“Ol – kózining tirisinde qiyanatqa jol bermes Ádildiktin, kýpirlikke jol bermes Adaldyqtyn, qaraulyqqa jol bermes Shapaghattylyqtyn, qatygezdikke jol bermes Meyirimdiliktin, arsyzdyqqa jol bermes Parasattylyqtyng asqan ýlgisin tanytqan, elining jel jaqtaghy panasy, yq jaqtaghy sayasy bola bilgen azamat, jaudan eldi arashalaghan Batyr, dauda әdiletti arashalaghan Qazi, ozbyrlyqtan obal men sauapty arashalaghan Pirәdar, Álsizge Medet, Kýshtige Aybar, Zaryqqangha Jebeu, Taryqqangha Demeu, Asqangha Tosqan, Sasqangha Saya, Úrpaqqa Ústaz, Úlysqa Úran, El IYesi, Jer Kiyesi”  

(Ábish Kekilbaev, qogham qayratkeri, jazushy).

 Beket atamyzdyng qadir-qasiyeti jayly Ábish aghamyzdyng bergen sipattamasy osy. Qysqa da, núsqa.

Jalpy ata jayly BAQ-tarda (Búqaralyq Aqparat Qúraldary) az jazylyp jýrgen joq. Áli jazylmaghany qanshama? Ata jayly jazylghandardyng bәrining basty iydeyasy – úly ghúlama, ústaz, kóripkel әuliye, batyr, qasiyetti Pir – Beket Atagha bas ii, qúrmetteu, ony úlaghattau, jәne ýlgi tútu. Ata jayly jazylar shejire – dastandar әli alda. Ata jayly jyr – tausylmaytyn, mәngi jyr. Osy shejire-dastandar arqyly Atamyzben aramyzdaghy uaqyt kezeni alystaghan sayyn Ata bizge jaqynday týseri haq. Ylayym da solay bolghay!

Ertede ghúmyr keshken Týmen Baltabasúly, Núrym Shyrshyghúlúly, Bala Oraz Ótebayúly, Nasihat Sýgirúly siyaqty jyr sýleyleri Beket ata turaly jyr tolghaghan.

Qazaq eli tәuelsizdikke qoly jetkeli beri de Ata jayly sýbeli-sýbeli enbekter jaryq kórdi. Ólkemizding elge belgili abzal azamattary Atany tanugha úmtylyp el auzyndaghy anyz-әngimelerdi, sonymen qatar qarapayym júrt bile bermeytin tyng ghylymy derekterdi de jinaqtap, kópshilikke úsynyp  keledi. Olar: 400-ge tarta estelik әngimelerdi jinaqtap «Beket Ata» degen atpen baspadan shygharghan Myrzabekúly Islam qajy (1993), ghalym Qabibolla Sydiyqúlynyng zertteu kitaby (1994), Mandayly Qosymbaevanyng «Beket Ata – 250. As shejiresi», Ghafu Qayyrbekovtyng Ata turaly tolghauy, Fariza Ongharsynovanyng «Oghylandy», Rahmet Ayapbergenúlynyng «Beket Ata» atty poemalary, solarmen qatar Esenghaly Raushanov, Sabyr Aday, Mels Qosymbaev, Sayyn Nazarbekov, Ázirbayjan Qonarbaev, Saqyp Kerelbaev, Ábilqayyr Span, Rahat Qosbarmaq, Ghalym Árip, Ómirzaq Ozghanbay, Ábdirahman Bazarbaev, Yrza Ongharbay, Svetqaly Núrjan, S.Bólekúly, L.Siysekenov, A.Ershuov,  Q.Júmashev, R.Zeynollaqyzy, J.Abijanovtar siyaqty basqa da kóptegen qalamgerlerding kitaptary, jyrlary, maqalalary, ghalymdardyng enbekteri baspadan shygha bastady. Batys ónirinde Ata jayly qalam tartpaghan birde-bir qalamger joq dese de bolady. Shәmil Ábiltaytegi «Beket Ata» atty kýy shyghardy. Atanyng el aldyndaghy enbegin baghalap, aruaghyn úlyqtaghandarynyz ýshin barshanyzgha mynda-bir alghys.

Men tek jogharydaghy Ata jayly jazylghan enbekter men ghylymy zertteulerding qysqasha naqty tújyrymdaryna toqtalamyn:

 -   Beket ata – songhy ýsh ghasyrdaghy býkil Qazaq dalasynyn, sonyng ishinde Aral-Kaspiy aralyq aimaghynyng eng úly, kórnekti túlghasy.

-   Beket Myrzaghúlúly 1750 jyly qazirgi Atyrau oblysy Jylyoy audany aimaghyna qaraytyn Aqkiyiztoghay auylynan 30 shaqyrym qashyqtyqta, Jem boyyndaghy Aqmeshit degen jerde dýniyege kelgen. Shyghu tegi: Aday – Kelimberdi – Múnal - Jauly – Qosqúlaq – Janaly. Janalydan bes bala: 1. Ataghúl, 2. Óteghúl, 3. Edilbay, 4. Jarylghap, 5. Myrzaghúl. Beket-atanyng әkesi – Myrzaghúl, anasy – Jәniya. Olardyng tórt úly: Aldabergen, Aldyonghar, Mendighúl, Beket jәne qyzy Ápuash bolghan. Beket-atanyng anasy qasiyetti Nazar qojanyng qyzy. Kәri naghashysy Tama Eset Kókúly (1667-1766) qalmaqqa qarsy soghystarda elge tanylyp, batyr atanghan. «Pirding sony Beket, erding sony Eset» deytinimizdegi әigili Eset batyr osy atamyz.

-  Beket Ata tekti úrpaq. Úrpaqtary býkil әlemge patsha bolyp taraghan Aday Atanyng qarashanyraghy «Múnal oshaqtan» órbiydi. Múnaldan taraghan arghy atalarynyng danalyghy men danyshpandyghyn, qaytsem «Qarashanyraq» atyna layyq bolam dep shyr-pyry shyghyp janyn salghan jankeshti erlikterin sanamalap jazyp shyghu bir Allanyng bolmasa,  adam balasynyng qolynan kele qoymasy anyq. Basqalaryn bylay qoyghanda, erligin songhy eki myng jyldyqtyng eng úly túlghasy dep býkil әlem (ngNESKO) moyyndaghan, aradan 800 jylday uaqyt ótse de aty auyzdan týspey kele jatqan bir ghana Shynghys qaghannyng jәne onyng úrpaqtarynyng ózi nege túrady. 

-  Beket atadan Jaylau, Bayteli, Toghay, Bayniyaz, Qodar esimdi bes úl, Mandayly, Aqmanday degen eki qyz dýniyege kelgen. Búl kýnde Beket – Ata úrpaqtary Atyrau, Manghystau, Oral, Shymkent, Jambyl, Almaty oblystarynda, Qaraqalpaqstan, Týrikmenistan aimaqtarynda ómir sýrude. Olardyng ishinde kóripkel әuliyeligi, zayyrlyghy, diny biliktiligi, emshilik qasiyetterimen el qúrmetine bólenip, ataghy shyqqan Atanyng úrpaqtary kóp.

- Beket ata jasynan bilimge asa qúshtar bolyp ósedi. Beket-Ata Hiuagha attanarda, әkesi oghan әueli Shopan atagha baryp ziyarat etudi tapsyrypty. Beket Shopan atagha ýsh kýn týnep, týsinde Ata Hiua shaharyndaghy Baqyrjan qajy degen ghúlamadan dәris aludy ayan etipti.

Sodan Hiua qalasyndaghy Sherghazyhan mederesesinde Múhammadúly Paqyrjan (Fahraddiyn) Pirden 7 jyl dәris alyp, 21 jasynda elge oralady. Elge oralghannan keyin islam dinin uaghyzdap, ústazdyq júmyspen ainalysady. Ómirining sonyna deyin shәkirt oqytyp, ústazdyq etken.

- Beket ata ejelgi dәstýr boyynsha kóptegen eldi mekenderde meshitter men medreselerge arnap ghimarattar salghan sәuletshi, birneshe meshit salghan. El auzyndaghy әngimelerde salynghan meshit sany – jeteu, naqty belgilisi – beseu. Olardyng tórteui – tau-tóbelerdi ýngip, qashap jasalghan gimarattar.

Ata  meshitteri – Aqmeshitte (Jem ózeni boyynda), Aral tenizi jaghasyndaghy Bayalyda, eski Beyneude, Bozashy týbegining Kaspiy jaghalauyndaghy Tobyqty degen jerding shyghys betinde jәne Oghlandy tauynda  bar. Búl meshitter Aday halqynyng sol kezenderdegi kóship-qonu marshruttaryn jәne olardyng ornalasu aimaghyn bildiredi. Onyng Aqmeshittegi meshiti 18 ghasyrdyng birinshi jartysyndaghy adaylardyng mekendeu ortalyghy bolsa, Oghylandydaghy bas meshit Ýstirt pen Manghystaudyn, yaghny jergilikti halyqtyng tilimen aitar bolsaq jogharghy  Aday men tómengi Adaylar mekenining shekteser túsynda jәne býkil Aral-Kaspiy aralyq aimaghynyng ortalyghy bolyp tabylady.

 -  Alla taghaladan Múhammed (gh.a.s.) arqyly birinshi týsken Alaq sýresi «oqy» degen sózden bastalady:

«Jaratqan iyening atymen oqy! Adamdy ol úiyghan qannan jaratty. Oqy! Sening tәniring – eng jomart! Ol qalammen jazu ýiretti. Adamdargha bilmegenin bildirdi» (Qúran Kәrim, Alaq sýresi. 1-5 ayattar).

