Túnghysh Preziydent kýni Ontýstik Qazaqstan memlekettik  pedagogikalyq institutynda ótken mәdeny sharalarda dәripteldi. Búl turaly Abai.kz  sayty «Shymkent kelbeti» gazetine silteme jasay otyryp habarlaydy.

Oqu ornynda ótken barlyq merekelik is-shara barysynda jastar Qazaqstannyng Túnghysh Preziydenti N.Nazarbaevtyn: «Bizding qasiyetti jerimiz ejelden Úly Dala, al bizdi Úly Dalanyng perzentteri dep ataghan» degen úlaghatty sózin jazylghan shygharmalarynan anghartty. Suretshiler, qolóner sheberleri bayqauyna, aqyndar mýshәirasyna, aitysqa qatysqan jas daryndardyng barlyghy elimizding býgingi tynys-tirshiligin, jetisteri men jarqyn bolashaghyn, birligi men berekesin Memleket basshynyng enbegimen baylanystyrdy. Osylaysha Túnghysh Preziydent turaly tanymdarynyng terendigin bildirdi.

Oqu ordasyndaghy alghashqy is-shara «Úly Dala elining tarihy belesteri» atty oblystyq jas suretshiler bayqauymen ashyldy. Joghary oqu oryndary jәne arnauly orta oqu oryndarynyng studentteri de baq synaghan bayqauda әuesqoy qylqalam sheberlerining tuyndylary qoyyldy. Múndaghy ýmitkerlerding shygharmalaryna qarasanyz, әrqaysysynyng aldyna oy tolghaydy. Sondyqtan ónerli suretshini anyqtau onaygha soqpady.

– Ýmitkerlerge qatang talap qoyylghan joq. Fantaziyasy men iydeyasyn shektemedik. Óitkeni әrbir qatysushy ózining oiynsha Úly Dala elin qalay kóredi? Kóz aldyna qalay elestetedi? Bayqauda ónerli jastardyng enbekterine qarap sýisindik. Osynday iygi isterdi әrdayym qoldap, úiymdastyryp túramyz degen oidamyz, – deydi bayqaudy úiymdastyrushylar.

Bayqau qorytyndysy boyynsha ýzdikterge baghaly syilyqtar men alghys hattar tabystaldy. Sonday-aq, «Úly Dala Elinin» sheberleri atty oblystyq qolóner bayqauy da joghary dengeyde úiymdastyryldy. Bayqaugha sheber jastar tabighy tastar men әshekeyler toptamasyn, qolóner búiymdaryn úsyndy. Ásirese, qazylar alqasyn últtyq naqyshtaghy búiymdar qyzyqtyrdy.

Bilim men ghylymnyng ordasy bolghan oqu ornynda Túnghysh Preziydent kýnine arnalghan ýshinshi shara da manyzdy. OQMPY tәrbie isteri jónindegi prorektory Aqlima Marhabatqyzynyng qoldauymen, Filologiya fakulitetining dekany f.gh.k Nariman Júmashúlynyn, Qazaq jәne әlem әdebiyeti kafedrasynyng mengerushisi f.gh.k., Mamyt Altybayúlynyng basshylyghymen jas aqyndar mýshәirasy ótti. Jazba aqyndar arasynda ótken jyr dodasyna joghary jәne arnauly oqu oryndarynan 32 aqyn student qatysty. Sayysta jastar eki ólennen oqydy. Birinshi kezende - Úly isterding úiytqysy –Úly Dala eli jayynda derbestigimiz dәriptelse, ekinshi kezeng erkin taqyrypqa arnaldy.

– Bizding mýshәiramyzdyng maqsaty poeziyany kórkemdep oqu emes, aqynnyng myqtylyghyn, qabilet-qarymyn anyqtau. Sondyqtan jastardyng taqyrypty ashyp, ózining qabiletin kórsetuge mýmkindigi mol. Túnghysh Preziydent kýnine oray ótkizilgen mýshәira Ontýstikte jalyndaghan jas aqyndardyng ósip kele jatqanyn bayqatty, – deydi aitysker aqyn, qazylar alqasynyng mýshesi Anar Japparqúlova.

Mýshәira qorytyndysy boyynsha bas jýldeni Ontýstik Qazaqstan memlekettik pedagogikalyq institutynyng 2 kurs studenti Laura Sarmanova jenip aldy.

