Jeksenbi, 14 Shilde 2024
Mәiekti 14670 3 pikir 6 Shilde, 2015 saghat 02:48

QÚDAYBERLI-ATYGhAY JÁPEK BATYR

JÁPEK batyr (t.j. sham. 1711 – q. j. belgisiz) qyt. derek. Yapek, orys derekt. Djapek. Qúdayberli Jәpek batyr, Orta jýzding arghyn taypasynyng atyghay–qarauyl ruynyng bas batyry, Abylay hannyng senimdi serigi, әri onyng tandauly әskerining qolbasshysy. Bógenbay, Malaysary, Qabanbay batyrlarmen jәne qarauyl Qanay biymen joldas, ýzengiles bolghan. Bәsentiyin Malaysary batyrdyng qaryndasy Kejekke ýilengen. Odan bes jauynger batyr úldary: Seyten, Jauqay, Jortushy, Jarty, Saryqazaq tughan. Bәibishesinen jalghyz úly – Qarasay batyr tughan. 1741 j. «ekinshi aqtaban shúbyryndy» kezinde Abylay hanmen birge jonghar qontayshysy Qaldan Serende tútqynda bolghan. Abylay han bosatylghanda J. balasy Saryqazaq  amanatqa berilgen. J. b. Abylay hannyng Týrkistandy azat etu joryghyna (1745) qatynasqan jәne Abylaydyng jongharlarmen jýrgizgen  Shaghan soghysynda jonghar noyanynyng birin jekpe-jekte óltirgen. Erligine riza bolghan Abylay jonghar noyanynyng qyzy Shaghandy әieldikke bergen. «Jәpek – Shaghan» oqighasynyng jelisimen Iranghayyp aqyn 2002 j. «Jәpek – Shaghan» poemasyn әri dramalyq shygh. jazdy. 1758 j. Abylay han shaqyrghan әskery keneste Malaysary men birge sindik Qytaygha әskery toytarys beru kerek degen pikirdi qoldady. J. qonysy qazirgi Qyzyljar qalasy ornalasqan jer men Esilding bir salasy Imanborlyq óz. boyy. J. b. Shoqan Uәlihanovtyng «HVIII gh. qazaq batyrlary turaly tarihy anyzdarynda» aitylady. J. b -dy Búqar jyrau, Shal Qúlekeúly jyrlaghan. Atyghaydan shyqqan Shal aqyn (Tileuke) ózining bir óleninde әkesi Qúlekening jәne sol kezendegi arghynnyng atyghay ruynan shyqqan  ataqty batyrlardyng kimder bolghanyn bylaysha jyrlaydy: 

Qúday jaqsy jaratqan Núrekeni ait,

Elde jaqsy bar bolsa bir-ekini ait.

Atyghayda tórt qasqa batyr ótken

Janteli, Jәpek, Tileke, Qúlekeni ait! – dep atap ótken[Bes ghasyr jyrldaydy Almaty, 1989. 136 bet]

Jәpek esimi Abylay hangha baylanysty alghash shejire dereginde  Abylaydyng elge alghash tanyluy oqighasyna baylanysty kezdesedi: «Maydan dalasynda qalmaqtyng Sharysh degen batyry qazaqtyng eki batyryn birinen song birin óltirip, qazaq daghdaryp túr eken. Abylay astynda túlpary, qolynda qylyshy bar, kele qalmaqqa qarsy shauyp, Sharyshty attan týsiredi. Sol jerde Atyghay Jәpek batyr bar eken, Abylaydyng astyna aq kiygiz tósep qarsy alady».Qúdayberli-atyghay Jәpek batyrgha qatysty ekinshi eleuli shejire deregi: «Qalmaq hany Qaldan-Seren qapysyn tauyp Abylay handy qolgha týsirgende atyghay ruynan shyqqan Jәpek batyr da birge tútqyndalypty. Abylay hannyng qolgha týskenin estisimen Qaldan-Seren ony ózining han shatyryna alyp keludi әmir etedi. Janynda Jәpek batyry bar Abylay shatyrgha kirgende Qaldan-Seren jolbarys terisin japqan altyn taqta otyr eken deydi. Kekke bulyghyp jýrgen qalmaq hany Abylaydy kórgen bette kózi shatynap, qany basyna teuip: «Sharyshymdy óltirgen senbisin?!» – aqyrsa kerek. Bireuding aldynda týregep túryp jauap berudi ar sanaghan Abylay han ýnsiz qalady. Sol kezde Jәpek batyr: «Qaldan qalmaqtyng hany bolsa, sen qazaqtyng hanysyn, Abylay! Tómendeme, han iyem, mening ýstime otyr!» – dep, Abylaydyng aldyna tizerley etpettep jata ketip edi deydi. Sonda ghana, ózin ashugha jendirip otyrghanyn sezgen Qaldan-Seren nókerlerine qarap iyek qaghady. Nókerleri dereu tórge kýlte jal jarghaq bóstek tóseydi. Abylay han bóstekke tize býgip jayghasqan son, ensesin tiktep: «Sharyshty, úzynda óshim, qysqada kegim bolghan song óltirgenim joq. Men halqymnyng aitqanyn oryndaushy ghanamyn. Mine, búrynghydan qalghan kәri qúlaqtardyng sózi osy. (Derek berushi Ahmet Ábdikúly (1881-1976), danghayyr shejireshi, Qaraghandy oblysy, Qarqaraly audany; Músatay Ghalym. Altynnyng synyghy. – Qaraghandy, 2004. 157-170-better). Keyin osy derekti elimizge tanymal tarihshy Jambyl Artyqbaev Halyq tarih tolqynynda jariyalaghanghan enbeginde paydalandy. «Abylay han: anyz ben aqiqat» Ghylymy seriya: maqalalar jinaghy. T. 1. Qúrast. T. Shanbay, A. Ibraeva. – Astana: Foliant, 193bet. 2013. Tarihshylardyng Últtyq Kongresi  materialdary.

