S. Dali. Kýn jasaghy

Ony auylda eshkim Qarqynbek dep nyspysymen atamaytyn. Bir sózben «Ákim Serikting klastasy» deydi. Serik auyldyng әkimi bolghan son, ýiinen qonaq ýzilmeydi. Oblystan, audannan kelgen kil yghay men syghay as iship, keyde qonyp ta ketedi. Qonaqtarmen birge ayaqqa oratylghan balagha úqsap Qarqynbek te jýredi. Auyl әkimi qútty qonaq kelgende Qarqynbekti «Mal doghdyry bolsa da oqyghan, kózi ashyq, qonaqtyng kónilin tauyp, otyrystyng sәnin keltiretin jalghyz klastasym» dep úmyt qaldyrmaytyn.  

Qarqynbek kelgen song qúr qaytpaydy. Mindeti asabalyqpen shektelmeydi. Qolynda biyligi, pәrmendi qyzmeti bar qonaqtarmen tanysyp, bilisip, arqa-jarqa әngimelesip, telefon nómirine deyin súrap alady. Ishse mas bolmaydy, tili kýrmelip, eshkimning mazasyn almaydy. Qarqynbekting eng ýlken qaruy da qonaghynyng ishkeni. Kerek deseniz әielinin, bala-shaghasynyn, ýiindegi iyt-mysyghyna deyin atyn bilip alady, sosyn qonaghynyng shúlyghyn sheship, kórpesin qymtap ýiine bir-aq qaytqany. Arada biraz uaqyt ótken song «Dәriykósh jengemiz shauyp jýr me, Siykóshiniz ósip jatyr ma, Ayaukanyz mektep bitirmedi me?» dep qabyldauyna jazylyp, telefon tútqasynda túryp ishi-bauyryna kirgende «joq» deuge lajy bolmay, onay kelise ketedi. Birine aityp, kelinin mektepke múghalim qyldy. Birine aityp, úlyn Aqadyr audanyna yurist qyldy. Búiymtayy sonymen bitse ghoy, taghy bir dókeyding qabyldauyna barghanda auyldaghy klastas әkimin qaralap, ornyn súrapty...

Elde túnghysh ret kadrlyq auys-týiister boldy. On eki kalibrli myltyqtyng únghysynan shyqqan bytyraday shashylghan sheneunikterding jan-jaqqa әkim bop taghayyndalghany Qarqynbekting ómirin kýrt ózgertken edi. Qarqynbekting oblysyna әkim bop Úzaqbay Sarybaev keldi. Kýnde televizordan týspeytin, jogharghy kenestegi deputattyng dәl ózi. «Búl tarihi, bay ólke» dep jana kreslosyna jayghaspay túryp elge sәlemin berdi.  Oblys júrtynyng kýtkeni basqa edi, Úzaqbay da jarap qalar desti me, Almaty oblysyna әkim bop taghayyndalghan Qaldybay Zakiryanovtan birjola ýmitin ýzdi. Qaldybay Zakiryanov Semeydi basqaryp túrghanda poligonmen kýresip, Abaydyng 150 jyldyghyn dýrildetip ótkizip, bir oblystyng ghana emes, tútas halyqtyng yqylasyna bólengen-tin. Qarqynbekting oblysy da onyp túrghan joq,  poyyz jol qajet, auyz su mәselesi tapshy. Úzaqbay Sarybaev osy mәselelerdi sheshemin depti.

Úzaqbay Sarybaev pen Qaldybay Zakiryanovty etene aralasatyn dostar deytin. Olarda dostyq bolushy ma ed, dúrysy zamany bir bolghan song amaly bir, mýddesi ortaq azamattar. Qos әkim enshisin alyp, eki jaqqa baghyt alar tústa onashada bir-birine sәttilik tilesipti. Sóz arasynda Qaldybay Zakiryanov kishigirim búiymtayyn da aityp ýlgerse kerek.

– Úzaqa, kishigirim búiymtayym bar edi...

– Aytynyz.

– Siz bet alghan oblysta jezdem túrushy edi, Qarqynbek Ýsenov degen. Auylynyng atyn da úmytyp qaldym. Pәlenbay jyldan beri zootehniyk…

– Qaldan-au, boldy týsindim. Jezdendi uayymdama!

