Úndy eksportqa shygharady
Audangha issaparymyzdy jergilikti 57 túrghyndy júmyspen qamtyp otyrghan «Ordabasy nan» JShS-ning júmysymen tanysudan bastadyq. Qazir osy jerdegi diyirmenderden shygharylatyn únnyng 90 payyzy Ózbekstan men Aughanstangha eksporttalyp jatyr eken. El aumaghyna 10 payyz ghana satylady. Býginde biday baghasynyng qymbattauyna baylanysty únnyng qúnyn kóteruge mәjbýrmiz, – dedi seriktestik basshysy. Degenmen, auyldan zauyttyng baghasymen ún satatyn arnayy dýken ashypty. Sonday-aq juyrda óndiristi damytyp, jana diyirmendi iske qosqaly otyrghan seriktestikke taghy 55 júmysshy qabyldaymyz dep otyr.
– Diyirmening quattylyghyn eki ese úlghaytyp, Týrkiyanyng avtomattandyrylghan tehnologiyasyn qondyryp jatyrmyz. Onyng quattylyghy tәuligine 250 tonna ónim shygharugha jetedi. Búghan «Biznesting jol kartasy 2020» baghdarlamasynyng «Óndiris-2» jelisi boyynsha «Damu» kәsipkerlik qoldau qory arqyly 7 jylgha 6 payyzben 470 mln tenge nesie aldyq. Eng bastysy zauytta ózimizding jergilikti azamattardy júmyspen qamtyp otyrmyz. Jyl sonyna deyin jalpy 100-den asa júmys kózi bolady, olardyng әrqaysysynyng jalaqysy 70-80 myng tengeni qúraydy, — deydi seriktestik diyrektory Bauyrjan Saparymbetov.
Eng ýlken jylyjay
Songhy ýsh jylda eldegi jylyjaylardyng audany úlghayghan. Olardyng deni — ontýstikting enshisinde. Yaghni, kýngeydegi kókónisting 90 payyzy otandyq naryqqa shygharyluda. Búl rette Ordabasy audanynda jylyjay sharuashylyghy kәsibin qolgha alghan sharualar az emes. Mәselen, Qaraspan auylynda kýnning jyluyn paydalanatyn jer asty jylyjayy júmys isteydi. Jylytu jýiesin qajet etpeytin jylyjayda qyzanaq pen qiyardyng birneshe týri ósiriledi. 20 adamdy júmyspen qamtyghan jylyjaydyng ónim beru kórsetkishi jaman emes. Kókónister TMD elderine jetkizilip jatyr.
Aumaghy 11 gektardy qúraytyn «Adelya» sharua qojalyghynyng jylyjayy songhy ýlgidegi tehnologiyalarmen jabdyqtalghan. Ereksheligi sol, kókónisting ósip-jetiluinde eshbir himikat qoldanylmaydy. Jylyna 3 ret ónim alugha bolatyn nysanda 200-ge tarta júmysshy enbek etedi. Tamshylatyp sugharu, jylytu sekildi júmystar kompiutermen basqarylady. Múnda jylyna 8500 tonnadan astam ónim alugha mýmkindik bar. Ázirge jylyjayda kókónisterding gollandiyalyq súrpy egilude.
Ermekbay SÁTENOV, Ordabasy audany әkimining orynbasary:
– Audanymyzdyng auyl sharuashylyghy qarqyndy ósu ýstinde. «Sybagha», «Qúlan», «Altyn asyq» baghdarlamalaryn jýzege asyruda atqarylghan júmystar oghan dәlel. Iri qara, jylqy, uaq mal túqymyn asyldandyru isi jaqsy jolgha qoyylghan. Mәselen, siyrdy asyldandyru jospary 74 myng bolsa, sonyng biyl 18 payyzy qamtamasyz etildi, uaq mal boyynsha 200 payyz jýzege asty. Bizde 4000-nan asa jylqy bolsa, búl baghytta da tiyimdi sharalar qoldanyluda. S.Ábjalovtyng «Seraly», T.Janysbaevtyng «Sabyr», O.Atashovtyng «Ortay», B.Júmabaevtyng «Bekzatbaq» sharuashylyqtary búghan mol ýles qosuda. «Ordabasy qústyn» danqy býginde respublika kóleminen әldeqashan asyp ketken. Onda 8100 tonna qús eti óndirilse, 2020-jylgha qaray 20 myng tonnagha jetkizu mejelengen. Otbasylyq mal bordaqylau alandaryn, sýt fermalaryn órkendetu de keninen qanat jayyp keledi. 237 túrghyn 550 mln. tenge jenildetilgen nesie alyp, júmys isteude.
