Senbi, 23 Qarasha 2024
Újdan 6248 0 pikir 14 Shilde, 2015 saghat 11:47

QAZAQ JALQAU HALYQ PA?

Keshe Talghar qalasyna jolym týsti. Tizgin ústaghan jigit  «esimim – Eldos» dep tanystyrdy ózin. Eldos jol qúrylysynda júmys isteydi eken. «Mastermin, 20-25 adamnyng ýstinen qaraymyn» deydi. 25 kýn týzde jýredi eken. 5 kýn demalys. Sol 5 kýndi beker ótkizbes ýshin  Eldos Almaty men Talghardyng arasynda ary-beri zulap, kónetozdau kók mәshiynesimen adam tasyp, «taksavayttap» jýr. Kisi basy 200 tengeden alghanda, bir baghyttan 800 tenge, qaytar jolynda jәne 800 tenge tauyp, keshke deyin otbasyna 4-5 myng tenge kiris kirigizetin kórinedi.

Eldos – mamandyghy boyynsha zanger eken. Odan keyin arhiytektordyng diplomyn alypty. Avtojol qúrylysyna júmysqa túrghansha,  bir firmada dizayner bolyp ta qyzmet istep tastapty. Qysqasy – besaspap. Qazir «Batys Europa – Batys Qytay»  avtokólik jolyn salyp jatqan shoyyn jigitterding qasynda, shaqyrayghan Kýnning astynda qaqtalyp ter tógude. «Kesimdi jalaqym – 150 myn, qolgha tiyetini – 120-125 myn», - deydi Eldos.

Kýnqaqty jýzi kýlimsirep Eldos әngime aitady:

-         Búryn jol jasap kim kórgen?.. Biraq, búl ózi asa qiyn sharua emes eken ghoy. Avtobeton qúiylatyn jerding betin qiyrshyq tastarmen 1-1,5 metrge deyin kóteremiz. Oipang jerlerdi keyde 10-11 metrge deyin biyikteymiz. Sodan song tegistep, taptap jәne kóteremiz. Qiyrshyq tas degenimiz – dalanyng kәdimgi qatty shaqpaq tasy, shebeni, «sniykers». Osylardy jaymalaghan sayyn nyghyzdap, taptaytyn donghalaghy bar traktormen ýstinen jýrip otyramyz. Tabanjol tegis boluy kerek, sonda beton jaqsy qúiylady.

-         Júmysshylar kimder negizinen?

-         Ózimiz. Qazaqtyng qara balalary.

-         Qazaqtardy «jalqau» dep júmysqa almaytyn kórinedi ghoy kompaniya basshylary?

-         Joq, alady ghoy. Nege almaydy? Myna shaqyrayghan Kýnning astynda, anyzaq jelding ótinde qazaqtan basqa tózimdi jandy tabu qiyn. Jol júmysyndaghylardyng deni qazaq. Úighyr aghayyndar da bar. Olar kóbine taptalghan joldyng ýstine shyghyp ketetin shópterdi júlady. Bylayynsha, onay kóringenimen, ol bir ish pystyratyn júmys. Aylyghy da azdau. 70-80 myng tenge.

-         Jolgha aqshany ýkimet ayamay qúiyp jatyr dep estiymiz ghoy?

-         Ras sóz. Ýkimet aqshany ayamay qúiyp jatyr. Bir shaqyrym joldyng qúrylysy – 5 million dollar. Tenderdi aldymen genpodryadchikter alady. Sóitedi de, júmysty subpodryadchikterge beredi. Olar jol qúrylysyna kerekti tehnikalardy jeke adamdardan jalgha alady. Mysaly, sizde ekskavator bolsa, ony saghatyna 10 myng tengege jalgha bere alasyz. Al, ekskavator 24 saghat júmys isteydi. Sonda siz bir tәulikte 240 myng tengeni qaltanyzgha basyp otyrasyz.

-         Au, sonda әlgi podryadchikterinde qúrylys tehnikalary joq pa?

-         Kóbinde joq.

-         Jol qúrylysynyng bizde asa joly bermeuining bir sebebi – osy deshi.

-         IYә, osy. Oi, agha, aqshanyz bolsa, 40 tonna jýk tartatyn auyr mashina nemese ekskavator satyp alynyz. Bizde jol qúrylysy endi bastalyp jatyr, baylyqtyng kókesi – әlgindey tehnikasy bar adamnyng qolynda.

Osynday abyn-gýbing әngimemen Talghargha da jetip qalyppyz. Esep airysyp, esen-saulyq tilesip, týsuge tura keldi.

