Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 4088 0 pikir 24 Mamyr, 2010 saghat 03:31

Qoghabay SÁRSEKEEV: QAZAQ TÝIILMEYDI,TÝIILSE – ShEShILMEYDI

«Erterekte Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov «QAZAQ» gazetin ómirge әkeldi. Tәuelsizdik jyldarynda Aldan Ayymbetov «Kazahskaya pravdany» shyghardy. Jana zamanda Qoghabay Sәrsekeev búryn jabylyp qalghan «QAZAQ» gazetin qayta janghyrtty. Búl - zor elshilik júmys, qazaq baspasózi tarihyndaghy ýsh anyq, bolashaqta zertteler sayasy qújat!» - dep, akademik Salyq Zimanov baghasyn bergen jazushy Qoghabay Sәrsekeevti «Dat, taqsyrgha!» shaqyrdyq.


«QAZAQ»: keshe  jәne býgin

- Qoghabay myrza, osy siz shygharyp otyrghan «Qazaq» gazeti qanday basylym?

- «Qazaq» gazetining qanday basylym ekenin aty aityp túr, «Qazaq» - qazaqqa qyzmet etetin basylym. Gazet 1913-1918 jyldar aralyghynda shyghyp, kezinde 265 sany jaryq kórgen.

- Basylymnyng sol kezden jalghasqan tarihy izi býginde qanshalyqty jal­ghasyn tauyp otyr?

- «Júrtym» dep halyqtyng aryn arlap, zaryn zarlap, namysyn joqtaytyn azamattary gazet arqyly halyqtyng sózin sóilep, paydasyn qorghap, zararyna qarsy túryp, qarghagha kózin shoqytpasqa tyrysady. Halyqqa gazetting osynday paydaly qyzmetteri bar ekendigin biletin júrt gazetti kiyetin kiyi­mi, ishetin tamaghy, ýstindegi ýii­nen songhy kerek nәrsege sanaydy.

«Erterekte Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov «QAZAQ» gazetin ómirge әkeldi. Tәuelsizdik jyldarynda Aldan Ayymbetov «Kazahskaya pravdany» shyghardy. Jana zamanda Qoghabay Sәrsekeev búryn jabylyp qalghan «QAZAQ» gazetin qayta janghyrtty. Búl - zor elshilik júmys, qazaq baspasózi tarihyndaghy ýsh anyq, bolashaqta zertteler sayasy qújat!» - dep, akademik Salyq Zimanov baghasyn bergen jazushy Qoghabay Sәrsekeevti «Dat, taqsyrgha!» shaqyrdyq.


«QAZAQ»: keshe  jәne býgin

- Qoghabay myrza, osy siz shygharyp otyrghan «Qazaq» gazeti qanday basylym?

- «Qazaq» gazetining qanday basylym ekenin aty aityp túr, «Qazaq» - qazaqqa qyzmet etetin basylym. Gazet 1913-1918 jyldar aralyghynda shyghyp, kezinde 265 sany jaryq kórgen.

- Basylymnyng sol kezden jalghasqan tarihy izi býginde qanshalyqty jal­ghasyn tauyp otyr?

- «Júrtym» dep halyqtyng aryn arlap, zaryn zarlap, namysyn joqtaytyn azamattary gazet arqyly halyqtyng sózin sóilep, paydasyn qorghap, zararyna qarsy túryp, qarghagha kózin shoqytpasqa tyrysady. Halyqqa gazetting osynday paydaly qyzmetteri bar ekendigin biletin júrt gazetti kiyetin kiyi­mi, ishetin tamaghy, ýstindegi ýii­nen songhy kerek nәrsege sanaydy.

