mekemege bir jýzding ókili bastyq bolsa, basqa jýzding keybir pysyqaylary jayly oryngha jayghasyp, jaqsy qyzmetke ósu ýshin saqalyn úzartyp ne qysqartyp, bir sәtte-aq sol jýzding adamy bola qalady.

Az sózdi kebegin ýrlep kópirtip audara ma, neghyp kóp sóilep ketti myna pәtshaghar degendey,  ýsheuding ishindegi úzyn saqaldysy tilmash jigitting betine kýdiktene bir qarap alyp tamaq kenegen:

– Al, qadyrly meymandar, kelgen qadamdarynyz qút bolsyn, ýige jýrinizder. Áuelgi jol bizdiki. Býgin bizding auylgha qonaq bolasyzdar!

– IYә, jóni solay!

– Átikem dúrys aitady!

Ortasha saqaldy men sholaq saqaldy jarysa bas iyzegende qoqyrayghan kiyiz qalpaqtary jerge top etip úshyp týse jazdady.

Sóitip ýsh kýn ýsh auylgha kezek qonaq bolghan. Osynau dóngelengen shap-shaghyn kiyiz ýilerding ishinde beymәlim dýniyening tylsym syry búghyp jatqanday, attaghan sayyn tamsanyp, kórgen sayyn yntyghyp, kól-kósir әserden ser Robertting basy ainaldy. Ýstindegi kiyimi, astyndaghy kóligi europalyq standart bolghanmen túrmys salttary mýldem bólek. Kisige degen izet-iltifaty resmi, jasandy emes, riyasyz tabighi, qaytsek kónilin tauyp riza etemiz degen jik-jappar adal niyet. Qarapayym ómirdi poeziyagha ainaldyra bilgen netken ghajap halyq. Asyp-tasyghan baylyghy bolmasa da kónili kól. Myng kýndik itshilegen tirlikten bir sәttik jan lәzzәtin artyq kóredi. Dýnie jiyp, altyn saray soqpaydy. Toyy men dumany kóp duyldaghan. Qyzyqpen ótken bir kýnning buyna qyryq kýn semirip, odan artyq baqyt pen baylyqty oilamaghan. Baylyq izdemey quanysh izdeydi eken. Tipti jaghy týsken qariya o dýniyege ozsa da «osy kisining jasyn bersin» dep, at shaptyryp artyn toy ghyp jiberetin kórinedi. Olar ýshin eleusiz, mәnsiz eshtene joq, kez kelgen úsaq-týiek nәrse birtútas úly polotnanyng qaytalanbas naqysh-boyauy tәrizdi. Eng ayaghy shay ishuding ózi bir bap. Qaymaq qatqan qankýreng shaydyng dәmi qanday, beli ýzilip, júp-júmyr aq bilegi bir jalt etip kese úsynghan boyjetkenning sәni qanday desenshi. Basynda dóngelengen ýkili taqiya, býrme etek, býrme jeng aq shәii kóilekting ýstine qynama bel qyzyl qamzol kiygen, bilektey-bilektey qos búrymynyng úshyndaghy kýmis sholpy әr qimylyn baghyp synghyr-synghyr etedi. Torghynday ýlbiregen aqsha jýz, núr shashyp jaynang qaqqan ayaly otty janar, kerme qas. Tompighan toq erininde úiyghan tәtti kýlkini qosa jútqanday kýreng shaydy soraptaghan sayyn shólirkey týsesin.

«Mynanyng kóni keuip qalypty ghoy!» «Shayshylyn qaray gór ózinin?..» dep biri mysqyldap, biri tanyrqap, ser Robertting syrtynan kýbirleskender de barshylyq. Ádette ser Robert alghash ayaq basqan bóten jerde tamaqtan tartynyp saqtyq jasaushy edi, búl joly ol ghadetinen janylyp otyr. Qúrt, irimshik, jent siyaqty jensik taghamdardy jauday týsirmese de talghap tatyp biraz enserip tastaghan. Ásirese syrtqa shyghyp boy jazyp, sauyq-sayrandy tamashalaghannan song aldaryna shara toly qymyz kelgende tәbeti tipten ashylyp ketti. Tizerley qonyp bir qaghylez jigit qonyrauly kýmis ojaumen soza sapyrghanda búryn-sondy tatyp kórmegen dәmi bolsa da qymyzdyng iyisi tanau jaryp yntyqtyryp barady. Shipildegen syrly tostaghandy arasyn suytpay edel-jedel eki ret tartyp jibergen. Eki kózi meymandy baqqan ainaladaghy júrt tanyrqasyp bir-birine qarady. Qyzyq quyp sayahattap kelgen talay qanghyma europalyqty kórgen, qymyzdy búlay ishpek týgili jәy dәmin tatqannan tyrjiyp betteri byt-shyt bop ketetin.

– Mynanyng siltesi bólek qoy. Jer jýzinde shashylyp jýrgen mәmbet az ba, sonyng birining túqymy bop jýrmesin?

– Kim bilsin, familiyasy Bakpayof  eken ghoy.

–            Bәse, ózimizding Boqbay desenshi. Atam zamannan kele jatqan at qoy...- degen sybyr-kýbir әr tústan estilip qaldy. Maqtauly meshkeylermen jarysa qol sozyp ýime astau etting bir shetin jauday japyrghanda mәmbetter:

 – Áp, bәrә-kәldә, erim-aq eken! – dep sýisinisti. Etten keyin sorpa ishildi, odan song qymyz ben shúbat ketti. Ser Robert qynq degen joq, qaljasy jaqqanday boy-boyy shyghyp otyr. Irgege qaray ayaghyn sozyp, qús jastyqqa shyntaqtay jambastaghan jylankóz, shúbar shal qonaqqa barlay qarap myrs etti:

– Mynanyng kýiseui jaqsy, shynynda da adasyp shette jýrgen ózimizding bala bop jýrmesin!

– Ony erteng kóremiz! – dedi shúbat qúiyp otyrghan jalpaq sary jigit syrlyayaqty meymangha qos qolday úsynyp jatyp. – Týnimen auyldy jel jaghynan mýnkitpese bolghany!

Kóppen birge qosyla kýlgen qosshy jigitke ser Robert súrauly jýzben qaraghan.

 --Mәmbetter tamaqty jaqsy ishken adamdy batyr dep esepteydi. Sizdi batyr eken deydi...

Ser Robert osy ghúmyrynda talay qiyrdy sharlap, talay jerding topyraghyn basty. Biraq solardyng eshqaysynda dәl múnday әserge bólengen emes. Adamdary shetinen ónerpaz: әnshi, paluan, akrobat. Qarajayau eshqaysysy joq. «Mynau netken keremet!» dep tamsana bersen, ekinshisi odan asyp týsedi. Qaysyna tanqalaryndy bilmeysin. Qymyzgha toyyp alady eken de, bir-birimen kýsh synasyp paluangha týsip, ne qashanda jarau, jer tarpyp elirgen attaryna mine salyp kókpar tartady eken. Qyzyq izdep erigip otyrghanda jaqsy syltau tabylyp, mәrtebeli meymannyng aldynda óner kórsetuge bәri qúlshyna kirisip ketti. Qyz quu, tenge ilu, jamby atu... týnde jaghalay mazdaghan ottyng ortasynda terbelgen altybaqan, әuelegen әn men kýi. Sol óner sayysynyng qay-qaysynda da ýsh auyldyng birinen birining asyp týssem degen tay-talas egesi tóbe kórsetip túrdy. Ekinshi kýni týs qayta kezek paluandargha keldi. Ýsh auyldan ýsh paluan. «Týie paluan», «Búqa paluan» atanghan alyp bahadýrler. Ýsh auyldyng ortasyndaghy kók maysa keng jazyq sharshy alangha ýsh jaqtan alyp shyqty. Óneboyyn jýn basqan, búlshyq etteri bilem-bilem tónkerilgen qúj keude qara dii. Árqaysysyn moynyna shynjyr taghyp jetelep alghan. Auyzdarynan kóbik agha kýrkirep, ara-arasynda enkeye bere eki qolymen jerdi kósip-kósip topyraq shashyp shabyna úmtylghanda, juyqtap ketken jandy sol boyda ezip tastarday zәre-imanyndy úshyrady. Ser Robert qazir mynalar kýresse birin biri óltiretin shyghar dep oilaghan. Erejesiz jekpe-jekting tórtkýl dýniyege aty mashhýr nebir súrapyl soyqandaryn biletin, biraq oisha salystyryp solardyng qay-qaysysyn, mynalardyng janynda olqy sanap túr. Abroy bolghanda, ýsheui beldesken joq. Árqaysysy ózinshe óner kórsetti, ýimelep otyz-shaqty kisi otyryp alghan jaymaqanat arbany bir esik pen tórdey kýreng at qansha qamshylasa da qúiryghy airylarday tarq-tarq etip tyrtandap ornynan qozghay almap edi, paluandardyng biri tisimen sýirep sharshy alandy ýsh ret ainalyp shyqty.  Sol da sóz bolyp pa degendey alangha qaray ayandaghan kelesi dóy qara betin tyrjyng etkizdi. Balpan-balpang tensele basyp kelip dәl ortagha jetkende demin yshqyna ishke tartqan. Salbyraghan qaryny symday tartylyp, býkil denesi qashalghan qara tasqa ainaldy. Bilegine arqan baylap, eki týie eki jaghynan tartqanda, shyntaghyn jaza almady. Ýshinshisi biyik qorshau ishinde alasúrghan shu asau qara aighyrmen kýsh synasty. Aldyna kelse tistep, artyna kelse qos ayaqtap teuip shyraynala alasúrghan tarpandy bir ontayly sәtte qúiryghynan shap berip tabanymen jer tirey shalqalaghanda aighyr tyrp ete almay shonqayyp otyryp qaldy, jigitting eki ayaghy tizesine deyin topyraqqa kirip ketti.