Abylay zamanynyng aituly batyry Bógenbay, Qabanbay,Malaysary siyaqty batyrlarmen ýzengiles serik bolghan Shoqan Uәlihanov «әigili Qúdaybeli- atyghay ruynyng batyry» (znamenityy batyr iz roda kudayberdi-atygay Japek batyr) dep әspettegen Jәpek  batyr. [Ch. Valihanov, sbor.sochiyn. v pyaty tomah. T. 1. 1984 g. str. 216-222. ] Batyrdyng tughan jyly sham. 1711 – qatys bolghan uaqyty naqty belgisiz. Qytay derekterinde. Yapek,  «Atyghaydyng myng shanyraghynyng basshysy dep kórsetilgen» [Qazaqstan tarihy turaly Qytay derektemeleri. T. 3. 39 bet. №5 qújat. Qazaq taypalaryndaghy otbasy sany tizim dәpteri ( manichjur tilinde) Syanilun jylnamasynyng 23 j. 1- aiy.] orys derekterinde – Djapek dep atalynghan.[Kazahsko-russkie otnosheniya v HVI-HVIII vv. (Sbornik dokumentov y materialov). A. 1961g., dok №87. S. 203 – 206.] Qúdayberli –atyghay Jәpek batyr, Orta jýzding arghyn taypasynyng atyghay–qarauyl ruynyng bas batyry, Abylay hannyng senimdi serigi, әri onyng tandauly әskerining qolbasshysy. J. b. Maghjan Júmabaevtyng «Batyr Bayan» poemasynda, Iliyas Esenberlinning «Kóshpendiler» trilogiyasynda, V. Moiyseevting «Djungarskoe hanstvo y kazahy HVII-HVIII vv.» monografiyasynda 1741j. Ertis shebinen basyp kirgen jongharlardy toqtaugha úmtylghan әsker jasaghynyng qolbasshylardyng biri retinde atalady.

          Qytay dereginde J. b. myng ýy myng atyghaydyng basshysy dep kórsetken. Kókshetaulyq aqyn T. Qajybaevtyng «Jәpeke batyr» poemasynda J.b. tarihiy-әdeby keyipker retinde atalady. Qarasay batyrdan taraghan ataqty úrpaghy jazushy-dramaturg Sh. Qúsayynov. Úrpaqtary qazirgi Solt. Qaz. obl. Ayyrtau, Gh. Mýsirepov at. audandaryn jәne Kókshetau q.  mekendeydi. Audan ortalyghy Saumalkól kentining bir kóshesine batyr esimi berilgen. Ótken jyly shilde aiynda Aqmola oblysy ortalyghy Kókshetau qalasyndaghy bir kóshege batyr esimin beru turaly bir top azamattardyng ótinishi býgingi kýnge deyin jauapsyz qalyp keledi. Biyl Qazaq handyghyna 550 jyl toluyn el bolyp atap ótip jatqanda qala kósheleri men eldi-mekenderge osynday erlerding esimi berilmegende kimning esimi beriluge tiyisti?!

Shejire deregi boyynsha J.b. qys mezgilinde Ertis boyyndaghy basentinderge qayynshylap barghan kezinde qaytys bolghan. Sýiegi sol kezdegi ataqtiy adamdargha qatysty dәstýrge baylanysty Qoja Ahmet kesenesi týbine jerlegen.

 Tólepbergenov Ghalymtay Mәlikúly. 

Kókshetau memlekettik uniyversiytetining agha oqytushysy,tarih ghylymdarynyng magistri, Jәpekting ekinshi úly Jauqaydan taraytyn  J.b. toghyzynshy úrpaghy . Bәbishesinen Qarasay, ekinshi әieli tarhan bәsentiyin Malaysary qaryndasy Kejekten bes úldyng ekinshisi Jauqay –Esirgep-Alybay -Keldibek -Sәuirbay-Tólepbergen-Mәlik-Ghalymtay

 

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1196
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1869
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1921