Senbi, 23 Qarasha 2024
Alashorda 5399 0 pikir 20 Tamyz, 2015 saghat 08:46

BIZ OSY NE BITIRIP JÝRMIZ?

QR Preziydenti syilyghynyng laureaty, Memlekettik «Daryn» jastar syilyghy men Qazaqstan Jastar Odaghy syilyghynyng iyegeri, QR Mәdeniyet qayratkeri, filosofiya ghylymdarynyng kandidaty, jurnalist Bolatbek Tólepbergenning jana kitaby osylay atalady.

Mәdeniyet jәne sport ministrligining «Ádebiyetting әleumettik manyzdy týrlerin basyp shygharu» baghdarlamasy boyynsha jaryq kórgen kitapty «Sózdik-Slovari» baspasy «Daryn» memlekettik jastar syilyghynyng laureattary» seriyasy boyynsha eki myng danamen oqyrmangha úsynyp otyr.

Avtordyng “Biz osy ne bitirip jýrmiz?” atty publisistikalyq enbegi últymyzdyng keshegisi men býgingisine arnalghan. Atap aitqanda, Alash qayratkerlerining el tarihyndaghy alatyn orny men tәuelsizdik tolghauy – qazirgi әleumettik bolmys pen sanadaghy últtyq iydeya araqatynasyn zerdelegen. Sonymen qatar, qazaqtyng ortaq qúndylyq bastauyn jasau jәne jas úrpaq boyyna otansýigishtikti siniru mәseleleri atalghan enbekte jan-jaqty kórinis tapqan.

Eldi damudyng sapaly jana dengeyine shygharatyn basymdyqtar men últtyq iydeyany izdestiru mәselesi, sonymen qatar, qazirgi uaqytta úzaq merzimdik últtyq iydeologiyany aiqyndaudyng qajettiligi atalghan enbekte layyqty túrghyda taldanghan. Avtordyng tili jatyq, oiy týsinikti, qalamgerlik qarymy aishyqty.

      «Alash qozghalysynan tәuelsizdikke deyin» atty birinshi bólimde últ pen últshyldyq, últtyq sana men últtyq biregeylik jәne ony qozghaytyn intellektualdyq elitanyng ruhany jәne әleumettik qyzmetterin saraptau negizinde HH ghasyrdyng basynda zaman talabyna say sapalyq túrghydan jetilgen jәne óz evolusiyasynyng jana satysyna kóterilgen qazaqtyng últtyq iydeyasy - Alash iydeyasy jәne qozghalysy baghamdalady.

      Avtor Alash iydeyasy turaly payymdaryn, yaghny qazaq elining últtyq múrat-mýddesin qorghau jolynda ómirge kelgen qoghamdyq-sayasy qúbylysqa baylanysty óz tújyrymdaryn oqyrman nazaryna úsynady. Alash iydeyasy tarazylana otyryp, HH ghasyrdyng týrli kezenderindegi últ-azattyq qozghalystar arasyndaghy  ózara  logikalyq  baylanys útymdy bayandalghan. Avtor Alash iydeyasy ýshin kýresti kenestik biylik jaghdayynda jalghastyrghan qoghamdyq úiymdar men jeke azamattardyng qyzmetin naqty qújattyq materialdar arqyly bergen. Sonday-aq, tәuelsizdikten keyingi qazaq jastarynyng sayasiy-әleumettik jaghdayy da taldanghan. Alash iydeyasyna qyzyghushylyq tanytqan barsha oqyrman, jastar jәne joghary oqu oryndarynyng studentteri búl bólimnen birshama maghlúmattar tabary anyq.

          «Jasampaz iydeyanyng jalghasy» atty ekinshi bólimdegi publisistikalyq tolghaulargha últtyq mәseleler, tarihy aqtandaqtar jәne demokratiya prinsipteri arqau bolghan. Óz avtorlyghymen jәne qúrastyruymen jiyrmagha juyq tarihi-aghartushylyq baghyttaghy kitaptardy jaryqqa shygharghan avtordyng búl enbegi kósemsóz janyrynda jazylghan dýniyeler.  Atalghan bólimnen – Elim dep soqqan jýrekterding lýpilin, zayyrly memleketting ótkeni men býginin, bolashaghyn, tarihy men shejiresin, tili men dilin, azattyghy men erkindigin, halyqtyng birligi men tәuelsizdikting túghyryn anghararynyz anyq.

     Sonymen qatar, avtor jahandanu jaghdayynda ziyatkerlik últ qalyptastyrudyn, bәsekege qabiletti qauym tәrbiyeleudin, aldynghy qatarly elu elding qataryna qosyludyng bastauy retinde qazaq halqynyng ruhany múrasyn terendete zerttep, onyng qúndy ruhany mol baylyghyn jastar arasynda nasihattau, býgingi ashyqtyq pen mәdeny pluralizm ayasynda basqa mәdeniyetter men órkeniyetterge jetkize bilu – últtyq iydeyanyng ýilesimdi qalyptasuy barysyndaghy ontayly jәne kelesheginen ýmit kýttiretin әreket ekendigin atalghan bólimde tarazylaydy.  

      «Ángimeler» atty ýshinshi bólim publisist-qalamger, ghalym-zertteushi Bolatbek Tólepbergendi jazushylyq qyrynan tanyta týsedi. Búl bólimde avtordyng әr jyldary jazghan, eshqanday kitaptargha, jinaqtargha enbegen prozalyq shygharmalary, yaghny әngimeleri engizilgen.

     Búl bólimdegi keyipkerlerin de janynday jaqsy kórip, әsem tabighatty әserli etip surettegen, últjandylyq pen eljandylyqty eljirey otyryp nasihattaghan. Jýregi halqym dep soqqan qarlyghash kónil qalamger qasiyetti dәstýrlerimizdi janghyrta, nәrlendire týsken.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1469
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5406