Osynau tasqyndaghan búla kýshting әlemning qagha beris bir qiyrynda osylay eleusiz qala beretini ókinishti-aq. Tәrbiyelep sayysqa salsang qanday dodany bolsyn qanjyghasyna bókterer edi-au.

Qyzyqtyng ýlkenin sonyna qaldyrypty. Búghan deyin tanday qaghyp tamsanghany múnyng janynda oiynshyq eken. Syrttaghy oiyn-sauyq pen sayys bitken song ýilerdi aralaugha kirisken. Jolbasshy jigitting aituynsha, sapardyng resmy baghdarlamasy solay. Syrty júpyny, birynghay kóringenmen әr kiyiz ýy óner men órkeniyetting ózinshe muzeyi taqylettes. Ár ýy belgili bir kezenning salt-dәstýrin beyneleuge arnalyp, soghan say jabdyqtarmen jasanghan. Tylsymnan syr tartyp kóz arbaghan sanaluan búiym. Tabaldyryqtan tórge jetkenshe ghasyrlardy aralap ótkendey bolasyn. Eng alghash bosaghasyna bas súqqan on eki qanat aqordadaghy jaynaghan mýkamal, birinen biri oza shapqan ónsheng dýldýl, әsem jýzdi, әsem kiyimdi ónerpazdyng ishinen shashaqty qara taqiyasyn qisayta kiyip keregege arqa sýiey shetteu maldasqúrghan qatpa qara jigit kózine oqshau shalynghan. Salynqy jýz, aqighan ala kóz. Olpy-solpy qalpynda ózgeshe minezding bitimi bar. Búlar kirgende janary sýlelenip bir jalt etken de qoyghan. Qaytyp nazar salghan joq. Aynaladaghy dyr-dugha selt eter emes, qabaghy týsip, úrty salbyrap, qalghyp ketkendey bey-jay qimylsyz. Tabaq tartylyp, qymyz ishildi, nebir әuelegen әn qúlaq qúryshyn qandyrdy. Bәrine rizashylyqpen bas iyzep otyrghan úzyn saqaldy qariya  ainalasyna shola bir qarap aldy da qatpa jigitke qaray enserildi.

– Al, Janatjan, endigi sózding dýriyasy ózinde. Qaptyng auzyn aghytshy bir! Júrt tym-tyrys. Qatpa qara úshar qústay dýr qomdana boyyn tiktep, eki kózin tars júmghan kýii kókirek tereninen suyra әldebir qonyr әuendi ynylday ondy-soldy tenselip biraz otyrdy da tamaghyn kenep sóilep ketti. Kómeyinen býlk-býlk tolqyp shyqqan dauysy jaghymdy maydaqonyr. Jeldey esip anqyldap aghytyla jóneldi. Birese sybyrlay bәseng qalqyp, ile ekpindey úitqyp-úitqyp ketedi. Ser Robert sózin týsinbese de myng qúbylghan әuezdi ýnge siqyrday arbalyp otyr. Áredikte tilmash jigit auzyn qúlaghyn taqap sybyrlap qoyady.

– Búl Janat Ahmady degen mәmbetterding ataqty ertegishilerining biri. Ár auyldyng óz ertegishisi bar. Mәmbetter radio tyndap, televizor kórgennen góri kóbine ózderining jyr-hissa, ertegi-әngimelerin tyndaghandy bek qúp kóredi. «Qobylandy», «Qyrymnyng qyryq batyry», «Qarasay-Qaziy», «Baqtiyardyng toqsan bútaghy» deytin hissa-dastandardy tandy-tangha úryp neshe kýn, neshe týn jyrlaydy. Janat ertegishi qazir «Abay joly» degen ataqty romandy aityp otyr. Árqaysysy kirpishtey tórt kitap. Sony jeti kýn boyy janylmay jatqa aitady.

Ser Robertting eki kózi shekesine shyghyp ketti. «Úiqasy bar óleng bolsa bir sәri, qara sózdi qara balday sozyp jeti kýn boyy jatqa soghu degen súmdyq qoy. Bas emes super noutbuk desenshi!»

Ertegishi tizerlegen kýii qos býiirine kezek tenselip, óz ýnine ózi elikkendey sózdi týidek-týidek tastap esildi-ay deysin. Qyza-qyza qysqa jen, ónirine zer tókken shymqay kók qyjym jelgebeyin  iyghynan asyra serpip tastady. Basyn shabyttana shayqap-shayqap jibergende shashaqty taqiyasy anaday jerge domalap týsti dóngelenip. Aq jibek kóilegining arqasy qara sýmek, astau auzynday dóngelenip bu shegip túr. Qús túmsyghynyng úshynan qara ter mólt-mólt shýmektegini sol eken, dauysy tipten ajarlanyp ekpini odan sayyn órshelene týsti. Ara-arasynda: «Beu, dýniye, er tusa sendey tusyn. Jasa, Janatym!» «Yapyray, tildi men ýndide senen asqan jan bar ma eken!..» dep tym-tyrs, kózderi jaynap entelegen júrt tús-tústan keu-keulep kótermelep әketedi. Býlkektep kýmbirlegen qonyr әuez jorghasynan janylar emes. Tylsymday kókirekti ýngip ýgitip barady. Arqasy qozyp aruaqtanyp alghan ertegishing qazirgi sәtte bir ózi bir teatrday. Ondaghan keyipkerding keypin de, dauysyn da ainytpay salyp, sәt arasynda qyryq qúbylghanda demderin ishine tartyp úiyghan ýy toly qauym qosyla tolqyp, qosyla tebirenedi. Birde jadyray kýlip jaghalary jaylaugha ketse, keler bir sәtte kózderine jas túnyp tomsyrayyp otyryp qalady.

Ser Robert kózi kórgenge kónili sener emes, dәl bir ertegiler eline enip ketkendey tan-tamasha. «Osy kórgenim týs emes pe ózi?» dep kýmәndanyp ta qoyady arakidik. Tysqa shyqqannan keyin de kópke deyin sol әserden aiygha almady. Shylbyr-tizginin týgeldey qosshy jigitke ústatyp qoyghan, qayda bastasa sonda jýredi. Ár ýidi jaghalay adaqtasan, qyzyghyn biyl týgesip bolmassyn. Amalsyz keybirin attap ketuge mәjbýr. Shetteu tigilgen enseli aqordanyng shy esigi aldarynan serpile ashylghanda peyishting qonyr salqyn lebindey shalqyp bir ghajayyp әuen qúshaqtay aldy. Tórdegi tórt qabattap tóselgen qúraq kórpening ýstinde maldas qúrghan bir mosqal kisi eki kózin tars júmyp, qobyzdy anyratyp otyr. Kәri qobyz, qyryldap ýzdikken ýni odan da kәri. Qay jýzding adamy ekeni belgisiz – bet-auzynda qyltanaq joq, kempir bet, taqyr kóse. Salbyraghan qabaghyn serpe kótergende kózi aqiyp tóbege qadaldy. Eki kózin shel basqan zaghip eken. Qos ishekting ónboyynan ýn sauyp ondy-soldy jýitkigen ysqy kenet jýrisinen janylyp qyl saghaqtyng túsyna dirildey qadalyp túryp alghan. Bebeu qaqqan qobyz bayau óksip toqtady. Siqyrly ýn qanatyn sytyrlata qaghyp әrkimning qúlaghyna sybyrlap jýrgendey, birazgha deyin júrt tym-tyrs ýnsiz mýlgip qalghan. Siltidey tynghan tynyshtyqty qobyzshynyng ong tizesin basa jayghasqan jiyren saqaldy búzdy ornynan qozghalaqtap:

– Mәkesi, aulymyzgha qonaq kep otyr alystan әdeyi at basyn búryp. Ónerindi bir kórsetetin jering osy. Qoylyekemning aruaghyna siynyp, myna qyzyq quyp jer týbinen kelgen sandalbaydyng auzyn anqaytyp aidy aspangha shygharshy bir!..

