Senbi, 16 Qantar 2021
Alashorda 4114 0 pikir 10 Shilde, 2015 saghat 18:00

ABAYDY NASIHATTAUDA NAUQANShYLDYQTAN ARYLA ALMAY KELEMIZ

 

 

Qazaqta Abaydan ótken úly da, Abaydan ótken ghúlama da, Abaydan ótken dana da, odan ótken ghalym da, aqyn da joq. Búryn da, qazir de. Abay mening pirim, Abay mening birim!
Búl mening jeke pikirim emes. Dýniyeden ótip ketken nebir úlylarymyz, qazaq ziyalylary Abay dese ishken asyn jerge qoyghan. Auyzdarynyng suy qúryp aityp, tandanysyn jasyrmay ketken.
Zeynet demalysyna shyqqannan song Dinmúhamet Ahmetúly Qonaev bir súhbatynda: “Qazir Abaydy qayta oqyp jatyrmyn. Artynda ólmeytin múra qaldyrghan netken dana edi?! Qansha oqysang da oidyng shym terenine tartyp otyrady”, – deydi. Danany Qonaev osylay baghalaghan. Al ot auyzdy, oraq tildi aqyn Múqaghaly Maqataev Abaydan qalay nәr alghanyn bylaysha tolghaydy:
Quat alyp Abaydyng til-kýshinen,
Jyr jazamyn Abaydyng ýlgisimen.
Abay bolyp tabynsam bir kisige,
Abay bolyp týnilem bir kisiden.
Qazirgi kózi tiri jýrgen klassiyk jazushymyz Múhtar Maghauiyn Abay jóninde býy deydi: “Qazaqtyng qasiyetin tanu – Abaydy tanudan bas­talmaq. Halqymyzdyng sóz ónerin zerdeleu – Abay taghylymyn baghyndyrudan bastalmaq. Abay – qazaq tarihyndaghy qaytalanbas som túlgha. Abay biyigi – halqymyzdyng kórkemdik oi-tanymynda eshkim jetpeytin zanghar”.
Biylghy jyly Abaydyng tughanyna 170 jyl toluyn toylaghaly otyrmyz. Toy demekshi, búghan deyin de Abaydyng әldeneshe toyy ótti. Toy jaqsy ghoy, biraq biz Abay ýshin ne istedik, Abaydyng qadirine jete alyp jýrmiz be? Áriyne, auyzdy qu shóppen sýrtuge bolmas, kóptegen sharualar atqaryldy. Biraq mening aitpaghym ol emes. Ótken ghasyrdyng otyzynshy jyldary ait­qan Abaydyng nemere inisi Shәkәrim qajynyng sózin eske týsireyikshi: “Ibrahim (Abay Qúnanbaev) myrzanyng túraghy qazaq ishi bolghandyqtan, qadiri azyraq bilindi. Olay bolmaghanda búl danyshpan, ghúlama, filosof edi. Qor elde tudy da, qor bolyp ótti” – deydi. Búl ne degen sóz? Abaydy manayynda jýrgen óz qazaghy úqpady. Asyl sózderin qaperine almady. Aytqan aqylyn ayaqasty etti. Shyntuaytyna kelgende, Abay óz ortasynan (qoghamnan) aqyl-oyy jaghynan qol jetpestey shyghandap alysqa shyrqap ketti. Myndaghan jyldargha algha ozyp ketti desem, artyq aitqanym emes. Al sol kezdegi qazaghy mesheu, nadan keypinde qalyp qoydy. Abaydy úghynugha, týsinuge olardyng óreleri, bilimderi jetpedi. Abaydyng “Sózin úghar adam joq bolyp, baqsynyng molasynday jalghyz qa­luynyn” syry sodan. Ómirden zarlap ótti. Al biz bolsaq әli de sol Abay ómir sýrgen orta dengeyinen onsha úzay qoyghan joqpyz. Biren-saran adam bolmasa Abaydy oqyp, týsinip, boyyna darytyp jýrgen adam shamaly. Keyingi kezderi Abay turaly nasihat azayyp ketti. 1995 jyly Abaydyng 150 jyldyghy toylanyp ótti de, osydan song Abaydy jym-jylas jauyp qoydyq. Endi, mine, 170 jyldyghyna oray eptep qozghala bastaghan siyaqtymyz. Abaydy nasihattauda әli de bolsa nauqanshyldyqtan aryla almay kelemiz.
Meninshe, Abaydy nasihattaudy mektep qabyrghasynan bastaghan jón.
Abaydy birinshi synyptan bastap on birinshi synypqa deyin ýzdiksiz, ýzilissiz oqytu kerek. Sonda biz Abaydy balanyng boyyna sinire alamyz. Kezinde Múhtar Áuezov KazGU-de júmys istegende studentterge arnayy “Abaytanu” pәninen dәris oqyghan. Búl Abaydy nasihattaudyng tamasha ýlgisi edi.
Abaydy aitqanda til mәselesine soqpay ketuge әste bolmaydy. Óitkeni qazaq tili – Abay tili, Abay tili – qazaqtyng tili, bir-birinen ajyraghasyz. Abaydy eng aldymen týpnúsqa tilde, yaky qazaq tilinde nasihattau lazym. Abaydy bilmey qazaq bolu mýmkin emes.
Tildi aitqanda, myna jaytty da qozghay ketken jón siyaqty. Elimiz tәuelsizdik alghannan beri qarata orystildilerding qazaq tiline qarsy kýresi bir sәt te tolastaghan emes. Óz basym qazaq tiline jasalghan qysastyqty qylmys dep esepteymin. Óitkeni Konstitusiyada: “Qazaq tili – memlekettik til” – dep jazylghan. Qazaq tilining memlekettik til bolghanyna jiyrma jyldan assa da melshiyip, bylq etpey otyrghan ýkimet әli kýnge deyin arnayy zang qabylday almay keledi. Osyny paydalanghan orystildiler qazaq tiline shabuylyn ýdetip keledi. Qazir jappay oryssha sóileu jeldi kýngi órttey qaulap barady. Osyndayda babalarymyzdyn: “Zanyng jaqsy bolsa jerding ýsti jaqsy, zanyng jaman bolsa jerding asty jaqsy” degen sózi oigha oralady.
Osyghan qaramastan Abay әli de biyik. Abaydyng terendigi sol, ony zertteuge býkil ghúmyryn sarp etken Múhtar Áuezov te túnghiyghyna jete almay ketti. Odan keyingi Abaydy zerttegen ghalymdar Qayym Múhamethanov, Tóken Ibragimovter de shynyna shygha almady. Óz basym Abaydy osydan eki myng jyl búryn ómir sýrgen Qytay ghúlamasy Konfusiymen ghana shendes­tirer edim. Abay da sonyng qatarynda túruy tiyis. Abaydyng ilim-bilimi, onyng ghaqliyalary, qara sózderi soghan әbden layyq. Qazaq bar jerde Abay mәngilik!
Sóz orayy kelgende, aita ketu oryndy, Abaydyng “Jaz” degen ólenin orys tiline P.Shubin degen bireu audarypty. Ólenge taldau jasamay-aq, songhy tórt jolyn ghana keltireyin:
Jizni proshla, ne verneshi nazad;
Bayskim shutkam izdaleka
Vtorit starcheskim smehom on.
Toliko bay k ego smeham gluh...
Abayda búl joldar mýlde basqasha:
Qoldan keler qayran joq
Baghanaghy bayghús shal
Auylda túryp kýledi,
Qoshemet qylyp qarqyldap.
Osyndaghy tórt jol audarmada Shubin “bay” degen sózdi eki ret qoldanghan, al Abayda múnyng birde-biri joq. “Bayghústy” “bay” dep úghyp, laghyp ketken. Áyteuir, qazaq baydy tәuir kórmeushi edi degen bolu kerek, beyshara “baygha” qamshyny basa bergen.
Abay onay shaghylatyn janghaq emes, anau-mynaudy boyyna daryta bermeydi, Abaydy audaru ýshin audarmashynyng bilim dengeyi, oi-órisi Abaymen shamalas bolsyn. Búl jerde qazaq, orys tilderin beske bilu jetkiliksiz, ol ýshin ghalym bolu kerek. Osy bir keregharlyqty túnghysh ret tap basyp, alghash angharghan adam aqyn Shәkir Ábenov edi. Bireu Shәkennen “Abay turaly nege dastan jazbaysyz?” – dep súraghan eken. Sonda Shәken: “Jazdym. Jazghanda qanday! Artynan oqyp edim, ózime únamady, jyrtyp-jyrtyp tastadym. Kóp uaqyt ótken song taghy bir dastan jazdym. Ony da únatpay otqa tastay saldym. Áy, shyraghym, Abay turaly jazu ýshin bilimin Abaydan artyq bolsyn, eng kúryghanda onymen dengeyles bolsyn. Sonda ghana Abay turaly jaza alasyn, basqasy qúr әure”.
Abaydy orys tiline audaru ýshin Jazushylar odaghy janynan arnayy komissiya qúrghan jón. Ol komissiya Abaydy audaratyn ýmitkerlerge konkurs jariyalasyn. Onyng talaby meylinshe qatal, audarushylardyng bilim dәrejesi – qazaq orys tilderine birdey jýirik filologtar tandap alynsyn, ghylymy ataghy da eskerilsin. Abay orys tiline shala-sharpy audarylghandyqtan bizde túratyn basqa últtardyng ókilderi de Abaydy jete bilip, tanymay jatyr.
Ratbek Arynúly,
zeynetker
Kókpekti audany
Shyghys Qazaqstan oblysy
Jasalash gazeti
0 pikir