Qazaq pen jylqy bite qaynasqan úghym. Birinen-birin bólip aludyng qajeti joq. Búl turaly qissa-dastandar, anyz-әngimelerde aitylyp jýr. Jylqy januarynyng ýstine alghash bizding babalarymyz mingeni  ghylymda dәleldenip jatyr. «Er qanaty - at» dep dana halqymyz beker aitpaghan. Jaugershilik zamanda batyrdyng jan serigine ainalghan arghymaqtar az emes.

Sol sәigýlikterding biregeyi - Qubas at. Qarakerey Qabanbay batyrgha serik bolghan, aruaqty túlpar - Qubastyng oryny erekshe. Qabanbay batyr soghysqa attanghanda kóbine attyng beli shydamaydy eken. Sheshushi shayqastardyng shebin búzyp jýrgen Qaban batyrgha, ózine say túlpar kerek bolghany dausyz. Jylqyshy alyp kelgende túlpardy kórgen el tanday qaghyp, tanyrqasypty. Biyiktigi narday, keudeli, kesek jylqyny Qabanbay birden únatypty. Atynyng ózi Qubas dep qoyyluy da tegin emes, jýirikke say basynda bir qyrym et bolmaghan deydi. Qubas Aqsuat jerindegi, Tarbaghatay jaylauynda ósken qúlyn. Boghas, Taldy-Bazar, Qarghyba suyn qanyp ishken qazanat. Ókpeti taularynyng etegi men Maylyshat manayynda óskken.  Kezinde qalmaqtardy oisyrata jenip kelip, qazaqtar at shaptyryp toy jasapty. Qabanbay babamyz Qubasty tek joryqta ghana emes, bәigede de synap kórgen eken. Sonda býkil ýsh jýzding han-qarasy, iygi jaqsylary bas qosyp, qazirgi Kereku men Semeyding manynda eki jýz shaqyrym qashyqtyqqa jýgirtip túlparlaryn synapty. Osy úly bәigede Qa­banbay batyrdyng ataqty Qubas aty jeke dara kelipti. “Mingenim mening Qubasty, Qubastay jylqy tumasty” degendi batyr babamyz sonda aitypty.

Batyr babamyzdyng jan serigine ainalghan Qubas atpen talay joryqtar jasalyp, jekpe-jek shayqastar ótkizip, el ýshin eleuli soghystargha qatysqan. Túran dala tósinde Qabanbaydy kóterip , jenis tuynyng jelbireuine septigin tiygizgen Qubas attyng da enbegi eren. Qubas attyng elimizding tórt búryshynda túyaghy tiymegen jeri joq. Daraboz batyrgha qanat bolghan danqty  túlpar jayly әngimeler, dastandar, jyrlar jeterlik.

Qabanbay dastanynyng býginge jetken ýlgisinen alty núsqasy  bar eken . Alty dastannyng qúrylysynda Han Batyrdyn  Qubas at pen serttesken jeri óte úqsas berilgen. Tómendegi joldar Qabanbay dastanynan  bir qayyrym.  Batyrdyng qubas at pen serttesui:
Men keldim jetpis segizge,

Sen kelding otyz segizge .

Senen basqa at minsem ,

Mingendey boldym ógizge.

Seni minip shapqanda ,

Tartynbay týstim tenizge .

Ey, Qu basym, Qu basym,

Qabanbay óldi degizbe!

Tórt arystyng balasyn ,

Endi eshkimge jegizbe!

Shaba almasang saghan sert!

Qarsy kelgen jauyma,

Qara tamaq nayzamdy ,

Qadamasam maghan sert !

Mine osy joldardy oqyp-aq, oy týie beruge bolady.  Qabanbay batyr Qubas atyn 40 jylday ózine joldas etken.  Qubas at «kisinep», «elendep» jaudyng kele jatqanyn bildirip otyrghan desedi.

Batyrlar jyryndaghy surettelgen sәigýlikter de batyrgha qorghan, janyna serik bolghany belgili.  Alpamystyn- Bayshúbary, Er Targhynnyng – Tarlany, Qambar batyrdyng - Qara qasqasy, Qobylandynyng – Taybúryly. Er Tóstikting - Shalqúiryghy, Shynqojanyng - Shúbary siyaqty, Qubas attyng da aqyldylyghy, esti januar ekeni elge mәlim. Búl attar adamdy týsinedi, sóileydi, tilin biledi.

 Qubas at jayly tolghanghan aqyn kóp, armandaghan batyr kóp. Onday tekti býgin tua ma, ol beymәlim. Anyz bolyp jetken arghymaq jayly aqyndarymyz da tizgin tartqan emes. Jәrken Bódeshúly bylay depti:

Tiri bolsang Qabanbay mingen Qubas at,

Qúiryghynnan alar edim-au tu jasap.

Álde qashan keter edik toz-toz bop,

Anamyzdan batyr bolyp tumasaq,

Aqyn bolyp tumasaq.

Beu, Qubas at,

Qubas at,

Tolarsaghynmen tusyrylghan qúmdy asap.

O dýniyeden kisineshi kýmbirlep,

Bú dýniyede qalayyn men myng jasap.

Bek, Qubas at, Qubas at jayly estigenim bilgenim osy endi. Áli tyng zertteuler, tarihy shyndyqtar ashyla jatar. Qubas attyng songhy kýnderi de tughan jerinde ótken. Ábden qartayghan shaghynda kóz qyrynyzdy sala jýriniz dep, amanat etip By Boranbaygha әkelipti. Qalyng jylqynyng ishinde jýrgen  Qubas , bir kýni ornynan túra almay jatyp qalady. Búny estigen By Boranbay: «El ýshin tughan eren erding astynda úzaq jyl serik bolghan aruaqty túlpar ghoy, qalyng jylqyny «Qabanbaylap!» úran salyp, qiqulap qasynan aidap ótinder. Ayghaygha eligip, túryp keter», - depti. Jylqyshylar ataqty biyding aitqanyn istepti. Qiqulap, úran salyp bir top jylqyny janynan quyp ótkende, kәri túlpar dýbirge eligip, úshyp týregelip, topqa ilese jónelipti. Jaghalbayly tauynyng biyik asuyna shygha bergende jata qalyp jan tapsyrypty. Qayran tekti januar-ay!   By atanyng úigharuymen  Qubas attyng bas sýiegi Tarbaghatay tauynyng bir silemi, Jaghalbaylynyng eng biyigine qoyylghan eken. Býgingi tanda búl ólkeni qasterlep «Qubas at kezeni» dep ataydy. Etegindegi bastaugha aqtyq baylap, ary-beri ótken el ayaldaydy. Túlpargha qúrmet kórsetip, el azamattary Qu bas atqa eskertkish te ornatyp qoyghan. Qubastyng iz qalghan búl ólkede tekti jylqylardyng tamyry  ýzilgen joq. Áli talay Qubastay jylqylar tuady, ýstine layyq batyr bolsa!

Merey Qartov.

Abai.kz