ÝKIMET NEGE ORYNYN BOSATPAYDY?
Bәrimiz de adambyz. Pendemiz. Kýnine basqa neshe týrli oy keledi. Kóptegen kórinisterdi kóz aldynnan ótkizesin. Sanamnyng týkpirinen osynday qorqynyshty oilardy úmytyp, kókiregimde kýlli kórinister kýnirenip, jalanashtana bastaghan jiyrenishti, júrtqa jiyryla qarap, jyn qaqqan adamday kýbirlep, kýndelikti tirligime bettep kele jatqanmyn. Bir kezde jýikendi jýndey qylyp týtip jiberetin qalanyng jýiesiz jýitkiytin kólikterining dybysy mazamdy qashyrdy. Búrylystan búryla bergenimde, tap aldymnan valuta aiyrbastaytyn dýngirshekte AQSh-tyn kók qaghaz baghamy 180-nen 253-ke bir-aq sharyqtaghanyn kórip, ne isterimdi bilmey toqtap qaldym. Kýn úzaghyna qarapayym halyqtyn әngimesi tek dollar turaly boldy. Keshke ýige kelsem, telearnadan janalyqtardan da, sol Premier-ministr Kәrim Mәsimov komandasyn jinap alyp, dollar qúny ne ýshin qymbattap ketkenin әlemdik dengeyde múnay baghasynyng qúldyrauyna baylanysty ekenin aityp aqtaluda.
Enbekaqysy men jighan-tergeni qúnsyzdanghan halyq joghary lauazymdy sheneunikterden aqylgha qonymda jauap ala almaytynyn bilgen son, tym bolmasa, aldyn ala eskertpegen biylikke ókpeleri qara qazanday. 19 tamyz Q. Kelimbetov myrza «dollardyng qúny 200-den aspaydy degen». Óz sózinde túrmaghan tóraghagha búdan bylay eshkimde sengisi joq. 18 tamyz Elbasy Aqordada Últtyq bank tóraghasyn qabyldap, kezdesu barysynda «Q. Kelimbetov elding qarjy sektory men bank jýiesining ahualy turaly bayandady»,--dep habarlady Aqordanyng resmiy sayty. Soghan qaraghanda, Kelimbetovke Elbasy birqatar naqty tapsyrma bergen. Euraziyalyq odaqqa kirmesten búryn, tym jaqsy, qalypty jaghdayda ómir sýrip edik, Kedendik odaq, Euraziyalyq odaq әsili bizge mýldem kerek emes edi dep oilaydy kópshilik. Endi Reseyge jariyalanghan sanksiyanyng yqpaly bizge de tiyip otyr. Resey ózimen birge bizdi de qúrdymgha ala ketetinine kýmәnim kәmil. "Toqal eshki mýiiz súraymyn dep jýrip qúlaghynan aiyrylyptynyn" keri bolmasyn. Osydan bir jyl búryn jazushy Gerolid Beliger aghamyz bylay depti:
Chto takoe Kazahstan? Devyatoe mesto v miyre po ploshadi. A naseleniya—kakiyh-to 17 millionov. Sredniy megapoliys. Pry takom bogatstve govoriti ob ekonomicheskom kriziyse v nezavisimoy strane—gluposti. Eto nonsens. Eto smeshno. O kakom ekonomicheskom kriziyse mojet byti rechi? Znachiyt, kriziys v golovah praviyteley. Duhovnoy kriziys, kuliturnyi kriziys, kakoy ugodno, no toliko ne ekonomicheskiy. Ego v Kazahstane byti ne doljno. A mejdu bedstvuyt bolishe vsego iymenno kazahi. Vezde rukovodiyt kazahi, dominiruit vezde kazahi, no y vnizu bedstvuit kazahi. Vezde jutkoe vorovstvo. Te, kto naverhu, voruit bez oglyadki. A vnizu narod s rabskoy psihologiey. Tәuba-tәuba, shýkir-shýkir, bizde tynyshtyq. My jivy, segodnya sushestvuem, y hvala nebesam. Vot eto y dokonaet kazahov.