Qos әkimning arasyndaghy dialog shamamen osylay ayaqtalghan. Úzaqbay Sarybaev ertesine-aq jana qyzmetine kiristi. «Aytaber» gazetining alghashqy betine әkimning moyylday qara tufliyining bauyn baylap týsken sureti jariyalandy. Gazetting dәl mandayyna «Jana әkim qyzmetine bel sheshe kirisip ketti!» degen әserli taqyryp әlgi suretpen keremet ýndesip túr. «Jana әkim kelse qyzmetimnen ketetin shygharmyn» dep ekiúday kýide jýrgen bas redaktordyng baghy janyp ornynda qaldy, su jana әkimning oqys qimylyn ontayly paydalanghan gazetting fototilshisi de kóp úzamay baspanaly boldy. 

Úzaqbay myrza júmysyn audan aralaudan bastady. Attap basqany, әr aitqan sózi «Aytaber» gazetinde tarih bop qattalyp jatty. Qyzdy-qyzdymen jýrgende әriptesi Qaldybay Zakiryanovtyng aitqan ótinishi esinen shyghyp ta ketti. Ákim bolghan song tynym tapsyn ba, jarty kýni el aralaumen, qalghany telefondargha jauap berumen ótedi. Qauyrt sharualarmen әure bop jýrgende jarty jyl da óte shyqty.

Birde onyng aldyna sovhoz diyrektory men zootehnikting dauyna baylanysty is týsti. Auyl әkimining ýstinen jazylghan aryz. Aryz iyesining nyspysy kózine ottay basyldy. Qarqynbek Ýsenov degendi oqyp, әlgi Zakiryanov myrzanyng ótinishi esine sap ete qaldy. Aty da, zaty da sol, zootehniyk. Jas shamasy da Qaldybaygha jezde bolugha dәl keledi. Qarqynbek degen qúlaqqa týrpidey estiletin nyspyny kim qoya bersin. «Dәl ózi de, basqa kim bolsyn?! Áy, qaydasyndar, myna kisini dereu tauyp, júma kýni maghan aldyrtyndar!»

...Dәl osy kezde Qarqynbekting basyna qara búlt ýiirilip, qonaqtan qaldyrmaytyn әkim klastasymen dauy qyl ýstinde túrghan edi. Ákim býkil auyldy Qarqynbekke qarsy qoyyp, jyly ornyna talasqany ýshin qarabet qyldy. Qarqynbekte qaybir abyroy bar edi, endigi kýiin eshkimning basyna bermesin. Aghayynnan qayyr bolmaghan song әkimining ýstinen aryz jazyp audangha bardy. Auyldy pәlenbay jyl basqarghan әkim Serikting audanmen ymy-jymy bir, talay dastarhandas bolghan dostary bar. Qarqynbekting ýsti-ýstine jazghan aryzdarynyng biri de darymady. Sonyng baghy janyp, abyroyy aspandaydy dep bireu oilap pa, oblystan Úzaqannyng ózi shaqyrtu jibergende audan basshysynan bastap auyl әkimi Serikke deyin tәbeti qashyp, úiqysyz týnder bastalghan edi.

**********

Oblys әkimimen kezdesuge Qarqynbek erekshe dayyndaldy. «Ne ýshin shaqyrdy eken?» degen oy mazalaghan joq, «Ne aitam, ne súraymyn?» dep qamyqty.

– Osy kәstóming ózine sonday jarasymdy, bogatyy kórinedi, – dedi әieli shalyn kezdesuge qamdap jatyp.

– Bogatyy qyp kórsetse kerek emes, týrime qarap qarny toq, uayymy joq eken dep jyly shygharyp salyp jýrer, – dedi Qarqynbek ekpindetip.

– Onda myna súr kәstómindi ki, osyny kiyip barghanynda kelining men úlyndy júmysqa kirgizip eng ghoy, – dep әieli jaqsylyqqa jorydy.

– Oblys әkimi ózimizding Qarashor, qúr qol qaytarmas, – dep kók kózdi qatynyna bir qarady.

– Aynalayyn-au, bir kýnde qarashorgha ainaldyng ba? – dedi kók kóz qatyn kýieuin jana kórgendey.

– Bolmasaq, bolamyz. Kóp sózdi qoy. Janalyqty birinshi bop ózing estiysin, – dep sol týni-aq oblys ortalyghyna attanyp ketti. Jol boyy aitar sózin ishtey qaytalap, birneshe ret dayyndyq jasap ýlgerdi. Oblys ortalyghyna jetem degenshe on alty saghat jýripti, qonaqýige ornyghyp aldy da, ózin retke keltirip, saghat on birdegi oblys әkimining qabyldauyna asyqty. Ákimge aitatyn sózderin ainagha qarap, taghy bir pysyqtap qoydy. «Oblysqa siz keldi dep quanbaghan qazaq joq!» dep bastalatyn sózine adamnyng janyna jaghatyn taghy birer sóz qosty.

– Qarqynbek myrza, qosh keldiniz! – dedi әkim. Qarqynbek galstuk taqpaghanyna jiyrma jyl ótken, qylqynyp, jútynyp әzer otyrdy. Samayynda bir uys shashy bar, tórtpaq deneli, qozy qaryndy. Týr túlghasy әkimge jaqyndau. Jasy alpysqa tayap qalghan. Úzaqang jasy eluding etegin bassa da, túlghasy qyryqtaghy qylshyldaghan jigittey jaqsy saqtalghan. Kýtimi jaqsy bolghan song ózinen jeti-segiz jas qana ýlken Qarqynbekting úly siyaqty iltipat tanytyp otyr.

– Oblysqa siz keldi dep quanbaghan qazaq joq! – dep bastady әngimesin Qarqynbek.

– Rahmet niyetinizge, auyl júrtynyng jaghdayy qalay? – dedi әkim ózimen teng sóilesip.

– Auyl tegis aman, bәri sәlem aityp jatyr. Siz qabyldaydy degen song jamaghat bop shygharyp saldy. Ózinizge dәn riza! El basqaru onay emes, shet-jaghasyn bilemiz – dedi Qarqynbek beti býlk etpesten. Oblys әkimi dosy Qaldybay Zakiryanovqa tosyn syy jasaghysy keldi me, ol turaly jaq ashpastan Qarqynbekti әngimege tarty.

– Búryn basshylyq qyzmette bolghansyz ba ózi? – dedi oblys әkimi. Qarqynbek oblys әkimining osy sózinen-aq qyzmet úsynghaly túrghanyn anyq anghardy. «Ne qyzmet súrasam eken? Auyl әkimi, mektep diyrektory... Skladtyng bastyghy. Qaydaghy sklad, tarap ketti ghoy. Ákim men diyrektor, auyl moldasynan basqa kim syily edi auylda? Jarayd, auyl әkimining ornyn súrayyn. Serikting kózine kók shybyn ýimeletem әli» dep armany auyldyng tónireginen aspay, jeke basynyng abyroyy turaly oilanyp ta ketipti.

– Men Almatyda institutta jýrgende qoghamdyq júmystargha kóp aralastym, sodan bolar auylda tek zootehnik bop qalghym kelmey, aghayyn-tuystan, el-júrttan alystaghan emespin. Qoghamdyq júmystardyng barlyghy mening qolymda. Ákim degen resmy qyzmetim bolmasa da, sol әkimning atqaratyn júmysyn men de istep jýrmin, – dep Qarqynbek alystan oraghytyp, әngimesin endi jýielep bastaghan edi.

– Siz Aqadyr audanyna әkim bop barasyz! – dedi oblys әkimi әngimeni kópke sozbay. Qarqynbekting týnimen dayyndap kelgen sózi jayyna qaldy. Kókten súraghany jerden tabylsa, quanbaghanda qәitsin. Auyl әkimining ornyna talasyp jýrgeni jәy balanyng oiynynday, kórgen týstey óte shyqty.

– Senim bildirgeninizge rahmet! – dedi sol qyzmetke layyq adamnyng obrazyna kirip, tereng jútynyp.

– Dýisenbi prikaz shygharamyz, al siz qaytar biyletinizdi qamday beriniz. Jol boyy sharshaghan da bolarsyz, – dep jyly jymidy oblys әkimi. Bir audannyng tizginin qaydaghy zootehnikke tapsyrdym ba degen qorqynyshtan góri, Qaldybay Zakiryanovtyng ótinishin oryndaghanyna ishtey toqmeyilsip, kónili ornyna týskendey edi. Quanyshy qoynyna syimay, jýzi bal-búl janghan Qarqynbekpen qoshtasarda:

– Aytpaqshy, búryn sottalmaghan ba ediniz? – dedi kýlimsirep.