Qobyzshy asyqqan joq. Qos ishekti bir bosatyp, bir tartyp, sausaghynyng may kóbesimen sipay qaghyp qúlaq kýiip úzaq baptady. Osy aralyqty paydalanyp tilmash biraz mәlimetti jayymen qúlaghyna sybyrlap ýlgirgen. Myna zaghip qobyzshynyng esimi Maylybay eken. Osydan tórt ghasyr búryn ómir sýrgen Qoylybay baqsynyng on altynshy úrpaghy. Saharanyng danqty ónerpazy Qoylyekeng óz zamanynda aty anyzgha ainalghan, qobyzyn bәigege qosqan, jýzqaraly atty kýndik jerden jibergende, baylap qoyghan qobyzy tobylghyny týbimen júlyp, qara dauyl úitqytyp aldynghy attan shay qaynatym búryn kómbege top ete týsipti. Óneri úrpaghynyng eshqaysyna darymay, ghasyr aralatyp baryp osy Maylybaygha qonsa kerek. Nәreste zaghip bop dýniyege kelipti. Shyr etip jerge týskende, ingәlaghan dauysynan keregede iluli túrghan babasynyng qara qobyzy bozdap qoya beripti desedi. Maylybay – qazir mәmbetiyadaghy arqa qonghan jalghyz qobyzshy. Qyzyl inirde qyzara janghan oshaqtyng qasynda qyl qobyzyn bebeuletkende, alty qyrdyng astynda jortyp jýrgen kókjal bir tóbening basynda túmsyghyn aigha sozyp qosyla úlidy eken. Shalyq tiyip kóterilip auyrghandardy, bala kótermegen әielderdi basyna qobyz oinap ýsh kýnge jetkizbey jazyp shygharatyn kórinedi-dýr.

 «Mynalardy nemen tanqaldyrsam eken?» degendey qobyzshy tómen qarap túqyrayghan kýii ysqynyng úshymen týrtip-qashyp qos ishekten әuen aulap otyr.

– Yapyray, myna kýnning tymyrsyghyn-ay, aspan ainalyp jerge týsetin shyghar týge! – dedi bir shinkildek dauys degbirsizdenip. Qobyzshy selk etkendey, qolyndaghy eminip enkeye bergen ysqysy ishekke jetpey qantarylyp sileygen kýii az-kem otyryp qaldy. Sәlden keyin aqshighan aqshel kózi ile qan basqanday lap qyzaryp bet-auzy jybyrlap, eki iyghy oinaqshyp, shamyrqanghan yzaly keyippen qolyndaghy ysqyny qúlashtay qos ishekti shalyp-shalyp jibergende,  beli býkireygen kәri qobyz ishin tartyp anyrap qoya berdi, ózek suyra synsyp, súnqyldap, bara-bara dabyldata yshqynyp-yshqynyp jibergende aspan asty qosyla susylday jónelgen. Azynap, arqyray bozdap túryp aldy. Kener búzghan qara tolqyn qotaryla lyqsyp lap bergendey úshyna úitqyghan dybystan jýrek qaltyraydy. Kenet ainala qap-qaranghy bop týnere týtep dauyl úitqydy. Jana ghana jaynap túrghan aspan shatyr-shútyr shatynap, jay oinady. Janbyr sabalap  jer-dýnie astan-kesten boldy  da ketti lezde. Kiyiz ýiding sýiegi syqyrlap, yshqynghan jel tize boyy ýiire kóterip, qayta ornyna tastap jibergende, ser Robert altyn kresin mandayyna basyp, qalay Iisusqa jalbaryna jónelgenin bilgen joq. Álgindegi shinkildek dauys «Alla, Alla!..» dep baqyryp, әldekimning yghyna qúlay ketken. Selt etpegen qobyzshy ghana. Shanyraqtan saulaghan appaq núrday aq tasqyngha jarqyraghan jazyq mandayyn tosyp qara qobyzdy qúlashtay qúiqyljytady.

Qyzyq-dumannan qoly qalt etken qagha beris bir sәtte qosshy jigit:

- Ser, sәl boy jazyp, seruendep qaytayyq!- dep jer tarpyghan  eki arghymaqtyng birin aldyna kóldeneng tartqan.

-Qayda baramyz?

- Muzeyge.

Ser Robert týksiygen sarghysh qastaryn serpy kóterip, serigining jýzine súrauly keyippen qaraghan.

-Ser, býl jerdin  ózi býtkildey aspan astyndaghy muzey ghoy. Áytse de  erekshe bir oryn bar. Onda siz basqasha kýige týsesiz!..- dep qosshy jigit sózining ayaghyn júmbaqtap qoydy.

Tenizding ókirgen órkesh-órkesh tolqynynan snouborkpen sekirgende jýregi selt etip kórmep edi, búryn-sondy jylqy balasyna taqym artpaghandiki bolar, túla boyy qaraday terlep, auyzdyghyn kýtir-kýtir shaynap,  qos ezuinen uys-uys  kóbik shashyp alasúrghan shaghyr kóz kýreng arghymaqqa qorqasoqtap mingen. Alaqasharday kóringenmen basy júmsaq, tizgin qaqqan jaghyna lypyp túr. Auada dirilsiz qalqyp kele jatqanday, jýrisinen  su shayqalmas tókpe jorghanyng ózi eken, qosshy jigittin  astyndaghy  oinaqtaghan aqbaqay, sýlik qara arghymaq ayaghyn top-top tastap sozyla shapqanda, basyn shúlghyp qoyyp jorghasynan janylmay qúryq boyy alda keledi.

Saghym kótergen sary dala  myng qúbylyp qiyalyndy terbeydi. Jel shayqaghan seleu men qalyng betege tenizdey tolqyp at bauyrynda shalqyp –qaytyp jatyr. Búl ne siqyr? Aynalasy kýmbirge toldy da ketti. Jelding guili, túyaq dýbiri, yrghalghan dala  myn-san  tilmen synghyrlay jóneldi. Kesheli-beri dombyra men qobyzdyng shanaghynan tógilgen syrly saz qúlaq týbinen qayta oyanghanday, qanyndy duyldatyp bir ereuil kýy kókiregin keulep, kemirip barady. Keng dalany janghyrtyp әn salghysy kele me-au, jas baladay qiqulap aighaylaghysy kele me-au, ayaghy ýzengide, kókiregi kókte samghaghan bir hal. Ser Robertting kónilkýiin sezip kele jatqan qosshy jigit atyn ýsti-ýstine tebinip, jebedey sozylghan kýreng jorghamen ýzengi týiistire berip, entige aighaylady:

-Ser, keng dalada atpen qúighytqan qanday eken?

- Sózben aityp jetkizu mýmkin emes!

- «Attyng ýsti- әuliye» dep tegin aitpaghan ghoy!

- IYә, sәiýlikting stihiyasy bólek ekenine endi kózim jetti. Men osy ómirimde kókte de samghadym, kók múhitta da  jýzdim, jerdegi jýitkigen  jýirikterding bәrining qyzyghyn kórdim. Biraq solardyng birde- biri  dәl atqa minip shapqanday әserge bólegen emes.

- Mәmbetting ne sebepti bәri shetinen әnshi, kýishi bolatynyna kóziniz endi jetken shyghar?

- IYә. Mynanday bozdalada boz kódeni keudeley jaryp qúighytqan sәigýlikting ýstindegi pendening kókiregi shalqyp әndetpeui mýmkin emes-au!

Eti qyzyp alghan qos sәigýlik bir-birimen jarysa tizgin sýzip birqydyru uaqyt ótse de shabystarynan  janylghan joq. Arshynday qúighytyp, kóldeneng súlaghan qúba dónge kóterilgende  bas-ayaghy  kóz ayasyna sighanday  shaghyn shahar  qojyr-qojyr shashrap, saghym arasynan suyrylyp shygha berdi. Shahardan góri kent degen dúrystau. Jeleksiz tyrjalanash. Qyltanaq shyqpaytyn  topyraghy qúnarsyz ba, әlde enkeyip shybyq egu  ghadetterinde joq pa- qyltiyp ósken  tal-terekting túqymyn kórmeysin. Zәulim ghimarattar  joqtyng qasy, deni ýsh-tórt qabatty ýiler. Shet jaqtaghy aulasy alqam-salqam, syrty sary balshyqpen sylanghan, jaydaq tóbe tamdardyng kóbining ainalsynda tipti tirshilik belgisi joq. Esik- terezelerine ashamaylap taqtay qaghyp tastapty. Ser Robertting tandanysyn tusyrtynan  týsine qoyghan  qosshy jigit atyn tebinip janasa berdi:

- Múndaghy mәmbetterdin  birazy  qysta ghana qalada túrady. Kóktem shygha jaylaugha kóship ketedi de qara kýzde bir-aq oralady.

- Onysy da aqyl eken. Sary dalanyng tósindegi erkin ómirge ne jetsin!

Asfalitsiz jol tabany  borpyldaghan topyraq, top-top  basqan túyaq astynan úshqan shang sarala jylanday jarysa iyrelendeydi. Kentting ishine  súghyna engen sayyn kóshe qiylystarynda jarq-júrq etip jarnama taqtalary, bilbordtar kórine bastady. Bank depozitterin,  market tauarlaryn jarnamalaghan ónkey bir siyqsyz qyz- kelinshekter. Kózderi syghyrayghan, múryndary japyrayghan qytay, korey , japon óndes bireuler. Ser Robert tyrjiyp qabaghyn týidi:

- Mynalar mәmbetting qyzdary ma?

- IYә.

- Súlu qyzdary tolyp jýrgende búlary nesi?

- Mәmbetter kino, televiydeniye, jarnamalargha súlu qyzdaryn týsirtkizbeydi.

- Nege?