Qasiyetti Qúran Kәrimning osy ayatyn jәne Úly atalarymyzdyng «Tal besikten tar laqatqa deyin oqy» degen sózin qabyl alghan Beket Ata býkil ómirin oqumen jәne oqytumen ótkizgen. Aqyn, memlekettik syilyqtyng iyegeri Esenghaly Raushanov: «Ata kózi tirisinde talay jerge qúdyq qazdyryp, meshitter, saghanalar saldyrghany anyq. Sol eskertkishterding eng ýlkenin qayda saldyrdy? Meninshe, Ata eng ýlken eskertkishin úrpaqtardyng jýregine ornatty: Atany izdesek jýrekterden izdeyik!»-degen bolatyn.

 

- Beket-Ata ghúmyr boyy islamnyng jýregi sanalatyn súpylyq jolyn ústanyp, Oghylandy meshitinde Qazaqstannyng batys ónirine ortaq, súpylar oqyp tәrbiyelenetin, eng ýlken ortalyq úiymdastyrghan. Beket – Atanyng bilimdiligin, erekshe qasiyetin, úiymdastyrushylyq qabiletin, qiynshylyqtargha tózimdiligin, kópting tilin tauyp kónilden shyghuyn airyqsha baghalaghan súpylar qauymy ony ózderine Pir saylaghan, oghan diny qoghamnyng arnayy Kók Asasy berilgen (Pirlerding ishinde diny qoghamnyng Asasyn alghandar siyrek).

Týsinikteme: Pir – jaqsylyqty ýiretushi birinshi ústaz degen maghyna beredi. Pir menen birdi sinonim dese de bolady. Manghystaudyng ejelgi qorymdarynda Asa tayaq salynghan qúlpytastar óte kóp. Onyng sanyna jetu mýmkin emes dese de bolady.

 

-  Beket atadan qalghan kiyeli zattary: asatayaghy, tymaghy, kitaby bar. Múnyng bәrin ústazy Baqyrjan qajy Beket atagha enshige berip ketken eken delinedi. Ásirese, kók týsti asa tayaqtyng tórt qasiyetin erekshe kórsetken:  «Sharshasang kólik,  shóldeseng susyn,  qoryqsang qaru,  tonsang panan» degen.

 «Kók asa» ataluynyng da sebebi bolghan, eki sózden qúralghan, Kók-aspan, Asa-manyzdy, qajetti degen úghymdy bildiredi. Yaghny kóktegi kýshtermen, aruaqtarmen baylanys ýshin kerektigin bildiredi.

 «Pir Atadan keyingige múragha qalghan eki asa tayaq bar, onyng biri óz kindiginen taraghan әuletting Týrikmenistanda túratyn Berdihan atty azamatynda, ekinshisi – Shektibay atty shәkirtine qaldyrylghan kók asa tayaghynyng Aqtóbe oblysyndaghy Túrsynghaly Nәkeshov degen azamatta saqtauly» (M.Qosymbay «Beket Ata – 250. As shejiresi» Almaty-2001. 55 bet).

 

 

- Beket ata óz ghúmyrynda tarihat jolyn ústanyp, sony uaghyzdady. Beket-Ata súpylyq ilimdi uaghyzdaushy úly túlghalardyng biri. Súpylyq jol jaulaushylargha, islam dinindegi reaksiyalyq kýshterge qarsy birden-bir halyqtyq qozghalys iydeologiyasy boldy. Beket-Atanyng mektebi súpy shәkirtter dayyndaugha arnalghan. Oghylandydaghy jerasty meshitining manynda 1780-1810 jyldar arasynda jerlengen adamdargha qoyylghan qúlpytastarda «Beket súpynyng shәkirti», «Beket súpynyng balasy», nemese «jiyeni» degen jazular bar. Búl - qarapayym halyqtyng tasqa jazyp qaldyrghan aighaqtary.

 «Shyn músylman degen – sofy degen sóz. Islamnan sofylyqty bólip alyp qarau adamnyng keudesinen jýregin bólip alyp qaraumen ten. «Barlyq dinning tamyry bir, biraq furaghasy (sharighaty) bólek» degen. Sofylyq – payghambarlardan beri kele jatqan jýrekting ilimi. Payghambarymyz aitypty: «Aqyrdyng aldynda mening dinim 73-ke bólinedi, onyng bireui ghana haqiqat» dep. Qazir biz dәl sol kezenge tap kelip túrmyz. Kóp úzamay túman aiyghady, kýmәn seyiledi. Din qalpyna, dýnie ornyna keledi. Dinning maqsaty – adamnyng jýrek kózin ashu» (Svetqaly Núrjan. Aqyn, «Daryn» (1996), Qazaqstan Jazushylar odaghynyng T.Aybergenov atyndaghy syilyghynyng jәne әdebiyet salasyndaghy Preziydenttik stiypendiyanyng iyegeri).

 

-   Beket-Ata asa daryndy ghúlama, ústaz.  Ol óz shәkirtterine islam dinin, matematika, fizika, astronomiya, alhimiya pәnderinen dәris berumen qatar, halyqtyq medisinanyng qyruar salalaryn ýiretken.

 

- Beket-Ata qazaqqa Allanyng bergen syiy. HVIII ghasyrdyng basynan bastap Orys patshalyghynyng jaulaushylyq әreketinen barsha qazaq balasynyng basyna qaraly kýnder tudy. Atalarymyz orystyng zenbiregi men otty qaruyna jalang qylysh, nayza jәne sadaqpen qarsy túryp barynsha jantalasyp baqty. 300 jylgha juyq sozylghan búl qandy qyrghynnan ondaghan million ata-analarymyz qyrghyngha úshyrap, tiri qalghandary tilinen, dininen jәne dilinen airylyp, jer betinen últ retinde joyylyp ketu qaupi tóndi. Mine osy kezende Beket-Ata dýniyege keldi. Ol jayly Sәttighúl Janghabylúly atamyz:

       ...«Sonday qaru-qayratpen

       Ayladyr halqyn audaryp

       Manghystaudyng qaraoyyn

       Bizding Aday jerlendi,

       Jerlengennen ber qaray

       Rahat edi kórgeni,

       Zenbiregi qarday boraghan

       Patshagha da búl Aday

      Din qylyshyn sermedi,

       Ishimizden dýregen

       Áulie Beket – pir shyghyp

      Ua, jarandar, kóp edi

      Allanyng bizge bergeni  (Sәttighúl Janghabylúly «Amanat» Almaty-1996. 126 b).

Evreylik bolishevizm qúrghan Kenes biyligining Qaz Adaylardy qasaqana qyrghyngha úshyratuynyng basty sebebi osy bolatyn. Olardy sózben, aldap-arbau,  ýgit-nasihatpen jenu mýmkin emes edi.

Mine osy sopylyq ilimning arqasynda jәne onyng sol zamandaghy  ústazy, Áulie Beket – Pir Atamyzdyng tikeley yqpalymen Aday ata úrpaqtary últ mýddesine eshqashan satqyndyq jasaghan emes. Oghan dәlel retinde aitarym: Birinshi, 1870 jylghy Patshalyq Reseyge, 1930 jylghy Kenes ókimetine qarsy kóteriliske qatyspaghan, ne oghan qarsy bolghan birde-bir Manghystaulyq bolmaghan. Barlyq halyq týgel atqa qonghan. Búl el týgelge derlik qazaq halqy men Orta Aziya elderin Resey patshalyghy jaulap alghan san ghasyrlyq bodan kezinde de oghan baghynbady, aitqanyna kónbedi, aidaghanyna jýrmedi. Osylaysha býkil Qazaqstan men Orta Aziya moyyndaghan Resey bodandyghyna bas iymesten Qazan tónkerisine jetti. «Týzdikterding eng bir erjýrek taypasy Adaylardyng orys bodandyghyna berilmeui Orta Aziya handyqtaryn orys otarshyldyghynan bir jarym ghasyr boyy saqtap túrdy», - dep jazdy F.Engelis búl turaly.

 

-  El iyesi, Jer kiyesi – Pir Beket! Qasiyetti Manghystaudyng iyesi de, kiyesi de ejelgi әuliyeler bolghan. Sondyqtan búl ólke «360 әuliyeli Kiyeli Manghystau» dep atalghan.  Áulie Beket Pir Ata sol úly әuliyelerding jalghasy, yaghny solardyng qarashanyraghynyng iyesi bolyp tabylady.

 

-  «Pirding sony Beket» - búl býkil Manghystaudyng «Astana» halqynyng tújyrymy. Sondyqtan da, «Mediyne de Múhammed, Týrkistan da Qoja Ahmet, Manghystau da Pir Beket» dep jatamyz.  Býkil halyqtyng «Pir», yaghny birinshi, úly ústaz dep moyyndauy óte siyrek kezdesetin qúbylys. «Bir» menen «Pir» sinoniym.

 

-  Qazirgi kóptegen zertteushilerding tújyrymy boyynsha Beket ata Manghystaudyng «360 әuliye» qataryna kirmeydi. Ejelgi shejire-dastandardyng bәrinde búl jer «360 әuliyeli kiyeli Manghystau» dep atalghan. Demek, ol әuliyeler  Manghystauda Beket atadan búryn bolyp ótken. El auzy qazir olardyng qataryna Beket pen Sanazar әuliyelerdi qosyp 362 deydi. 

