Preziydent Erdoghan Elbasynyng kenesine jýgindi

Elbasy Núrsúltan Nazarbaev Týrkiya preziydenti Redjep Tayyp Erdoghanmen telefon sóilesti. Aqordanyng baspasóz qyzmetining aqparattaryna sýisensek, memleket basshylary telefon arqyly reseylik Su-24 úshaghy apatyn talqylaghan. Búl turaly abai.kz portaly  Aqordanyng baspasóz qyzmetine silteme jasay otyryp habarlaydy.

Qazaqstan jәne Týrkiya preziydentteri ekijaqty qarym-qatynastardyng býgingi jaghdayy men keleshegin, sonday-aq birqatar ónirlik jәne halyqaralyq ózekti mәselelerdi talqylaghan. Áriyne, búl jolghy telefon arqyly baylanys kezinde, әngimening negizgi auany Siriyadaghy daghdarys jaghdayy men reseylik Su-24M úshaghyna qatysty oqighalar  tónireginde órbigen.

Qazaqstan Preziydenti óz kezeginde, bolghan oqighagha  ókinishin bildirip, resey-týrkiya qarym-qatynasynyng nasharlauyna alandaushylyghyn jetkizdi. Sonday-aq, memleket basshysy búl baylanystar úzaq jyldar boyy qalyptasqandyqtan, taraptar ony saqtap qalu ýshin jauapkershilik tanytuy qajettigin atap ótken. Osyghan baylanysty oqighany anyqtap, qalyptasqan jaghdaydan shyghu ýshin ekijaqty komissiya qúru úsyndy.

Týrkiya Respublikasynyng tizginin ústap otyrghan Rejep Tayyp Erdoghan óz kezeginde Resey Preziydenti Putinmen tayau arada kezdesuge dayyn ekenin aitqan.

Búl joly telefon arqyly sóilesuge týrik jaghy bastamashylyq jasaghan.

Týrik – orys janjaly: Preziydent Nazarbaevtyng pozisiyasy sheshushi ról oinay ma?

Al әlemdik sarapshylar reseylik SU-24 bombalaushy úshaghy týrik әue kenistigine kirip ketip, ony atyp týsirgennen keyingi bastalghan memleketaralyq janjaldyng sony әlemdi jana soghysqa iytermelep otyrghanyn aitady (http://m.abai.kz/post/view?id=5628). Ras, Qazaqstan men Resey arasyndaghy integrasiyalyq qatynastar qay dengeyde ekenin aityp jatudyng ózi  artyq. Al Qazaqstan tәuelizdigin eng birinshi bolyp moyyndaghan, moyyndap qana qoymay, әlemge aqsarbas aityp, sýiinshi  súraghan Týrkiya (ol kezdegi Preziydent Túrghyt Ozal) ýshin Ortalyq Aziyada Qazaqstannyng orny bólek. Tipti, Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevty «kýlli týrki júrtynyng aqsaqaly, kósemi» dep әspettep, oghan qúrmet kórsetudi Erdoghan da ersi kórmeydi.

Tәuelsizdikting alghashqy jyldaryndaghy ekonomikalyq daghdarys kezinde de tuysqan týrik aghayyndar myng oilanyp, jýz tolghanyp jatpastan tәuekelge bel buyp, elimizge investisiya salyp, Qazaqstan ekonomikasynyng ayaqtan tik túryp ketuine eleuli ýles qosty. Sonymen birge, Týrkiya Respublikasy Qazaqstangha investisiya salghan elderding alghashqy bestigine kiredi. Qazba baylyqtargha ghana investisiya salushy ózge memleketterge qaraghanda týrik investorlary ekonomikanyng barlyq salalaryna investisiya saluymen erekshelenedi. Songhy jyldary qazaq kәsipkerleri de qarap qalmay Týrkiya ekonomikasyna investisiya qúya bastady. Ótken jylghy eki elding jyldyq tauar ainalymy 4 mlrd astam AQSh dollrany qúrady. Memleket basshylary aldaghy uaqytta búl kórsetkishti eseley týsetini Erdoghannyng ótken jolghy Astanagha jasaghan sapary barysynda belgili bolghan.