– A, jogha, Qúday saqtasyn ondaydan. Zannan attaghan kezim joq. Abyroydan aiyrmasyn әiteuir, jamandyqpen atym shyqpady. Tipti, tatyp almaymyn, shylymqor da emespin, – dep Qarqynbek aqtala bastady. Ózin sýtten aq, sudan taza qyp kórsetuining sebebi de joq emes. Su jana audan әkimi ghoy!

...Auylda telefon tek әkim Serikting júmysynda, sosyn mektep diyrektorynda bar. Oblys ortalyghynda jýrip әieline myna habardy jetkizbese bolmas. Basynda әielin telefongha shaqyru ýshin mektep diyrektoryna zvondayyn dep oilady da... Ákimge habarlasayyn dep sheshti. Ekeui әlgi bir oqighadan keyin qatyspay ketkeni bylay túrsyn, qas dúshpangha ainalghany bar edi. Endi әieli ýshin aqjoltay, әkim ýshin jaysyz habardy jetkizsem, dúshpannyng saghyn syndyrsam dep asyqty.

– Allo, Aqjol auyly tyndap túr! – dedi hatshy qyz.

– Auyl әkimine qosynyz! – dedi sәlemdespes búryn.

– A, keshiriniz, kim ekenin bilsek bola ma eken? Ákim qazir ghana syrtqa shyghyp ketip edi, – dedi hatshy qyz erke ýnmen. Qarqynbek әkimdikting júmysyn bes sausaghynday biledi. Ótirik aityp otyrghanyn sezip te túr. Audannyng tizgini qolyna tiyse tizesin tizesine soqqan tirsek biykeshti Serikten búryn qúrtamyn dep oilady.

– Audan әkimi deniz, – dedi Qarqynbek dausyn bәsendetip. (Múnysy ras endi!)

– Keshiriniz, men qazir bilip kelemin. Sizge qazir ózi mindetti týrde habarlasady, – dep hatshy qyzdyng dausy ózgerip sala berdi.

– Men liniyada kýtemin, tezdetseniz dúrys bolar edi, – dep Qarqynbek asyqtyrdy. Ákim Serik Qarqynbekting oblys әkimimen kezdesetininen habardar edi. «Audan әkimi sizdi telefonda kýtip túr» degen song tosynnan habar jetti me dep temekisining shoghyn óshirmesten kabiynetke týtinin budaqtata ala kirip, telefon tútqasyna jabysty.

– Tyndap túrmyn! – dedi shylymynyng shoghyn shertip.

– Serik, sen be? Búl men Qarqynbek! – dedi qatqyl ýnmen.

Ánsheyinde Qaqan dep keleke etetin әkim Serik tútygha sóilep ketti.

– Ua, Qaqa, siz be? Kezdesu qalay boldy? Oblys әkimine sәlemimizdi jetkizdiniz be? – dedi asygha-ýsige búrynghy «sennen» ayaq-asty «sizge» kóship.

– IYә, kezdesu jaqsy ótti. Serik, jarty saghattan keyin qayta habarlasamyn, Zeynepke adam jibershi, sonda bolsyn! – dep tútqany qoya saldy.

Serik an-tan. Qaydaghy zootehnikting auyl әkimine búiryq berip, óktem sóileskenine ishtey qynjyldy. Bir súmdyqty ishi sezgendey, nede bolsa aitqanyn isteyin dep әieli Zeynepti aldyrtty. Kóp úzamay qayta qonyrau shaldy. Tútqany Serik ózi kóterip, Zeynepke berdi. Sosyn «Ne aitar eken?» degendey qúlaghyn tosty.

– ...

– Ayttym ghoy, súr kәstómindi kiyip bar dep...

– ...

– Qútty bolsyn, prikaz dýisenbi shygha ma sonda?

– ...

– Quanyshtymyn, búl da bir nesibeng shyghar!

Telefonnyng ar jaghyndaghy Qarqynbekting ne aitqanyn esty almady. Bir quanyshtyng bolghany anyq. Zeynep telefondy qoydy da, «Qarqynbekti audannyng әkimi etipti!» dedi quanyshyn jasyra almay. Ákim Serik tabanyna bireu biz súghyp alghanday jútynghan kýiinshe qaldy...