 

-  Atamyzdyng esimine Ata degen úghymnyng qosyluy sóz týsingen adamgha asa úly qúrmet. Tikeley maghynasy «qangha singen qaghida boyynsha» býkil halyq bolyp Adam atanyng esimin Beket atamyzgha laqap (maqtau) esim retinde enshilep, sen Adam atana layyq úlsyn, úrpaqqa atasyng dep otyr. Kýndelikti tirshilikte jasy ýlken qariyalardyng barlyghynda ata dep qúrmettegenimizben, «o dýniyelik» bolghandardan Ata esimin iyemdengender Manghystauda asa kóp emes. Olardyng qataryna Man ata, Shaqpaq ata, Shopan ata, Qoshqar ata, Masat ata, Dәuit ata, Qosay ata, Esen ata, Seysem ata, Isan ata, Qaraman ata, Qúsan ata, Tabyn ata, Túrysh ata, Shaghyryq ata, Úshqan ata, Týkti ata, Qússhy ata, Beyneu ata, Darmen atalar jatady. Qalghan әuliye-qorymdargha «Ata» degen úly úghym qosaqtalyp aitylmaydy.

 

-  «Taskiray Muhammad Bahiyr» qoljazbasynda «Beket-Ata» ómirinde qiyndyqtardy kóp kórgen, ol – adam tanghalarlyq keremetter kórsete alatyn ýlken qasiyet iyesi, súpylyqtaghy eng jogharghy mәrtebesi – «mashayyq» dәrejesine jetken jan» dep jazylghan. «Mashayyq» - abyz, tereng bilimdi, óte aqyldy adam, perishteler ayan beretin súpy» degen maghynany bildiredi. Pir bolu ýshin súpylargha qoyylatyn eng ýlken basty talap - әueli mashayyq dәrejesine kóterilu. Atamyz ómir sýrgen dәuirde Allanyng úlyq jolynda qúlshylyq jasaushylargha ýlken qúrmet kórsetilgen. Beket Myrzaghúlúly «Úly súpy» ataghyna ie bolghan»  (Bazarbay Ábdirahmanov «Beket-Atanyng súpylyq joly» Almaty-2010 10-16 better).

              «Manghystau Mashayyqtyng basqan jeri (Man atanyng jýrgen jeri)

              Qasiyet-keremeti tasqan jeri.

              Jer jýzin jelmayamen jeti ainalyp,

              Aughangha Asan biyding asqan jeri...

               ...Manghystau Mashayyqtyng jatqan jeri (Man atanyng molasy Manghystauda)

               Ashylghan abyroyyn japqan jeri (Adamdardyng aldy men artyna japyraq baylap, eng alghash kiyim tigip kiygen jeri osy jer dep otyr).

Qaratau qaq ortasy qasiyetti (Qar (aq degen úghym beredi, mysaly aqsha qar), qaramyz qara). Aq (aqiqatpen) pen qaranyng eki arasyn ajyratyp túr.

               Basyna Otpan taudyng shyghyp alyp

               Adayym Úran-otyn jaqqan jeri!

               ...Manghystau – Mashayyqtyng jatqan jeri,

               Agharyp atqan tannyng atqan jeri» (Adamzat mәdeniyetining bastalghan jeri). (Týmen Baltabasúlynyng «Manghystau» dastanynan).

 

- Beket-Atanyng әuliyelik dәrejesi qútyb bolghan. Onyng әuliyeligi jayly, basqa әuliyelerding ony moyyndauy turaly el arasynda birneshe anyzdar saqtalghan. Atamyzdyng Allagha qúlshylyq jasap, oqyghan dúghasy qabyl bolyp, onyng súpylyq dәuirinde Allanyng jәrdemimen el ishinde alauyzdyq kelensizdikter, elaralyq jaugershilikter, tabighat apattary, jer quanshylyghy, malda indet, adamdarda eldi kýizeliske úshyratatyn tyryspa, sheshek siyaqty aurular bolmaghan.

 

-  Teolog ghalymdardyng aituynsha, Túran topyraghynda Qoja Ahmet Iassauiyding izgilik jolyn jalghastyrushylar – Búharadaghy Bahaueddin Naqshpand pen Manghystaudaghy Pir Beket - әuliyelikting eng biyik jetinshi satysy – Gaus dәrejesine kóterilipti. 

 

-     Beket Ata dauda әdiletti arashalaghan Qaziy.

 «Kórshiles otyrghan el ishindegi dau-damaylardy sheshude, halyqty beybit ómir sýruge ýgitteude Beket-Atanyng enbegi erekshe. Kóztýrtki kórsetkisi kelgendermen talay jerde «tanghajayyp sayysqa» týsip, óz júrtyn zorlyq-zombylyq pen shapqynshylyqtan aman saqtap qalypty. Solardyng biri Qaraman Ata basyndaghy týrikpender men anttasu oqighasy.

Qojanazar baydyng Qoshan degen kenje úly Antqa tigilgende, Beket tәnirge jalbarynyp; «Ua, qúdayym, biz aiypty desen, bizdi at, qara aiypty desen, qara atty at!» degende, qara at antqa kerilgen ala arqannan attay bere qúlapty da, Qoshannyng astyndaghy erining aldynghy basyna shanshylghan biz túrghan jeri úshyp ketipti. Attan qúlaghan sәby Qoshan bir aunap baryp, qayta túrady. Búghan kónbey dau shygharghan qarsy jaq: «Basyna kelip Ant ústasyp túrghan Qaraman әulie tegine tartyp qazaqtargha jaqtasyp ketti. Kóne Urgenishtegi Shikabir (Sheyh Kýbir) әuliyege baryp, qayta anttasamyz!» dep qiqulapty. Sonda Beket: «Aytqandarynyz bolsyn, erteng tang namazynda sonda kezdeseyik» - dep qara kiyimdi Qoshandy aldyna alyp, qara sәigýlikpen úshugha qomdanghanda, daulasqandar: «Búlay qúdiretin kórer kózge asyryp túrghan júrtpen taytalasyp bolmas!» dep, mәmlege kelgen eken. Jaulasyp jýrgen eki el osylay tatulasypty» (Bazarbay Ábdirahmanov «Beket-Atanyng súpylyq joly» Almaty-2010. 16 bet).

 

-  Beket ata halqymyzyng tәuelsizdigi jolynda jaulargha qarsy kýreske belsene aralasqan, jaudan elin qorghaghan batyr. Beket ata – úran-túlgha. Onyng esimi HY111 ghasyrgha deyingi aday úrany «tegelendi» auystyrdy, yaghny onyng esimi – el úrany boldy (Adaydyng úrany – Beket).

Beket-ata el auzyndaghy derekterge qaraghanda, Hiua shapqynshylyghynyng bir túsynda taypalastary jaugha «IYә, Beket!» dep shauyp, jenispen oralypty. Beket te óz túsyndaghy erkek kindikting kez kelgeni siyaqty at jalynan tartyp miner jasqa jetken son-aq jaugershilikting sonyna týsse kerek. Erligimen kózge ilikpese, joryqtastary onyng atyn aityp, úrandap jaugha shappas edi. Demek, erligimen qosa, jaudyng qapysyn tapqysh sardarlyq qasiyetimen de tanylghan. Áytpese, ol kezde batyrlyghymen de, sardarlyghymen de  kózge týsken sýleyler az emes edi. Olardyng bәri úrangha shygha bergen joq. Beket aqyl-oyynyn, sezimining airyqsha úshqyrlyghymen, kóripkel kóregendigimen júrtty әu basta sol joryqta jýrip-aq baurap alghan. Anyzdarda qazaq qoly nebir tyghyryqqa tirelip, amal tappay antarylyp, qúdiretke jalbarynghanda, Beketti aldaryna ústaydy eken. Sonda aruaqtardyng kórsetken ayanyn Beket joryp, joryq barysynda sol joruy ras bolyp shyghady eken. Sondyqtan da kóp úzamay júrt ony tek qana batyr emes, әldebir sanadan tysqary yqpalgha ie әulie dep moyynday bastaghan.

Este joq eski zamandardan beri Atam qazaqtyng әrbir ru, taypasy osynday úly túlghalaryn úrpaghyma ýlgi bolsyn dep, úrangha shygharyp otyrghan. Qazaqtyng úrany Alash. Demek, eng alghash úrangha shyqqan osy atamyz. Demek, Qazaq Alashtan emes, Alash Qazaqtan taraghan. Demek, «Úrangha» shyghu ýshin, ony  úrangha shygharatyn eli bolugha tiyis.

 

- Beket-Ata Adaylardyng ejelgi ataqonysy Manghystaudy qaytaryp alghansha jaugershilik qughan.  Biraq keyinnen ol jolgha onsha qúlshynbaghan.

 

- Beket-Ata 1813 jyly 63 jasynda dýnie salyp, ózining eng songhy túraghy Oghylandydaghy jerasty meshitinde jerlengen. Qanday úqsastyq, Múhammed payghambar 63 jyl ghúmyr keshse, Qoja Ahmet Yassauy 63 jyldan keyingi 63 jylyn jer asty qyluette ótkizgen.

Múhambet (gh.a.s-gha) 40  jasynda payghambarlyq kelse,  Beket Ata 40 jasynda sopy atanghan.

 

-  Taghy bir tang qalarlyq qúbylys Múhambet (gh.a.s.) payghambardyng onasha qalyp Allagha minәjat etuge baratyn jәne Allladan eng alghashqy payghambarlyq qonatyn «Qira» tauyndaghy ýngir osy Pir Beket ata jatqan Oghylandy tauynan aumaydy eken. Ol jóninde ólkemizge belgili qalamger, jurnalist, aqyn Yrza Ongharbaydyng zertteu maqalasy kezinde taudyng suretterimen birge Oblystyq BAQ-tarda jariyalanghan bolatyn.

