Tengening jasy biyl, 15 qarashada 22-ge tolmaq. Últtyq valutamyz osy ghúmyrynda toqtausyz qúnsyzdanyp keledi. 1992 jyldyng 27 tamyzy kýni Últtyq bank tenge kupurasynyng ýlgilerin bekitti. Osydan 23 jyl ótkende tengening qúny bir dollargha 255.26 tenge (Últtyq bankting 21 tamyzgha arnalghan baghamy) bolady dep kim oilaghan? Áytpese, alghash ainalymgha kirgen kýni tengeniz 1 dollar 4,75 tenge qúnyndaghy kóp-kórim kýshi bar valuta edi. Sol zamannan beri Qazaqstan damymady emes, aitarlyqtay damydy. Múnay ondy-soldy satylyp, meylinshe altyn qazyldy. Quatty «elu eldi» kiyip jaryp, myqty degen otyz elge qaray úmtyldyq. Biraq, ózimiz úmtyla berippiz. Tengemizdi týk eskermeppiz. Aqyr sonynda púshayman kýige biraq týstik.

Keshe, QR ýkimeti tengening erkin ainalymyna ótu turaly sheshimin jariya etti. Qazaqstan premier-ministri Kәrim Mәsimov osynday sheshimdi jariyalay otyryp,  ýkimet pen Últtyq bank qabyldap jatqan sharalar elde defolit boluyna jol bermeydi dep mәlimdedi. Osynday jaghdayda, Últtyq bank basshysy Qayrat Kelimbetov keshegi bir sózinde, tenge kursyn qoldan ósiruding artta qalghanyn aityp, inflyasiyalyq targetirovka kursyna ótkennen keyin halyq valutanyng jedel ósuinen qauiptenbey uayymsyz úiyqtauyna bolady dep habarlady.

Sonday-aq, ol "belgisizdik dәuiri" artta qalghanyn atap ótti. Jana valutalyq sayasattyng maqsaty transparenttilik pen aiqyndyq. "Key bankter keshe joghary baghamdar qoyyp tastady, múnyng bәri ótken dәuirden. Qazir búl belgisizdik dәuiri artta – endi bәri aiqyn, týsinikti jýredi jәne valutalyq spekulyasiya artta qaluy kerek. Biz múny inflyasiyalyq targetirovkagha ótken barlyq elderden kórdik, mysaly Polisha men Resey osy jaghdaygha ótken song ekonomika aitarlyqtay dollarlyqtan qútyldy. Dedollarizasiya – búl orta merzimdi maqsat, biz oghan dengey dengeymen kelemiz", - dedi Últtyq bank basshysy. Sonymen qatar bas bankir «ekonomikalyq jaghdaydyng nasharlauyna qaramastan QR Ýkimeti QR Últtyq qorynan qosymsha qarjy bóludi josparlap otyrghan joq, óitkeni Últtyq qordaghy qarjy әli kerek bolady» dedi.

Osy jerdegi dollarsyzdandyru sózine mәn bereyik. Astanada, keshe ótken brifingte Mәsimov te qazir ekonomikany dollarsyzdandyru men nesiyeni tengemen beru sayasatyna basymdyq beriletinin aitty. Jalpy Mәsimov búl sózdi byltyr da aitqan. Resey rubly qúldyray bastaghan 2014 jyly Kәrim Mәsimov «qarjy jýiesindegi dollarsyzdandyrudy qamtamasyz etuge tiyispiz» dep mәlimdegen bolatyn. Memleket basshysy da byltyrghy jyldyng 3 sәuirinde «Birinshisi - qoljetimdi tenge naryghyn damytu ýshin yntalandyru paketin әzirleu. Yaghni, qarjy sektoryn dollarsyzdandyrudy jәne Birynghay jinaqtaushy zeynetaqy qorynyng aktiyvi sekildi ishki investisiya kózderin iske qosudy mindettep, Últtyq bankke Ýkimetpen birlesip, 1 mausymgha deyin qor aktivterin investisiyalau strategiyasyn әzirleu qajet» ekenin tapsyrghan bolatyn.