Búdan keyin ne aitugha bolady? 24-jyldan bergi biyliktin ertegisine qarapayym halyqtyn narazylyghy tuyp otyr. Almaty kóshelerine devalivasiyagha qarsy beybit sheru úiymdastyrmaqshy bolghan sayasatker Ermek Narymbaevty Almaty qalasynyng Bostandyq audanynyng ishki ister basqarmasy 15 tәulikke qamaugha aldy. Áleumettik jelilerde biylikke narazy toptyng sany kýrt artqan jәne olar da syqpyrtyp janayqayyn jazyp jatyr. "Kәrim Mәsimov bastaghan Ýkimettin qolynan týk kelmeytin bolsa, oryndaryn nege bosatyp bermeydi?" - deydi kópshilik. 24 jyldan beri halyqty júmyspen qamtamasyz etetin tetikter qarastyrylmaghan, elimizde deni dúrys júmys isteytin birde-bir zavod ne fabrika salynghan joq. Halyqqa óz kýnindi ózin kór degennen әri aspady. Atqarushy biylikke ýsh ret taghayyndalghan Kәrim Mәsimov pen ministrler BAQ-ta keude soghyp aiqaylaghandarymen qalyng búqara halyqtyng ortasyna kelip, jergilikti jerlerdegi jaghdaydy óz kózderimen kórmeydi әri kórgisi kelmeydi. Yaghni, elding әleumettik-túrmystyq dengeyinin qanday ekeninen beyhabar. 24-jyldan beri Parlament deputattary nemese senatory shalghaydaghy auyldargha baryp, tym bolmasa, «әi, tirimisinder?» dep súramaghan. Mysaly, Manghystau oblysynyng bir auylyna «bәlenbay» deputat nemese kóp maqtaytyn Assambleya mýshelerining bireui kelip dәret syndyryp ketipti degendi estigenimiz joq! Olar әri ketse, audan ortalyghyna kelip, mәdeniyet ýiine arnayy jinalghan túraqty kórermenderge jolyghyp, әn-kýiin tyndap, etin jep qymyzyn iship, «bәri jaqsy» dep ynyrana sóilep tayyp túrady. Múny Elbasymyz talay qaytalap aitqan. Biraq, ózgeris esh bayqalmaydy.
Juyrda, Parlament deputaty, General-mayor Abay Tasbolatov aghamyzdy kórip qalyp: --Assalaumaghalaykum, Ábeke, qalynyz qalay?—desem, ol kisi «Elbasynyng arqasynda» dep jauap berdi. Qazirgi zamannyng generaly, bayaghy zamannyng batyrylary siyaqty arystanday aibatty, jolbarystay qayratty bolmas pa edi... Ashy bolsa da shyndyq—biz olargha qaraghanda jaltaqpyz, kóp orystanyp kettik. Jalpy, bodandyqta kóp bolghan el jaltaq, tayghaq, kóngish bolatynyn italiyandyq ghúlama Nikkolo Makiavelly aitqan eken. Sonyng naqty kórinisi shyghar, qazir bizding elden iymenshek, óz mәdeniyetine bóten kózben qaraytyn salghyrt jandar tudy. Bizding aramyzda ondaylar tolyp jýr. Úlanghayyr Qazaqstannyng ishinde atqarylyp jatqan bolmashy isterding bәri (tauyq kýrke salyp berse de) Preziydent Nazarbaevtyng atymen baylanystyryp jatady. Búl Preziydentti maqtau emes, qayta onyng ataq-abyroyyna núqsan keltiru dep týsingen jón.