- Kóz tiyip ketedi dep yrym qylady.  Ekinshi jaghynan, jarnama biznesin ústap  otyrghandar qytay men koreyler. Olar súlulyqqa óz kózderimen qaraydy. Álde ishtey  jymysqy  qyzghanyshpen , qúbyjyq qyp kórsetu ýshin әdeyi osylay isteytin de shyghar.

Ser Robert túnjyrap alys kókjiyekke qarady.Eki kýnnen beri dastarhan basynda shay qúiyp, kese úsynghan, altybaqanda terbelip әn salghan  ne bir jәudir kóz, aq tamaq ýlbiregen arular  jan-jaqtan jamyray talasyp kóz aldynda kólbendegendey. Ile jýzi lyp jadyrap tamsanghanday jútynyp qoydy:

  - Men mәmbet qyzdarynyng súlulyghyna tanghalamyn. Boyau- dalap jaqpasa da bet- jýzderi  aq torghynday ýlbirep túr. Tipti sarkidir tartqan әielderdin  ajary әjimsiz jap-jas bop kórinuinin  siqyry nede?

  - Olar airyqsha parfumeriyamen kýtinedi.- Qosshy jigit әzil- shyny  ekeni belgisiz júmbaqtay jymidy.

  - Qanday?

   - Qanatty men túyaqtyda jylqyday  taza jan iyesi joq. Aghyndy sudy keship baryp túnyghynan ghana ishedi. Shópting eng nәrlisin talghap jeydi. Onyng eti men sýtining qúramynda eshqanday ghylymy әdispen óndiru mýmkin emes myndaghan shipaly komponent bar. Mәmbetting súlulary boz biyenin  jana sauylghan jyp- jyly saumalyna shomylady. Sodan song etteri ýlbirep aqtorghynday bolmaghanda qaytedi?

Ser Robert tan- tamasha bop basyn ýsti- ýstine shayqady.

      Shandaq  kóshelerdi shiyrlap qalanyng orta túsyna jetkende , tútas bir oramdy alyp jatqan ýlken keshen kórindi. Qabyrghasy qyzghylt úlutaspen órilgen ýsh qabatty ghimyrat. Baghanadan bergi kórip kele jatqan ýilerding kóz tartar eng saltanattysy. Aynalasy yghy- jyghy júrt. Qaydan shyghyp jatqany belgisiz, tórt qatar bop iyin tiresken  úzynshúbaq kezektin  úshy- qiyry joq. Lekting aldy keng ashylghan esikting auzyn búrghylap  toqtausyz kirip jatsa da qúiryghy kóz úshynda búldyraghan kóshening búrylysynan suyrylyp shygha almay jatyr. Attaryn bekettegilerge tabystap, ghimaratqa jaqyndap kelgen.

      - Men aitqan  jandy muzey osy.- Qosshy jigit ýiding tóbesindegi oryndyqtay- oryndyqtay arbighan әripterge iyegin kóterdi.- Anomaliyalyq anatomiya muzeyi.

Aluan tilde sóilegen, aluan týrli kiyingen alabajaq qújynaghan halyqqa qarap  ser Robert ýnsiz kýrsingen.

     - Beri jýriniz,- dedi serigi.- Kezek kýtsek, eki- ýsh kýn týneymiz búl arada!

Ekeui ghimaratty ainalyp teriskey qaptaldaghy  ýlken qonyr esikke bettedi. Mólt qara mәrmәr baspaldaqty taq- taq basyp kóterile bergenderi sol, shildening ystyghynda qolyna aq biyalay, ýstine kók mauyttan forma kiyip yzdighan kýzetshi jigit  biyazy iyilip aldaryn kes- kestegen. Ser Robertting kuәligin kórgen boyda «hosh keldiniz» degen isharamen basyn ýsti- ýstine iyzep, qyzyl kilem tóselgen VIP zalgha qaray ózi jol bastady. Ghimarat ishi qonyrsalqyn, myndaghan adamnyng ayaq dybysy, oqys shyqqan tandanysty ýnderinen kýngir- kýngir janghyryghady. Birinshi qabattaghy tórt qanattyng ortasy dәliz siyaqty eki jaghynan shynymen qorshalyp, shaghyn jayma bólmelerge jeke- jeke jandy eksponattar qoyylypty. Entelegen júrt esikten kirgen boyda qaq airylyp, jaymany eki jaghynan tamashalaghan kýii toqtausyz syrghyp barady. Búlar da synalap enip lekke ilesken. Ser Robertting jaymagha kózi týskende shoshyghannan jýregi auzyna tyghylyp, demi jetpey bir sәt qylghynyp qaldy. Qosshy jigit qorqynyshty ekenin aityp aldyn ala eskertse de dәl múnday súmdyqty kórem degen oy týsine de kirmegen. Bólme sayyn birinen biri ótken qúbyjyq. Tirshilik iyesining de búlay azyp tuatyny  bolady eken- au! Áp degende  auzy tas tóbesine bitken, túqym- tegi belgisiz bir maqúlqat  tisin aqsita yrjiyp, jyp- jyltyr qyzylshaqa  basyn shayqaghanda shalqasynan týse jazdaghan. Basqa túrpat- beynesine qarap, adam nәsilinen jaratylghanyn shamalaysyn. Kelesi jaymadaghynyng ýsh ayaghy bar eken, mandayyndaghy jalghyz kózi oinap, shyrkóbelek ainalghanda imanyng ýiiriledi. Qaptaldaghy әinekte «Tughanyna qyryq kýn toldy» dep jazylghan qúndaqtauly sәbiyding qasy men shashy appaq, saqaly beline týsken. Esinep auzyn kergende otyz tisi aqsiady. It basty, siyr ayaqty bireu kәdimgi bes sausaghy bar qoldaryn jayyp, kókke qarap úlyp otyr... Qansha qúbyjyq bolghanmen keybiri adamdyq týisikten ada emes. Osy kýilerine qapalanghan, ashynghan qalypta әrtýrli qylyq kórsetedi. Tóbesinde qos mýiiz tikireygen shoshqa túmsyq bireu qorsylday shyraynala jýgirip, «nege maghan qaraysyndar? Mә, endeshe!» degen nospen bútyndaghy lypasyn sheship tastady da «sumyltyghyn» kezenip әinekke shaptyryp- shaptyryp jiberdi. Orta tústaghy óneboyyn ay siyaqty sabalaq jýn basqan bir beybaq qadalghan júrttyng nazarynan iymenip qolymen betin kólegeyley  tómen túqyrady...

      Ser Robertting ary qaray kóz satyp  «tamashalaugha» dәti shydamady. Zapyrany kóterilip, ózegi qaltyrap qara terge týsken. Birin qaghyp, birin ainalyp ótip, qaraqúrym shúbyryndyny búzyp- jaryp keledi. Kózkórimdegi agharandaghan esikting auzy jetkizse kәne. Óldim- taldym dep keng dýniyege tabany ilikkende jýgire jónelgen, ýiding qaltarysyn ainala berip, asqazany qotaryla loqsydy. Es jiyp boyy jenildegende anandaydaghy  jaydaq oryndyqqa kep jayghasty. Qosshy jigitke qyljaq kerek, ezui yrjiyp túr:

      - Yapyray, sizdi myqty ma desem, nashar ekensiz ghoy!

       - Múndaygha myqtylyq jýrmeydi. Beker kórippin.

       - Joq, dúrys boldy. Áytpese, mәmbetter turaly bir jaqty pikirmen keter ediniz. Osynshama parasatty, daryndy, aqjýrek halyqtyng qasiretin de óz kózinizben kórdiniz.

      - Ol beysharalar búl zaualgha qalay tap bop jýr?

       - E, qalay deriniz bar ma? Adamnyng zúlymdyghynda shek joq qoy. Bir kezde alyp imperiya jaujýrek  bozaq júrtynan qútylu ýshin ne istemedi? Indet taratty, ashtan qynaday qyrdy, birin birine aidap salyp qyryq pyshaq qyrlystyrdy. Ony da azyrqanyp, jerine ajdahanyng auzynan ajal býrikti. Topyraghyn kisi jegendey qúiqaly sonau Semey degen ónirde qyryq jyl boyy tópelep atyp atom, sutegi bombalaryn jardy. Qoyny sabat sary bel Azghyrda himiyalyq synaq jýrgizdi. Barsakelmes aralynda biologiyalyq qarulargha tәjiriybe jasaldy. Aua men su, topyraqqa singen udyng zardaby qayda ketushi edi. Ýsh jýz jyl ótse de osy kýnge deyin mәmbetterding eki balasynyng biri әlginde óziniz kórgendey bop tuyp jatyr. An- qús, maldyng da kiygen kebi sonday.

     - Býlardy býitip qorlap jalpaq elding mazaghyna ústaghansha, nege birden óltirip tastamaydy?