Byltyrghy Astana ekonomikalyq forumynda da Elbasy «Álem bir ghana valuta – dollargha tәueldi. Barlyq jerdi dollar jaulap aldy. Osy aqsha AQSh ekonomikasyn «asyrap» otyr. Barlyq qarjylyq operasiyalar, Niu-York arqyly jýrgiziledi», - dey kele jetpis jyl boyy myzghymay kele jatqan әlemdik qarjy jýiesin ózgertuding qajettigin algha tartqan. Alayda sarapshylar AQSh dollarynyng әlem naryghynda әli de ondaghan jyldar boyy ýstemdik jýrgize beretinin aitady. Mәselen, Garvard uniyversiytetining ekonomika professory Richard Kuper dollardyng bolashaghy әli de berik ekenin algha tartyp, onyng әlemde keninen paydalanylatynyn, tranzaksiya naryghy da orasan zor ekenin aitady. «Aghylshyn tilin paydalana otyryp men ol tilding әlemning barlyq derlik elderine keninen taralghanyn kórip otyrmyn. Kóp jaghdayda búl masqara til bolghanyna qaramay, biz memleket aralyghynda tildesu ýshin ony bәribir tandaymyz. Men AQSh dollary turaly da dәl osy sekildi oidamyn», – deydi ol.

«Dedollarizasiya», yaghny dollarsyzdandyru degen ne? Qarjygerler tilimen aitqanda, dollarsyzdandyru – búl qanday da bir elding memlekettik organdary nemese ortalyq bankining el aumaghynda sheteldik valutanyng tólem qarajaty retinde endey týsuine qarsy jýieli sharalar isi. Qarapayym tilmen aitsaq – ekonomikany dollardan alystatyp, últtyq valutagha basymdyq beru. Sarapshylar keyingi jyldary múnday jaghdaydy keshegi KSRO qúramyndaghy respublikalardyng «bas auruy» retinde qaray bastaghan. Alayda, shyndyghyna kelgende, songhy jyldary dollargha qarsylyq postkenestik kenistikte ghana emes, Euro aimaqqa ainalghan Europa elderinde, shapshang damudyng ýlgisin kórsetken Qytayda, Aziyanyng damyghan hәm damushy elderinde de bar. Bylaysha aitqanda, ekonomikasyn, qarjy jýiesin syrtqy faktorlardan qorghaugha kóshken memleketterding birazy qazirgi tanda dollarsyzdandyru sharasyn qaperge ala bastaghan. Qytay osy ailagha jýginip jaqynda ghana aqshasyn 1,9 payyzgha qúnsyzdandyrdy. Ekonomister búl Qytay ekonomikasy ýshin tiyimdi ekenin aituda. Sebebi Qytay kóptegen elderge óz valutasy yuanimen tauar eksporttaydy.  Mәselen, byltyrlary Fransiya Qytaymen aradaghy sauda operasiyalaryn dollardan tys, yaghni, evromen ne bolmasa yuanimen aiyrysugha niyetti ekenin mәlimdegen. Fransiya Qytaymen sauda operasiyalaryn dollarsyzdandyrugha hәm yuanige basymdyq beruge niyettengen bir ghana memleket emes. Sarapshylar Germaniyanyn, Reseydin, Iran, Venesuela, Argentina, Braziliya elderining de osy kózqarasqa ortaq ekenin aitady.

Shyndyghynda, dollargha qarsy ústanym Europanyng ózinde de biraz jyldar boyy jýrip keledi. 2000 jyly evronyng dýniyege kelui AQSh dollarynyng mәrtebesin mayystyrugha jasalghan alghashqy qadam bolghany anyq. Europa elderining dollarsyzdanu ústanymy әsirese әlemdik ekonomika derjavasyna úmtylatyn Qytay ýshin ondy baghyt.

Sarapshylardyng pikirine sýiensek, 1973 jyly órbigen arab-izraili soghysy barysynda AQSh qysym kórsetu arqyly arab elderin múnaydy tek dollargha ghana satugha kóndirgen eken. Mine, sol uaqyttan beri múnaydyng barreli tek dollarmen esepteledi. Osynyng arqasynda múnaydyng bәrine kerektigi sekildi, dollar da bәrine qajet bolatyn dengeyin nyghayta týsken. 

Bnews.kz-ting byltyrghy aqparattarynyng birinde mynaday derek keltiriledi: Mәlimetterge sýiensek, әlemning 29 eli Aspan asty elimen sauda-sattyqta yuanige kóshuge kelisipti jәne búl kórsetkish jyl sayyn keneyip keletini de jasyryn emes. Sonyng ishinde «shyghys ýshbúryshy» dep atalatyn – Ontýstik Koreya, Japoniya men Qytayda halyqaralyq dengeydegi sauda sattyq shapshang órshy týsip, songhy uaqytta Batys Europanyng dengeyine de jetken.