Qazaqstanda mynnan astam týrik kompaniyalary júmys isteydi

Býginde elimizde 1400-den astam týrik firmasy qúrylys, auyl-sharuashylyghy, metallurgiya jәne múnay-gaz salasynda júmys istep jatyr. Al 1991 jyly Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti N.Nazarbaev pen Týrkiya Respublikasynyng Premier ministri S. Demiyrelding eki jaqty kelisimining arqasynda Týrkistan Uniyversiytetining aty Q.A.Yasauy atyndaghy halyqaralyq Qazaq-Týrik uniyversiyteti bolyp ózgertilip, qayta qúryldy. Sonymen birge, 1992 jyldan beri elimizde qazaq-týrik liyseyleri júmys istep keledi. Búl liyseyler orta oqu oryndaryna bilim beruding songhy jetilgen tehnologiyasymen júmys isteuimen erekshelenedi. Býginge deyin elimizdegi halyqaralyq olimpiada jýldegerleri sanynyng 70 payyzy osy liysey týlekterining enshisinde. Búdan basqa Almatyda Sýleymen Demiyrel atyndaghy uniyversiytet jәne Shet tili jәne iskerlik karierasy uniyversiyteti júmys isteydi. 1993 jyly Almatyda alty birdey týrik memleketining basshylary (Týrik Respublikasy, Qazaqstan, Qyrghyzstan, Týrkimenstan, Ázirbayjan jәne Ózbekstannyn) «TÝRKSOY» úiymyn qúrugha sheshim qabyldaghan bolatyn (http://kazakzaman.kz/).

Erdoghan elining Preziydent Nazarbaevqa degen qúrmeti erekshe edi

Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaevty Týrkiyanyng irgesin qalaghan Mústafa Kemal Atatýrikpen teng qúrmetteytini jasyryn emes. Mysaly, Tәuelsizdikting shiyrek ghasyrynda Altaydan aughan týrik bauyrlarymyz Týrkiyanyng tórt birdey kóshesine Preziydent Nazarbaevtyng esimin bergen.

2011 jyldyng sәuirinde Nazarbaevtyng qúrmetine Nevshehir qalasy kóshelerining birin ataghan. 2012 jyldyng qazanynda Nazarbaev esimi Qyrshehir qalasyndaghy, al 2013 jyly Gebze qalasyndaghy kóshege, 2015 jyly Adana qalasyndaghy ortalyq danghyldardyng birine berilgen.

Al Týrkiyanyng astanasynda Qazaqstan Respublikasynyng preziydenti Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng eskertishi 2010 jyly boy kóterdi.

Týiin: Ras,  býginde ushyghyp ketken Resey men Týrkiya janjalyna Preziydent Nazarbaev qana nýkte qoyatynyna kóptegen sayasatkerler senimdi edi. Keshe Elbasyna ózi habarlasyp, kenesin súraghan týrik Preziydenti Tayyp Erdoghannyng da ýmiti osy bolsa kerek-ti. Búnday jaghdaylarda beytarap pozisiyany bek  ústanatyn Qazaqstan Preziydenti  osy joly qaytpek? Bir mәlimdemesinde Preziydent Nazarbaev «Resey úshaqtary Týrkiyagha shabuyl jasaghan joq» dep edi (http://www.azattyq.org/archive/news/latest/330/330.html?id=27397537).

Al keshegi Erdoghanmen sóileskennen keyin, Elbasy Resey men Týrkiyany tatulastyrugha niyetti ekenin anghartty. Dese de, Qazaqstan Preziydentine týrkiyalyqtardyng  qúrmeti men senimi erekshe. Elbasyn Erdoghannan artyq syilaytyn Týrkiyanyng senimi seyilip ketpese iygi edi.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz