Kóp partiyaly Qazaqstannyng sayasy túrmysyna endi kópúltty birikken «Ádilet» partiyasy engeli jatyr. Atalghan partiya turaly әngimening qúlaghy býgin qyltighanymen onyng dayyndyghy tym әriden bastalsa kerek, informburo.kz portalyna súhbat bergen Olesya Halabuzari:  «Qazaqstandyqtardyng 70 payyzy bizdi qoldaydy», - dep soghyp túr. Halabuzaridyng sózine qaraghanda, qozghalys "Obshestvo molodyh professionalov Kazahstana" deytin ashyq qoghamdyq úiymnyng ayasynda júmysyn bastap, partiya qúrmaq kórinedi. Ágәrәki, «Ádilet» tirkele qalsa, elimizdegi sayasy partiyalardyng sany 9-gha jetpek.

Halabuzari (surette) bolashaq «Ádilet» partiyasy qarjy-qarajatty kәsipkerlerden alatyndyghyn da jasyrmay aityp otyr. Kópúltty partiyanyng qúramynda Núrtay Mústafaev, Núrlan Amreqúlov, Alban Balghynbaev deytin sayasattanushylar bar eken.

Halabuzari informburo.kz portalyndaghy súhbatynda 1,5 myng qazaqstandyqtyng  qazirding ózinde bolashaq sayasiybirlestikting qataryna ótu ýshin qújattaryn tapsyryp ýlgergendigin de eskertip qoydy. Oryssha atauyn «Spravdelivosti» dep atap otyrghan qozghalys mýshesi halyqtyng kóp әdiletsizdik kórip kele jatqanyn, ózderi sol әdiletsizdikti jenu ýshin jenderin týrip kýreske týskeli jatqandaryn bildirdi. Beu, deniz! Áytse de, «Ádilet» aldaghy partiya saylauyna qatysugha dayyndyqtarynyng kem ekendikterin aityp aqtalady. Bú qalay bolghany sonda? Bayqasanyz qarqyny qatty. Qazaqstandyq biylikting de, biznesting de  auzyn alyp qoyghangha úqsaydy. Ásirese, «kópúltty sasyasy birlestik» bolyp qúrylghany kóp nәrseden habar bergendey. Alayda, osynysy jәne birtýrli kýlki shaqyrady. Nege deseniz, partiyalardyng ishindegi eng núrlysy «Núr Otan» az halyqtyng partiyasy ma eken? «Aq Jol» she? Ol partiyanyng da qúramy «ala-qúla». Ol partiyany da kәsipkerler qoldaydy. Túyaqbaydyng paratiyasy degen qyp-qyzyl interúltshyl partiya. Sonda myna qozghalystyng «kópúlttysy» «kókelerinin» kóniline kelip jýrmey me? Biraq, «Spravedlivostike» baylanysty kóke partiya ókilderi әzirge dәnene dey qoyghan joq. Al, halyqshyl qogham belsendileri birden ýn qatty. Olar bylay deydi:

Rasul Júmaly:

-         Búl ne qyljaq? Álemning birde bir elinen kópúltty partiya degendi estimeppin. Bәlkim osydan keyin kópkonfessionaldy nemese kópnәsildi partiya qúru kerek shyghar? Aqiqatqa jýginsek, Qazaqstanda bir ghana halyq, bir ghana últ bar. Osy aqiqatty qasqana eskermey qimyldaudyng bәri syrtqy kýshterding  eldegi ahualdy túraqsyzdandyrugha úmtylghan arandaushylyq әreketi bolyp tabylady. Qajet deseniz, búl bir halyqty ishten iritu, separatizm.

Geroyhan Qystaubaev:

-         Áy, "ýsh әripter" qaydasyndar? Últshyldardy andyp, arnayy josparlarynmen arasyna ot tastap, bәrin jamandap (Shahanovtan bastap, Tayjan, Sarym, Júmaly, Núrypbaev jәne t.b.), ózderin ózderine aidap salyp, birin ekinshisimen almastyryp, toz- tozyn shyghardyndar. Sondaghy maqsattaryng qazaqty «jaramsyz», al mәngýrtter men ózgelerdi avangard etip kórsetip, osynday «kópúltty partiya» qúru ma edi? Bilip qoyyndar, búl- qazaqty ózge kelimsek últtardyng ainalasyna biriktiru! Olardy eldegi kóshbasshy topqa ainaldyru. Búl jasandy tirlik! Qazaqty qúrdymgha jiberu! Búl ómirsheng bolmaydy! Ómirsheng bolatyny - ózge últtardy qazaqtyng ainalasyna toptau, basqasha aitqanda, qazaqty kóshbasshy últ etu,   ózge últ ókilderining bir tal shashyn da zaqymdamay, shynayy últtyq memleket qúru!   Bizge kelgende qulyqtaryna qúryq boylamaydy. Oghan kelgende nege bastaryng istemey qalady? Qazaqstanda el birligining dingegi- qazaq últy bolghanda ghana shynayy sayasy jәne últaralyq túraqtylyq ornap, nәtiyjesinde qúryshtay myqty memleket bola alamyz! Basqasynyng bәri- bos әureshilik! Aqymaqtyq!

Búl «kópúltty partiyanyn»  týpki maqsaty men armany - eldin, jerding iyesi qazaq emes, qazaqstandyqtar etu! Qazaqty sol 140 últtyng biri ghana, solarmen tepe- teng etu!

Abai.KZ