Parlament deputaty Kamal Búrhanov myrza: «Bizde bir jylda Jogharghy oqu oryndarynan halyqaralyq qatynastar mamandyghy boyynsha 5000 týlek diplom alyp shyghady. Qazaqstan Respublikasynyng Syrtqy ister ministrligi en kóp degende 10 týlekti júmysqa ala alady. Al qalghan 4990 týlekting qayda baryp jatqany bir Allagha ayan» dedi. Búghan Parlament deputaty Svetlana Romanovkayanyng «U nas bez otkata nichego ne reshaetsya» degen sózin qosynyz. Ýnemi esesi ketip jýrgen qazaghyma kim arasha týsetinin, oilanbay-aq otqa týsip ketetin qaysar túlghalargha zәrumiz. Ókinishke qaray, 200 jylgha jaqyn Reseyding otarlauynda bolghan, qúldyqtyng qyl búrauynda jýrip tabighy qaysarlyghynan, tua bitken adamy ústanymynan aiyrylghan, ar-namysy ortayghan halqymyzdyng jaghympazdyghy, jaltaqtyghy, jaramsaqtyghy әldeqayda ósip ketken. Qazaq halqynyng ruhany jútandanuynyng sebep-saldary san aluan. Bazar jyrau kezinde «Baysaldy el bayqausyz qate jibermes», - dep jyrlaghan edi.
Qanyrap qalghan auyldardan tym-tyraqay kóship ketushilerding bir-birimen aghayyndyq, tuystyq ara-qatynastary byrt-byrt ýzilude. Auyldardan jýzdep, myndap jel qualaghan qanbaqtay basy aughan jaqqa qanghyryp, әsirese, jastar qalalargha kelip orystanyp jatqanymen eshkimning sharuasy joq. Áke úlymen, sheshe qyzymen oryssha sóilesedi, sony mәrtebe sanaydy. IYilip sәlem salatyn kelin tappaysyn. Bayaghyday «ýlkenge qúrmet, kishige izet» degen úghymdar dalada qaldy. Sәbiydi bóleytin besikter mal qorada ilinip túr, tanysyn ne tanymasyn «nan auyz tiy» dep nan úsynatyn qyz-kelinshekter joqtyng qasy. "Áldiy-әldi" bópeshim, deuding ornyna "bang-bang" deytin boldy. Atasynyn teri singen omyrauyn iyiskep jatyp úiyqtap ketetin nemere qalmady. Onyng ýstine auyl mektepteri birinen song biri jabyluda. Biyl Qaraghandy oblysyn su basqanda da, Aqtóbe oblysyndaghy aqbókender, Ontýstik Qazaqstan oblysynda belgisiz aurudan maldar, Jambyl oblysynda Zengi baba túqymy siyrlary jappay qyrylghanda da, jergilikti әkim-qaralar qarapayym halyqty aiyptady. «Júmylghangha júdyryq» - demekshi, onyng ýstine tengenin qúnsyzdanuy búqaranyng qabyrghasyn qayystyryp barady. Bayaghy zamannyng tar kezinde, ómirden qajyghan, dýniyeden týnilgen kolhozshy qazaq әieli arbagha jekken ógizi jýrmese de, búzauy ashtan ólgen siyrynan sýt shyqpasa da, eng ayaghy, oshaqtaghy oty janbay, byqsysa da Qúdaydy qarghaytyn, qarsylyqtan tughan sharasyz beypildik. Qazirgi tanda, kinәli dep bilmeytin, eshkim de Qúdaydy auzyna almaydy.
Ózining soryn, ýkimetting zoryn, kórshining baylyghyn, kóshening laylyghyn, bazardyng narqyn, zamannyng qalpyn—bir sózben qayyratyn bolsaq, jalghannyng bar tauqymetin qazaqtan kóredi. Tirshilik bolghan son, әrneden qauip, әrneden qater bar. Onyng bәri—әdepki, tabighy jaghday. Múnday kiltipan tәuelsizdik tuyn kótergenine 24 jyl ótse daghy, kez kelgen ornyqty, quatty eldin basynda boluy yqtimal. Al bizdegi jaghday—mýlde shetin qúbylys. Tengenin qúnsyzdanghanyna biylikte otyrghan sheneunikterding múrty da qisaymaydy, qashanda zardap shegetin qarapayym halyq. Halyqty iýgingi biylik «Otyrsa opaq, túrsa sopaq» etip kórsetkisi keledi. «Kónil kiri aitsa ketedi» degenning kýiin keshtim. Shyryldaghan shyndyqtyng betin ashsam, arym tazalar, kónilim ornyna týser dep oilaymyn.
Júmamúrat Shәmshi,
Tariyh ghylymdarynyn kandidaty
Abai.kz