«Ataly júrtymyzdyn, audandy últymyzdyng aruaqty aty dep, gazetimizding esimin «QAZAQ» qoydyq, - dep jazdy gazetti tәu shygharushy arys­tarymyz. - Últ ýshin degen isting úlghangyna kýsh qosyp, kómektesip, qyzmet etu - qazaq balasyna mindet. Halyqqa qyzmet etemin desender, azamattar, tura joldyng biri - osy. Jol úzaq, ghúmyr qysqa, qoldan kelgenin ghúmyr jetkeninshe istep ketelik. Malsha ottap, asap iship, halyq ýshin qam qylmay, qaryn toyghanyna mәz bolyp, mal ólimindey ólmeyik. Millәt halin oiymyzgha alyp, qyzmet etudi moynymyzgha alyp, arnaghan bir isimiz. Qúday sәtin salsyn, «әumiyn» dep qol jayyp, «әup» dep kýsh qosyp, «Alla» dep iske kiriselik». - Sóitken «QAZAQ» býgin de osynday taza niyette 2006 jyldan óz oqushylarymen qauyshty.

- Keshegi últ arystary shygharghan «Qazaq» gazeti kezinde qaranghy qazaqtyng dalasyna sham bolyp jaghylyp edi. Al sizding basylymynyz - sol «Qazaq» gazetining jal­ghasy. Biraq býgingi júrttyng kóbi siz redaktorlyq etip otyrghan «Qazaq» gazetin bile bermeydi. Taralymy da mardymsyz. Nege?

- Súraghynnyng qaraghym, dúrys ta, búrys jeri bar. Dúrysy: últ arys­tary shygharghan «QAZAQ» gazeti kezinde qa­ranghy qazaqtyng dalasyna sham bolyp jaghylghany ras. Óitkeni «QAZAQ» gazeti sol tústa qa­zaqtyng mandayyndaghy jalghyz basylym edi. Sondyqtan jal­ghyzdyng aty - jalghyz, jalghyzdyng jary - Qúday! Shygharushylaryna nazar audarynyz: Ahmet Baytúrsynov, Mústafa Orazaev, Mirjaqyp Dulatov. Qoldaushylary: Álihan Bókeyhanov, Shәkәrim Qúdayberdi­úly, Maghjan Júmabaev, Álmú­han Ermekov, Múhamedjan Tynyshbaev, Mústafa Shoqayúly, Jaqyp Aqbayúly, Sma­ghúl Sәduaqasov, Ahmet Birimjanov, Jýsipbek Aymauytov...

Endi Múqannyng (Múhtar Áuezov) myna bir sózine nazar audaryp kóreyik:

«QAZAQ» gazetining sýtin emip ósken bir buyn osy kýnde pikir-bilim jolynda búghanasy bekip, is maydanyna shyghyp otyrsa, keyingi jas buyn Ahang salghan órnekti bilip, Ahang ashqan mektepti oqyp shyqqaly tabaldyryghyn jana attap, ishine jana kirip jatyr. Ahannyng búl istegen qyzmeti - qazaqtyng úzyn-yrgha tarihymen jalghasyp ketetin qyzmet, istegen isimen ózine ornatylghan eskertkish - mәngilik eskert­kish», - deydi. Múqang búl sózdi Ahannyng (Ahmet Baytúrsynovtyn) elu jyldyq toyyna oray, sonau 1923 jyly aitqan...

- Degenmen býgingi «QAZAQTYN» ýni bәseng ekeni ras qoy, agha?

- Mine, kezinde Múhtar Áuezov osynday sóz arnaghan gazet aragha 88 jyl salyp ómirge qayta keldi. Kelgende de, sol bayaghy Alash arystary bastaghan últ isin jalghay keldi. Kýni býginde sol joldan taymay keledi, shýkirshilik etetinimiz - «QAZAQ» eshkimning artqy aiy­­ly emes. Qazaq isinen bir sәtke de aughan joq. Últtyq mýd­dege adal, niyeti taza. Oghan ga­zet betinde shyghyp jýrgen materialdar kepildik bere alady.

Átten, dýniye, qaytersiz, gazetting taralymynyng az ekeni jasyryn sharua emes. Búl - jalpy qazaq basylymdaryna ortaq jayt. Ýlgi ýshin aitayyqshy, Qazaqstanda túratyn basqa últ, úlys óz tilderinde shyghatyn gazet-jurnaldaryn әr otbasy bolyp ýilerine órshelene jazdyryp alyp oqidy eken. Ár kәris, әr úighyr, әr dúnghan, t.t. últ ókilderining búl ýiren­shikti daghdysy kórinedi.

Al biz she? Bizde múnday úmtylushylyq joq. Últ isine yntyzarlyqpen júmyla ber­meymiz, sýlesoqtyghymyz basym, enjar bir qalyp, boyký­yez-aqpyz. Sonda qanday el boldyq?

Endi súraghynnyng ekinshi bóligine kóshsem, mәsele búl basylymgha mening redaktorlyq etkenimde túrghan joq, sol ýshin de júrt «bile ber­meydi» emes, sening oiynnyng búrysy - әri gazetti bile ber­meytinder ýshin aitayyn, mening gazetke paydamnan bas­qa ziyanym tiyip jýrgen joq. Ga­zetti bir ózim sýirep, osy uaqytqa deyin óz qarajatyma shygharyp kelem. Al múnymnyng nesi teris? Alayda taralymdy kóbeytu - basty mú­rat! Ayt, ait - el qoldasyn deyik! Gәp osynda...

 

ELBASYNA HALYQ SÝISINEDI

- Jyl basynda Múhtar Shahanov bas­taghan «Tәuelsizdikti qorghau» qozghalysy biylik úsynghan doktrina men jerdi qytaylargha jalgha beruge qarsy әreket jasaghanda, narazylyq hatqa siz de qol qoyyp ediniz. Keyin sol qújatqa qarsylyq bildirip qol qoyghan óziniz siyaqty biraz jornalshy azamattar ózderining basylymdaryna ýkimetten tender ala almay qalghanyn aityp jýr­di. Sizding sharuanyz qalay bolyp jatyr?

- Últ mәselesine býiregim búryp túratyny jasyryn emes. Tipti búl jolda ayanyp qalar qazaghyng men emen. Baylyghym - qazaqtyghym.

Álbette, әr qazaq ózin shyn qazaqpyn deytin dengeyge jetkende ghana qazaq últynyng mereyi ýstem bolady. Endeshe, neden tartynuym kerek, ózi týzu túrghan kisining kólenkesi qisyq týspeydi. El dep soqqan jýrek ornynda. Osy retten de «Tәuelsizdikti qorghau» qozghalysynyng ýndeuine qoldau bildirsem, múnym azamattyq ústanymym emes pe? Búl baghytymdy eshkim sóket kórmeuge tiyisti әri konstitusiyalyq erkimdi bildiretin ústanymym ghoy. Sonyma sham ústap týskendi әzir kezdestirmedim, olay bolugha tiyisti de emes. Onyng ýstine, men eshkimge ortaghy joq adammyn, qazy tútarym - arym men jaratqan bir Alla, sondyqtan sharuam ornynda.

- Qazaqstandyq parlament Núrsúltan Nazarbaevty «últ kóshbasshysyna» kóterip, ony eshqanday qylmystyq jәne әkimshilik iske tartpaugha kepildik beretin zang qabyldady. Endi búl zandy Nazarbaevtyng ózi bekiter bolsa, ol kýshine enip, qazaqstandyqtar «týrik­menba­shynyn» synary «elbasygha» qaryq bolatyn týri bar. Al sizding óziniz osyghan qanshalyqty qatty quanar ediniz?

- Búl súraghyna jauap bermesem, jaltardy deysin-au. Jә, parlament deputattary óz úsynystaryn aitty, tipti dauys­taryn da berip qoyghan synayly. Endi ózing aityp otyrghanday, parlament úsynghan zandy preziydentting ózi bekituge tiyis. Qol qoyady. Sondyqtan Ata Zangha enetin ózgerister әli engizilgen joq, demek zang kýshine enbegen. Osy retten kýnilgeri sóileu artyq.