-  Beket Ata - Alla elshisi Múhambet (gh.a.s.) payghambardyng Haq ilimin saqtaushy jәne ony taratushy.

 «Úly baba esimi óz túsynda Búhara, Horezm mekenderinde jaryq kórgen ensiklopediyalyq ghylymy kitaptargha engen. Mysaly, «Risolayy hilfat sufiho» kitabynyng 11-betinde: «Beket ata – payghambarymyzdyng sýnnetin kózining qarashyghynday saqtaushy jәne ony taratushy, músylman qauymynyng ishindegi eng úlysy, әziyzi әri qadirlisi. Alla taghalagha eng jaqyn jәne Alla taghalanyng aldynda eng qúrmetti, óz dәuirining úly sopysy atanghan adam», – dep tamasha surettelgen. Beket ata – tarihta siyrek kezdesetin fenomen túlgha» (Ómirzaq OZGhANBAEV, filosofiya jәne tarih ghylymdarynyng doktory).

 

-   Beket Ata ózining Pirәdarlyghymen «Ozbyrlyqtan obal men sauapty arashalaudyn» asqan ýlgisin kórsetken. Súpylyq joldy ústanushy Manghystau qazaqtary arasynda dinge jiktelu, jamaghat arasynda jariya diny «aytys-tartystar» bolmaghan. Súpylyq joldy dalalyq salt-dәstýrmen, onyng túrmys-tirshiligimen úshtastyryp otyrghan. Onyng dәleli: qúrbandyqqa shalghan maldyng qanyn mandaygha tiygizu, shyraq jaghu, beyit basyna týneu, iyis shygharu, shelpek pisiru, qúlpytas qoyyp, kesene salu, at shaptyryp, as beru, ýige jana týsken kelinning otqa may shyjghyryp dúgha etui, әiel adamnyng qúran shygharyp qatym etui - ózge músylman halyqtaryna jat nәrse әri olar ýshin anayy kórinedi.

Búnday ózgeshelikting syry nede degen súraqqa talaylardyng bas qatyryp kele jatqany anyq. Jauap bireu-aq. Ol bizdegi dinning «dәstýrli din» ekendiginde jәne Tarihatty (Ata-baba shejiresi men tarihyn) tany bilulerinde.

 

-  Býgingi úrpaqqa súpylyq joldan jetken qúndylyqtardyng biri – Manghystaudyng jerasty meshitterinde saqtalghan zikirhanalar. Zikir – Allagha qúlshylyq etushi jeke adamnyng nemese toptyng Jaratushymyzdy jәne onyng ahiyrettik payghambary Múhammedti (s.gh.s.) eske alyp, madaqtauy. Zikirge qatysushylargha baylanysty zikir týrleri jeke jәne alqa bolyp ekige bólinedi. Jeke zikir – negizinen qúpiya. Alqa zikir oryndalu týrine qaray «Ara» jәne «jariya» bolyp ekige bólinedi. Qoja Ahmet Yasauiyding «Diuany Hikmetinde» miras etilgen «Ara» zikir salu sonau Zakariya payghambar zamanynan qalghan. Kezinde qazaq dalasynyng simvoly bolghan «Alla hay» zikirin menshiktep, әrbir quanghan qazaq balasy «alaqay» dep jýgirip quanyshyn bildirse, býgingi shattanghan býldirshinder kónil kýiin basqasha bildirip, ol sózding shyghu tegi úmytylyp jýr.

Zikir baghyshtaluyna baylanysty: Allagha qúlshylyq jәne em (auyrghan adamdy emdeuge Alladan shipa tileytin) zikir bolyp ekige bólinedi. Em zikirdi nobayyna baqsylar jýrgizgen.

Artyna ruhany mol múra qaldyrghan Qarash Ybrayym ahun Qúlbayúly ózining tolghaularynda zikir ghibadatyn jiyi-jii úlyqtap otyrady.

         «Osylardy ýlgi etken,

         Keremetti Pir de ótken.

         Jeti zikir tәmәmdap,

         Tarihat jolyn ýlgertken,

         Sharighat jolyn ýiretken,

         Sharighat pen tarihat,

         Aqiqatty birge etken –

         Maghripatqa qol jetken...

         ...Artyndaghy eline

         Zikir, taspiyh, teng jetken».   

         Qariyalardyng aituynsha «Ata zikirhanasyndaghy songhy alqa zikir – el bosyp kóship bara jatqan otyzynshy jyldyng kýzinde bolypty. Eki jýzge tarta adam jinalyp, etpisirim uaqyt qoshtasu zikirin aityp tarasqan» - delinedi.

Áulie Beket Pir Atamyz Qúdaygha qúlshylyq etudi osylay uaghyzdaghan.       

 

 - Súpylyq joldyng Manghystauda saqtalghan kelesi jәdigeri - «shilhana». Qazaqta odanda basqa osy týbirden tuyndaytyn «shildehana» degen sóz bar. Bәri de qasiyetti «qyryq kýnge» baylanysty. Ejelgi atalarymyzdyng auyzdarynan tastamaghan «Handardyng qyryq uәziri» men «Ghayyp eren Qyryq Shilten» әuliyelerdi eske alynyz. Súpylyqqa baghyt alyp, taqualyq jolgha týsken adam shilge otyrghan, yaghny qyryq kýn boyy shaghyn bólmede jeke otyryp, kýn tәrtibimen týngi saghat 2-3-ten bastap tolyq kýn shyqqansha Allagha qúlshylyq etken. Shilge otyru kezinde barynsha Allagha zikir aityp, oraza ústap, jaratqangha boysúnsa, ol adamnyng jan jýregi ruhtanyp, aqylgha keneledi. Shilge otyru tek qana ústazdyng basshylyghymen mýritting haline qaray jýzege asyrylady. El auzynda eng alghash shilge otyrghandar «Ghayyp Eren Qyryq Shiltender» degen әngime bar. Qyryq Shiltenderding molasy da osy Manghystauda. Aq Ketik pen Taushyq eldi mekenderining orta jerinde.

 

- «Beket-Atanyng jer asty meshiti: jeti bólmeden túrady әri ózindik atqarylatyn qyzmetteri bolghan. Olar: 1) Ata jatqan bólme, 2) әielder bólmesi, 3) týndikti bólme, 4) dәliz, 5) namazhana, 6) zikirhana jәne 7) shilhana. Shilhana ekinshi qabatta ornalasqan, búryn kirer esik aldynan joghary shyghatyn baspaldaq bolghan ol qúlaghan әri onyng ishine adamdar jerlenip, esigi taspen qalanghan. Barlyq bólmelerding ishki pishini kiyiz ýige úqsaydy, biraq kólemderi әrtýrli. Týndikti bólme ishinde tamaq dayyndalyp, negizgi sharuashylyq orny bolghan. Qabyrghanyng Temirqazyq jaqtauynda Qúlmәmbetúly Múryn jerlengen. Odan әri qabyrghada barmaq siyar on eki tesik jәne on eki qyr bar. Tesikting eng birinshisi kirer esikten qaraghanda tura temirqazyq baghytyn kórsetip, Múryn marqúmnyng ýstingi jaghynda ornalasqan. Qalghan tesikter qyrlardyng boyyna әrtýrli biyikte ornalasyp, toranghyldan jasalghan shaghyn shildiktermen (tayaqsha) belgi qoyylatyn bolghan. Ázirge tesikter men qyrlardyng ne ýshin qoldanylatyny turaly tolyq mәlimet joq. Tek, Ayapbergen súpynyng aituynsha, «tarihat jolyndaghy mýritterining on eki maqamdaryn belgilep, qús qylyp otyrghan» deydi» (86-88 bb). Bazarbay bauyrym! Osy Beket-Ata jayly derekterding basym kópshiligin sening «Beket-Atanyng súpylyq joly» atty enbeginnen aldym. Ata jayly osynshama tyng derekterdi jinaqtap, dýiim júrtqa jetkizgening ýshin sizge mynda bir alghys. Atanyng aruaghy jelep-jebep jýrgey!

 

-  Qoja Ahmet Yasauy men Beket Ata iliminde qasiyetti 7 men 12 sany asa qúrmetteledi. Beket ata meshiti jeti bólmeden túrady. Alghashqy «amanatty» alghan Qoja Ahmet Yasauiyding jasy 12-de bolghan. Ústaz «atqan jebesinin» týsken jerine saldyrghan Shaqpaq ata meshitining syrtynda da úzyn sany 12 oiyq kezdesedi. Al Shopan-ata medresesinde 12 bólmening orny bar. Osy qasiyetti 12 sany Beket ómir sýrgen kezende de súpylyq tarihatynyng 12 maqamy ispetti syrttan ishke kirip, meshit qabyrghasynan oryn alyp, 12 «qyr jәne tesikpen» beynelengen.

Manghystaudyng shejire deregi boyynsha 7 sany Búzau (Jemeney) atamyzdyng atyn berse, 12 sany «on eki ata Bayúly» atauyn beredi. Qazirgi býkil әlem elderi qoldanatyn sandyq jýieni dýniyege әkelgen Manghystaulyq mashayyqtar bolatyn.

