Dýisenbi, 25 Qarasha 2024
Súhbattar 16296 0 pikir 29 Mausym, 2015 saghat 10:17

RAQYShEVTYNG "ÁYGERIMI" – QYTAY-QAZAQ DOSTYGhY

Biylghy jyldyng 24 mausymy kýni Qytaydyng Ýrimshi qalasyndaghy «Tyani-Shani» kino­stu­diyasynyng arnauly da mәrtebeli kinozalynda qazaq rejisseri Erkin Raqyshevtyng «Áy­gerim» kórkem filimining jabyq kórsetilimi ótti. Is-sharanyng sonynda kópting kónilinen shyqqan filimning kórsetilimine múryndyq bolghan belgili akter Dәlelhan Qadyrúly men kәsipker Esbol, filimning rejisseri Erkin Raqyshev pen ssenariy avtory Ramazan Qúrmanbaevqa qazaqy shapan jauyp, últtyq dәstýr-saltymyzben qoshemet kórsetti. Keshting sony qazaqy kiyiz ýidegi arnayy qonaqasylyq otyrysqa jalghasty.

Qonsy eldegi qazaq ziyalylary men kino mamandary jana tuyndy jayyndaghy aqjarma oilarymen jәne qúndy pikirlerimen bólisti.

Biz Qytayda jýrgen әriptesimiz, «Qazaq Eli» halyqtyq qozghalysynyng tóraghasy Qajymúqan GhABDOLLAmen tyng týsirilim turasynda jәne kórermenning alghashqy әserleri jóninde syr bólisken edik.

 – Qajymúqan agha, sizding týsi­niginizde, Erkin Raqyshev kim?

– Erkin Raqyshev - aldymen tazaqandy qazaq, últshyl úlan, talantty rejisser, aqyrynda, qazaqtyng mún-múqtajyna jany ashyp, jany auyrghan; kem-ketigin týgendep jýrgen jalyndy azamat.

Týlkibastan týlep úshqan Erekeng tughan jerimizde «Jaraly sezim», «Jetimder», «Astanagha kóktem kesh keledi», «Kesh kelgen mahabbat» atty kórkem filim­der men ruhy asqaq «Túrar Rysqúlov», «Asharshylyq», «Qajylyq», «Temirbek Jýrgenov» atty derekti tuyndylardyng avtory retinde milliondardyng jýregin jaulasa, «Áygerim» atty jana kórkem filimimen ýlken kórshimiz Qytaydyng eki milliardqa juyq halqyn tәnti etuge kirisip ketti...

Erekenning «Temir narkom Temirbek» atty dýniyesin kórgende Qazaqstannyng halyq әrtisi Asanәli Áshimov: ««Ótkendi úmytu – tariyhqa topyraq shashu, keleshekti taspen atu» degen eken Rasul Ghamzatov. Temirbek Jýrgenovting qazaq mәdeniyetine sinirgen enbegi úshan-teniz. Ótken tarihty eske alyp, «Temir narkom Temirbek» filimin týsirgen Erkin men Ramazangha ýlken rahmet. Býgingi kinotuyndy keleshek úrpaqqa ýlgi-ónege» – degen edi. Qazaq kinosynyng aqsaqaly Asekenning osynday qúndy tilek, aq batasynan artyq ne aitugha bolady?!.

– Erkin Raqyshev qiyaly tereng rejisser ghana emes, qazaghyna shynayy qamqor qogham belsendisi de emes pe?

– Onyng ras. Erkin Raqyshev – ja­qynda qayta jandanyp, janasha qúr­ylghan, basshysy qazaqtyng arda azamaty Múhtar Shahanov aghamyz bolyp tabylatyn «Qazaq últtyq kenesi» tóraghasynyng orynbasarlarynyng biri bolyp saylandy. Qazir últshyl azamattar men sayasatkerler birikken «Últtyq kenestin» baghyt-baghdarlamasy әzirlenip, maqsaty aiqyndauda. Basty maqsaty – qarapayym halyqtyng mún-múqtajyn joqtap, mýddesin qorghaytyn kenesting qyzmetin Múhtar aghamyz myqtap qolgha alyp, qyzu júmysqa kirisip ketti.

Jaqyn kýnderdegi bir súhbatynda Ere­kenning ózi: «Túrmysy tómen jandardyn, ýisiz-kýisiz jýrgen bauyrlarymyzdyn, taghdyrdyng jazuymen kemtar bolyp qalghan jarymjan-mýgedekterding әleumettik jaghdayyn kóteru kerek. Júmyssyzdar men student jastargha qamqor bolyp, zeynetaqysy kýn kórisine de jetpeytin qarttarymyzgha qaraylasu qajet. Ásirese, qazaqtyng ahualy kýnnen-kýnge tómendep barady, tózim de shegine jaqyndaghan siyaqty. Ata-babalarynan amanat bolghan jerding jәne qazyna-baylyqtyng naghyz iyesi - qazaqtar - óz elinde qayyrshynyng kýnin keshude. Halyqty basynudyng da shegi bolady. Árkim ózining nesibesin aluy kerek. Aqiqatty tu etip, әdiletti qogham ornatu qajet» – degen bolatyn...

– Qytay kórermeni kózayym bolghan Erkin Raqyshevtyng «Áygerimi» qanday eken?

– Sóz joq, tuyndyda tereng sezim, mol meyirim sharasynyn tógilip túr. Kózi soqyr, mýgedek qyzdyng ómirine arqau bolghan filimdi jylap otyryp qaradyq. Adamnyng adamgha degen qayyrymynyng kómilip, janashyrlyghynyng janshylyp ketpegenine kóz jetkizdik. Sonymen qatar, mening esime Erkin Raqyshev kezekti tuyndysyn tamashalaghan qogham qayratkeri Serikbolsyn Ábdildinnin: «Eshkimmen daulaspau kerek, jaulaspau kerek, dos­tasu kerek...» – degen atalyq sózi eriksiz týsti. Jalpy, qytay men qazaqtyng shynayy dostyghyn kemenger Abylay hannan keyin osy Erkin Raqyshev qana tereng týsingendey әser qaldyrdy...

Qazaqtyng erkindigin ansaumen armanda ketken últymyzdyng úlyqty әri songhy hany Kenesary Qasymúlynyn: «Men orys halqymen emes, men әdiletsizdikke qarsy soghysyp jatyrmyn» degeni bar eken. Sol sekildi qazaghy ýshin ot pen sugha týsuge dayar Erkin Raqyshev ta qazaqtyng tarihyndaghy aqtandaqtardyng jasyrynyp-jabyluyna qarsy kýresip jýrgen azamat.

Mening pikirimmen filimdi tamasha­la­ghan Qytaydaghy qazaqtyng ziyaly qauy­my, ghalym-professorlary, jazushylary, rejisserleri, akterleri jәne kәsipkerleri de kelisetinine senimdimin. Mysaly, Qytaydaghy mәdeniyettanushy ghalym Beksúltan Kәsey: «Talay filim­derdi kórip jýrmiz, biraq, «Áygerim» meni qatty tebirentti. Eki el arasyndaghy dostyq – tariyhqa negizdelip naqty kórsetilgen. Osynday tuyndylar últtar arasyndaghy yntymaqtastyq pen dostyqty odan ary nyghaytugha septigin tiygizedi», – dese, búrynghy oqu-aghartu ministri Mәnsýr Ábil: «Zamanauy filimge tarihy oqighanyng synalay engizilui - jas úrpaqty otansýigishtikke tәrbiyeleydi. «Áygerim» filimin múralyq tәrbie oqulyghy retinde qoldanysqa engizip, Qy­tay memleketinde túratyn әrbir aza­mat kórui kerek» - degen úsynys aitty.

– Tuyndy Qytayda týsirilgen be?

– Filim Almaty men Ýrimshi qala­la­rynda týsirilgen eken. Basty ról­der­di qazaqstandyq akterlermen birge, qy­taylyq akterler de óte әserli somdapty.

– Filim iydeyasynyng shyghuy jóninde sóz boldy ma?

– Erkin Raqyshev filimning iydeyasy men týsirilu maqsatyn aita kelip, bylay dedi: «Men 1931-33 jyldary Qazaqstanda bolghan asharshylyq jayly «Asharshylyq» atty derekti filimin týsiru barysynda qazaq-qytay qarym-qatynasyna baylanysty kóptegen qújattargha kezdestim. Sol jyldary Kenes ýkimetining zúlym sayasatynan qazaq últynyng jartysynan astamy qyrylyp qaldy. Zorlyq-zombylyq pen ashtyqtan qashqan jýz myndaghan qazaqtar Qytay jerin panalap, qytay halqynyng kómegining arqasynda aman qaldy. Býginde sol babalarymyzdan taraghan úrpaqtar tili men mәdeniyetin, dini men salt-dәstýrin saqtap, ósip-ónip otyr. Osy manyzdy oqighany negizge alyp, Qytay elining qazaq últyna jasaghan jaqsylyghyna alghys retinde osy kórkem filimdi týsirdim».

– Aq peyil, taza niyetpen týsirilgen tuyndy da ómirsheng shyqsa kerek?!

– Filimdi basym kópshilik kórermen kózine eriksiz jas alyp kórdi. Óitkeni, Erkin Raqyshevtyng «Áygerimi» – izgilik pen adamgershilikti, últtar arasyndaghy dostyq pen adamy mahabbatty qatar órbitken óreli tuyndy. Kórshi elding qazaqtildi jurnaliysi Asan Ábu: «Kemtar adamdardyng qoghamdaghy qasiretin jerine jetkize kórsetip, sonynda kórermenge quanysh lәzzatyn syilaghan, últtar arasyndaghy dostyqty jyrlaytyn kórkemdik óresi joghary tuyndy bizdegi qazaqtardyng mereyin aspandatty» - dep aghynan jaryldy. Al, qytaylyq qazaq rejisseri Qúrbanjan bauyrymyz filimnen alghan әserin jasyrmay: «Filimning ssenariyi óte tartymdy jazylghan eken. Akterler óz rólderine baylanysty óte sәtti tandalghan. Akterler kәsiby sheberlikteri joghary dengeydegi, óz keyipkerlerin shynayy somdaghan erekshe filim bolypty. Basty róldegi kishkentay qyz oinaghan saz syrnaydy filimning ayaghyna deyin kóbirek qoldanghanda jaqsy bolar edi...» – degen jýrekjardy sóz aitty.

– Qajymúqan agha, qazaq tuyndysyn qytay qoghamy qalay qabyldady?

– Qytaylyq belgili rejisser Lu Gan­nyng sózi qytay qauymynyng ortaq oi-pikirin aiqyndasa kerek. Ol bylay dedi: «Filim meylinshe sәtti shyqqan. Men akterlardyng oinau sheberliginen qatty әser aldym. Qazir ózim bir filimge kasting jýrgizip, akterler tandap jatyrmyn. Erkin Raqyshevtyng «Áygerim» filiminde basty rólding birin somdaghan Erik Júmaghúlovty óz filimime týsuge shaqyramyn»...

– Ádette, «Jaqsy tuyndy týsiru ýshin birneshe jyldar ýzdiksiz әzirlik, tynghylyqty dayyndyq qajet» dep jatady?

– Shyndyghy da osy. Birde jazushy, qogham qayratkeri Sofy Smataev aghamyz: «Últtyq silkinis – úlylardyng besigining terbelisinen bastalady. Biz úlylylarymyzdy úmytpauymyz kerek, olardy úlyqtauymyz kerek» – degen edi. Sondyqtan, myqty adam turaly tuyndy bolsyn nemese bolmysy myqty shygharma jasau ýshin de myqtylyq kerek.

Kinotuyndynyng myqtylyghy – shynshyldyghynda. Biz últymyzdyng myqty tarihyn, mәdeniyetin, órkeniyetin, qúndylyqtaryn kórsetui ýshin – ózimiz de myqty bolugha tiyispiz. Osal qarumen oghlan bola almaysyn...

Últymyzdyng ruhyn kóterip, ruhany qúndylyqtar túghyryna qondyru – tәuelsizdigimizdi qorghap qaludyng sara joly. «Biz «kóshpeli halyq bolghanbyz» dep tek kiyiz ýilerdi kórsetip qútyla salmauymyz kerek. Bizde de әsem qalalar men óreli órkeniyet, ghajap ghimarattar men zәulim saraylar bolghan. Kerek deseniz, býgingi Kremli qazaqtyng Sarayshyq qalasynyng jobasymen salynghan» – dep oy tolghaghan qazaq kinosynyng qaysary, belgili rejisser Erkin Raqyshevtay enseli óner iyesining biyikterdi baghyndyra beruine tilekshimiz!

ÁNGIMELESKEN:

Nartay JAQSYLYQ, 

 

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1513
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3283
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5825