Mening tanghalatynym: osy biz qyzyq júrt bop aldyq. Halqy - begin, begi - halqyn syilaudan qalyp baramyz. Basqa sharua tausylghanday, endi memleket basshysyn tónirekteytin boldyq. Jaramsaqtanu, jaghympazdyq, qulyqtyng ne bir búralang joldarymen preziydentke «Qaz­aqstannyng Enbek Eri» bol dedik, elbasynyng jetpis jyldyghyn toylaudyng jay-japsaryn aitqan bop, kýni búryn óiteyik, býiteyik dep aldyna týstik. Sodan ne óndi? Preziydent ýzildi-kesildi búl úsynystardan bas tartty. Múnysy, әriyne, kisilikke jatty, elbasynyng qarapayymdylyghyna, ústamdylyghyna halyq sýisindi.

Teginde, madaq - Allagha, tәuba - adam­­gha layyq. Elbasy orynsyz qolpashtaudyng ózine ersi kórinetinin, bedeline núq­san keltiretinin san mәrte aitty da, aityp ta jýr. Biraq sonda da tyiylu joq. Maqtau qayta ýdey týsude. Jәne týr-týri tabylady. Ózing aityp otyrghan marapat - sonyng bir týri. Áytpese Núrsúltan Nazarbaevtyng elimizde shyn mәnindegi Últ kóshbasshysy ekeni - aidan anyq. Álem moyyndaghan shyndyq osylay bolsa, ony ózimizde endi Konstitusiyamen bekitip zandastyrudy «oylastyru» kerek pe edi. Zatynda, múnday súraqtyng jauabyn kezinde dana Abay berip ketkendey. Úly hakim, qazaqtyng bas aqyny:

Senbe júrtqa, túrsa da
qansha maqtap,
Áure etedi ishine qulyq saqtap.
Ózine sen, ózindi alyp shyghar,
Enbeging men aqylyng eki jaqtap.
Ózindi sengishtikpen әure etpe,
Qúmarpaz bop maqtandy quyp ketpe.
Júrtpen birge ózindi qosa aldasyp,
Salpyldap saghym qughan
boyyna ep pe? –

deydi. Endeshe, әngimening aqyryn kýtelik. Halyq el preziydentining núrly aqyl, ústamdy minezine senedi. Tipti Elbasy búl joly da parla­mentting qos palatasy úsyn­ghan zanyna «veto» qony bek mýmkin. Bizding búlay deuimizge sebep - preziydent osy tayauda ótken «Núr Otan» partiyasynyng Sayasy kenesinde sóilegen sózinde deputattar úsynghan múnday bastamagha rizashylyghyn bildire túryp, «QR Birinshi Preziydenti turaly» zangha ózgeris engi­zetindey asyp bara jatqan qajettilikti kórip túrmaghanyn eskertti de ghoy.

- Osy orayda internet-sayttardyng birinde kommentariy jazghan bir qazaq: «ony birden nege Qúdaydyng jerdegi ókili ete salmaymyz, parlament 99 payyz qoldaydy, qazaq ýn-týnsiz qabyldaydy», - depti. Áriyne, búl pikirde ironiya, ashu-yza, dәrmensizdik bar. Degenmen osy qazaq osynday kýii ýshin kimge ashulanady?

- Súraghyng tóbeden týskendey eken... Ózing aityp otyrghan «bir qazaq» kimge ashulanuy kerek? Áriyne, ózine! Tek qana ózine!

Aytyp otyrghan internet-saytyndy kórgen de emen, oqyghan da joqpyn. Múhammed payghambarymyz: «Segiz týrli adam qiyamet kýninde Allanyng qaharyna jolyghady. Olar: ótirikshi, tәkappar, jal­ghan kishipeyilsinetinder, Alla men Rasuldyng talabyn keshiktirip shaytannyng búiryghyn tez oryndaytyndar, ótirik ant iship payda tabushylar, aryzqoy jalaqorlar, dos arasyna ot jaghushylar - kinәsiz adamgha naqaqtan jala jabushylar, ótirik sóileu - bos aiqay, әureshilik», - dep ai­typ­ty. Osynday qylyq, әre­ketter­den aulaq jýrgen adam - taza adam bolyp esepteletin kórinedi. Taza adamdardyng boyynda ashu bolmaydy eken.

 

QAZAQTYNG SYRTY - MOMYN, IShI - JALYN!