 

- Beket-Ata ghibadathanasy jerasty meshitining músylman әleminde alatyn orny erekshe. Ata ghibadathanasy – ruhani, tarihy jәne sәulet eskertkishi, búl manyzdylyghy jaghynan Múhammed (gh.a.s.) payghambar jәne Qúl Qoja Ahmet Yasauy babamyz jerlengen jerlermen qatar sanalatyn әuliyeli oryn. Búl jerge jyl boyy óz jan dýniyesin ashugha adamdar lek-legimen aghylyp kelip jatady. Olar әngimelesu kezinde Beket atanyng atyn auyzgha alghannyng ózinde pәle-jalany alastaydy, al meshitine kirip qúran oqudyng sauaby óte zor ekendigin senimmen aitady. Mine, 250 jylgha tayau uaqyttan beri osy әulie oryngha kelip, әuliyening ruhyna bas iyip, biri aurugha shipa, biri janyna jaylylyq, isterine sәttilik izdep tolassyz kelip jatqan ziyarat etushilerdi aparatyn soqpaq jol damyl kórgen emes.

 «Beket Ata – erekshe jaratylys. Ol – ruhty tәrbiyeleushi» (Valeriya Prohorova, din tanushy, ghalym).

 

-  Alghashqy adamdardyng jer asty ýngirlerde túrghany barshamyzgha belgili. Beket-Ata meshitterining jer astynan salynuynda da úlaghatty ishara bar. Búl Manghystaudyng «ilki tór» ekendigining simvoly. Ata ústanghan «tarihat» joly qyr-syry kóp úly jol. Týsingendi tәnti etedi, týsinbegen jangha mәngi júmbaq bolyp qala beredi.

 

- Beket-Ata jәne onyng súpylyq joly jayly bizge jetken estelik-әngime, jyr-dastandardyng bәrinde de «Tarihat» jolyn ústanghan súpylardyng Ata-baba tarihyn óte joghary dengeyde bilgendikteri aitylady. Olardyng qaldyrghan tarihy derekteri men aldaghy bolatyn jaghdaylardy boljaulary adam tang qalarlyq qúbylys. Olardyng qay-qaysysy da Adam Ata jaralghaly bergi jetpis myng jylghy tarihty mýdirissiz jatqa soghatyn edi deydi kóne kóz qariyalar. Demek, adam balasy kemeldikke tek qana «tarihatty» moyyndaghanda jete alady.

Adamzattyn  shejire-tarihyn bilgen jandar, adamzatty  alda ne kýtip túrghanyn aiqyn boljay alady.

 

-   Beket atany halyqqa әulie dep moyyndatqan taghy bir elden erek qasiyeti Atamyzdyng kez-kelgen aurudyng emin taba bilui. Búl qasiyet Manghystaulyq barlyq әuliyelerge tәn bolghan.

 

-   2008 jyldyng shilde aiynan bastap 2009 jyldyng nauryz aiy aralyghynda «31 arna» Media-holdingi «Qazaqstannyng 7 keremeti» qoghamdyq jobasyn úiymdastyrdy. Dauys beru qorytyndysy boyynsha Oghylandy tauyndaghy Beket-Ata meshiti birinshi oryngha ie boldy. Bir «qyzyghy», sodan keyin Qoja Ahmet Iassauy men Pir Beket ata ústanghan sopylyq jolgha da, olar qoldanghan zikirge de keybir «toptardyn» tarapynan jaghymsyz  «shabuyldardyn» beleng alyp ketkeni ashy da bolsa shyndyq bolyp túr.

- Súpylyq jol jayly barlyq anyzdar Qoja Ahmet Yasauy dәuirindegi súpylyq (amanat) jol «sadaq jebesimen» sipattalghan. Ústaz atqan jebening izimen bәri Manghystaugha kelip meshit-medreselerin salghan. «Beket-Ata da ústazy laqtyrghan Asa tayaqtyng izimen Manghystaudaghy Shopan atagha keledi». Anyzdyng týbi shyndyq. Sadaq pen jebe Manghystaudyng jergilikti halqy Qaz Adaylardyng rulyq tanbasy. Osy «qarudyn» avtory da osylar. Key anyzdarda jebe ornyna «Asa tayaqty da» qoldanady. Búl býkil әlem halyqtaryn ózderining asqan úly mәdeniyeti jәne adamy qasiyetterimen «auzyn ashtyryp, kózderin júmdyrghan» As atanghan halyqtyng osy elding úly ata-babalary ekendigin jәne onyng simvoly Asa tayaqtyng da avtory osylar degen sóz. Qoja Ahmet Yasauy men Beket-Ata ústanghan Súpylyq joldyng «Tarihat» atanatyny osy. Búl jol qazaq atanghan halyqtyng sózi men ózi tiri túrghanda ólmeytin mәngi jol. Búl joldyng maghynasyn týsingen jandy «esh bir jan» zorlyq pen aldap-arbaugha kóndire almaydy. Ishki-syrtqy jaularymyzdyng jәne bilmestikpen solardyng yqpalynda jýrgenderding «sopylyq» joldy jek kóretin sebebi osy.

 

-  Atanyng ózi kózining tirisinde «Maghan keletin kisi eng әueli joldan Shopan atagha soghyp, tәuap etsin» degen ósiyet qaldyrghan. Maghynasy Shopan Ata bәrimizdin  atamyz, sondyqtan birinshi Atama, sodan keyin maghan kelinder degeni. Búl ósiyet búljytpay oryndaluda. Qoy men Qoyshynyng piri atanghan Shopan Ata qorymy men  meshiti Ózen – Oghylandy jolynyng  50-shi km-de ornalasqan.

 

 -  Ata  osynday ósiyetti Oghlandy Ata jayly da aitqan. Oghlandy da Beket atanyng jәne Manghystau halqynyng arghy atasy. Manghystauda sonau ejelgi rulyq zamannan bastap, kýni býginge deyin úrpaqtary Atalarynyng qasyna jerlenedi. Múndaghy әuliye-qorymdardyng barlyghy derlik rulyq qauymdar. Beket atamyz Ata syilaudy, әke syilaudy osylay nasihattaghan.

 

     -     Beket Ata jii qoldanghan ónegeli ósiyetter:

           «Tek qana bir Allagha syiynyndar»;

           «Alladan medet tilender!»;

           «Allagha zikir salyndar!»;

          «Ata-analaryndy syilandar!»;

          «Jaqyndaryndy syilandar, jat janynan týnilsin»;

          «Bireuge qiyanat, ne ozbyrlyq jasap túryp mening atymdy atamandar!»;

          «Qarqaragha jandaryng kelgenshe mening atymdy auyzgha almandar, óte qiyn jaghdayda ghana jәrdem súrandar!»;

          «Beynetine sabyrlyq qyl, al rahatyna shýkirlik qyl!»;

          «Jaqsyny ózing ýshin, al jamandy el ýshin syila!»;

          «Tek jýrsen, toq jýresin»;

          «Niyeting joldasyng bolsyn!»;

          «Eldi, jerdi (ata júrtty), dil men dindi, salt-dәstýrdi kózderinning qarashyghynday qorghandar!»;

 «Bilim alyndar. Bilekti birdi, bilimdi myndy jyghar» t.t. Atanyng ózi búl ósiyetterdi búljytpay oryndap, úrpaqtaryna ýlgi bola bildi.

 

-     Áulie Beket Pir Atanyng ómirden óter aldynda halqyna aitqan songhy ósiyeti:  «Basyma it sarytyp basyndyrma. Jattyng (jaudyn) tabany taptamasyn». Áuliyening ósiyeti búljytpay oryndalypty. Qazir atanyng basyna baratyn jalghyz ayaq soqpaq qana bar. Ol soqpaqtan basqa esh jerden pende balasy manaylap bara almaydy.

 

- «Kóptegen anyzdarda Beket-Atanyng Aqqu bolyp úshatyny aitylady. Ejelgi tarih oqulyghy boyynsha Grekiyada «Sva» atty Qúday mýsinining bolghany belgili. «Sva» aghylshyn, skandinav tilderindegi Aqqu sózining týbiri. Aqqu ejelgi grekterding sәndik, әsemdik, kórkemdik «Afrodiyt» Qúdayynyng balamasy. Grekterding Afroditke siynuy olargha Kishi Aziyadan barghanyn arheolog ghalymdar mәlimdegen. Aqqugha teneu – dindegi eng jogharghy, mәrtebeli madaq» (Bazarbay Ábdirahmanov. «Beket-Atanyng súpylyq joly», Almaty 2010. 74 bet). 

Aqqu qazaqtyng laqap aty. Atalarymyzdyng «Aqqu menen Qaz egiz, Aday menen Taz egiz» deytinderining syry osy.

 «...Men Atom energiyasymen beker ainalysyppyn. Men sopylyqtyng Kratovyy nara teoriyasymen shúghyldanuym kerek edi. Ony mengergender bir qúrlyqtan ekinshi qúrlyqqa, bir planetadan ekinshi planetagha kózdi ashyp júmghansha bara alady. Qúrlyqtyng әr jerinde bir mezgilde kórinuge bolady. Ómirdegi ókinishim osy.» (akademik A.D.Saharov).

 «Sopylardyng kópshiligi “jetilgen adamdar”. Al “jetilgen adam” bir mezgilde birneshe ólshemde ómir sýredi, sondyqtan qatarynan birneshe ghylymdy iygere alady, adam tanghalarlyq keremetter kórsetedi.» (Siradj Ad Diyn,  XVII ghasyrda ómir sýrgen Kashmir ghalymy).

 

- Beket Ata mengergen Sopylyq ilim barlyq ghylymdardyng eng biyik shyny. Sopylyqtyng susyndar qaynar búlaghy Islam shariaty. Ol – býkil bolmystyng neden túratynyn týsindirip bere alatyn, qanday qogham bolsa da onyng túraqtylyghyn saqtay otyryp, sol qoghamgha nәrli ruhany qorek úsynatyn, adaldyq pen ruhany tazalyqty bәrinen joghary qoyyp, adam jýreginde úyalaghan jaramsyz kórinisterden qútylu sharalaryn ýiretetin, jýrektegi izgi sipattardy saqtaudyng әri kóbeytuding joldaryn kórsetetin, “kemel adam” dәrejesine jetu zandaryn týsindiretin ilim. Múnda adam balasynyng Allataghala yqtiyar etken barlyq ruhany mýmkinshilikteri tolyq zertteledi. Adam balasyna «Baqytty ghúmyr keshu» degen úghymnyng mәni men maghynasyn, oghan jetu joldaryn ashyp kórsetedi. Búnday ghylym jer betinde joq.