     - O ne degeniniz!- Qosshy jigit búl bir naqúrystyng sózin aitqanday tanyrqay qarady.- Búl degen qyp- qyzyl tabystyng kózi ghoy. Ana qúrtsha qújynaghan halyqty kórdiniz emes pe. Býgin de, erteng de, qysta da, jazda da jyl- oneki ay el ayaghy bir tolastamaydy. Erikken baylar, qyzyq qughan sayahatshy, zertteushi- ghalym, jurnalist ... deysing be, dýniyening tórt búryshynan  aghylyp kep jatqany. Kezek kýtip osy jerde shatyr qúryp  týneydi keyde. Baghana sizdi  ýlken elding úlúgh mәrtebeli adamy bolghan son  tegin kirgizdi. Áytpese muzeyge kiretin biyletting baghasy  bir jylqynyng qúnymen birdey. Kino, suretke týsirtkizbeydi. Ayryqsha jaghdayda, qymbat tóleseng ghana rúhsat etedi. Keybir asa siyrek eksponattar auksionda milliondaghan dolllargha baghalanady. Qysqasy, búl әbden jolgha qoyylghan  ýlken biznes. Olardyng jarnamasy әlemning barlyq týkpirinde bar...

     - Qúrysyn, aitpashy!- dedi eki qolyn qatar sermegen  ser Robert ornynan sozalanday túryp.

     - Ne bolsa da bir qyzyqty kórdiniz...Jaraydy, erte-jaryqta auylgha jetip alayyq...- Anandaydaghy mama-aghashqa qaray  bettegen qosshy jigittin  sonynan basy salbyrap ser Robert del- sal ilbidi.

                                                               hhh

     Erteninde kezekti qonaqqa barghan  ýide ser Robert dombyramen jolyqty. Múng men zardan beli býkireyip ketken kәri qobyz siyaqty emes, moyynyn kókte qalyqtaghan  aqquday sozyp, úshqan shybynnyng qanatynan dynyldap óz-ózinen  synghyrlap túr. Domalanghan kishkentay shanaghyna kýlli dýniyening múny men quanyshyn qúiyp alypty. Tek pernesine jýreginmen janasyp sóilete bil. Oqaly beshpent, ýkili bórik kiyip birinen biri sәn asyrghan ónsheng sanlaq irgeni jaghalay maldas qúrypty. Dombyranyng qúiqyljyghan ýni  tolastay bergende ekinshisi ilip әketip, tomaghasyn sypyrghan qyranday kózderi jaynap, delebesi qozyp, albyraghan jýzderi shyraylana shabyttanyp otyr. Kókiregi soqyrgha kóseudey-aq kóriner jarty qúlash qu aghashtyng ýni múnday túnghiyq bolar ma! Syrly da múnly, órshil de óktem. Ghasyrlardyng qos ishekke qonaqtaghan óksikti armany, tepsingen aduyndy ruhy siqyrly sausaqtar arasynan kýmbirley tógilip, birde synghyrly erke nazben, birde qonyr múnmen jýrek kemiredi. Auyzdyq shaynap alaqashqan asauday dauyldatqan aryndy kýy alqyna toqtaghanda, erinderi búltiyp, tilining astyna nasybay basqan mysyq múrt shal kilemning shetin týrip shyrt týkirdi de basyn ýsti-ýstine shúlghydy:

– Bәrekeldi, bar bol, azamatym! Ana qalasy týskirde әrkestr degen bolady eken. 40 adam jabylyp bir kýidi oinaytynyn qaytersin. Sonda da qyryp bara jatqandary shamaly. Bәri jiylyp bizding myna bir Óteshting shiyregine tatymaydy. Shirkin, Óteshjan qolyna týsken qu aghashqa da til bitiretin shyghar-au!..

Júptasyp sayysqa týsken onshaqty kýishining aqyrynda ekeui algha shyqty oqshaulanyp. Sonyng biri – osy Ótesh. Dóng qabaq, qús túmsyq, qalaqshaday ghana qara jigit. Qolynyng buyny joq. Qos ishekti qualay jýitkigen sýirik sausaqtardyng qimylyna kóz ileser emes, sybyrlay kýrsinip, ekpindey tolqyp syrly әuenning nebir dýriyasy erkeley tógilip jatyr. Arqasy qozghan kýishi kezegi kelgenshe alaqyzyp bir orynda otyra alsa kәne, qúiryghymen jorghalap esik pen tórding arasyna әldeneshe baryp qaytty. Osyndaghy otyrghan kýishilerding kez kelgeni eki jýz-ýsh jýz kýidi tandy-tangha úryp jatqa tarta beredi eken. Eshqanday notasyz. Nәzik iyirimdi, búralan-búrmasy sheksiz san-sapalaq әuennen janylyspaytyn netken zeyin desenshi. Tógildire tópey tartyp asau kýiding arynymen biraz qyzdyrmalatyp alghannan keyin eki kýishi sheberlik jarystyrugha kóshsin. Neshetýrli mәnermen dombyranyng ýnin myng qúbyltqan. Perneni termeley sauyp jalghyz qolymen yrghap-yrghap tolqytqanda qonyr dombyra qobyzday kýnirendi. «Tәiir-ay, osy da óner me eken!» degendey ekinshisi dabyldata qaqqan dombyrasyn tóbesine ýiirip dóngeletip-dóngeletip jibergende de aghyndaghan kýiding aptyghy bәsendegen joq. Birin-biri ensere almay úzaq yrghasqan. Bir kezde búltighan býirek betining arasynan tәmpish tanauynyng úshy әzer qyltighan qysyq kóz shiykisary ong ayaghyndaghy etigin sheship jiberip baqayymen qos ishekti bebeu qaqqyzyp dәl bir qolmen oinaghanday bezildetti-ay dersin. Qarsylasy qalay aryndasa da adymyn ashtyrmay mysy basqan Óteshting búl joly da asyghy alshysynan týsti. Bәshpayynyng arasyna ústara qystyryp bir erke sylqym kýidi sylqylda da jónelgende aspan asty tenge shashqanday synghyrlap qoya berdi.

– Bar bol, Ótesh. Bәige seniki! – dedi kýy bite bere júrt keu-keuley kótermelep. – Kónilindi Qúday kótergir, bir jasap qaldyq qoy. Kәne, endi «Aqqudy» tartyp jiber. Núrghisanyng «Aqquyn»!

Ótesh mәsisin kiyip, salyqqan sausaqtaryn satyrlata silkip-silkip aldy da, dombyrasyn ústady. Óni quqyl tartyp, ile lyp qyzaryp búlt kóshken aspanday sәt sayyn qúbylyp otyr. Tanauy qusyryla, túnjyraghan kózining túnghiyghy lapyldap, yntyqqan ystyq demmen qos ishekti dabyldata qaghyp-qaghyp jibergen qúlashtay. Sharyqtaghan shabytty ýn tylsym inirding tynyshtyghyn dýr silkip, ainalany kernep barady.

Su sabalap typyrlaghan qanattyng susyly auany osyp ótti. «Ey, aqqu-jýrek, sen neden shoshyndyn? Alansyz jýzgen aidynynda sholp etip balyq shorshydy ma? Álde sybdyrlaghan qamystyng tasasynan súr mergenning sústy kózining súghyn sezding be? Myna biopa jalghanda sening de dúshpannyng bar ma? Jazyghyng ne? Jazyghyng súlulyghyng men pәktiging be? Súlulyqqa sýisinbeytin be! Pәktikting aldynda kýlli tirshilik bas iymes pe! Kózi qiyp qay qarajýrek saghan myltyq kezedi eken? Qayryldy ma qanatyn, qan jylay ma jýregin? Kóz jasyndy kólge tógip nege sonsha synsydyn» Aqquy jylaghan aidyn-kól qosa jetimsirep óksigine túnshyqqanday. Alapat óksik múngha oranyp tomsyrayghan jýrekterdi tenselte soqqan sәtte ýkili dombyra typyrlaghan aqquday  shanaqtyng qos býiirinen qos qanat payda bolyp, dýr silkine  kýishining qúshaghynan susyp shyghyp, kógiljim túmanda qalyqtay jóneldi. Shanyraqty ýsh ainala úshyp jeti qat kók túnghiyghyna sýngip barady. Ózi úzaghanmen ýni ýzilgen joq. Órtep, esengiretip alasúrghan bebeu kýy aqordany kerney shalqyp túryp aldy.

Emine tyndap qybyr etpey otyrghandiki me, boyy siresip, bir jaghyna jambastay astyna basqan ong ayaghy úiyp qalghan eken, ser Robert әreng serpilip ornynan sozalanday túrdy. Syrtqa shyqqannan song da kópke deyin óz oiymen arpalysyp, janyn tebirentken tylsym әuenning әserinen aryla almady. Álemdik astanalardyng sahnasynan әspettegen talay dýldýlding ónerin tamashalaghanda da dәl búlay kókiregi silkinip tolqyp kórgen emes. Kósilip keng dýniyege shyqpay, qyzyq quyp anda-sanda bir keler turisterge alaqan jayghan qayran óner esken jel, kóshken qúmgha sinip joghalar ma eken kýnderding kýninde?

