Qazaqstannyng astanasy – Astana qalasynda túratyn júrttyng armany joq shyghar! «Kongress-Holl» ghimaraty bastap, ýlken-kishi teatrlary qostap, alaqanday alang bitkenning barshasynda kýnde jiyn, kýnde toy («Kongress-Holl» degen tirkes sózderdi tәuelsiz respublikamyzdyng memlekettik tiline audarugha da bәige jariyalap, toy ótkizu kerek-au!).

Al búl jolghy toy – toy bitkenning kókesi boldy. Dәstýrli «Astana kýni» jәne preziydentimiz Núrsúltan Nazarbaev myrzanyng «besjyldyq» sayynghy mereytoyynyng biylghy tarihy 75-inshisi býkil tayly-tayaqtymyzdy tamsantyp ótti. Bir ay búryn gazetterden oqyp, teleekrannan kórip, radiodan estip mәre-sәre boldyq qoy, tәptishtep jyrlamay-aq qoyayyn.

Gazetterden demekshi, osy gazetting 2 shildedegi sanynda shyqqan «Jýrek taza bolsyn...» degen maqalamda Sauytbek Ábdirahmanov myrzany kuә etken túsymda, «eger janylyspasam» dep otyryp, janylysyp qalyppyn: men hatty partiya jaqqa emes, Ministrler Kenesine jazyppyn, al Sauytbek ol kezde sonda agha referent, ishki sayasat bólimi mengerushisining orynbasary eken. Sondaghy lauazymyn býgin «ósirip jibergenime» qalamdas inim renjimegen bolar.

Al endi sol maqalagha qosayyn dep otyryp, úmytyp ketken bir jәitti de aita otyrayyn.

Esenghaly Raushanovtyng men de nazar audarghan súhbatynda atalghan Tashkentting «Dýrmeninde» men búdan 25 jyl búryn bir ay jatqanmyn. Jazushylargha arnalghan shygharmashylyq ýiding sol kezdegi qalpy әli saqtauly ekenin estip, ózbek aghayyndargha óte razy boldym. Ózbek ziyalylarynyng Islam Karimovty әspetteui oryndy. Ol – halqynyng maqsat-mýddesin qadirlep jýrgen basshy. «Óz kýnindi ózing kór!» dep núsqau bergen joq. Bizding keybir jalbaqaylar Islam-akany, Ózbekstandy kemsite sóilep, bosqa aramter bolyp jýr.

Endi Astanada ótkizilgen qos toydy «tәptishtep jyrlamay-aq qoyayyngha» oralyp, bir ghana sәtin әngimeleyin. Sәn-saltanattyng ortasynda jýzderi monshadan jana ghana shyqqanday-aq qyzara bórtip, jan-jaqtaryna enselerin kótere qarap, kózderi jaynap, eki ezuleri eki shyqshyttaryna shyghyp ketken bir mol top jýrdi. Ol top – halqymyzdyng qalaulylary, parlamentimizding deputattary.

Keshe ghana anau Reseyding «Satira y jizni» degen internet-saytynan: «Putinning Kremlidegi sózinen keyin (qashanghy, qay sózinen keyin ekeni atalmapty, sirә, kósemderining kóp sózin sanay bermeytin bolghan shyghar. – Gh. Q.) ýsh deputat jәne Valentina Matviyenko auruhanagha jetkizildi. Tórteuining de shapalaq soghudan alaqan sýiekteri synypty» degendi oqydym. Bizding deputattar әzirshe onday kýige úshyraghan joq, әli de qúday saqtasyn! Bizding deputattargha qoldary jandarynan da qymbat. Aylyq jalaqy qújatyna 400 myng tenge alghandaryn rastap, qoltanba qaldyryp jýruleri ýshin, mәjilisterde tóraghanyng qas-qabaghyn baghumen kóteru kerekte – kóteru, kótermeu kerekte – kótermeu ýshin qajet.

Mine, osynday týsingish, bilgish deputattarymyzdyng tobyn «Habar», «Qazaqstan» telearnalarymyz kezek-kezek kórsetken sayyn, kóz jazbay otyryp, Qaraghandy oblysynan saylanghandaryn izdedim. Eshqaysysyn ózim jygha tanymaghan son, qayteyin, arna tilshisi birin bolmasa, birin atap qalar dep ýmittenip edim, onym bekershilik boldy.