- Qazaq ýshin ótken tarihta 1932-33 jyldardaghy ashtyq, 1937 jyldardaghy repressiya, 1986 jylghy «Jeltoqsan kó­terilisi» siyaqty auyr qasiretti jyl­dar oryn alghan edi. Bizding biylik halyqtyng erik-jigerin osylaysha ezip-janshy beretin bolsa, búl biylik taghy bir dýrbelendi besiginde terbetip jatqan joq pa, agha?

- Ótken nәubetterding bәri este. Múny qazaq úmytpaydy. Ruhy joghary halyqty eshkim de ezip-janshy almaydy. Ózing algha tartqan jyldar shejiresine ýnilsek, arghy-bergi tarih betterin aqtarayyq, bәrinde de el taghdyry syngha týsken ghoy, mine, sodan sýrinbey, tózimmen ótken qa­zaq júrty - múratty halyq. Qazaqtyng syr­ty - momyn, ishi - jalyn! IYisti alystan sezetin ha­lyqpyz, tizgindi berik ústalyq. Berik el - bekem el. Osy retten de «dýr­­belenning besiginde terbeletindey» ret joq. Biylikti aitasyn, biylik óz halqynyng týndigin jelpildetuge qúmar bolugha tiyisti emes.

- Bolashaqta biylikting tútqasyn ústap, sayasatqa aralasady degen elding jastary dinge jappay bet búryp, «arabsha» din ústanushylardyng sany kýn sa­yyn kóbeyip barady. Jastardyng osynday әsire «din fanaty» boluynan qanday qater sezesiz?

- Týzu din adastyrmaydy. Bizding din - islam dini. Olay bolsa, qazaq óz dinin әspettese, osy jolda jýrse bolady. Basqa ret joq. Ár músylmannyng músylmanshyldyqty qoldauy - paryz is.

Kópdindilikti nasihattau - qater. Sosyn «Kópúltty respublikamyz» dep basqa dinderge esik ashyp qoi - beker­shilik. Qazaqstanda qazaq últy ghana bar, qalghandary - jekelegen top, úlystar. Osy retten de әr iste abay bolghan jón.

«Din fanaty» - qauipti dert. Jastarymyzdy osydan saqtandyra alsaq - útqanymyz. Asyly, memleketke din turaly tәrtipti zang kerek. Bizde, ókinishke qaray, din zany osal. Irge qymtalmasa, sanylau kóp. Yjdaghattaytyn tús - osy tús.

 

 

"JAUAP" ZYNDANNYNG TÝBINDE JATYR

- Qoghabay myrza, el men jerding iyesi qazaq degenimizben, kez kelgen jerde qazaqtyng úl-qyzdary qúldanyp jú­mys istep jýr. Qalalardaghy ýisizder, jataqhana túrghyndary - qazaqtar. Bizding últtyng bit jep, sirke sýiregen bishara kýii janynyzgha batpay ma? Osy kýiimiz qashangha deyin sozylar eken?

- Mәselening qanshagha deyin sozylaryn boljau qiyn, al qoyyp otyrghan súraghyng jangha batatyn súraq ekeni - shyndyq. Ári negizdi. Sóite túra, búl «saqaldy» súraqtyng jauabyn ózing de, men de bere almaspyz. Óitkeni búl súraqtyng jauaby tym terende, zyndannyng týbin­de jatyr. Bastauyn sonau yqylym zamannan alady. Sebebin ghasyrlar boyghy basynda erki bolmay kelgen qazaq taghdyrynan izdeu jón. Nege?

«El men jerding iyesi - qazaq», - dey­sin, qay kezde qazaq «el men jerding basybayly iyesi» bolyp edi? Býgingi tәuel­siz­dikti aitasyng ba? Búl - az merzim. Ekin­shiden: «Kez kelgen jerde qazaqtyng úl-qyzdary qúldanyp júmys istep jýr», - deysin, óitpegende qaytedi, zaman bolsa mynau - qogham qanday qogham? Memleket menshi­ginde ne qaldy, tipti ózi júmys bar ma? Al jat júrt iyelenip alghan kәsip­oryndar, zauyt, fabrika, t.t. kimning yrqynda? Áriyne, syrttyn. Syrt jarylqamaydy.

