Býginge deyin Alash әskeri turaly arnayy qalam tartqan avtorlar sanauly. Ázirge qazaq tilindegi basylymdarda Marat Ábsemetovtyng «Últtyq әskerding de tarihy bar (Ana tili. 13.02.1991), Kýlpash Iliyasovanyng «Alash әskeri» (Qazaq tarihy. — №6. 1997.), Erlan Saylaubaydyng «Alashorda әskeri» (Abay jurnaly. — №1. 2000.) atty maqalalarymen shektelip otyrmyz. Osy maqalalardy qazirgi merzimdi basylymdar men internet sayttarynda nasihattap jýrgen tarihshy Seytqaly Dýisen (Alashorda әskeri turaly. Materialdar jinaghy. L.N.Gumiylev atyndaghy EÚU: Astana,2000; Alashorda әskeri. Astana aqshamy. 14.08.2007; Alashorda әskerining úrany: «Jasasyn, Otannyng adal úldary». Namys.kz. 13.12.2010).

Alash әskerin qúru iydeyasy 1917 jylghy I-shi jalpy qazaq sezinde kóterilgen, biraq ondaghy «… anarhiya bolu qaupi bar, sol sebepti osy kýngi әsker ornyna halyq milisiyasy qúrylsyn» degen sózder sol kýiinde qaldy. Odan keyingi II-shi jalpy qazaq sezinde «memleket hali tayghaq keshude, tar jolgha dushar bolyp túrghanda jan-jaqty qorshaghan qalyng bәleden saqtanu ýshin halyq әskerin jasau kerektigi qayta janghyryp, milisiya qúrudyng maqsaty anyqtaldy, qazaq milisiyasyn qúru jospary jasalyp, bekitildi». 
Alash nemese Alashorda әskeri bastapqyda «halyq milisiyasy», «halyq әskeri», «alash әskeri», «qazaq polki» siyaqty әrtýrli ataularmen ataldy. Bastapqy qoldanystaghy «milisiya» sózining astarynda elding tynyshtyghy men qauipsizdigin qorghaytyn әsker úghymy jatqany anyq. Sondyqtan, Alash әskerining is-qimyldaryn 1917-1919 jyldar aralyghynda jariyalanghan materialdar men solardyng negizinde jazylghan zertteuler boyynsha taldap kórelik.

II-shi jalpy qazaq siezinde halyq әskerining әr oblys, uezd ortalyqtaryndaghy sany, olargha soghys ónerin ýiretu, qajetti qaru-jaraq, qarjy, kólik jәne taghy basqa zattarmen qamtamasyz etu tәrtibi anyqtalyp, «26 500 adam tirkelgen halyqtyq milisiya qúru qajet» degen qauly qabyldanady. Búl iydeyany Jaqyp Aqbaev úsynghan bolatyn. Sezd qaulylarynda naqty kórsetilgendey, Alash әskerin qúru ýshin aldymen milisiyagha alynatyn adam shyghynyn anyqtau, olardy qaru-jaraq, at-kólikpen qamtamasyz etu, әskery mamandar (ofiyserler men instruktorlar) dayarlau júmysyn aiqyndap, oghan qajetti qarajatty 6 oblystyng qazaqtary esebinen jinaytyn boldy.

Áriyne, púlsyz Alashorda da, onyng komiytetteri de eshnәrse istey almaytyn edi. Sondyqtan, «búl isti toqtatpastyng jalghyz-aq sharasy – aqshany qaryzgha alu, júrttan aqsha jinalghan song ornyna salu edi. Ordanyng ózi de, jergilikti komiytetteri de qaryzgha beriletin aqshasy bar jerlerdi qarastyra bastady». Osylaysha Alashorda ýkimeti admiral A.Kolchak, ataman B.Annenkov, ataman A.Dutovpen, ortalyqtaghy Halyq Komissarlar Kenesimen kelissózder jýrgizdi. Aytalyq, Alashordanyng batys bólimi 1918 jyldyng kókteminde Mәskeudegi HKK-nan súralghan 40 mln. qarajattyng 12 mln.-na qol jetkizgen. 
Jalpy, Alash әskerining is-qimyldary biylikke kelgen bolishevikterge qarsy 3 baghytta jýrgizildi: 1) ontýstik-shyghys bólimi (Jetisu); 2) shyghys bólimi (Semey); 3) batys bólimi (Oral). Al әskerdegi qazaq polkterining sany shamamen 12-ge jetken. Olardyng úrys qimyldary Alashorda ýkimeti qúrylghannan keyin kýsheydi.