Al qaraghandylyqtardyng qalaulylaryn nege izdedim? Óituime osy aidyng 2-si kýni keshki saghat 8-de 31-telearnadan kórgen súrqayy jaghday sebep boldy (býgingi tirshiligimizdegi qiynshylyqtar osy jәne «KTK» arnasynda aitylady, basqalary biylikke jaqpaytyn jәitke jolamaydy). Arna habarynda, taghy da «eger janylmasam» dep aitayyn: 7000 shamaly halqy bar әigili Aqtau eldi mekenining túrghyndary sudyng joqtyghynan sendelis kýige týsipti. Tauqymet tartqandaryna birneshe ay bolghan. Mekenning ishi-syrty shandaqqa ainalghan. Túrghyndardyng ýy irgesindegi jer bólikterine egilgen, otyrghyzylghan kókónisteri, jemis-jiydekteri, gýlderi kóktey bere kýiip ketken. Odan búryn auyzsudyng tapshylyghy júrtshylyqqa qanshalyqty azap bolyp túrghanyn aitugha dәting barmaydy. Súmdyq!..

Qazekemde: «Borandy kýni it pen bala qútyrady» degen mәtel bar ghoy: aqtaulyqtar tap bolghan auyrtpalyqqa alaqaylap jýrgender de joq emes. Arna tilshisine shaghymdanghan bir túrghyn: «Sudyng iyeleri bizdi adam eken demeydi, sózimizdi tyndamaydy. Bizge byltyr 1 litr sudy 150 tengege satyp edi, biyl 350 tenge!» dep qasarysyp otyr», – dep kýiindi.

Adam tózgisiz múnday jaghday oblystyng basqa da birneshe auyl-selosynda ýstem. Al parlamentting senaty men mәjilisindegi qaraghandylyq deputattardyng qaysysy anau jerlesine qosyla kýiindi? Qaysysy qay kýngi senatta, mәjiliste ashynyp sóiledi? Jym-jyrt. Óitetini olar, basqa oblystardan saylanghan qalaulylardyng kópshiliginshe, shyn mәninde jer betindegi júmaqta jýr. «Kóilek kók, tamaq toq», bas mәngirter mәsele joq. Bar sharualary – qajetti-qajetsiz, oryndalar-oryndalmas zang shygharu. Halyqtyng mún-zaryna qúlaq qon, mәn beru, jaqtaushysy, joqshysy bolyp dauys kóterudi azamattyq paryzym dep bilmeydi.

Biyl kóktemde 5–6 oblys su tasqyny saldarynan orasan zardap shekti. Men tilge tiyek etip otyrghan Qaraghandy oblysynda 35 auyl-selo su astynda qaldy. Mine, osy apat parlamentte arnayy sóz boldy ma? Bolsa, apattyng aldyn alugha qam jasamaghandar tabyldy ma? Tabylsa, kimder jәne olargha qanday jaza qoldanyldy? Álde ol ýkimetting ghana qúzyryndaghy is pe? Eger parlament, sonday-aq anau Halyq assambleyasy «bardak» ýkimetting betine qaray almas bolsa, onda olardyng halyqqa keregi ne?

Áu basta «Qazaqstan Halyqtarynyng assambleyasy» dep atalyp, «El birligi» degen doktrinasyn qúshaqtap shygha kelgen, býginde «Qazaqstan Halyq assambleyasy» delinip, juyqta ghana ózining 20 jyldyghyn dýrkiretip toylaghan osy úiym turaly bir auyz sóz. «Assambleya» degenning maghynasy ne?.. «Shet tilder sózdiginde» bylaysha týsindirilgen: «Assambleya (fr. asemblee) – 1) bal, sobranie v epohu Petra I; 2) nazvanie nekotoryh rukovodyashih organov v mejdunarodnyh organizasiyah; Generalinaya Assambleya Organizasiy Obediynennyh Nasiy (OON) – odin iz glavnyh organov OON, sostoyashiy iz predstaviyteley vseh gosudarstv – chlenov OON; 3) v nekotoryh burjuaznyh stranah – sostavnaya chasti naiymenovaniya parlamenta ily odnoy iz ego palat».

Búl ýsh mysaldyng qaysysy Qazaqstangha tәn? Aziyalyqtardy (onyng ishinde, әriyne, qazaqtardy da) mylqau qara kýshke ainaldyryp, janyshtap ústau kerek dep ótken I Petrdyng oiyn-sauyq keshi me, jinalysy ma? Óshken aty janghyrmasyn! Álde halyqaralyq basshy organdardyng biri me? Qaydaghy?!. Nemese biz burjuaziyalyq elmiz be? Qúday saqtasyn!..

Demek, «Qazaqstan Halyq assambleyasy» – ózimizde oilap shygharylghan úiym.

