Jeksenbi, 14 Shilde 2024
Adasqandar 9126 0 pikir 24 Shilde, 2015 saghat 16:32

TALDYQORGhANDA BIR TOP ShAL ALASh ERINING ESIMIN ÓShIRMEK

Orynborda shyqqan “Qazaq” gazeti avtorlarynyng biri Bilәl Sýleev jәne otbasy

Bylay qaraghan adamgha bolmashy, ishki mәsele siyaqty bolyp kóringenimen, qala kósheleri men auyldyq aumaqtaghy nysan ataularyna qatysty sóz qozghaghanda abay boluymyz kerek siyaqty. Ásirese búl júrttyng sanasyna sinip, tarihy jazbalargha kirigip ketken bayyrghy ataulargha qatysty bolsa eki shoqyp, bir qaraghan jón. Biraq, Taldyqorghan qalasynyng aqsaqaldary basqasha oilaytynday…

Negizi qay ónirde bolsyn, jer-su, aumaq, kóshe ataularyna qatysty mәsele ushyghyp túr. Ortalyq pen soltýstik aimaq, Shyghys oblystardaghy onomastikalyq problemany san qyrynan sipattap beruge bolady. Al, jeri de, eli de qazaqylyqtan irge bólmegen Jetisu ólkesinde jer-su ataulary bir togha, últtyq tanym men memlekettik talapqa say siyaqty edi… Ókinishtisi, osy ólkede de ishki ataulardy, әsirese qala men auyl kóshelerining ataularyn ong jambasyna say etip ózgertudi kókseytinder kóbeyip keledi. Mәselen, jaqynda Taldyqorghan qalasyna qarasty Erkin auylynyng bir top aqsaqaly jergilikti biylik ókiline salmaqty ótinish aityp kelipti. Osy auyldyq okrugtegi ardagerler kenesining mýsheleri Erkin auylyndaghy Bilәl Sýleev atyndaghy ortalyq kóshening atyn auystyrudy talap etip otyr eken.

Búl turaly aimaqtaghy erkin oily «Alatau» gazetinde jaryq kórgen «Sýleevke shýilikkender…» atty maqalada egjey tegjeyli bayandalady. Maqala avtory Jemisbek Tolymbekov erkindik aqsaqaldardyng bastamasynyng astarynan traybalistik saryn izdeydi. Tolymbekov myrza «Izbasqanov Tortay bastaghan ardagerler Erkin auylyndaghy Bilәl Sýleev atyndaghy kóshege Jalayyr ruynyng Qoshqar tarmaghynan taraytyn Esberli nemese Espembet atalardyng esimin beru turaly bastama kóterip jatyr. Ondaghy uәjderi «Bilәl Sýleevti búl aumaqta eshkim bilmeydi. Al, atalarymyz osy ónirdi nayza úshymen qorghaghan» degen sayady eken…» dep jaza kele, Bilәl Sýleevting últ, qogham aldyndaghy enbegin termelep, qayratkerding beynesin somdaugha kýsh salady. (Maqalanyng tolyq núsqasy: «Alatau» gazeti, № 30, 24.07.2015. 13-bet).

Qadyrghaly Jalairiy

Al, búl mәsele boyynsha jurnalistik súrau salghan redaksiya qyzmetkerine әlgi Erkin auyldyq okrugi túrghyn-ýy kommunaldyq sharuashylyghy bólimining bas mamany Madiyar Núrahmetov bylay dep jauap bergen eken: «2016 jyldyng 1-qantaryna deyin marotoriy jariyalanghan, eshqanday kóshe ataulary ózgermeydi. Onomastikalyq ózgertulerdi qazir jergilikti jer emes, respublikalyq komissiya qaraydy. Myna mәselege kelsek, auyl aqsaqaldary kelip, Jalayyr atadan taraytyn keyingi úrpaqtarynyng atyn bersek degen úsynys jasaghan. Ol kisilerding ataghan esimderinde Otan soghysyna qatysqan, qaytys bolghanyna 5 jyl tolmaghan adamnyng da esimi boldy. Sol sebepti, biz ol kisilerge qaytys bolghanyna 5 jyl tolmaghan esimge kóshe atauyn beruge bolmaytynyn aityp týsindirgenbiz. Ol kisiler Qadyrghaly by Jalayyrdyng aty keyingi úrpaqtargha ónege bolsyn, úmytyp qalmasyn degen maqsatty algha tartty…». Bas mamannyng búl jauabynan úqqanymyz, jergilikti ardagerlerding Bilәl Sýleevting atyn auystyrugha bilek sybana kiriskendigi anyq eken…

Ras, el ishindegi eleuli esimderdi dәripteu kerek. Biraq ol búghan deyin qalyptasqan dәstýrdi búza otyryp jasalmauy kerek shyghar. Dey kelgende biz búl bastamanyng artynan shynymen rulyq sanadan aryla almaghan toptyng beynesin angharghandaymyz. Iya, tarihy sauatsyzdyq pen Tәuelsiz elimizding últtyq múrattaryn tolyq týsinbeushilik te boluy yqtimal… Al, eger  traybalizmning taldyqorghandyq týri bolsa she? Onda búl aqiqatynda qauipti qúbylys retinde baghalanyp, layyqty baghasyn aluy tiyis qoy!

Aytpaqshy, dәl osy jetisulyq ardagerler oblys aumaghyndaghy Úighyr audanynyng tarihy atauyna qatysty at tóbelindey yntaly toptyng jii kóteretin mәselesinen ýnemi qalys qalugha tyrysady…

Al, Qadyrghaly by Jalayyr men Bilәl Sýleevti «qaghystyru»  kimge qajet bolyp otyrghandyghy aldaghy kýnderi tolyq aiqyndalady dep senemiz!

 

Jetysunews.kz

(Týpnúsqadaghy taqyryp: 

Qadyrghaly by men Bilәl Sýleevti «qaghystyru» kimge qajet?)

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1197
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1870
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1923