Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 3867 0 pikir 4 Jeltoqsan, 2015 saghat 03:00

ÝShINShI MEGAPOLISTING BÝGINI MEN ERTENI

Shymkent túrghyndargha jayly jәne taza, qauipsiz, әri kәsipkerlik damyghan, zamanauy da erekshe ghimarattarymen kelbetti qala boluy qajet. Qalanyng 2020 jylgha deyingi әleumettik-ekonomikalyq damu Tújyrymdamasyn dayyndau barysynda da osy syndy mәseleler negizge alynghany anyq. Barlyq sala qamtylyp, auqymdy da aiqyn, jan-jaqty josparlanghan joba júrttyng ertenge degen senimin nyghayta týsip, ózge ónirlerding qyzyghushylyghyn tudyrdy.

Býginde búl qújat túrghyndargha jan-jaqty týsindirilip, talqylanuda. Ýshinshi megapolisting býgini men erteni ekshelgen qújatta әleumettik-ekonomikalyq túrghydan damudyng jay-kýiine salystyrmaly taldau jasalynyp, qalanyng 2020 jylgha deyingi perspektivalary kórsetilgen. Sonday-aq, damu tújyrymdamasynda Shymkentting respublikadaghy ýshinshi iri qala mәrtebesine layyqty boluy, túrghyndardyng qolayly ortada ómir sýrui jәne qorshaghan ortany qorghau mәselesi kózdelgen. Oryndaluy aldaghy 5 jyl uaqyt merzimine belgilengen atalmysh qújat QR Preziydenti

N.Nazarbaevtyng Qazaqstan halqyna arnaghan Joldaularyndaghy basym baghyttary negizinde dayyndalghan. Konsepsiyanyng týpkilikti maqsaty - Shymkent qalasyn túrghyndargha ynghayly jәne qonaqtargha tartymdy etip kórsetetin respublikadaghy zamanauy megopoliske ainaldyru. Eng aldymen, qala túrghyndaryn tolghandyratyn negizgi mәselelerdi sheshu, qala túrghyndary men qonaqtaryna qajetti infraqúrylym jýielerin jetildiru, qalada bizneske qolayly jaghday jasau jәne investisiya kólemi men turisterding sanyn arttyru - qala әkimdigi ýlken basymdyq berip otyrghan mindetter.

Injenerlik-infraqúrylym janartylady

20-11-2015«Shymkent qalasynyng 2020 jylgha deyingi әleumettik-ekonomikalyq damu Tújyrymdamasy» jobasynyng qalay jýzege asyrylatyny kópshilikting qyzyghushylyghyn tudyryp otyrghany mәlim. Osy orayda qala әkimining orynbasary Beysenbek Janbosynov ýy komiyteti tóraghalary men kóshe komiytetteri ókilderining basyn qosyp, «túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyghy salasynyng ózekti mәseleleri» taqyrybynda dóngelek ýstel ótkizdi. Onda qaladaghy injenerlik-infraqúrylymdyq, kommunaldyq qyzmet salasynyng týitkildi mәseleleri men erteni keninen sóz boldy.

Qazirgi tanda qalada eng ózekti mәselening biri – tozyghy jetken kópqabatty túrghyn ýilerding býgingi ahualy. Kenes ókimeti dәuirinde boy kótergen ghimarattardyng býgingi jaghdayy syn kóterer dәrejede emes. Osy orayda, qala әkimining orynbasary ýy komiyteti tóraghalaryn memlekettik túrghyn ýilerdi janghyrtu baghdarlamasy shenberinde birlese júmys jasaugha shaqyrdy.

Shymkent qalasynyng «Damu» әleumettik kartasy shenberinde barlyghy 42 eldi mekendi sapaly elektr jaryghymen qamtu júmystary mejelengen bolsa, ótken jyly 5 eldi mekende transformator jýieleri janartylypty. Biyl taghy 10 eldi meken túrghyndary sapaly elektr jaryghymen qamtylyp otyr.

Qala aumaghyn tabighy gazben qamtu júmystary da býginde belsendi týrde jýrgizilude. Atap aitqanda, kýni býginge deyin qaladaghy 81 eldi mekenning 36-synda «kógildir otynmen» qamtu júmystary ayaqtalyp, túrghyndargha tolyq quatynda qyzmet kórsetilude. 34 eldi mekende túrghyndar tabighy gazben tek ishinara qamtylghan bolsa, 11 eldi mekenge әli jetpegen.

Qala túrghyndaryn jylumen qamtu júmystarynda býginde aitarlyqtay týitkildi mәselelerding bary bayqalady. Bastapqy jospar boyynsha, qala aumaghynda 82 myng pәterdi ortalyqtandyrylghan jylumen qamtu meje etilgen. Degenmen, 17 myng pәter iyesi, yaghni, bastapqy kórsetkishting 20 payyzy jyludy avtonomdy qazandyqtan alghandy jón kórude.

Qalany sapaly taza auyz suymen qamtu baghytynda da ózekti mәseleler jeterlik. Býginde tek, 57 eldi meken túrghyndary sapaly taza auyz suyn paydalanuda. Osy orayda, qala әkimining orynbasary qalanyng damu tújyrymdamasy jobasy shenberinde atalghan mәselelerding barlyghy aldaghy 5 jyl uaqyt merziminde tolyq sheshimin tabatynyn jetkizdi.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377