«Jaraytyn jigit eken, - dedim ishimnen Eldos ketken song riza bolyp, -  jaraytyn jigit eken. Ýiinde jalpiyp jatyp almay bes kýndik demalysynyng ózin kәdege jaratyp jýr». Al, el ishinde eldostar az ba? Az emes, әriyne. Jasyryp keregi ne, jan qinamay tabys tabudy ghana oilaytyn toghysharlar men naqty iske, kәsipke kelgende kejegesi keri tartyp túratyn ker jalqaular da jetip-artylady. Biraq, solargha qarap qazaqtyng bәri jalqau, bәri erinshek, isting kózin bilmeydi dep bir jaqty pikir týyge bola ma? Osydan shiyrek ghasyr búryn bizding týsinigimizde, bizding ghana emes, әlem júrtynyng úghymynda eng las, eng úsaq, eng nadan halyqtyng biri – hanzu halqy edi. Biz bireudi ózimizden tómen, qor sanasaq, әlgi bayqústy «qytay» dep kelemejdeytinbiz. Býginde sol qytay qanday? Keremet. Alapaty asyp otyrghan júrt. Damudyng shyn danghyl jolyna týsken memleketting bas iyesi. Ángime joldan shyqqan song aita keteyik, QHR barsanyz besikte terbelgendey kýy keshesiz. Avtojoldarynda bir aqau joq. Týp-týzu, tep-tegis. Sonyng bәrin olargha syrttan kelip eshkim jasap bergen joq. Bәrine hanzu halqy ózi qol jetkizdi. Ózine kerekti iygilikti ózi jasady. Bizding de qolymyzdan kelmeytin is kem. Alayda, ol ýshin tútas últty úly isterge úmtyldyra, júmyldyra bilu kerek shyghar. Áytpese, tepse temir ýzetin jigitting tyshqanshylaghany – tyshqanshylaghan. Boyyn kernegen esil qayratyn qara bazaralarda arba sýireuge júmsaghan azamat az uaqytta-aq azyp-tozady. Jigeri múqalady. Úsaqtyqqa mýlde boy aldyryp, tausylady. Otan, el, últ degen úghym sanasynda óship, qúlqynnyng ghana qúly bolyp shyghady. Osy kýni «ózin ózi júmyspen qamtamasyz etushi» dep tanylatyn qazaq jastarynyng deni bazarda. Shetinen saudager. Mal satyp jýrgen de – qazaq, mashina satyp jýrgen de – qazaq. Sauda-sattyqtyng dәmin tatyp qalghandary qazir «әke» deseng de mal baghatyn, baqsha baptaytyn júmysqa baspaydy.

Áytkenmen de, búny qazaq arasyndaghy enbek bólinisining týri dep qarau kerek. Óitkeni, jogharyda jazdyq qoy, el ishinde Eldos siyaqty jigitter az emes. Qyrda tórt týligin ósirip, oida qauyn-qarbyzyn egip, qala berdi, eki qolgha bir kýrek qaydan tabylsa, sonda baratyn azamattardyng qarasy mol. Mine, biz solar turaly aitudy úmytyp kettik qazir. Biylik olardyng bar-joghyn, tipti, esepke almaydy. Esepke alsa, Mәsimov ýkimeti gastarbayterlerge jenildikter qarastyru jóninde qújat qabyldamas edi ghoy. Bizding biylikke salsan, Qazaqstanda qazaqtan ótken masyl, qazaqtan ótken pәleqor últ joqqa tәn. Qazaqstanda júmys istemeytin jalghyz últ, ol – qazaq. Mynanday bir anekdot bar kerek deseniz.

Putin men Nazarbaev Mәskeude kezedesip otyrghanda Putin aitypty deydi:

-         Nureke, bizde ózbekter júmys isteydi, tәjikter júmys isteydi, qyrghyzdar júmys isteydi. Bәri isteydi. Tek qazaqtar ghana júmys istemeydi. Sonda Nýreken:

-         Bәke, olar mende de júmys istemeydi, - depti.

Osyghan kýlemiz be, qaytemiz? Ánsheyin, búralqy sóz, qysyr әngime retinde ezu tartugha bolar, biraq, qazaqqa qatysty sózding joghary jaqtaghy sypaty osylay órbiytindigin oilasang mәselening kýlki emes, kýlbettenip túrghanyn kóresiz.