Basty baylyq deytin jer de osynday jekeshelendiru kezinde satylyp ketkenin bilesin. Ashyghyn aitayyq, bar qazaqtyng sol jekeshe­lendiru kezinde jer satyp alugha shamasy jetti me? Joq, әriyne! Mine, gәp qayda? Jeke menshik jýrgen jerde jaldanu jýredi, jaldanu degenimiz qúldanu emey, ne? Sodan keyingi «qalalardaghy ýisizder, jataqhana túrghyndary - qazaqtar» degeninning de jauaby osy tústan shyghady. Aldymen, ózimiz jalqaumyz. «Dayyn asqa - tik qasyq» bol­ghymyz keledi. Búl jaqsy ma? Jaman. Qúldyq jatqandy toridy. Sona zamangha ýnil, bizding qazaq ertede ýy salmaghan, qala túrghyzugha tyryspaghan halyq ekeni tarihtan belgili. Osynyng zardabyn endi úrpaqtary kórip otyr. Demek, atadan qalghan ýy joq, qala joq. Biraq babalar býgingi úrpaqqa bar dalasyn qaldyrghan. Keng de baytaq jaziraly jerin miras etpedi me. Tәuelsiz el úlandary endi osy en baylyqqa ózi iyelik etse - iygi.

Qazir uaqyt basqa, talap basqa. Naryq zamany eshkimdi ayamaydy. Keshegi sosializm emes mýsirkeytin. «Últtyng bit jep, sirke sýiregen bishara kýii» jangha batpas ýshin, endeshe, qazaqqa osy naryq zanyn bilmekke úmtylu kerek. Qazaqtyng úl-qyzdarynyng jalshylyqtan shyghar kýni tudy. Óz jerine ózi ie bolar kezi keldi. Basta, tәuelsizdik! Áytpese qúly bar el - bay emes, kýni bar, halyq tendigi bar júrt emes.

- Biylik pen qoghamdaghy óreskel bassyzdyqqa osy sizding әriptes­teriniz - aqyn-jazushylar birauyzdan qarsylyq tanytsa (kóshege ereuilge shyqpay-aq qoysyn), ótkir maqalalar jazyp, biy­likke talap qoysa, Jazushylar odaghynda mýshe­likte túrghan 800 qalam­gerding ýni jer-kókti jaryp keter edi. Biraq olay bolmay túrghanyna bizding auyz­birligimizding joqtyghy ghana kinәli me?

- Búl pikirine qosylu qiyn. Qazaq - auyzbirligi joq emes, ol bar halyq. Qazaq týiilmeydi, týiilse - sheshil­meytin últ. Ayt-ayt, qazaqtyng qayraty qayraqtay qatty, qaysarlyghy bolattay berik bol­ghanymen de, jýregi júmsaq júrt. Osy qasiyetin basqalar kóp paydalanady. Sodan da qazaqtyng ýlesi qazaqpen aralas­qandardyng bәrinde de bar. Endi jazushylar qauymyna oralsam, әriptesterimning ýni shyqpaydy emes, shyghady. Múhtar Shahanovqa, Smaghúl Elubaevqa qara, Ámirhan Mendeke, Sofy Smataev, Ghabbas Qabyshev, Amangeldi Kenshilikúly, t.t. qalamgerler tura sózden qashan ta­yyndy? Ábdijәmil Núrpeyisov Aral taghdyryn, Sapabek Ásipúly jer turaly tol­ghauyn jazudan sharshady ma? Joq. Esenbay Dýisenbaev, Temirhan Medetbek, Iran-Ghayyp jyrlary she, kórkemsóz jazudan Dulat Isabekov, Tólen Ábdikov, Qadirbek Segizbaev, Gerolid Beliger bir sәt qol ýzbeydi. Qabdesh Júmadilov, Múhtar Maghauinning elshildik shygharmalary nege túrady.