…Audangha jana әkim taghayyndaldy. Ol – Qarqynbek Ýsenov. Qúramynda on selolyq okrugy bar. Sonyng biri ózi tughan Aqjol auyly. Ózgeristi audannan emes, Aqjoldan bastady. Aldymen auyldyng әkimin auystyrdy. Bir jyldyq stajymen kelinin mektepke diyrektor etti. Úly audandyq ishki ister basqarmasyna orynbasar bolyp bardy. Ómir ózgerip sala berdi. Audannyng qaq ortasynan ýy saldy. Búqar jyraudyng jyryna ilikken Senkibay batyrdyng mereytoyyn ótkizip tastady. Oblys әkimi razylyghyn bildirip, mereytoydyng basy-qasynda boldy. Oqu bitirgeli aralaspaghan kurstastaryn izdep tapty. Búryn ainalasynan qúrmetti kem kórgen, qoghamda bedelge jarymaghan adamnyng qyzmeti ósse qiyn bolady eken. Ózin syilamaghannyng bәrine kim bolghanyn dәleldegisi keletindey. Hatta, sauyqshyl bop aldy. Toydan qalmaydy, tórdi bermeydi. Qarqynbek ómirinde berilgen eng ýlken mýmkindik osy audan basshysy bolu dep týsindi. «Búdan әri óspeymin, jaghdayymdy jasayyn. Balalarymnyng ósuine yqpal eteyin» dedi. Quanyshy úzaqqa sozylghan joq. Bir jylgha jetpey Jezqazghan Qaraghandygha qosylyp, Aqadyr Shet audanymen birigip ketti. Úzaqang qyzmetinen bosaghan son, Qarqynbekting barar jer, basar tauy qalmady. Taban astynan búiyrghan baqtyng mәngilik bolmaytynyn sezetin, dese de bir aq jylgha sozylghany janyna batty. Kimnen kórerin bilmedi, óz-ózimen jýrgen Zeynepke arp-arp etkende jylap qaldy. Aqjoldyng әkimi men mektep diyrektoryn jyly ornynan aiyrghany bolmasa, qalghan eshkimge tisi batpaghan siyaqty. Jo-joq, kómekshisi bar. Tanerteng oyatatyn, әkim qatysatyn sharalardyng bәrin aldyn-ala rettep, lәppaylap jýretin qara bala. Ózi isting kózin biletin, qimyly әbjil jaqsy jigit edi. Qarqynbekting bayandamasynan bastap toydaghy tilegine deyin sol jazyp beretin. Birde «halyqaralyq» degen sózdi dýiim júrttyng aldynda oqy almay, sol qara balany júmystan qughany bar. Ýy әperem, jeke shopyryng bolady degen uәdesin bir ashudyng ýstinde tәrk etti.

– Ne mynau sóz, hahaha dep oqimyn ba? Halyqaralyq degen sózdi qaydan ghana tauyp aldyn? Bayandamada bes әripten asatyn sóz jýrmesin degenim qayda? – dep Qarqynbek qara balany jerden alyp, jerge saldy.

– Endi mejdunarodnyy degen sózding basqa balamasy joq, mening kinәm emes, – dep qarsylasqany ýshin qara bala júmysynan airyldy.

....Qarqynbekting dәl qazirgi jaghdayy altyn balyghynan airylyp, taz qalpyna qayta týsken ertegidegi kempir men shalgha úqsaytyn edi. Ertegide shal altyn balyqqa ýsh tilegin aitushy edi ghoy, Qarqynbekting әzirge bir ghana tilegi oryndaldy.

Qarqynbek bir jyl boyy jinaghan bedelin saqtap qalsam deydi. Ákim kezindegi әdetine basyp arzan jerden tamaqtanghan joq, shaqyrmaghan jerge qonaqqa barmady. Tanerteng tisin juatyn jaqsy әdet tapty, kóilegining jaghasynan kir ketti. Eng bastysy, úly men kelinining qyzmetin saqtap qaldy. Qyzmetinen jaman atpen ketpegen son, kópting aldynda arym taza degen toqtamgha keldi. Shalqyp ómir sýrmese de, keregine jetetin dýnie jinalghan edi. Búl joly jighan-tergenin dollargha aiyrbastap, jarty aqshasyna altyn alyp qoydy. Tórt jyl búryn valuta auysqanda  buda-buda somdary týkke jaramay, Qarqynbek bir týnde qartayyp ketken edi. Jýrek shirkin sende de, mende de eng nәzik jer. Qarqynbek te jýrekten kóp qinaldy.