Sopylyq jol ústanghan qariyalardyng aituynsha, músylman pendesi men sayasat bir-birine aralaspauy kerek. Sopylar biylikten aulaq, sayasattan syrt jýrudi dúrys sanaydy. Biraq memleket basshysyna adal bolyp, riyasyz baghynady jәne Allagha esh alansyz syiynyp, kemeldenui ýshin ózi ómir sýrgen elinde tynyshtyq boluyna ayanbay at salysady. Sopylyq úiymdar memleket basshysyna baghynyp, bolghan ózgeristerdi «adam pendesining peyiline qaray Allanyng bergen syiy» dep týsinip, elge tek qana dini, tәrbiylik maghynadaghy uaghyz-nasihat aityp otyrghan.

Manghystauda súpylyq joldyng birneshe tarihattaryn ústanghan súpylar ómir sýrgen. Ústanghan negizgi tarihat, qazaq dalasynyng súpylyq joly – Iasauy tarihaty bolghan. Halyq arasynda Iasauy atauy anyqtap aitylmay, ol dәstýrli diny islam súpylyq joly nemese Beket atanyng súpylyq joly bolyp qalyptasqan.

         “Sharighat bazarynda sayrandagham,

         Maghripat baqshasynda jayrandagham,

         Tariqat sarayynda tayrandagham,

         Haqiqat esigin men ashtym mine”, – dep jazghan Qoja Ahmet Yasauy babamyz ózining 34-shi hikmetinde: “Tariqat jiberedi jerge tyghyp, búl jolgha qalamasang týspeng dostar”, – deydi. Sebebi sopylyq joldy ústanu әr músylmannyng erkindegi, óz yqtiyarymen ghana atqarylatyn is. Ol – adamnyng ózine qosymsha mindettemeler aluy arqyly ózin-ózi jetildiru tәsili, din ghúlamalary әli kýnge deyin birjaqty baghasyn bere almay kele jatqan músylmandardyng belgili bir bóligining tirlik etu daghdysy men ómir sýru saltyna ainalghan qúpiya ilim, bastauy bar, óz zamanynyng úlylary ghana ústanghan, óte qasiyetti, asa qadirli, tym jinishke jol.

Áulie Beket Pir Ata osy joldy jýrip ótken.

- Beket әuliye. «Áulie – Allanyng dosy, Allanyng núsqauyndaghy adam. «Islam» ensiklopediyasynda «Áuliye» - diny nanym boyynsha tirilerding taghdyryna yqpal jasay alatyn, qasiyetti, kiyeli adamdar» dep anyqtama berilgen. Ol turaly Qúran Kәrimning «Jýnis» sýresinde «Allanyng sýiikti dostaryna (qúldaryna) qorqynysh ta, ókinish te joq» (10.62) delingen. «Allanyng sýiikti dostary» - әuliyeler.

Áulie taza qazaq sózi. «Auyl (әuil) iyesi (iye)» degen eki birikken sózden túrady. Osy «Áu» týbirinen tuyndaytyn taghy biz sóz «әulet». Kýni býginde de, bir atanyng úrpaqtaryn «pәlenshe, týgenshening әuleti» dep jatamyz. Sebebi, Áulie әuletting basy, әulet Áuliyening úrpaghy. Shyndyghynda da, әr adamnyng óz әkesi, ózine «Áuliye». Biraq әulie dәrejesi kez-kelgen jangha berile bermeydi. Ol ýshin Súpylyq joldaghy adamzattyng damu joldarynyng tórt satysynan: «sharighat», «tarihat», «aqiqat» pen «maghripat» satysynan ótuing kerek. Osy satylardan ótkender, yaghny Ata-babalarynyng tarihynan (jaqsysynan da, jaghymsyzynan da) habardar jandar, olar jibergen kemshilikterdi qaytalamaydy, tek qana jaqsysyn jalghastyrady. Ótken tarihty bilgen jan, aldyn da boljay alady. Olardy bizding atalarymyz «kóripkel uәliy» dep te ataghan.

Qazaqta mynaday maqal bar: «Áuliye, Qúday emes, Qúdaydan bylay da emes». O, basta Alla Taghala adamdy әulie bolu ýshin, ózine dos-halifa, yaghny jerdegi orynbasary boluy ýshin jaratqan edi (35:29). Osy aitylyp otyrghan әuliyelerding barlyghy da osy ómirding ózinde sol maqsatqa jetken, Allanyng ýmitin aqtap, jerdegi orynbasarlyq dәrejege ie bolghan jandar.

Manghystaudyng «360 әuliyeli kiyeli Manghystau» delinetinining syry osy.

 

-  Beket Ata búlaghynan 150 metr qashyqtyqta Atanyng kiyik, arqar saughan jerleri bar, qazir ol jerge eskertkish belgi retinde laqty kiyikting mýsinin jasap qoyghan. Ánsheyinde shanyndy kórgennen qashatyn kiyik pen arqar ydysyn alyp dúghasyn oqyp otyrghan Beket-Atagha saudyrugha ynyranyp ózi keletin kórinedi.

El auzy búl jerdegi arqarlardy Beket ataniki desedi. Olargha tiyisuge bolmaydy. Arqardy atpaq bolghandardyng ózderi jaralanyp, ne mertigip qalady. Búghan senu-senbeu әrkimning óz sharuasy. Biraq, «halyq aitsa, qalyp aitpaydy» degen maqaldy da bile jýrgenderiniz abzal.  Oghylandygha ziyarat etip aghylghan júrt, eger arqardy kórip qalsa, tilegimiz qabyl bolady dep quanysady.

Ata meshiti manyndaghy kiyik, arqarlar kýni býginde de imany bar adamdardan qashpaydy. Olardy 3-4 metr qashyqtyqqa deyingi jaqyn aralyqtan kórip, olarmen birge suretke de týse alasyn.

- Ata meshitindegi namazhanada mihrab (Mekkeni (qúbylany) menzeytin quys) ornalasqan. Ernegi ýsh bederli qyrmen jiyektelgen. Ol ústaz-imamnyng súpylyq dengeyin kórsetedi, al ýngilgen baghyty Mekkening topografiyalyq baghytymen dәlme-dәl. Beket-Ata súpylyqtyng eng jogharghy satysyna jetip, úshatyn qasiyetke ie bolghany turaly dәleldi anyzdar jetip-artylady.

- Manghystau men Ýstirttegi Beket Atagha baylanysty jerding bәrinde de biyik tau shatqaly, onyng baurayynda balday búlaq, kók qúraq, manyraghan arqar, tauteke. Manghystau men Ýstirtting ózge ónirlerindegi arharlar men tautekelerdi әldeqashan aulap bitirse de, Atagha baylanysty ónirdegilerge eshkim tiyispeydi. Olar – Eldikting shebi. Eldikting tóri. Adamy qasiyetting eng biyik shyny. Olardy jaugha aldyrghan júrt El bolyp túra almaydy. Namys pen Iman úyalaryn qaster túta bilmegen jan iyesi qatargha kirip, adam sanatyna enip, qaltyramay jer basyp jýre almasa kerekti!

Búl jaghday ejelgi Manghystaulyqtardyng Allanyng jaratqan barlyq tirshilik iyelerimen birtútas bolyp birigip, ghúmyr keshkenderining aiday aighaghy bolmaq. Súpylyq ilimning «Allataghala jaratqan barlyq tirshilik iyelerine qiyanat jasaugha bolmaydy» degen basty qaghidasynyng 360 әuliyeli kiyeli Manghystauda búljytpay saqtalghanyn kórsetedi. Sol ejelgi Manghystaulyqtardyng býgingi úrpaqtaryda sony jalghastyruda.

 

-  Atanyng ayan berui. Ata aruaghynyng ózinen medet tilegen úrpaqtaryna jәrdemdesip,  jelep-jebep  jýrui. Atanyng shapaghatyn sezingen jannyng esebi joq. Búl endi býgingi ghylymy tilde «fantastika» delingenimen, búny eshkim de joqqa shyghara almaydy. Ony joqqa shygharam deu keybireulerding «ótken ata-babalarynyng tarihynan habarsyz, ainalasynda bolyp jatqan dýniyeden maqrúm qalyp, as iship, ayaq bosatqannan basqagha shamasy (aqyly iyen bilimi) jetpey, sana-sezimining jetilmegendikterin» ghana  bildiredi.

 

Úly Jaratushy – Allagha iman keltirip, eline, jerine qaltqysyz qyzmet jasap, úrpaghyna ýlgi bolghan túlghalardyng aty auyzgha alynyp otyruy tiyis. Qarapayym qaghida «úrpaghy Atalaryn izdemese, ýnemi auyzgha alyp, dúghasyn joldap otyrmasa Olarda izdemeydi» delinedi úly dalamyzdyng dana qariyalarynyng sózinde. Ejelgi shejirelerde aitylatyn «Joghalghan ruhtar» delinetin úghym osylay dýniyege kelse bolsa kerek.

            «O, mening Manghystauym, Manghystauym!