... Dúrys, әbden kelisemiz, Elbasy qazaq jastaryn elimizding soltýstik ónirlerine kelip júmys isteuge, qonystanyp qalugha shaqyrdy. Áuel deseniz, Olstridte túratyn AQSh azamattarynyng Kaliforniyagha úshyp kelip júmys jasap, keshke ýiine qaytatyndyghyn mysal etti. Jaqsy mysal. Alayda, Qazaqstannyng qazirgi kýiine esh sәikespeytin mysal. Óitkeni, Shymkentten Petropavlgha úshaq úshpaydy. Taldyqorghannan Atyraugha úshatyn úshaqty qiyaldaudyng ózi qisyngha juymaydy. Almatydan Aqtaugha úshyq shalmasa, kýnde úshyp baryp kelu degenning – «sovsem nemyslimo». Alayda, jastar soltýstik aimaqqa qaytkende baryp qonystanuy qajet. Sebebi: ol aimaqta bos qalghan eldi-mekender kóp, qalalarda pәter arzan, jer ken. Solayy-solay eken dep, biraq, eshkimdi qystap jәne apara almaysyn. Oghan alghy shart, abzaly memlekettik keshendi baghdarlama kerek. Qytay, mysaly, 1990 jyldardyng ortasyn ala elding batys ónirin iygeru mәselesin kýn tәrtibine qoydy. Qazaq-úighyry basym Ýrimji, Qúlja siyaqty qalalargha qaptap kelip, kóppәterli biyik ýiler saldy, júmys oryndaryn ashty. Sonyng ózinde ishki qytay búlghalaqtap batys aimaghyna әreng keldi. Qonys audarghandarynyng aldy keri qashty. Áytkenmen de, 9-10 jyldyng sheginde batys aimaghyn iygerip ýlgerdi. Jarkentting tap janynda, Qorghas keden beketinen óte qalghan tústa, qytaydyng «Qorghas» deytin 200 myng túrghyny bar qalasy boy kótergen. Sol qalany qytay 8-9 jyldyng ishinde salyp jiberdi. Al, bizding Qorghas beketi bayaghy qorqynyshty kýiinde әli túr. Keden beketine úqsamaydy. Jalbyr-júlbyr, alym-salym. Jar basynda jarbighan jaman lashyq siyaqty.

 

...Bastapqy әngimemizge oralayyq. IYә, soltýstikke kóshu kerek. Resmy ortalyq Arqa tósine bet búrghanda quanghannyng biri biz bolyp edik. Sonda oilaghanbyz: búl biylikting ghana emes, jalpy elding teristikke bet búruy bolar dep. Eptep, ishinara solay boldy da. Biraq, sonyng ózi qazaqtyng ishki erik-jigerinin, tәuekelining nәtiyjesinde boldy. «Tәuekel» dep barghan qazaqtyng kóbi, alayda, abat Astanagha әli kýnge kire almay, tónirektep jýr. «Taksovayttap» jýr. Zәude astana bara qalsaq, tizgindegi jigitten súraymyz: «Qay jaqtan bolasyn?», - dep. Biri – «Torghaydanmyn», - deydi. Endi biri – Qyzylordadan bolyp shyghady. Qaysibiri – Semeyden eken. Shymkenttikter ekibastan jii kezdesedi. Burabay (Borovoy emes!) barghynyz kelse de, ayaghynyzdy jerge tiygizbey alyp baryp, alyp keletin – solar. Shaghyn dәmhanalar men ózge de úsaq-týiek qyzmet kórsetetin oryndar da sol ainalayyn qarakóz bauyrlardyng qolyna kóshe bastaghan. Arasynan qytaydan, ózbek jaghynan kóship kelgen aghayyndar da tabylady. Aytpaqshy, «ata –babamnyng jeri eken dep», «jalpiyp jatyp almaytyndardyn» qalyng shoghyry – osy júrt. Esh nәrsege qaramay, aghylyp, kóship kelip jatyr. Basyp jatyr. Endi sol qazaqty Sararqanyng apay tósine myqtap qonystandyru qajet. Ol ýshin oblys әkimderining tarapynan da pәrmendi is-qimyl boluy tiyis-au. Ókinishtisi, Shyghys Qazaqstan oblysynyng әkimi bolyp túrghan kezdegi Berdibek Saparbaevtan basqa bir de bir әkimning ishki kóshi-qongha kónil bólgenin kórgen emespiz. Shamasy, «Elbasynyng tapsyrmasynan» basqagha bas qatyrmaytyn әkim-qaralar ýshin qazaqtyng qarasy molayyp, kóship kelui eng qiyn mәsele, shetin jayt, tótenshe oqighalardyng biri bolsa kerek.

Jiyrmasynshy ghasyrdyng orta sheninde Batys әlemi ýshin eng jalqau halyqtyng biri – koreyler bolghan. Jiyrma birinshi ghasyrdyng alghashqy on-on bes jyldyghynda qazaq biyligi ýshin jalqau halyq – qazaq bolyp otyr. Paradoks. Az uaqytta kәrister ózderining beynetke tózimdi, enbekke qabiletti, aqyldy, alghyr el ekendigin dýniyege pash etti. Qazaq ta ózining sonday mýmkindigin әlemge әigileytin bolady әli. Soghan deyingi jauabymyz, әzirge, jalqy jauap: qazaq jalqau emes!

 

Dәuren Quat  

Abai.kz                    

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1480
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3253
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5475