Abaydyng tughanyna biyl 170 jyl. «Aydyng kýnning amanynda» úry sheneunikter milliardtap úrlaghan budjetten Abaydyng 170 jyldyghyn atap ótuge mardymdy aqsha shyqqan joq, elep-eskergen de joq.   Anyghynda kóp aqsha bólip, asta-tók dastarqan jayyp, iship-jep ketetin toy da kerek emes danyshpan Abaydyng mereyli datasyna.  Qazaq ýshin danghaza toydan góri Abay múrasyn halyqqa jetkizetin, týsindiretin, úrpaqtyng sanasyna siniretin bir institut kerek. Soghan layyq mekeme - Astanadaghy jalghyz Abaytanu ortalyghy, panalaytyn oryn tappay jýr býginde. Kemenger aqynnyng ómiri men shygharmashylyghyn zerttep, halyqqa tanystyratyn ortalyq ornalasqan joghary oqu orny 1 jyl búryn jabylyp qalghan. Sodan beri abaytanushylar qansha mekemening tabaldyryghyn tozdyrsa da, mәsele sheshimin tappay keledi. «31 Arna» janalyqtary  Abaydyng múrasyn zertteuding mashaqattary men biyl atalyp ótui tiyis 170 jyldyq mereytoygha dayyndyqtyng qalay jýrip jatqany turaly habarynda búl mәselege arnayy toqtaldy.

Astana qalasyndaghy Abaytanu ortalyghynyng diyrektory, Abai.kz-ting túraqty avtorlarynyng biri - Almahan Múhametqaliqyzy byltyr ortalyq ornalasqan oqu orny jabylghaly beri tek jighan-tergenin týgendeuge ghana keledi eken. 2010 jyldan beri әr jerden qolmen tasyghan derekter men kitaptar eshkimge kerek emes siyaqty bolyp qalghan. Al, 4 jyl ishinde Abaydyng ghúmyrymen tanyspaqshy bolghan 7 mynnan astam adam ortalyqqa bas súghypty.

Astanadan toqymday jer búiyrmaghan Ortalyqtyng diyrektory: «Negizi Abaytanu institutyna oqu ornynyng janynan ashylu ghana mandayyna jazylyp kele jatyr. Osy oqu oryndarynyng janynan ashylyp kele jatqan Abaytanu ózining bolashaghynyng qanday ekenin dәleldep bergen de edi. Óitkeni 3-4 jyldan aspay qarjy mәselesine baylanystyjabylyp qalyp otyrady», - deydi.  Rasymen de, eng alghashqy Abaytanu ortalyghyn Múhtar Áuezov Almatydaghy últtyq uniyversiytet janynan ashqan. Ol 4 jyldan song júmysyn toqtatypty. Bertindegi zertteushilerding de bastamasy kópke úzamay toqyrap otyrghan. Endi elordadaghy jalghyz ortalyq jabylyp qalmasyn dep zyr jýgirgen abaytanushylardyng úsynysyn qala biyligi eskergen bolypty. Biraq, әzirge 1 ghasyr búryn túrghyzylghan tarihy ghimaratty janartyp bermek.

Qazaqtyng hakim Abayyna bir ýlken ghimarat layyq ekenin aitatyn zertteushiler  bolashaqta oghan qol jetkizetinine senedi. Qarjy men jer bólinse, búnday ghimaratty túrghyzu da qiyndyqqa soqpasy anyq. Al, Abaytanushy Mekemtas Myrzahmetov negizgi týitkil qarjyda da emes ekendigin aitady. «Múnyng týk qiyndyghy joq. Tek sheneunikter halyqtyng aryn, qamyn oilaytyn bolsa, alaqanday jerdi bere salsa, tez arada ýidi soghamyz da ózimizben ózimiz kýn kóremiz. Ýkimetten eshtene almaymyz. Sonda búl biyik dengeyge shyghady. Bir qadam jasasa bitti - mәsele sheshiledi. Al endi sodan da birdene jonyp qalamyn deytinder bolsa, onda Abaydyng aruaghy atsyn ondaylardy» , - deydi professor Myrzahmetov.

Bir aidan song Shyghys Qazaqstan oblysynda atalyp ótetin Abaydyng 170 jyldyq mereytoyyna oray Astanada birqatar sharalar josparlanyp otyr eken. Naqtyraq aitsaq: aqynnyng eskertkishi aldynda kishigirim jiyn men kitaphana, mektepter dengeyindegi otyrystar. Jalpy, Abaygha arnalghan alghashqy kesh osydan 100 jyl búryn ótipti. Ghalymdar, sodan beri auyz toltyryp aitatynday basqosu әli bolghan joq deydi.

«Qazaqqa es kirmey, Abaydyng danalyghy eskirmeydi» dep jýrmiz. Sol qazaqqa býginde es kirgeni bylay túrsyn, Abaydyng ózin eskermey jýr. Qos-qostap kottedj salyp, mausym sayyn shetel baryp demalatyn shendiler Astanadan alaqanday jer bólse, ortalyq ózi-aq boy kótermek. Abay eshqashan eskirmes. Abayyn, Abay kerek qazaghyn jetimsiretken atqa minerlerge es kirse eken!

Abai.kz