1 oryn elimizding jetistikterin jyr shumaqtarymen jetkizgen Otyrar audany T. Ibragimov atyndaghy orta mektepting múghalimi Dәuren Polatbaevqa berildi. Al ekinshi oryndardy M. Áuezov atyndaghy OQMU-ning 1 kurs studenti Rena Tabylhan men

Q. A. Yasauy atyndaghy HQTU-filologiya fakulitetining 3 kurs studenti Narqúlan Rayhanúlyna búiyrdy. Ýshinshi oryndy joghary jәne arnauly oqu oryndarynyng studentteri iyelendi. Jenimpazdar diplomdarmen marapattalyp, alghys hattargha ie boldy.

«Úly Dala eli» әnderi jas oryndaushylar bayqauy da merekening mәnin asha týsti. Jergilikti óner iyeleri bayqaudyng layyqty jenimpazdaryn anyqtady.

Eng tartysty ótken «Elin sýigen, eli sýigen Elbasy» atty oblystyq jas aqyndar aitysy boldy. Jyr dodasyna 4 júp aqyn qatysty. Aytysty belgili aitys aqyny Birjan Baytuov jýrgizdi. Tәuelsizdik jyldaryndaghy qol jetkizgen qúndylyqtardy nasihattaghan jastar útymdy úiqasymen, útqyr oiymen kórermendi tәnti etti. Ásirese Ayan Niyazbek pen shymkenttik Qajymúqan Abzalovtyng tapqyrlyghyna kópshilik jii qol soghyp otyrdy. Últtyq ónerimizdi órkendetuge ýles qosqan sharagha OQO Qúrmetti azamaty, belgili aitysker aqyn Áselhan Qalybekova qazylyq jasaghan bolatyn.

– Jastardyng aitysy jaman bolghan joq. Men qatysushylar arasynan Serik Júmadilden ýmit kýtip edim.

Sayramdyq Jandos Myrzabek te útqyrlyghymen kózge týsti. Al Qajymúqan Abzalov, Dәuren Ysqaq shauyp jýrgen jýirikter. Degenmen olargha әli de tynysy ashyluy ýshin biraz enbek etui kerek. Ayan Niyazbek pen bәidibektik Núrlybek Meyirmanovtyng aitysy jaqsy boldy, – dedi Áselhan Qalybekova.

Aytystyng bas jýldesin Ayan Niyazbekke Ontýstik Qazaqstan memlekettik pedagogikalyq institutynyng rektory Onalbay Ayashev tabys etti. 1 oryn Qajymúqan Abzalovqa búiyrsa, 2 oryndy Núrlybek Meyirmanov jenip aldy. 3 oryndy Dәuren Aqsaqalov iyelendi.

Memleket jәne qogham qayratkeri, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor Myrzatay Joldasbekovting jastarmen kezdesui «Ruhany múra jәne Mәngilik El iydeyasy» atty taqyrybynda ótti. Jýrekke jyly núr qúyatyn súhbat qyzyqty boldy. Jastar akademikke súraqtaryn qoyyp, tolymdy jauap aldy.

– «Tәuelsizdikting sizderge bergeni ózderiniz oilaghannan da kóbirek. Biz – ótken buynnyn, kenestik kezenning adamdary keshegi men býgingi kýnning aiyrmashylyghyn naqty ajyrata alamyz. Bala kezimizde biz oqudy armandaytynbyz, biraq, múghalimder bolmady. Býginde sizderge mol jaghday jasalghan: internet, elektrondy bilim alu, zamanauy synyptar men zerthanalar. Múnyng bәrin baghalaugha jәne odan әri damytugha ýirenu kerek. Al tәuelsiz memleketti qúrghan Túnghysh Preziydent N. Nazarbaevtyng tarihy róli men orny bólek» – dedi M.Joldasbekov.

Mereke qarsanyndaghy is-sharalar «Elbasy bizge ónege:sport-jan súlulyghy» atty sporttyq jarystarmen (basketbol, voleyvol, shahmattan blisturniyr) jalghasty.

Jastardy elin, jerin sýiyge shaqyratyn is-sharalar olardyng otansýigishtik sezimin úyalatugha aitarlyqtay ýles qosatyny anyq. Býgingi kýni bilim men ghylymnyng ordasyna ainalghan oqu ornynda barlyq jaghday jasalghan. Taghylym alatyn san aluan júmystar atqarylyp jatyr. Túnghysh Preziydent kýnine arnalghan is-sharalar apta sonyna deyin jalghasyp, 7 merekelik bayqau qorytyndylanady.

Abai.kz