– Ýide otyra bermey vrachtargha qaralsaysh, jýrekpen oinaugha bolar ma eken? – dedi shәy ýstinde bәibishesi. Zeynep orta bilimi bar, mektepten әri aspaghan Shegebay degen qoyshynyng jalghyz qyzy. Kenestik kezende qoyshynyng mәrtebesi asqaqtap túrghanda qyzdy-qyzdymen Qarqynbek Shegebaygha kýieu bolghan edi.

– Kelesi apta Almatygha sanatorigha baramyn, jatyp emdelem, – dep Qarqynbek qarnyn bir sipady...

...Tang atpay salqyn auagha mas bolyp, aldyndaghy qoy kýreng shәimen aldanyp otyrdy. Tóbege kóz tastasanyz tikke shanshylghan shyrshalar ensendi kóterip, student shaqtaghy alansyz kýnderdi eske salady. Búryn osy taudyng orta beline deyin shyghyp, alma terip, mәz-meyram bolushy edi. Sol Almatyny jatyrqamay, jýrek shirkin shanshudyng ornyna sharyqtap túr. Ótken kýnge degen yntyzar saghynysh bar. Áste-әste búrynghy kirshiksiz kýnderdegi kónil-kýy oralyp, mimyrt tirshilikten iyghyna kenedey jabysqan batpan jýk ózinen-ózi jerge týskendey bir rәuishti sezim ilesti. Terezeden taugha kóz tastap, shәiin soraptap otyrdy. Osy bir sezimge jetelegen onasha kórinisti esik aldynda gazet oqyp otyrghan jan búzghan edi. Ýstinde kók halaty bar, ayaghyna jenil tәpishke ilgen oqyrman Qarqynbekti әkim etken Úzaqannyng ózi edi. Qarqynbekti keyde «Nege osy kisining maghan erekshe nazary auyp, ayaq asty әkim ete saldy?» degen súraqtar mazalaytyn. «Altyn balyqty» kórgende súraghyn da, basqasyn da úmytyp sala berdi. Ýstine halatyn ilip, qolyna gazetin alyp, sanatoriyding aulasyna qaray bettedi. Jalghyz otyrghan Úzaqandy oida-joqta sol jerde kórgendey:

– Ua, Úzaqa, ne istep jýrsiz?! – dep qúshaghyn jaydy.

– Qarqynbek Bazarbaevich, búl siz be? – dedi Úzaqang óz kózine ózi senbey.

– Áriyne, men ghoy, Úzaqa! Ózinizdi kezdestirem degen oy ýsh úiyqtasam da týsime kirmepti. Qalay da alghysymdy bildiremin dep san ret oqtalyp edim... Myna densaulyqty dúrystap, az-maz kýsh jinap qayta júmysqa kirissem, ózinizben aqyldassam degen oy bar edi, – dep búl kezdesuge Qarqynbek shyn quandy.

– Densaulyq bәrinen de manyzdy, qazir qayda qyzmettesiz? – dedi Úzaqan.

– Men qazir demalystamyn, Jezqazghandy Qaraghandygha qospaghanda, sizben birlesip biraz júmys atqaramyn ba dep oilap em. Qúdaydyng degenine kónemiz de, әli de joghary qyzmetti alyp ketetin shama bar, – dep Qarqynbek eski әdetine kóshti. Hal súraghan bop óz basynyng mәselesin qosa ketkeni erkinen tys aitylghan sóz edi.

– Mening kelgenime bir aptaday uaqyt boldy, búiyrsa erteng Astanagha jol jýremin, – dedi Úzaqan.

Úzaqang jezdesin әkim qylghany ýshin Almaty oblysynyng әkimi Qaldybay Zakiryanovtan bir auyz alghys estimegen edi. «Jalghyz jýrsiz be? Mәriyam kelin de osynda ma? Ýlken úlynyz Marat oquyn bitirdi me? Kishi qyzynyz Mәdina Mәskeude me?» dep ýrim-bútaghyn týgendep túrghan adamnyng aldynda renishin úmytuyna tura keldi. Ekeui keshkisin sanatoriy týbindegi qymbat restoranda kezdesetin bolyp sheshti.