Meriyadaghylar «ekzotika izdegenderding birden-bir baratyn jeri» dep osylay qaray jol siltegen. Resmy meyman bolghan song turistik  firmalardyng tyrnaghyna ilikpey tike kelip otyr. Áytpese ondaghy ysqy ayaqtar tiri jan-tisti baqany óz betimen attap basqyzbaydy eken búl jaqqa. Mәmbetter túratyn shtat – Orshýtstannyng bir qiyan týkpiri. Shtat degen aty bolmasa, shyn mәninde rezervasiya. Ortalyq ýkimet sayasiy-әleumettik mәselelerdi sheshuge ontayly bolu ýshin әr shalghayda shashylyp jýrgen mәmbetterdi jiyp әkep osy ónirge shoghyrlandyrghan. Jeri shóleyt, qúmdaq, maldan basqa kәsipke qolaysyz. Jauyn jaughan jyldary qolattar men qomsulardyng jaghalauy bolmasa,  kýni-týni jer tyrnalap qyzyl esken qyltanaqsyz jalpaq  qyr tórt týlikke jayylym bolyp jarytpaydy. Ondayda jem-shópti ózen-toghandardyng aldyn buyp, jerlerin kók shalghyn ghyp jayqaltyp otyrghan shýrshýtterden tasidy keruen-keruenimen.

Tirshilik kózining baqtashylyqtan keyingi eng manyzdy salasy – turizm. Mәmbetiya әlemning qyzyq qughan baylary, zertteushi-ghalymdar men jurnalister ýshin jandy kórme ispetti. Óitkeni sonau este joq eski kýnderden bergi kóshpendiler ómirining býkil bolmys-bitimi qaymaghy búzylmaghan kýii tek osynda ghana saqtalghan. Sondyqtan Ortalyq ýkimet sayahattan týser qyruar tabysty kýittep, búl halyqty ózine tәn túrmystyq mәdeniyetin saqtaugha qamqorlyq jasaymyz degen jeleumen barynsha oqshau ústaugha tyrysady hәm mәmbetterding ózi de ózgeruge qúlyqty emes, tozyghymyzdy tastap, ózgening ozyghyna úmtylyp úly kóshten qalmayyq dep talpynbaydy, bir kýngi toyghany men oinap-kýlgenine mәz. Turistik firmalardyng jarnamasymen dýniyening tórt búryshynan qysy-jazy sayahatshylar tolassyz aghylyp jatady. Mәmbetiyanyng tabaldyryghynan tórine deyin әlem ýshin ekzotika: qyz-kelinshekterding órmek tógip, kilem toqyghanyn, kiyiz basyp, syrmaqqa oiy salghanyn kórip tandaylaryn taqyldatsa, qymyz ben shúbat, irimshik pen jentting dәmin tatyp auyzdarynan silekeyleri shúbyrady. Sary meyizdey ystalghan qazy-qartany Parijding bekzat restorandary arnayy tapsyryspen úshaq jiberip aldyrady. Kókpar men bәige, týngi altybaqan, ay astyndaghy «aqsýiek» – til baylaghan tylsym romantika. Al әn men kýi, aptalap aitylatyn jyr-dastan, qansonardaghy anshylyq, er-túrman... – óner qadirin týsiner esti meymandardyng kýndiz oiy, týnde týsinen ketpes qyzyghy. Mәmbetiya halqynyng әrqaysysy belgili bir roli oinap jýrgen artist siyaqty, barmaghynan bal tamghan aspazdan bastap tandayyna búlbúl úya salghan әnshige deyin. Kýnkóris-mәpahasy kelimdi-ketimdi tamashashylardyng yqylasyna tikeley baylanysty bolghandyqtan, kim de bolsa baryn salugha tyrysady.

Keshki as ishilip, dastarhan jiylghan son, әnshiler men aqyndargha kezek berildi. Bәri jaqsy bastalyp, әnning nebir dýriyasy tyndalyp, kónil shirkin kóldey tasyp, shalqyp-tógilip otyrghanda, ayaq astynan shyrq búzghan eki aqyn boldy. Júrt jýregi tәtti әnge eljirey úiyp, mas bolyp otyrghanda, týnemel, besti qymyzdy jarysa sylqituy jaman edi, dombyrasyn sabalap, әu degennen ekeui teke kózdenip bir-birimen ústasa ketsin. Shetten kelgen meyman aldynda óner kórsetip, roli oinaytyndaryn úmytyp shyndap ketkendey. Qosshy jigit qúlaghynyng týbinde erini erinine júqpay syp-syp audaryp otyr. Birese myrs-myrs kýlip, birese basyn shayqap kýrsinip qoyady. «Qap! – dedi qabaghyn shytyp. – Eki kýnnen beri jap-jaqsy-aq kele jatyr edi, myna ekeuining býirekten siraq  shygharghanyn-ay, qangha sindi syrqattarynan bәri bir syr bildirip aldy!»

Sózin qyjyrtpadan bastap, mýiiz tósey kesirlenip sóilegen qysyq kóz jalpaq sary edi, qarsylasy odan ótken sen túr – men atayynnyng ózi eken, ashu tepken alqymy ýrlegen doptay isinip kýrkirey tap berdi. Aghyn suday aqtarylghan sózding aldy toqtau berer emes, dombyrany ýiire qaghyp, týidek-týidek tópelep jatyr. Jalpaq sarynyng iyegining úshyndaghy bes tal jiyren qyly bes jaqqa tikireyip, bet-auzy jybyrlap, qay jerden kiyip keterin bilmey entelep-aq otyr. Ekeui sózben úzaq qaghysyp, bir-birining tergelmegen tegi, terilmegen mini qalghan joq. Tauarihtyng kindigin ózderi keskendey, pәlenbay jýz jyl búryn sýiekteri qurap qalghan talay aruaq jatqan oryndarynan bir-bir aunap týsken shyghar. Qayran ata, qasiyetti baba... bәri de ketti. Árkimning óz ruynan asqan әulie joq, batyr da, baghlan da sodan shyqqan, basqaniki qúr kókubay. Bir-birining týbin qazyp, arghy-bergisin jezdey qaqtap jipke tizgende, shynymen-aq sonday bolghan eken-au dep ilanyp qalasyn.

Qyzyl sózge jeldey esken shapyrash kóz sarynyng ekpini qatty, aldy-artyn tópelegen sózben buyp, des bermey tyqsyryp barady. Osynday kiming bar-au dep nebir erding soyyn  algha tartsan, sol boyda qyryq minin termelep qyr asyryp jiberedi. Sylynghyr qara sasayyn dedi. Shúbar betining shúnqyryndaghy shypshyghan terdi jenimen japyra bir sýrtip tastady da, dombyrasyn dabyldata qaghyp, úzaq shalyqtady. Búl joly ruly elding úranyna ainalghan әri batyr, әri aqyn ataqty erding aruaghyna syiynghan. Basqa-basqa, dәl osyghan ne uәj aitar ekensing degen kónil týkpirindegi senimi myghym. Áytse de jylmaqay sary kózining qiyghynan jymysqy kýlki jyltyng etip, oghan da jauap tapty:

 

– Sózinning aiyryp al aq-qarasyn,

Bekerge Janaqpenen maqtanasyn.

Keneyding asylyna jarmastyng ba,

Ózinnen ilikke alar tappaghasyn!..

 

Jandy jerine tiyip ketse kerek, bújyr qara baj ete týsti:

 

– Jәkemning shyqqan tegi kópke mәlim,

Kerek emes sandalyp ottaghanyn.

Sadagha ketsin әri Keney-seney,

Ózimning ýkilegen aqtabanym!

 

– «Ol qashannan Baghysqa merey edi?

Aqtaudan auyp kelgen Keney edi!..»

Búl sózdi men emes, Toqbay aitqan,

Qauzay bersek dauymyz kóbeyedi...

 

Toqbay – aitqan sózi basylghan mórdey auzy dualy bireu boldy-au, shamasy, kuәgha tartqan sózine dau aita almay bújyr qara týsi búzylyp, kózi jypylyqtap irkilip qalghan, týkirigine shashalyp, bulyghyp, ile qaytadan órshelene dauryqty. Oiyn ólenmen júptaugha shamasy kelmey, qara sózben qarjasugha kóshti:

– Baghys bolmasa bolmay-aq qoysyn, bәribir Keney emes. Bile bilsen, Janaq bizge jiyen, babasy – Niyaz Qyzylbastyng bekzadasy bolghan, besigimen Ámudariyada aghyp kele jatqanda, bizding shaldar jaghagha shygharyp alyp qútqaryp qalghan. Jekebay batyrdyng kindiginen bala joq eken, sol kisi asyqjilik ústatyp, bauryna salyp alady. Janaqtyng ózi bizding Baghystyng qyzynan tughan. Al kәit deysin! – Qalay da Jәkesin Keneyden qashyryp әlek.

– Áy, bauyrym-ay! – Jyltyr sary miyghynan jymiyp, basyn shayqady. – Ótirikti de qisynyn keltirip aitsandarshy. Jәkemdi Keneyge juytpau ýshin neshetýrli ertegi oilap tauyp jýrsinder ghoy. Sonda Baghysqa Keneyden Qyzylbas jaqyn bop pa? Jәkem Keney bolsa, saghan bóten bop kete me, bәri – bir Mәmbetting balasy emes pe? Qúdayshylyghyndy aitshy, týrikpender Keneydi shauyp, Janaqtyng arghy atasy Niyazdy bala kezinde qolgha týsirip alyp ketkeni iyisi Mәmbetke ayan emes pe?