            Maqtanyp maqtanarym, algha ústarym

            Ózinde bar mahabbat, bar qúshtarym,

            Jyr bolyp qúiylady alghystarym…

            Sen desem nóserlep jyr aghylady,

            Sen desem janyma sham jaghylady.

            Auyzgha alsaq seni jatady ghoy,

            Núr shashyp Beket Ata aruaghy» (Temirhan Medetbek, aqyn).

 

           «Biz-daghy pendemiz ghoy búlt keshken,

           Sauynda qauip-qater shyghypty esten:

           Qúldilap sonday qúzdan qúlarymda,

           Arman ne, “IYә, Beket!” dep túryp ketsem!» (Ghafu Qayyrbekov).

 

-    Songhy kezderi Ata atyna BAQ-tarda keybir jetesizderding tarapynan siyrek bolsa da  әrtýrli jaghymsyz pikirler aitylyp jýrgen jayy bar. Manghystauda eshkim Atany Allagha tenep jýrgen joq. Biz Atany Allany, Onyng elshisi Múhambet (gh.a.s.) payghambardy qalay sýyding ýlgisin kórsetkeni ýshin, pirlerding piri úly ghúlama Qúl Qoja Ahmet Iassauiyding Tarihat joly – Ar (Hal) ilimin jalghastyruda sopylyq dәrejege kóterilip,  ústaz bolghany ýshin, úrpaghyna ýlgi bolghany ýshin  sýiemiz. Sol ýshinde Ata aruaghyna basymyzdy iyemiz. Úly atalarymyz Áulie Beket - Pir Atany Allagha degen ghajap mahabbattyng ýlgisin kórsetkeni ýshin Úlyq tútty, úrpaghyma ýlgi bolsyn dep, esimin ózderine ÚRAN etti.

          «...Beketting estip zybanyn,

          Bayqady halyq shamasyn,

          Kóp bolyp qamdap túraghyn.

          Meken etip, jay qyldy –

          Ana Oghylandynyng búlaghyn.

          Qara tasty qaq jaryp,

          Ishine  jaghyp shyraghyn;

          Erteli-kesh enirep,

          Zikir aityp zarlanyp,

          Allanyng izdep ajaryn;

          Jylaghan eken enkildep,

          Sәldeleri selkildep,

          Bir Alla, sende erkim dep, –

          Aldyna qoyyp Qúranyn» (Sýgir Begendikúly – qazaqtyng eng songhy jyraularynyng biri. 1974 jyly 84 jasynda ómirden ótken).

           «Áueli Alla,

           Sonan song Beket әuliyem,

           Aruaghyna bas iydim!» (Fariza Ongharsynova).

 

     -  Býtkil әlemning diny ghúlamalarynyn  bir auyzdan toqtaghan «Islam dinining teoriyasy Arab elinde, tәjriybesi Qazaq jerinde» delinetin tújyrymdaryn moyyndatqandar:

        «Týrkistanda týmen bap,

        Sayramda bar sansyz bap,

        Otyrarda otyz bap,

        Baptardyng babyn súrasan,

        Eng ýlkeni Arystan bap», Pirlerding Piri Qúl Qoja Ahmet Iassauy jәne Áulie Beket Pir Ata bolyp tabylady.

-   Qazaq halqy osy «tarihat» jolymen eng birinshi bolyp Músa payghambargha ýmbet bolyp, músylman boldy. Úly Jaratushy – Allany tanydy. Atam Qazaqtyng «Túsau keser» degen salty solardan qaldy. Bizden basqa eshbir elde múnday salt joq. Músa men túsaudyng týbirles bolatyny osydan. Eske ústayyq. Atam Qazaqta «Sóz týbiri» (óz týbi, sózding atasy) eshqashan janylysyp kórgen emes. Janylysatyn tek qana adamdardyng sanasy, yaghny aqyly men bilim dengeyleri ghana.

Osy sara jolmen qazaq halqy eshqanday zorlyqsyz, óz erikterimen  Múhambet (gh.a.s.) payghambargha da ýmbet boldy.

-  «Erding sony – Eset, Pirding sony - Beket», «Qazaq qoryqsa Beket deydi, Beket te aitqandaryn eki etpeydi», - degen qanatty sózding ózinen ata túlghasyn anyq angharugha bolsa kerek.

-   Barlyq Manghystaulyq әuliyeler, sonyng ishinde Áulie Beket - Pir Atada «tarihat» jolyn ústanushylar ekenine nazar audarsaq, 360 әulie atauynyng da ótken tariyhqa qatysty ekeni daugha jatpasa kerek. Sebebi, adam balasyn «әuliye» dәrejesine jetkizetin tórt satysynyng (sharighat, tarihat, aqiqat pen maghripattyn) ekinshi satysy osy tarihat. Maghynasyna qysqasha sholu jasar bolsaq, birinshi sharighatty (músylmandyqty) moyyndauyn, ekinshi ata-babamyzdyng rulyq shejiresi men  tarihyn biluing shart. Osy eki satydan ótkennen keyin Allanyng aq joly «Aqiqatqa» jetesin, yaghniy  Ádiletting ne ekenin týsinetin bolasyn. Sosyn songhy saty ghylym men bilimge de keng jol ashylady.  Áulie atanghandardyng barlyghy da osy tórt satydan ótkender. Óitpegen de she? Olardyng adam janyn zertteytin «Hal ilimi (Ar ilimi dep te atalady)» men Adam ata úrpaqtarynyng shejiresin sonau Adam atadan bastap taratatynyn Manghystaulyq aqyn-jyraulardyng barlyq shygharmalarynan tabamyz. Shyndyghynda da «ghylym men bilimnin» tóresi, býgingiler aityp ta, jazyp ta jýrgendey «raketa» jasau emes, Adam janynyng mýmkinshilikterin zerttep, shynayy mahabbat pen shyn baqyttyng mәni men maghynasyn sezindiru ghoy.  

Kórsetilgen ýsh satydan, yaghny sharighat, tarihat jәne aqiqattan ótip baryp jasalghan ghylym halyqqa qyzmet jasaydy, olardyng aty el auzynan eshqashan týspeydi. Attary әspettelip, úrpaqtan-úrpaqqa jalghasyp, myndaghan jyldargha ketedi.  Mysaly, Shopan atany alayyq. Dalanyng jabayy anyn eng alghashynda ústap, qolgha ýiretip, ony qoygha ainaldyrghan atamyzdyng aty Shopan. Tegi Tobysh. San ghasyrlardan beri Shopan ata qorymy men meshitining basynda tek qana osy ata úrpaqtarynyng shyraqshy bolyp kele jatqany osyny bildiredi.  Shopan men Tobyshtyng týbirles bolatyny da osydan. Sondyqtanda býkil qazaq balasy Shopan atany qoydyn, qoyshynyng piri (ústazy) dep ardaq tútady. Sonymen qatar, Shopan atamyzdyng atyn dәriptep, úmytpau ýshin qoy baghatyn býkil malshy, qoyshyny da shopan dep  atay beredi. Avtorlyq qúqyq saqtalyp otyr. Demek, Shopan atamyzdyng aty Qazaq pen onyng ana tili tiri túrghanda ólmeydi.   Ýsh satydan ótpey baryp jasalghan ghylym halyqqa qarsy qyzmet jasaydy. Olardyng esimderin eshkimning bilgisi de kelmeydi jәne olargha qarghys aitylady (Mysaly, yadrolyq, himiyalyq, bakterologiyalyq, neytrondyq  qarulardy oilap tapqan azghyngha qanday qúrmet boluy mýmkin). Onysyn ózderi de sezedi.

        «1. M. Kalashnikov – orys injeneri, AKM avtomatynyng avtory.

        2. S.Koen – amerikalyq injener, neytron bombasynyng avtory.

        3. Saharov – orys ghalymy, sutegi bombasynyng avtory.

        Sutegi bombasyn jasaghan, belgili akademik Saharov ekeni belgili. Ol jasaghan «bomba» myndaghan adamnyng janyn qiyp, myndaghan adamdy aurugha úshyratty.

Al, neytron bombasyn jasaghan S.Koen bolsa cheh jurnaliysine bergen súhbatynda ózining jasaghan neytron bombasy jayly, sýisine kónil tolghan keyipte, «men adamzatqa paydaly, ýlken jaqsylyq jasadym, ol neytron bombasy. Búl bomba adamzattyng qolymen jasalghan birde-bir dýniyeni qiratpaydy. Búl bombadan keyin qala sol kýiinde býlinbey aman qalady» degen. Búl ghalym, sol qala túrghyndarynyng týp-týgel qyrylatyny jayly, tipti esine de almaghan. Al dýniyening aman qalatynyna quanghanda qoyghan. Búl «ghalymnyn» enbegin qalay baghalaymyz. Koenning óler aldynda ne degeni belgisiz, al biraq akademik Saharovtyng óler aldynda «men qatelesken ekenmin, ne ýshin ghalym boldym, ne ýshin osy bombany jasadym, adamzattyng aldynda, Jaratushynyng aldynda ne dep jauap beremin» dep qinalghanyn, kóptegen Búqaralyq Aqparat Qúraldary oqyrmandargha jariyalady.

Ghylym adam iygiligine jasaluy kerek (M.Kórpeliyev «Ýilesimdilik Álippesi» Almaty-2011. 41 bet).

Qosarymyz: «Koen - evreylik tekti bildiretin familiya. Londonnan (Angliya) Amerikagha qashyp barghan emigrant. Tamaq raginen qaytys bolghan.