Qarqynbek restorangha uaqytynan búryn jetti. Qymbat meyramhana bolghan song adam qarasy da óte az eken. Úzaqang kelemin degenshe qymbat sharaptargha tapsyrys berdi. Aqadyr audanyna әkim bolyp jýrgende Úzaqanmen bir otyrysta ishkeni bar edi. Sony eskerip, búl әreketinen esh qysylghan joq.

Úzaqang Qarqynbekting kónilin búzbas ýshin Qaldybay Zakiriyanov turaly eshtene aitpady. Emen-jarqyn әngimelesip, ekeui sharaptyng kýshimen úzaq otyrdy. Qarqynbek telefon nómirin alyp, inisin aghasynday qúrmettep jiberdi. Úzaqang da habarlasyp túr degendey emeurin tanytty...

– Qarqynbek, mynany qara! – dep Zeynep tang atpay qolyna gazet ústap kirdi.

– Ne bop qaldy? – dedi Qarqynbek úiqysyn asha almay.

– Densaulyq saqtau ministri bolyp Úzaqbay Amangeldiúly Sarybaev taghayyndaldy, – dedi Zeynep shala sauatymen gazettegi jazudy ejiktep oqyp.

– Ákelsh beri! – dedi maujyrap otyrghan Qarqynbek dereu sergek kýige týsip. Gazetti qolyna alyp eki qaytara oqyp shyqty.

– Almatyda kezdeskende eshtene aitpap edi, – dep janyndaghy Zeynepke kóz tastady.

– Ózi de bilmegen shyghar, sen de Aqadyrgha әkim bolatynyndy bilgen joqsyng ghoy, baqyt degen ayaq asty, – dep Zeynep óz betimen pәlsapa aityp ketti.

Qarqynbek audandy basqaryp túrghanda Senkibay batyr turaly kitap shygharugha aqsha bóldirtken edi. Sol kitap jaqynda basylyp shyqty. Kitaptyng ýsh danasyn aldy da, Astanagha qaray jol tartty. Qúrylysy endi bastalyp jatqan qalada ministrlikter әli jana ghimaratqa kóship ýlgermegen eken. Súrastyra jýrip Densaulyq saqtau ministrligin de izdep tapty. Qabyldauyna jazylyp, hatshy qyzgha: «Qarqynbek Ýsenov degen kisi kep túr deseniz ózi de tanuy kerek» dedi.

Búl joly ekeui jyly qauyshty.

– Sizding jana qyzmetke barghanynyzdy estigen boyda qúttyqtap qaytugha asyqtym. Almatydaghy kezdesude «Nege bos jýrsiz?» dep súraugha taghy bata almadym. Ár nәrsening qayyry bar degen osy da! – dep Qarqynbek sypayylap qayyrdy. Ministr ortagha shәy aldyryp, Qarqynbekti jaqsy qarsy aldy.

– Úzaqa, Senkibay babamyz turaly aityp em ghoy, esinizde me? – dedi Qarqynbek әngimeni basqa arnagha búryp.

– IYә-iә esimde, aita beriniz, – dedi ministr.

– Búiyrsa, jeti-segiz jyldan keyin babamyzdyng 300 jyldyghy kele jatyr. Aqadyrdy basqaryp túrghanda Qarashordyng qalam ústaghandaryn týgeldey jinap, kitapqa qarjy bóldirdim. Aqadyr Shetke qosylyp, qyzmetten ketken song kitap jayyna qaldy. Basqa júrtqa kerek bolmasa da babamyz sizge kerek, maghan kerek. Jetpegenin qaltamnan shygharyp, myna kitapty myng dana qyp shyghardyq. Alghy sózin ózinizge jazdyrtam dep jýrgen em, sizben baylanysty da ýzip aldyq, – dep Qarqynbek qoltyghyna qysyp әkelgen ýsh kitapty shyghardy. Ministr kitapty ary-beri aqtaryp, dereu kóz jýgirtip shyqty.

– Jaradynyz, agha! Ýlken júmys atqardynyz. Múqabasy da keremet eken. Endigi sóz menen bolsyn, taghy eki myng dana shygharayyq. Aghayyngha taratayyq. Men kitapty mindetti týrde oqyp shyghamyn, – dep ministr quanyp qaldy. Bir auyz rahmet aita almaghan Qaldybay Zakiryanovtyng jezdesi ózining bauyry bop shyqqanyna ishtey toqmeyilsip, qylghan jaqsylyghy dalagha ketpegenin úqty.