Bizde pәlen halyqtyn, týglen halyqtyng respublikalyq mәdeny ortalyqtary bar. Anyghynda ol pәlen úlystyng (diasporanyn) mәdeny ortalyghy delinui kerek. Joq, biz bәrin de týpkilikti últpen tenestire saldyq. «Tenestire» degende, basqalar et pen sýiekten jaralghan adam retinde qazaqtan sorty kem dep otyrghan joqpyn, tek: «Jer meniki, tór meniki!» – dep tóstendeuge tiyis emes deymin. Al endi osynau ortalyqtar Qazaqstandaghy úlystardyng barlyq mәselesin sheship keldi, sheshilmegeni (onday bolghan-bolmaghany esimde joq) tiyisti ministrlikte nemese ýkimette, parlamentte rettelip otyrdy. Endeshe «assambleyany» shygharyp, ony ministrlikpen, ýkimetpen, parlamentpen jaghalastyrudyng kimge, nege qanshalyqty qajeti boldy?

Ol «El birligin saqtap otyr» dep dauryghudamyz. Keshegi toyynda da osy topshylau aspandata aityldy. Búl – qazaq halqynyng jaratylysyn, tarihyn jete bilmeytinderding payymsymaghy. Qazaq qazaq bolghaly, rugha, jýzge bólingeli, syrttan kelgen jongharlardyng shapqynshylyghyna, Reseyding otarshyldyghyna qarsy túryp, janpidalap shayqasqany bolmasa, ózara eshqashan qyrqysqan joq. «Qazaq qoydan qonyr» degen mәtelding shyqqany sony menzeydi.

Al osy úiymdy ústaugha, onyng jәne «әlemge әigili» Astananyng jyldaghy toylaryna qanshama qarjy ketti eken? Preziydent N.Nazarbaev osydan bir ay búrynghy bir sózinde toydy shekteu kerek, tarihy túlghalardyng mýsheltoylaryn ghylymiy-praktikalyq konferensiya retinde atap ótu kerek degen oy aityp edi. Olay dese, Astana qalasynyng 10–15 jyl degendey dәstýli kýnin («kruglaya datasyn») emes, әri-sәri 17 jyldyghyn býkil Qazaqstan boyynsha toylaugha, ondaghan million tenge qarjyny ysyrap etuge nege jol ashty? Resmy derekkózderi qazirgi uaqytta respublikamyzda 600 shamaly auyl auyzsusyz otyr, birneshe ýy ózara birlesip, aqsha qosyp, jaqyn mandaghy suy bar mekenderden su tasyp jýr deydi.

Meninshe, Ádilbek Jaqsybekov myrza basqaryp otyrghan qaladaghy jerge, pәterge, júmyssyzdyqqa baylanysty qiynshylyqtar týzetilip bolghanday-aq, mynau Astana toyyna júmsalghan qarjyny, keshe ghana opyr-topyr kelip ketken mәskeulik «MuzTV» tobyna tólengen 2 million dollardy (baspasózding maghlúmaty) auylgha júmsar bolsaq, auyzsu mәselesi biraz sheshilmes pe edi? Álbette!

Jalpy bizde auyldy qalpyna keltiru sóz jýzinde ghana. Songhy 10 jylda búl maqsatqa memleket budjetinen dýrkin-dýrkin jýzdegen milliard tenge bólingeni, ony parlamentting qúptap qauly qabyldaghany, preziydent N. Nazarbaev myrzanyng qol qoyyp bekitkeni kezinde jariya etildi. Biraq ong ózgeris joqtyng qasy.

Jyldan-jylgha qaghynyp túrghan qymbatshylyqtyng qyspaghyndaghy halyqtyng jәrdem tilegen jan dauysy qazany lyqqa toly toyshyldardyng jelikpe-jelpinisti u-duynyn, daraqy-dalaqpay shuylynyng astynda qalyp jatyr. «Álem» demey sóz bastamaytyn «kósemder men kóseuler» qashanda: «Astanamyz arqyly Qazaqstandy әlemge tanytamyz!» degen sujana úran kótere bastady. Astana qalasyn aptaghan altyn, kýptegen kýmis anau jýzdegen auylgha auyzsu, elektr jaryghy, emhana-auruhana, jylu jýiesi, júmys orny bola alar ma?

Toydyng bolghany, әriyne, jaqsy. Tek mynau 6 shildedegidey danghaza-daqpyrtqa ainalyp, halyqtyng nәpaqasyn auzynan jyryp alyp jatqany jaman.

Ghabbas QABYShÚLY

"D"