Alash әskerining ontýstik-shyghys bólimi. 1918 jyldyng jazynda Alash әskerin qúruda erekshe kózge týsken – jetisulyq Otynshy Áljanov boldy. «Ol Týrkistan Komiyteti (bastyghy O.Shkapskiy) arqyly qazaq milisiyasyna 500 myng som aqsha aldyryp, ony Lepsi kaznacheystvosyna salghan, biraq bolishevikterding talan-tarajyna týsken. Kóp keshikpey sol ýshin «… bolishevikter O.Shkapskiydi balasymen birge abaqtyda atyp óltirgen». 
O.Áljanov Otandy Qorghau Komiytetining qúramyna kirip, 300-den astam adamnan әsker jasaqtaydy. Aqyry osy isting jolynda bolishevikter qolynan qúrban bolady.

Jetisu oblystyq qazaq komiytetining tóraghasy Y.Jaynaqovtyng mәlimetteri boyynsha Jetisudaghy bolishevikterding jalpy sany 10 mynnan asqan. Reti kelgende aita keteyik, 1918 jyldyng basynda Alash әskerin jasaqtau maqsatynda «Jetisu oblysyndaghy qyrghyzdardy G.Shahvorostov pen Pestov fabrikalarynan shyghatyn shúgha ónimderimen qamtamasyz etu turaly súranys bolghan».

1918 jyldyng basynda Zaysanda 15 atty milisiya shygharylghan. Onyng qúramynda әskery qyzmetten qaytqan noghay soldattary boldy. Alty aida 30 milisiyany qúru ýshin 22 myng som aqsha bólu jobasy jasalghan.
Alash әskerining shyghys bólimi. Azamat soghysy bastalghanda Alashordanyng ortalyghy Orynbordan Semeyge kóshkeni belgili. Sóitip, olardyng alghash qolgha alghan isi halyq әskerin qúru boldy. Búl turaly tarihshy E.Saylaubaydyng jogharyda atalghan maqalasynda egjey-tegjeyli jazylghan. 
Semey oblysyna qarasty 22 bolystyng әrqaysysynan 30 adamnan jinau kózdeldi. Sonyng nәtiyjesinde 700-den astam qazaq milisiyasy qúryldy. «Áyeli joq salt jigitterge aiyna 60 som, әieli barlargha 160 som berilgen. Bәrining kiyim-tamaghy hәm basqa shyghyndary qazynadan bólingen». 
Semeyden bastau alghan Alash әskerin qúru isi elimizding basqa ónirlerinde de jalghasyn tapty. Últtyq merzimdi basylym materialdarynda «Qostanayda 2-shi qazaq polki, Jamanqalada (Orsk) — 3-shi, 4-shi, Oralda — 5-shi, 6-shy qazaq polkteri jasalatyny» turaly mәlimetter kezdesedi. Sonday-aq, «Óskemende qazaq kapitany Hamit Toqtamyshev er kónildi qazaq jigitterinen 1-shi polk pen ofiyser shygharatyn medrese ashqan». 
1918 jyldyng 29 jeltoqsanynda Qostanaydaghy 2-shi qazaq polki Qonyrau stansiyasyna (Orynbor guberniyasy) bet alghan, onyng qúramynda Eldes Omarov ta bolghan. Alash әskerin úiymdastyruda H.Ghabbasov, A.Túrlybaev, M.Tynyshbaev, B.Mәmetov, H.Toqtamyshev erekshelendi.
«…Áskerge alynghan qazaq jigitterining kóp uaqytqa deyin qaru-jaraqtary bolmasa da, úrystan betteri qaytpaghan… Mysaly, 1918 jyldyng nauryz-qazan ailaryndaghy shabuyl kezinde «jýzdiktegi» Baltay Biysebekov pen Qaghazbek Dashke balasynyng (Saratovka), Ahmetqaly Ormanbaevtyng (Andreevka) jәne qorshauda qalghan 12-shi Alash polkining 98 jigitining erligin (Antonovka) bólip aitugha bolady.

«1918 jyldyng jeltoqsan aiynyng ishinde ataman B.Annenkovtyng úigharuymen tilmash Jarmúhamedov myrzanyng Semey men Alash qalasynan jinaghan 13 800 som aqshasy 1-shi atty qazaq polkining paydasyna tapsyryldy jәne Alash qalasyndaghy A.Bókeyhanova, G.Tynyshbaeva bastaghan әielder qauymy «qazaq hәm noghay әielderining kýshimen qysqa merzimde 1000 par kóilek-kópshikti dayyndap, qazaq әskerin sýzek auruynan saqtap qalghan».
1918 jyldyng 8 mausymynda Á.Bókeyhanovtyng basshylyghymen ótken Kenes qaulysynda kórsetilgendey, «birinshiden, milisiya kerek; ekinshiden milisiya atty bolady; ýshinshiden milisiyagha jigit beru mindetti emes, últ ýshin tilenip jazylghandar kim bolsa mindetti qylyp alu Alashordada bolsyn; tórtinshiden milisiyagha kerek at, aqsha júrttan salyqpen alynsyn, baydan baysha, kedeyden kedeyshe; besinshiden qansha at, qansha aqsha jinau erki Oblystyq Komiytetke beriletin boldy».