Búl jerde tizim tizu jón emes, onda Odaqta mýshelikte túrghandardyng bәrin qaghazgha týsirip shyghu kerek. Olay bolsa, jazushylar qarap qalyp jatqan joq, ótkir maqalalar jazudan qalamgerler kende emes. Endeshe, aghayyn, bar jýkti aqyn-jazushygha audaryp qoyyp, osylar ne der eken dep qarap otyrmay, últ sharuasyna barsha qazaq qauymy júmylsa, is ongha basady.

 

JAZUShYNYNG ENBEGI ESh

- Al jazushylyq sharuashylyqta ne janalyq bar, Qoghabay agha? Mynau qytymyr zamanda qalam-qarmaqqa ilingen dýniyeni de sóz ete ketiniz...

- Jazushylyq sharuashylyqty qoz­ghasaq, sóz úzarady. Qazaq әdebiyeti toqyraudan ada, qalamgerler aq qaghazgha adal.

Jazushylyq - taghdyr. «Jazushy bola salayyn» degenmen jazushy bolghandy kórgen eshkim joq. Al jazushynyng sharuasy óz basyna tikeley baylanysty. Jazushynyng enbegi újymdyq enbek bolmaghandyqtan, qay zamanda da jazushy taqyrypty ózi qalaghan, jýrek qalauyn jaz­ghan. Átten, dýniye, sol ózing «qytymyr zaman» dep otyrghan kezende jazushy enbegi kóp eskerile bermey jýr. Jazghanyn uaqytyly shyghara almaydy, shygharsa - oqushysyna jetpeydi, osydan da enbegi esh. Búl bir jaghy bolsa, ekinshi, jazushy jazghanyna qalamaqy almaydy. Qalamaqy - jazushy tirligining qaynar kózi. Jazushylyq sharuashylyqtaghy osy mәselege memlekettik kózqaras kerek.

Býginderi búrynghy qalyptasqan kóp jýie úmyt boldy. Atap aitqanda: jekemenshikke kóshemiz dep jýrip kitap shygharu isin qojyrattyq. Baspa, baspahanalar jeke qolgha ótti. Kitap saudasy taratyldy. Qazir memlekettik kitap dýkenderi atymen joq. Kitaphanalar jabyldy. Osylaysha ruhaniyat qúldyrady. Búghan kim jauapty, jazushy auylyndaghy bir týitkil - osy. Qalam-qarmaqqa iliner osynau sóz az aitylmaydy, alayda mәsele sheshimin tappaydy. Sonda ne kedergi? Belgisiz. Bile de almaysyz aqiqatyn.

Bir danyshpan: «Ómir - shenber», - degen eken. Shenber degeniniz dóngelek pe, endeshe, qazaq jazushylary - sol «dóngelekti» ainaludan bir tanbay jýrgen júrt.

- Qoghabay agha, «Elbasy» lauazymyn zang jýzinde bekitip almaqshy bolghan adamgha tikeley jolygha qaludyng sәti týsse, qanday «dat» aitar ediniz?

- Elbasymen jolyghudyng sәti týsse, aitar «dat» jetedi. Sonyng shetin suyrtpaqtayyn:

a) memlekettik tildi ýirenudi endi on jylgha shegerip qoydyq, Mәsimovting «búl әdisi» - qay әdis? ә) memleketimiz «Qazaqstan Respublikasy» dep atalady. Osyndaghy qazaq sózine qosylghan «stan» sózinen qashu ýshin el atauyn «Qazaqiya» deuge bolmas pa?

b) «QAZAQ» gazetining jay-japsaryn aitar edim. Sodan song kitap shygharu isi, qalamaqy jayy, merzimdi baspasóz, kitap saudasy tóniregin­degi oilarymdy ortagha salar edim. Memleket basshysynyng aldyna barghanda, memlekettik dengeydegi sóz aitylugha tiyisti...

- Ángimenizge raqmet!

Júqamyr ShÓKE,

«D»

«Obshestvennaya pozisiya»

(proekt «DAT» № 20 (57) ot 19 maya 2010 g.

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5379