– Taghy qanday búiymtayynyz bar, agha? – dedi ministr jaqyn tartyp.

– Úzaqa, ózimdi sózden góri isting adamymyn dep sanaymyn. Bir jyldan beri qyzmetsiz jýrmin. Janyma jaqyn qyzmet bolmay túr, – dep Qarqynbek tótesinen tartty.

– Janynyzgha jaqyn qanday qyzmet, aitynyz! Qiyn bolmasa kómegimdi ayamaymyn, – dep ministr iltipatyn ayamay otyr. Qarqynbekti әpendi sanaytyn Aqjol auyly ghana. Auyl túrmaq audandy basqarsa da әli «Ákim Serikting klastasy» deydi. Senkibay babasynyng kitabyn shygharsa da alghys aityp, aspangha kótergen eshkim joq. «Bir kýnde qarashorgha ainalghan teksiz» dep syrtynan ghaybattady. Endi auylynan kórmegen jaqsylyqty ministrden kórip otyr. Kópting kónilin tapqansha, bir adamnyng aldynda-aq qaryzdar bop jýre bereyin dep sheshti. Úzaqang Qarqynbekting qarymyna, iskerligine senetin siyaqty.

– Qazir Sәtpaev qalasy әkimining orny bos túr, – dedi mýmkindikti mýlt jibermey. Ishtey «múnym tym artyq bop ketken joq pa eken?» degen oimen ministrding jýzine qarady. Eshqanday tandanys joq, qalyptaghy әngime siyaqty qabyldap otyr.

– Jaqsy agha, men erteng Qaraghandygha komandrivkamen ketip baram. Sol kezde Seysen Múqyshevpen sóileseyin, – dedi ministr. Seysen Múqyshev degen – Qaraghandy oblysynyng әkimi. Úzaqbay ekeui arasynan qyl ótpeytin dostar deushi edi...

*********

...Aqshanqan ýiler, aqar-shaqar halyq. Ár oblys kiyiz ýiin tigip, alaman aitys ótip jatyr. Saghynaydyng asynda jýrgendey halyq sәnimen kiyinip, saltanattyng ortasynda shat-shadyman. Týrkistannyng myng bes jýz jyldyghyna elding iygi jaqsylary jinalypty. Sәtpaevtyng halqy aryzdan oq jaudyryp, Qarqynbekti ornynan alyp tastaghan kez edi. Onyng ýstine qarashormyn dep aldaghany ýshin Úzaqannyng aldynda abyroyy da qalmaghan. Áytpese, mandayy jyltyrap, múrty maylanyp naghyz sol jýretin jer.

Qaldybay Zakiryanov Almaty oblysy tikken alty qanatty ýige barlyq ministr men әkimderdi, ziyalylardy jinap alghysyn aitty. Kópshilikting arasynda Úzaqbay Sarybaev ta bar. Auyldaghy jezdesin audangha, odan qaldy qalagha әkim qylghany ýshin bir auyz alghys estimegen edi. Shyqqan song qoltyqtap ap, әngimege tartty. Kórispegeli kóp bolghan.

– Qaldan, qay jyly jezdeniz turaly aityp ediniz ghoy? – dedi ministr hal súrasyp bolghan song negizgi әngimege kóship.

– IYә-iyә! Odan beri qanshama uaqyt ótti, esimnen de shyghyp ketti, – dep әkim eshtene estip bilmegendey an-tan.

– Elding bәrine alghys aityp jatsyz, jezdenizdi audan әkimi, odan qaldy qalanyng әkimi qylghanym ýshin dosymnan bir auyz jyly sóz estimedim, – dedi ministr renishin kýlkimen sezdirip. Sol kezde әkim alghys aitudyng ornyna kózinen jas shyqqansha kýldi. Kýlkisin endi tyighany sol edi, jyn týrtkendey qayta kep kýldi. Ministr tosylyp qaldy.

– Úzaqa-au, mening jezdem sol jyly-aq dýnie saldy ghoy, siz kimdi әkim qyp jýrsiz? – degende ministr qazyq jútqanday qaqshiyp, melshiyip túryp qaldy.

Abai.kz