Júma, 19 Shilde 2024
Dabyl 7109 0 pikir 22 Shilde, 2015 saghat 16:43

JEMQORLAR «HALYQ JAUY» ATANSYN

 «Qaharman úrpaq» qoghamdyq qorynyng preziydenti, Aughanstan soghysy ardagerleri qauymdastyghy tóraghasynyng orynbasary Qayrat Elubaev jemqorlargha qatysty ústanymdar qatang boluy kerek dep esepteydi.

«Ádiletsizdikke, ótirikke, jalqaulyqqa, sýrensiz qylyqtar men әreketterge, últshyldyqqa jәne nәsilshildikke tózimsizdik qasiyetterin jas buyngha ýiretuimiz kerek. Jemqorlar men paraqorlargha qyrghiy-qabaq tanytugha shaqyramyz. Eger memlekettik sheneunik para alyp jatqan jerinen ústalsa, jemqorlyghy sotpen dәleldense, memleketting bedeline núqsan keltirse, onda ony - halyq jauy atauymyz shart. Árbir adam ózine bergen mindetke jauapkershilik tanytuy tiyis. Jemqor - aqyl parasaty kem әri óz janyn satqan adam», - dedi ol býgin Ortalyq kommunikasiyalar qyzmetinde ótkizgen baspasóz mәslihatynda.

«Jeke mәdeniyetindi jәne bilimindi shyndau arqyly, adaldyqqa, shyndyqqa, erlik pen batyldyqqa talpynu, әrdayym bilim aghartu - patriottyq sezimderding pәktigi men kendigin týisinuge bolady, Otan ýshin jasap jatqan isterinning manyzdylyghyn úghynasyn», - dep atap ótken ol, patriotizmning negizi - Otangha degen sýiispenshilik, kez kelgen uaqytta oghan janyn pida etuge dayar bolu, ishki ruhany jәne denening saulyghy dep esepteydi.

Esterinizge salatyn bolsaq, Álem elderining jemqorlyq jaghdayyn saralaghan halyqaralyq Transparency International úiymy esebi boyynsha: 2012 jyly jemqorlyghy az elder  tizimde 133-orynda iyelengen Qazaqstan, 2013 jyly 140-oryngha taban tiregen. Búl úiymnyng elderdegi jemqorlyq jaghdayyn anyqtau tәrtibi boyynsha, Úiym sarapshylary memlekettik esepterge jýginedi, memleketting jalpy sayasatyna qaraydy. Sarapshylar Álemdik ekonomikalyq  forum, Freedom House, The Economist Intelligence Unit jәne taghy da basqa úiymdardyng derekterin qoldanady. Qazaqstannyng memlekettik sektorynyng esep beru mәselesinde jabyqtyghy, memlekettik instituttardyng tiyimsiz júmys isteui jemqorlyqqa qatysty indekske de keri әser etedi.  Qazaqstan - Úiymnyn әlemdegi 2014 jylghy jemqorlyq dengeyi jayly esebinde 2013 jylghy 140-ornynan ilgerilep, 180 elding arasynda 126-oryndy iyelengen.

Qazaqstanda kýn sayyn bolyp jatatyn jemqorlyq faktilerin aitpaghanda, iri kólemde para alatyn shendilerding ózinde esep joq. Aytar bolsaq, 2008 jyly sәuirde elden ketken Tótenshe jaghdaylar eks-ministri, Almatynyng eks-әkimi V.Hra­punov  Shveysariyadaghy eng bay adamdardyng qataryna kirdi. Onyng elden әketken aqshasynyng naqty sany joq. Mәlimet­terge qaraghanda, 2003-2007 jyldar ara­­lyghynda Hrapunovtar otbasy Shvey­­sariyadaghy jәne offshorlyq ai­maqtaghy sheteldik shottaryna 48 million dol­lar­dyng jәne 7,7 million euronyng qarjy­syn audarghan. Shveysariyanyng Bilanz jurnaly Hrapunovty 300-400(shamamen $380 mln) million shveysar frank aqshasy bar dep jazghan. Al, Hrapunovtyng úly Iliyasqa qyzy Mәdinany bergen qúdasy Ábilәzov Tek Qazaqstannan ghana 7 jarym milliard dollar jymqyryp ketti dep aiyptalady. Búlardan tys, qúryqtalyp, nemese syrttay aiyptalyp jatqan esimder arasynda tómendegi kisiler bar:

Bilim jәne ghylym ministrining orynbasary Sayat Shayahmetov bilim mekemesin salugha bólingen qarjydan 1,5 mlrd. tengeni,  «Batys» shekara beketining búrynghy bastyghy, general-mayor Ábdyrazaq Iliyasov 100 mln. tenge para alghany ýshin, Qazaqstannyng auyl sharuashylyghy viyse-ministri Mýslim Ómiraev 100 myng AQSh dollary kóleminde, «Qazaqstan gharysh sapary» ÚK basshysy Gh.Myrzaqúlov 272   myng AQSh dollary men 75 mln. tenge, Qorghanys ministrligining qaru-jaraqpen qamtamasyz etu basqarmasynyng bastyghy, general mayor Almas Asenov 200 myng dollar, Qorghanys ministrligi әue kýshteri bas qolbasshysynyng orynbasary, general-mayor Asqar Bóldeshov 140 mln., Qorghanys ministrining orynbasary, general-mayor Baghdat Maykeev 2 mln. dollar, «QazGidroMet» ortalyghynyng bas diyrektory Núrken Súltanov memleketke 1,2 mlrd. tenge shyghyn keltirgeni ýshin qamaugha alynypty. Sonday-aq, Rysqaliyevterding isi, Anar Melshinbevanyng aiyby da bar. Sanamalasang tausylmaytyn tizimining sonynda eks-premier Ahmetov túr. Kishi Ermegiyaevqa taghylghan 4 milliard 200 millionnyng aiyby taghy bar.

Qazaqstan ýshin kólenkeli ekonomika da - iri mәsele. Halyqaralyq úiymdardyng dereginshe, songhy 20 jylda Qazaqstannan 123 milliard dollardan astam qarjy shetelge ketken. Jemqorlyqpen kýres tek para alugha ghana qarsy emes, sonymen birge biylik­tegilerding qyzmetke tuystaryn, tanys­taryn tartu, jerlestik, aghayyndyq, tuysqandyq toptardyng yqpalyn jong da kýreske ýlken kýsh-quat beredi.

Kezinde amerikalyq filosof E.Ebbi: «Árbir shynayy patriot elin sheneunikterden qorghauy kerek», degen eken. Osyny eskersek, qogham múnday oidy kótergeni dúrys. AQSh-ta 1939 jyly qabyldanyp, kýni býginge deyin kýshinde túrghan Hetch zany júmys jasaydy. Ol zang boyynsha memlekettik qyzmetkerler saylaugha aralaspaydy, sayasy partiyalargha qyzmet etpeydi. Lauazymyn sayasy maqsatqa paydalanbaydy. Búl biz kóp aitatyn әkimshilik resurstardyng aldyn alady. Tipti, shotlandyq jazushy N.Duglas: «Sheneunikke senimsizdik bildiru – әr adamnyng azamattyq boryshy», deydi.  Qarap otyrsaq, Qayrat Elubaevting sózimen aitqanda Qazaqstanda «halyq jaulary» kóp eken. Áli qansha adamnyng halyqqa jaulyq jasap jýrgenin kim bilsin. Jemqorlardyng jymqyrdy degen aqshasy halyqqa qaytypty degendi az estiymiz. Osylay jýrip, týbi tesik sandyqty sipalap qalmasaq bolghany...

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1300
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2035
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2081