Eng aldymen «… milisiyagha bólinetin adamdar men qarjy dayyn bolghansha, ofiyser, instruktorlardy dayyndau kerek-tin. Ekinshiden milisiyagha qajet qaru — jaraq atty kazaktardan súraldy… ýshinshiden songhy kezde yugo-vostochnyy soyz dep moyyn sozghansha, Oral, Orynbor, Sibir, Jetisu atty kazaktary Alashordasyna qaraghan qyrghyz-qazaqtarmen birigip, derbes Shyghys Odaghyn (Vostochnyy Soyz) jasau qolayly» delindi. Búl úsynysty Orynbor atty kazaktary da qoldady. Sonda Alash avtonomiyasyna qaraghan jerding alamayy dóngelenip, qazirgisinen góri ynghaylyraq bolady jәne Kýnbatys, Soltýstik, Shyghys – ýsh jaghymyzdan atty kazaktar bizge qorghanysh bolmaq».
Alash әskerining batys bólimi. Alashordanyng batys bólimining jetekshileri Oral oblystyq qazaq siezine «1918 jylghy (aqpan) Oral kazachestvosymen odaqtasu jónindegi (kenes ókimetine qarsy) kelisim shartty zandyq negizde dayarlau; Oral kazachestvosyna zattay jәne qarjylay kómek beru. Ásirese, onyng әskerin at-kólikpen, jylqymen qamtamasyz etu; Qazaq ofiyserlerining basshylyghymen Ufadaghy әskery ýkimetke «Qyrghyz milisiyasynyn» atyn «Qyrghyz halyq armiyasy» dep ózgertu maqsatynda jiberiletin adamdardy belgileu; Jympitydan 6 ailyq yunkerlik qysqa kurs ashu. Tómengi komandanyng qúramyn dayarlau ýshin sauatty qyrghyz jastaryn (2 klastyq bilimi bar gimnazister men realister, mektep múghalimderi) jәne olardy әsker isine ýiretuge Oral kazachestvosynan әskery mamandardy shaqyru» turaly úsynystaryn bildirdi.

Uaqytsha Oiyl Ualayatynan Orynbor atty kazak ýkimetine arnayy jiberilgen Oblystyq zemstvo mýshesi A.Nesipbaev 1918 jyldyng 17 shildesinde Orynborda ghasker ýshin qaru-qúral tabu jayyn kenespek boldy.

Azamat soghysy jyldarynda Antanta elderining qoldauyna sýiengen ýkimetter qúrylghany belgili. Solardyng qatarynda Ombydaghy Uaqytsha Sibir ýkimeti, 1918 jyly mausymda Samarada qúrylghan Qúryltay jinalysy mýshelerining Komiyteti (Komuch) jәne 1918 jyly qyrkýiekte qúrylghan Ufa diyrektoriyasy («Uaqytsha Býkilreseylik ýkimet»), sonday-aq Bashqúrt ýkimeti men Alashorda ýkimeti de boldy.

Alashorda ýkimeti azamat soghysy jyldarynda atalghan Uaqytsha ýkimettermen til tabysyp, Oral, Sibir, Jetisu, Orynbor atty kazaktarymen tyghyz baylanys ornatty jәne olargha Alash avtonomiyasyn resmy tanu jóninde ótinishter jasady. Sonymen qatar mýmkindikterine qaray kómek berudi súrady. Osy tústa 1918 jyldyng 11 qyrkýieginde Qúryltay mýshelerining Komiyteti Alash avtonomiyasyn tanyghanyn jәne Samara Komiyteti Alashordagha qaru-jaraq, kiyim-keshek jaghynan kómek bere bastaghanyn» aita ketken jón.
Al, 1919 jyldyng 27 tamyzynda admiral A.Kolchak Oral әskery ýkimeti men A.Kenjin bastaghan qazaq delegasiyasyn qabyldaghan kezde qazaqtardyng memlekettik mekemelerin qúru júmysyna ketken qarjynyng ornyn toltyrugha 6 mln. som kóleminde aqsha súralghan jәne onyng tezarada talqylanatyny» aitylghan. Elde qalyptasqan osynday kýrdeli jaghdayda Alash әskeri iske kiristi jәne onyng úrys qimyldarynyng auqymy keneydi. 
Alashorda әskerining qúryluy men qyzmetining merzimdik shenberi 1918 jyldyng basynan bastap 1919 jyldyng ayaghyna deyingi aralyqty tolyq qamtidy».