– Boq jepsin! – Sylynghyr bújyr qara dombyrasyn qoya sala qalshyldap ornynan úshyp túrdy. – Keney deydi ghoy. Mә, saghan Keney! – dedi «balaly ýirek», «ortan terektin» arasynan basbarmaghyn qayqayta shygharyp – Janaq babam ólse de Keney bolmaydy. Shókken týiege kótin arta almaytyn sasyghan jaman Keney, senen onday batyr shyghu qayda!

– Áy, tart tilindi! – Kózi shatynap sary da atyp túrghan. Syzdap, pәle izdep shabynghan qara shúbar:

– Tartpaymyn, al, qaytesin... ói, әkenning auzy!.. – dey berip edi, anau:

–                  Ah, sheshendi!.. – dep ekeui bir-birine túra úmtyldy eleurep. Jyltyr sary shapshang eken, shalt qimyldap júdyryqpen dәl shyqshyttan siltey soqqanda bújyr qara dóngelenip baryp ananday jerge  búrq ete týsken. Isti ary qaray nasyrgha shaptyrmay ekeuin eki jigit qapsyra ústay alghan. Bir aunap túryp, «Ákenning auzy... qolynda óleyin-ay!» dep búlqynghan qarany da, «Ah, sheshendi... jibershi!» dep júlqynghan saryny da tastay qysqan qúshaqtar bosatqan joq. Eki jaqtan qyzynyp biraz jigit ejirendey bastap edi, saqaly selkildep ortagha shyqqan bir shal aqyryp, tiyp tastady.

     – Toqtat myna súmdyqty! Bir-birine júdyryq ala jýgirgen ne masqara. Ónsheng jetesiz múndar. Bopsagha shydamaytynyng bar, sóz ústaghan ne tenin...Bәrinen búryn bótenning kózinshe jaman qatyndarsha shaptyghysyp sýiek syndyrghandaryn aitsanshy. Bir-birinmen jaghalasyp, jagha jyrtysatyn jerdi tapqan ekensinder. Ónkey maltasyn ezgen kók qyrt. Kózime kórinbey joghal!.. – Qariya altyn zeri jalt-júlt etken kók shapanynyng etegi delendep ekpindey basyp esikke bettedi.  Ýy ishi  jym-jyrt. Qonaq jaqqa qaray almay basy salbyraghan júrt ýnsiz shúbap sonynan ergen.

Qarayghan tóbe-tómpeshikting bauyrynan kólenke órip, keshki dala qonyrqay tartypty. Qyr astyndaghy úly qúmnyng alqynghan ystyq demi basylyp bayyrqalasa da, aua әli qapyryq. Anda-sanda bir lýp etken jelden auyl syrtyndaghy qalyng shiyding ýkisi bolar-bolmas jelbireydi. Ser Robert pen qosshy jigit elden onashalanyp, irgedegi jataghan jotanyng jelkesine shyqty. Ekeui ainalany samarqau sholyp biraz ýnsiz túrdy. Oshaqtyng týtini jarysa budaqtap, jelidegi qúlyndary kisinep abyr-sabyr bop jatqan ymyrttaghy auyl.

-Men – búlardy kóp zerttegen adammyn, – dedi qosshy jigit múnartqan kókjiyekke kókshil kózin syghyrayta qadap. – Osylay jýrerde departamenttegiler: «Osydan artyq tilmashty tappaysyz, búl jigit mәmbetterding tilin ghana emes, kómeyin de biledi» dep maqtauymdy asyrghany esinizde bolar. Asyrynqyrap aitqanmen, az da bolsa sózderining jany bar. Óitkeni men mәmbetterding tili men әdet-ghúrpy jóninde ghylymy enbek jazghan osy eldegi birden-bir mamanmyn. Talay dýrkin foliklorlyq-etnografiyalyq zertteu ekspedisiyasyn basqardym. Demek, búlardyng ishegining qyryndysyna deyin bilem desem, maqtanghandyghym emes. Óziniz de kórdiniz, eshkimge úqsamaytyn mәdeniyet jasaghan asa daryndy, ónerpaz halyq. Tek ru-rugha, ata-taypagha bólinip alyp, bir-birimen qyrqysady da jatady. Eng ýlken tragediyasy sol.

- Búl – otarlyq ezgini basynan keshken kez kelgen kishi halyqtyng mandayyna basylghan qarghys tanbasy.- Ser Robert qabaghyna kólenke úyalap tereng kýrsindi. – Mitropolit óz otarynyng eng әueli bereke-birligin búzugha kýsh salady. «Bólip al da biyley ber» degen ejelgi әdisi emes pe. Birin ishke tartyp, ekinshisin keudeden iyterip, bir-birine aidap salady. Qarghybau taghyp aitaqtaghan it abalap birin biri qalay tarpa bassalady, iyesining aitaghymen qanmaydangha týskeni bolmasa, úyalasynyng esh kinәsi joq ekenin bile me? Búlar da sol siyaqty boylaryn óshpendilikting aram qany әbden ulap alghan son, kózderine ózderinen basqa jau kórinbeydi.

– Dúrys aitasyz. Búlar ýshin: «Mәmbetting jauy – mәmbet», jaudy tek óz ishinen izdeydi. Sory qaynaghan beybaqtar «mәmbetting dosy – tek mәmbet» ekenin týsinbey-aq óshetin shyghar tarih sahnasynan.

– Oi-sanasy óspey qalghan bala siyaqty desenshi.

– IYә, tisi shyqpay qartayghan halyq.

Ekeui auylgha qaytaugha asyqqan joq. Toq basyp, ayaq jazyp әli de jýre týskendi jón kórgen. Ekinshi bir biyikteu shoqygha shyqqanda samal jel qúlaq týbinen uildep qanatyn qaghyp-qaghyp qaldy, ýlbirep, aimalap janyna rahat qúighanday. Kóz baylanyp, qaranghylyq qonlanghan sayyn oshaqtaghy mazdaghan ottyng sәulesi alysqa shashyrap  sozyla shalqyp jarqyray týsti. Jypyrlap lypyl qaqqan qalyng ot, qyzyq-shyjyghy ózgeshe qaytalanbas tirshilikting sham-shyraghy. Kýnderdin-kýninde osy alau da ósher me eken? Mazdaghan oty qaranghy týndi shúrq-shúrq teskilegen alansyz auyl etek-jeni daliyp jaybaraqat jatyr.

Ser Robert tanerteng jolgha jinalmaq edi, auyl adamdary jibermey qoydy jata-jabysyp, saqaly eng úzyn shaldardyng biri múnyng jón emes degendey basyn shayqady:

 – Shyraghym, sen kelimdi-ketimdi bazarymyzdy qyzdyratyn kóp sayahatshynyng biri emes, ýlken elden kelgen ókilsing hәm jýregimiz bir týrli jaqyn tartyp, kózge jyly úshyrap túrsyn. Qazyny qarbyta asap, qymyzdy tartynbay  simiruine qaraghanda, týbinde bir jaqyndyq bar-au, sirә. Bayaghyda bizding Boqbay  degen atamyzdyng bir balasy jalagha úshyrap shetke ketti deushi edi. Baqpayyp  degen pәmiyleng de soghan kelinkirep túr. Qalay degende de jóning bólek, tay soyyp, qazan kóterip otyrmyz, bir kýnindi qi! – dep qiylghan son, ser Robert amalsyz uәjden tosylghan.

Týske tarmasa iygi jaqsylar keshegi aqordagha qayta bas qosty. Keshegi jamighattyng bәri jinalghan, tórtkóz týgel. Shyryq búzghan eki sodyr da osynda. Tayaq jegen bújyr qara bir jaq kózin shekesimen oray aq dәkemen tanyp alypty. Jyltyr sarynyng jýzi tómen. Qúndyz bórkin basa kiyip, kózin jerden kótermeydi. Qonaqtar jayghasty-au degen shamada arsy-kýrsi entikken, bes jasar balanyng boyynday, býiirli sary samauyrdy bir qyzara bórtken, samauyrdan da sary jigit taltanday kóterip tabaldyryqtan attay berip edi, janaghy úzyn saqaldy shal «әzirge apara túr» degendey ong qolyn siltedi, jigit tórge arqasyn bermesten kelgen izimen sheginshektey shyghyp ketti. Qariya dastarhan basynda maldas qúra tik shanshylyp otyrghan qalpy әldebir kósheli әngimeni sabaqtaytyn synaymen ainalasyn qúraghyta bir sholyp aldy da tamaghyn kenedi:

– Al, aghayyn, kesheli- beri qabaghymyzgha kirbing ilinip, janymyzgha shanshuday qadalghan kelensiz jәidi ózdering bilesinder. Bir-birimizden teris qarap tomyraymay, aldymyzgha kelgen asty jadyray iship, mәslihatymyz jarasty bolsyn desek, ata jolyna jýgineyik. «Bas synsa, bórik ishinde, qol synsa, jeng ishinde», býlingen eshtene joq. Enesi tepken qúlynnyng denesi auyrmaydy, sabasa óz bauyry, yzasy sýiekpen keter jattyng qorlyghy emes.  Qayda әlgi eki tentek, aghayyndy kýreng qabaq qylmay keshu súrap bir-birimen jarassyn.

–                Jón sóz-aq!