Kýnine 40 litr sýt beretin siyr әkelinedi
Dәl qazirgi kýni audanda qúrylysy qyzu jýrip jatqan óndiris ornynyng biri — «Bórte» fermasy. «Sýt tauarly ferma qúrylysynyng 30 payyzdan astamy ayaqtaldy. Ýsh kezennen túratyn júmys jyl sonyna deyin bitedi dep josparlap otyrmyz. Sýt tauarly jabdyqtar shveysariyalyq jana tehnologiyadaghy robot sauynshylarmen qamtamasyz etiledi» dedi, nysannyng uchaske basshysy Maghjan Bazarbaev.
Zauyttyng quattylyghy 20 tonna shiyki sýt óndiretininde. Al, jylyna 6000-7000 litr sýt beretin asyl túqymdy sauylatyn 500 iri qara mal, 200 búzau Vengriyadan әkelinedi. Olardy ereksheligi ontýstikting aua rayyna tez beyimdeledi әri әrqaysysy kýnine 40 litr sýt beredi eken.
Joba jeke investisiya jәne ekinshi dengeydegi bank arqyly payyzdyq stavkasymen subsidiyalau jelisimen iygerilgen qarjy esebinen jýzege asyryluda.
23 myng jas sportshy bar
Ordabasyda Qajymúqan Múnaytpasovtyng múrajayy bar ekenin de júrt jaqsy biledi. Ómirining songhy jyldarynda osy jerdi meken etken kýsh atasynyng úrpaqtary da qazir osy audanda túryp jatyr. Sonday-aq, baluannyng jolyn quyp kele jatqan jas sportshylar da audannyng atyn shygharyp, bayraqty bәsekelerde top jaryp jýr. Olar ýshin audanda 1500 oryndyq stadion salynghan. Sonday-aq auyl jastarynyng sportqa degen qyzyghushylyghy arttyru ýshin 92 mekeme júmys isteydi. Onda 23 mynnan asa jas sportshylar jattyghuda. Audanda dene shynyqtyru men sportpen túraqty ainalysatyndardyng sany jyldan jylgha artyp keledi eken.
Ýzdiksiz ónim shygharatyn zauyt
Býgingi kýni ontýstik ónirinde 70 qysh zauyty bar desek, onyng beseui ghana barlyq mausymda ýzdiksiz ónim shygharugha qajetti tehnologiyamen jabdyqtalghan. Sonyng biri – Ordabasy audanyndaghy «Agro-V» qysh zauyty. Avtomattandyrylghan jýiedegi jana tehnologiyalarmen jabdyqtalghan zauyt jylyna 25 mln dana qysh shygharady. Seriktestik «Ýdemeli industriyaldy-innovasiyalyq damu» memlekettik baghdarlamasy ayasynda iske qosylghan. Kәsiporyn basshysy Núraly Ábishovtyng aituynsha, qúral-jabdyqtar Qytaydan alynghan. Onda kópkompenentti shiykizattan sapaly ónim shygharugha mýmkindik bar. Ári múnda qaldyqtyng ózi jaramsyz bolyp qalmaydy. Ekinshi ret óndeuge jiberiledi. Zauyt 50-den asa túrghyndy túraqty týrde júmyspen qamtyp otyr.
Audan budjetinen soghylghan mektep
Jalpy, ónirde 80 bilim beru mekemesi bar desek, olardyng birqatary osy jyly paydalanugha berilgen. Sonyng biri — Boralday auylyndaghy Nesipbay Orazbaev atyndaghy mektep. Búl bilim ordasy alghash ret audandyq budjet esebinen salynghan. Búdan bólek taghy 2 bastauysh mektepting jóndeu júmystaryna audan qazynasynan qarajat qarastyrylypty. Mektepterdi aralap jýrip, Badam eldimekenindegi A. Sherimqúlov atyndaghy bilim oshaghyna bas súqqanymyzda, múnda múghalimderge arnalghan audandyq seminar ótip jatty. 63 mektepten kelgen 100-ge juyq múghalim «Bastauysh synyp oqushylarynyng funksionaldyq sauattylyghyn qalyptastyru joldary» taqyrybyn talqylap, ózara tәjiriybe almasuda eken. Audandyq bilim bólimining әdiskeri Gýljauhar Moljigit: «Ár elding bilim beru mazmúnyn salystyruda halyqaralyq zertteuler jýrgiziledi. Yaghni, 4-8 synyp aralyghyndaghy oqushylargha bir dengeyde test tapsyrmalary berilgen. Sonda Qazaqstanda oqushylar bilim alghanymen, ony ómir jaghdayatynda qoldana almaytyndyghy anyqtalghan. Búl elimizde ýlken problema boldy. Sol sebepti, 2012-2016 jyldargha arnalghan «Últtyq is-qimyl» jospary jasaldy. Ondaghy maqsat oqushylardyng funksionaldyq sauattylyghyn arttyru. Bilim negizi bastauyshta qalanatyndyqtan sauattylyqty osy kezden bastap qalay qalyptastyramyz degen saualgha jauap izdeymiz, tәjiriybelerimizben bólisemiz, – dedi.
Aygýl Kerimbayqyzy
Abai.kz