Koeny, koheny (ivr. כֹּהֵן‎‎) — iudaizm dinindegi evrey diny qyzmetkeri Aaronnyng úrpaqtary» (Vikiypediya – ashyq ensiklopediyasynan alynghan mәlimet). Kohen (Kohan) búl bayaghy Bibliyanyng Jana Ósiyetindegi (Evangeliye) Zebedey (Jebedey) úly Qohannyng úrpaqtary.

Mihail Kalashnikov ta óler aldynda Úly Jaratushynyng aldynda san milliondaghan adamdardyng ózi jasaghan AKM-inen (oqpen atylatyn Kalashnikov avtomatty qaruy) qaza tapqanyna jany qinalyp, ókinish bildirgenin, onyng Shirkeuge baryp óz istegen isine ókingeni jayly  kóptegen baspasózder jarysa jazdy.

Bizding atalarymyz osy tórt satydan ótip, olardy tolyq mengergen jandardy «әuliye» dep ataghan. Áuliyeler әuletine eshqashan qiyanat jasamaghan. Manqystaudaghy osynday әuliyelerding sany 360. Olardyng eshqaysysy jogharyda kórsetilgendey soraqylyqtardy (úrpaqtaryna ziyandy dýniyelerdi)  jasamaghan.

Ólikke jan berip, aspanda qús bolyp úshyp, qara sudy teris aghyzu, qajet kezinde jauyn jaughyzyp, dauyl túrghyzu siyaqty ne týrli keremetter qoldarynan keletin әuliyelerding oiynda da, sózdik qorynda da onday týsinik (qiyanat jasau) bolmaghan.

Áulie Beket – Pir atamyzdy osy tórt satynyng tórteuinen de ótken dep batyl aita alamyz. Atamyz shyqqan búl ilimning (Ar iliminin)  shynyna sol zamannan beri әli eshkim shygha alghan joq.

          «Áulie Beket pirimnin    

          Oghylandyda oshaghy –

          Jalyny shalqyp shaqyrghan.

          Sharighattyng jolynda

          Baspaghan qadam ghapyldan. (Ata dinnen auytqymay, tazasyn ústanghan dep otyr).

          Tarihattyng jolynda

          Sahardan saba sapyrghan. (Tarihty, yaghny Ata shejiresin tolyq mengergen).

          Mýriyti qoyday manyrap,

          Sonynan erip qapylghan.

          Erteli-kesh enirep,

          Zikir aityp ah úrghan. (Atalarymyz zikir salghan. Týrkistandaghy pirlerding piri Qoja Ahmet Iassauy meshitinde arnayy zikir salatyn «Ázder» toby bolghan).

          Dәris aitqan ústazy –

          Hiuada Baqyrjan. (Shәkirti men ústazyna qúrmet birdey kórsetiledi. Biz shәkirti arqyly ústazynyng beynesin aiqyn kóre alamyz).

          Ýirengen ýlgi joly bar

          Qúl Qoja Ahmet taqsyrdan,

          Allasy qalap әuelde,

          Uәliylerge bas qylghan. (Pirlerding Piri, yaghny bas ústaz degen maghynada).

          Miyghrajda núryn kórgen son,

          Haq Rasulli pash qylghan.

          Arystan baptay dosyna

          Amanat-qúrma tapsyrghan...

          Solardyng ýlgi jolymen

          Beketim shyqty din týzep,

          Kókirek kózin ashtyrghan... (Aqtan Kereyúly. Áygili Sýgir jyraudyng ústazy, «Adaydyng bes jýiriginin» biri, ataqty Abdolla haziret Janalyúlynyng shәkirti).

 

-   «Payghambarymyzdyng «Aqyrdyng aldynda mening dinim 73-ke bólinedi, onyng bireui ghana haqiqat» delinetin joly osy jol bolsa kerek. Osy jol Manghystaudy «360 әuliyeli kiyeli ólkege» ainaldyrdy jәne Beket atany Ar ilimining eng biyik shynyna shygharyp, atamyzdy «Áulie Beket – Pir Ata» atandyrdy.

Songhy ýsh ghasyrda Beket Ata shyqqan bilim shynyna jan balasy jete alghan joq.

Al, biz siyaqty qarapayym pendelerge osy dýniyelerdi týsine biluding ózi bir ghaniybet bolmaq. Atam Qazaqtyng «By bol, by bola almasan, by týsetin ýy bol» deytin ósiyetining syryna tereng boylaghanymyz abzal.

-    Áulie Beket Pir Atamyzdyng (aradan eki jarym ghasyrgha juyq uaqyt ótse de)  atyn anyzgha ainaldyryp, esimin el auzynan týsirmey qoyghan ne qúdiret deytin bolsaq, ol Beket atamyzdyng   Allanyng Haq (Haqiqat) jolyn tandap, osy joldy, yaghny Ar ilimin úrpaqqa uaghyzdauy. Búl jol tek tek qana Úly Jaratushy - Allagha degen Imannan, Ádildikten, Adaldyqtan, Shapaghattylyqtan, Meyrimdilikten jәne Parasattylyqtan túrady.  Adam balasynyng kemeldikke tek qana osy jolmen jete alatyndyghyna Beket atamyzdyng ghúmyry tolyqtay kuәlik ete alady desek, shyndyqtyng aulynan alshaq kete qoymaspyz.      

 

-     Atam Qazaqtyng býkil әlemde tendesi joq «Malym janymnyng sadaghasy, Janym arymnyng sadaghasy» delinetin eng úly qaghidasyn úrpaq sanasyna sinirip,  Ar ilimining eng biyik «shynyna» shygha bilgen, tarihattyng sopylyq jolyn ústanghan Manghystaulyq 360 әuliyeler bolatyn. Áulie Beket – Pir Atany sol әuliyelerding «asyl túyaghy» desek artyq aitqandyghymyz bolmaydy.

Ózderiniz kórip otyrghanday, Tarihat jolyn ústanghandarda piramidanyng «shynyna» Ar (ar-iman, atameken, otbasy) qoyylghan. Al Biz qazir sol piramidanyng «úshyndaghy» Ardy «malmen» auystyrdyq.

Elimizding bar baylyghyn tonap, shetelge asyryp jýrgendigimizding sebebi osy. Múnyng sony jaqsylyqqa aparmaydy.

Qazirgi dýnie qualap jýrgenderding jәne solardyng soyylyn soghatyndardyng búl ilimnen   zәreleri úshyp qashatyn sebebi de osy. 

Qarapayym halyqtyng jýreginen Beket Ata súpylyq jolynyng óshpestey oryn alatynynyng syry  da osy.

 

Atanyng aty 360 әuliyeli kiyeli Manghystaudyng birden-bir iyesi, Adam Atanyng qarashanyraghynyng iyeleri Qaz Adaylar ýshin asa qasterli. Búl jerding jergilikti halqy (kelinderi týgil, jasy ýlken er-azamattary da) Atanyng atyn tikeley atamaydy. «Ata aitypty», «Atagha baramyn», nemese «Atadan kelemin»  deydi. Songhy kezde Atamyzdyng atyn ne bolsa soghan teliytin auru taptyq. Atamyzdyng esimin meshitten basqa esh jerge qoymaghan dúrys. Atamyzdyng ózi de barlyq sanaly ghúmyrynda birneshe jerden meshit salyp osyny uaghyzdap ketken.

 

Taghy bir asa eskeretin jaghday,  Atanyng basyna júrttyng bәri baryp jatyr ghoy, mende baryp kórip kele qoyayynshy degen «turistik» pighylda barugha  bolmaydy. Nege degen súraqtyng jauabyn, ózderine qaldyrdym.

 

 

Sózimning sonynda aitarym, Áulie Beket - Pir Ata Allanyng aqiqatyn izdep, Qúdaygha qúlshylyq etuding ghajap ýlgisin kórsetkendikten (Ábish aghamyz aitqanday), Ózining asqaq júrtynyng aqar – shaqar shyng basynday tәkappar jýreginen mәngilik jәnnat tapqan, Álsizge Medet, Kýshtige Aybar, Zaryqqangha Jebeu, Toryqqangha Demeu, Asqangha Tosqan, Sasqangha Saya, Auyrghangha Daua, Úrpaqqa Ústaz, Úlysqa Úran, El iyesi Jer kiyesi Pir atagha qansha taghzym qylsang da artyq emes. Ol kózining tirisinde Úly Jaratushy – Allanyng Haq joly: qiyanatqa jol bermes Ádildiktin, kýpirlikke jol bermes Adaldyqtyn, qaraulyqqa jol bermes Shapaghattylyqtyn, qatygezdikke jol bermes Meyrimdiliktin, arsyzdyqqa jol bermes Parasattyng asqan ýlgisin tanytyp, ýlken – kishini, alys - jaqyndy, dos pen dúshpandy týgel moyyndatqan adam.

Áulie Beket -  Pir Atanyng jәne  odan da búrynghy Manghystaulyq 360 әuliyelerding jýrip ótken tarihy jolyn saralaghanymda, mening kóz jetkizgen aqiqatym osylay boldy. 300 jylgha juyq orys bodandyghynan tәlim-tәrbie alghandar men islam dinin arabtyng menshigi dep biletinderding búl aqiqatqa da qarsy shyghatynyn boljau anau aitqanday qiyn emes. Olargha sol sopylardyng myna sózimen kýni búryn jauabyn bere keteyin. «Aqiqat aitylghan jerde shaytan shynghyrady». Tandau ózderinizde. Aqiqat jolyndaghylardy Pir Beket Ata aruaghy jelep-jebep jýrgey!

ÚLY JARATUShY - ALLA OSY JOLDARDY OQYGhAN BÁRINIZGE IMAN BERGEY!                                       

Qojyrbayúly Múhambetkәrim, Manghystaudan

Abai.kz