–                Átikem  aytsa, dúrys aitady...

– «Jýzge bólingenning jýzi kýisin» dep atam mәmbet tegin aitqan ba? Osynday kýiingen song aitqan ghoy. Bir mәmbetting balasy bolmashygha qyryq pyshaq bop yryn-jyryng bop jatqany kórer kóz, estir qúlaqqa úyat emes pe!..

 Úzyndy-qysqaly saqaldar әr tústan jarysa iyzendedi.

Áueli jyltyr sary tizerlegen ornynan sozalanday túrdy. Basy salbyrap, kózi jypylyqtap, qorban-qorbang basyp bújyr qaranyng aldyna jetken boyda bir tizerlep otyra ketti. Bórkin sheship aldyna tastady:

–Bir ashuyndy ber, Ereke! Shaytan týrtip, it boldym. Saghan tiygen qol meniki emes, shaytandiki. Kesem deseng – bas mine, qylsha moynym – talsha, kóterip aldym aiybymdy. Keshire alsan, kesh bir jolghy ittigimdi!

Bújyr qara da osyny kýtkendey әzer túr eken, múryny qonqyldap:

– Bauyre-em! – dep bassalghany. Ekeui qúshaqtasa ketti. – «Kesh» degen bir auyz sózinnen sadagha keteyin. Nege keshpeymin, keshtim bәrin!..

– At-shapan aiyp menen. Kýreng jorghamdy beldeuinizge bayladym, Ereke!

- Men de sau siyrdyng boghy emespin.  Osy bar ghoy, tilim jaman menin, týbinen kesip tastasa da obaly joq...- Qúshaqtary jabysyp, bir-birine arzasyn aityp, airylysar emes. Aynaladaghy qarap túrghan mәmbetterding kónili bosady.

– Qayran bauyr-ay!..

 - Ókpege qisa da ólimge qimaytyn tuys  degen osy emes pe. Kәitsin-әy endi... – desip, keybireuleri jenining úshymen kózin sýrtti.

Sәlden keyin sary samauyryn qayta kirdi bulyghynan «týkirigi» atqylap. Dumandatqan әn men kýi, jadyranqy dauys, jarqyn kýlki shanyraqtan shalqy kóterilip jatty.

Ser Robert tang bozynan oyanyp aldy, әldebir quanyshpen kókiregi alabúrtyp oyandy. Shalqalaghan kýii kerile esinep, týnligi týrilgen shanyraqqa qarady. Dóngelengen túnyq aspannyng túnghiyghynda mendey bop boztorghay ilinip túr. Qúddy bir synghyrlaghan qúitaqanday qonyrau dersin. Shynashaqtay jýregining shalyqtaghan shattyghyn tanghy auagha tamyljyta shashyp jatyr. Jelding qanatyna minip, kýlimdegen kýnning kirpigine ilesip bir úly quanysh salqam saqarany sharlap barady. Ser Robert es bilgeli kókiregi synghyrlap dәl búlay quanyp oyanghan emes edi. It baylasa túrghysyz bedireygen qu mediyennen mynau beygham júrttyng kindik ýzip kete almaytyny bozala tanda sayraghan boztorghaydyng osynau siqyrly ýni me eken?

Ótkende kýtip alghanynday, saqaldylaryn algha salyp, ýsh auyldan ýsh top adam sәn-saltanatymen flayerge deyin shygharyp saldy. Tilmash jigit zertteu júmystaryna baylanysty mәmbetterding arasynda әli biraz kýn bolatyndyqtan, ol da osy jerde qayyr-hosh aitysyp, ser Robert jolgha ózi jalghyz shyqty. Dybyssyz tik kóterilip qalyqtay jónelgen flayerdi tansyq kórdi me әlde mәrtebeli meymangha degen yqylas-peyilderi me, mәmbetter taltýstegi shaqyrayghan kýnnen qabaqtaryn qalqalap , qoldaryn búlghaghan kýii birazgha deyin ýiirilgen oryndarynan tabjylghan joq. Ser Robertting de kónili alabúrtty. Astyndaghy flayer jerding tartylys kýshin op-onay jenip sәt sayyn biyikke sharyqtay týskenmen jýrekterdi jalghastyrghan qimastyqtyng әldebir nәzik jibi bәribir ýziler emes, jyraqtaghan sayyn shiryghyp qayta ózine tarta týskendey. Ýsh kýngi syi-qúrmet, shalqyghan óner, qily minez, meyirimdi kózder, susyghan qúm men qara jerge tistey qadalyp qasarysqan qara jusan... bir-bir suret bop jan týkpirine bekip qalypty. Mine sonyng bәrin júdyryqtay jýregine sighyzyp ózimen birge alyp barady. Oshaghynda týtini budaqtap mamyrjay tirlikting әldiyinde mýlgigen aqboz ýilerdi taghy bir ainalyp ótti de flayer birden tik suyrylyp biyikke bettedi. Qalpaqtary jerge týserdey shalqalaghan mәmbetter noqattay kógildir shar kóz úshynan aspan túnghiyghyna sinip joghalghansha qarap túrdy.

 Aynala typ-tymyq bolghanmen ekrandaghy dabyl belgisi qyzyl kózin jantalasa jypylyqtatyp, flayer ayaqastynan tik suyrylyp kókke kóterile jónelgende, ser Robert ne bolghanyn týsinbey antarylyp qalghan. Ile әlginde ghana kóz úshynda týidek-týidek qalyqtaghan qazbauyr búlttar kózjetpes tómende qalyp, shyrqaugha shyghandap shyqqanda, keng әlem kóz ayasyna siyp, shyghys jaq kókjiyekten qabarghan qalyng búlt kórindi. Búlt emes, tornada, qúm suyrghan qúrdym ónesh qara dauyl. Kókke shanshylyp, basy qaqshandaghan myn-san ajdaha ysyldap-yshqynyp jolyndaghyny qausata jaypap keledi. Bir jarty saghatta súrapyldyng  aldy beygham jatqan mәmbetterding auylyna jeterin oilaghanda ser Robertting ózegi qaltyrady. Kóz aldynda әlgindegi aqboz ýiler qara qúiynnyng arasynda bir batyp-bir shyghyp aspanda dóngelenip jýr. Áli bola qoymasa da bolatynday kóringen elespen arpalysyp kónili úiqy-túiqy. Qauipsiz kenistikke kóterilip, dirilsiz erkin samghaghan flayerding ishi jangha rahat. Ekranda kók tolqyn bayau yrghatylyp, dәl ayaghynnyng astynda shalqar teniz shalqyp-qaytyp jatqanday. Soghan kózi aldanyp, ózi tuyp-ósken Floridanyng jaghasyna qiyalymen әldeneshe baryp-qaytsa da bәribir ýsh kýnning әseri tarazy basyn tómen tartyp, kókirek týkpirinen sureti sheginer emes. Qúm susyghan súrqay dalagha kindigi baylanyp qalghanday. Ýsh kýn boyghy kórgen qyzyq, estigen әn-kýi, tatqan dәm, kóz ainasyna týsken san-myng suret... bәri-bәri bir eli qalmay ózimen birge ilesip keledi. «Ketpe, ketpe» dep jan-jaghynan antalay qúshaq jayghanday. Shymyrlap boygha jayylghan әldebir tәtti múng jýrek týbin shymshylaydy. Oidan serpilmek bolyp radiolany qosqan. Álemning qazirgi «altyn dauysy» Djo Perly ózining әigili «Samantasyn» saksofonmen jarysa súnqyldatyp jatyr eken. Búryn tyndaghan sayyn jany kirip, yrghaghyna elitip, qany duyldap shygha keletin. Qazir selt etkizer emes, qúlaq týbinen qúr janghyryp qaytyp jatyr. Jan-jýregin basqa bir yrghaq, ózgeshe әuen  jaulap alghan. Túnghiyghyna shym batyryp elitip, eleuretip barady. Dýniyedegi ózge dybys ataulyny estip-sezer halde emes. Tosynnan sap etip estilgen әuen be, ne óz kókiregining әldebir siqyrly pernesi kýmbir qaghyp qoya berdi me – bilmeydi. Shalqyp-esken synghyrly, sylqym әuezding әldiyinde terbelip otyryp illuminatordan syrtqa nәumez ghana kóz tastap edi, sol boyda selk etip ornynan úshyp týregele jazdady. Óz kózine ózi sener emes. Qús qanaty jetpes jetiqat shyrqauda flayermen qatarlasyp bir aqqu úshyp kele jatyr. Jo-joq, aqqu emes, moyyny aqquday sozylghan ýkili dombyra! Keshegi qos ishegi bebeu qaqqan sәtte kýy kóterip  shanyraqty ýsh ainalghan kýii aspangha úshyp joghalghan qara dombyra! Shanaghynan kýy saulaghan  sherli de syrly dombyra! Pernesine qonaqtaghan ghasyrlardyng óksigi men quanyshy tasqynday tógilip jatyr. Altyn qanatyn synghyrlay qaqqan siqyrly saz ainala... Jarysa samghaghan qos nýkte birte-birte týpsiz túnghiyqqa sinip kóz úshynan ýzile berdi.

 

Birinshi bólimning sony

Abai.kz