Qazaqtyng múnayy dollargha satylady. Ekonomikamyzdyng 40 payyzy dollargha tәueldi ekendigi de osydan bolsa kerek. Al este bolsa, 2011 jyly Qazaqstan men Qytay arasyndaghay alys-beristing esebinde dollardyng ýlesin azaytu qadamdary bolghan. Sol jyly Qazaqstan men Qytaydyng ortalyq bankteri valutalyq svop-operasiyalar jasaugha uaghdalasqan eken. Alayda, әzirge odan kórneu nәtiyje joq.

Byltyr, 2015-2017 jyldargha arnalghan resupblikalyq budjet jobasyn talqylau barysynda Ýkimet basshysy Kәrim Mәsimov: «Álbette, Ýkimetting kómegimen Últtyq bank dollarsyzdandyruda ýlken júmystar atqardy. Endigi kýni aldaghy uaqytta ekonomikany dollardan tәuelsiz etu boyynsha keshendi mәseleler sheshimin tabuy shart. Sonyng ishinde eng manyzdysy – búl últtyq banktik jýieni últtyq valutamen – tengede qarjylandyrudy qamtamasyz etu. Eger qorlandyru últtyq valutada jýzege asatyn bolsa, onda nesiyelendiru de últtyq valutada jýrgizilui tiyis. Al búl jýzege assa, dollar baghamynyng qúbyluy qanday da bir mәseleni sheshu barysynda sonshalyqty әser etpeytin bolady», - degen edi. 

Qazaqstandaghy qaltalylardyng kóbi aqshasyn bankterde dollar men euromen saqtaydy degen derek bar. Oghan senuge negiz joq emes. Nege deseniz, elimizde qazirge deyin jyljymaytyn mýlikter men kólik saudasy dollar arqyly jýredi. Tipti tengemen jalaqy alyp, tengemen salyq tóleytinderding ózderi aqshasyn oisha dollargha shaghyp, esep jýrgizip jatady. Ony aitasyz, Últtyq qordaghy qarjy da dollarmen esepteledi.

Últtyq bank basshysy Qayrat Kelimbetov dollarsyzdandyrugha qatysty dollarmen ghana esepteytinderding sanasyn ózgertu kerektigin aityp, birde bylay degen eken: «Shartty birlik» degen úghym bar ghoy, endeshe, sol shartty birlik shartty tabystar ghana әkeledi, sondyqtan da bizge eng birinshi kezekte osy shartty birlikterden arylu kerek».  IYә, keshe ghana tenge qúnsyzdanyp, bәrimiz baybalam saldyq. Ýkimetti otstavkagha sýirep, Mәsimovti tilding ótkir kezdigine týiredik. Qazba baylyqtargha sýienbese de ekonomikasy aldynghy oryndardyng birinen oryn alatyn Týrkiyada da qazir krizis bolyp, songhy bir jyl ishinde týrik lirasy 35 payyzgha juyq dengeyde qúnsyzdandy. Biraq oghan  moyyp, shoshyp, ruhy týsip jýrgen týrikter az. Olar ylghy da «Biz 60 mәrte qúlap, qayta kóterilip әbden shynyqqan elmiz, ýirenshikti nәrse» dep kýledi. Sebebi Týrkiyada ishki sauda tolyqtay Týrik lirasymen jýredi. Tek turistik aimaqtar ghana dollar nemese euro arqyly qyzmet kórsetedi. Onyng ózin paydasyna jaratyp jatady. Shyndyghynda Týrkiyanyng 92 jyldyq tarihynda 15 ret ýlken daghdarys oryn aldy. Bir mysal, 1980 jylghy múnay baghasynyng birneshe ese artuynan Týrkiyada aqsha 48,6 payyz qúnsyzdandy. Biraq, týrikter liragha basymdylyq beru arqyly búnday, búdan da zor qiyndyqtardan shygha bildi.

Bizge endigi qalghany dәtke quat aityp, tengening qoldanysyn úlghaytu. Búnday әreketten auzymyzdan aq may aghyp, shylqa bayyp ketpespiz, biraq (ýkimet pen keybir ekonomist sarapshylardyng pikirine sýiensek), qazirgi jaghdayda ekonomikany qútqarudyng ýlken bir baghyty dollarsyzdana týsu degenge sayady. Ony jýzege asyratyn ýkimet qana emes, halyq. Dollarmen emes, tengemen sauda jasau siz ben bizding qolymyzda.

Núrghaly NÚRTAY

Abai.kz