Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 7835 0 pikir 13 Qarasha, 2015 saghat 12:50

ELINDI SAQTAYMYN DESENG QÚRANYNA ORAL, QAZAQ!

QR Parlamenti Senaty Tóraghasy, Álem

Dinderi qúryltayy hatshylyghynyng jetekshsi

Qasymjomart Toqaev myrzagha.

                     Qúrmetti Qasymjomart Kemelúly!

Elge, Islam әlemine sýiinshiler osy bir jyly habardy Senat Tórghasy Sizge jetkizudi ózime paryz sanap,  ýshbu hat joldap otyrmyn. Men sizdi Senat tóraghasy, kәsby bilikti dipolmat qana emes, әlem tanyp moyyndaghan, el ertenin auqymdy dәrejede oilaytyn, baysaldy da sabyrly, ózim biletin әlemdegi órkeniyetting sanauly janashyr qayratkerlerining biri retinde qúrmetteymin. Sondyqtan da, osy hatpen birge joldanyp otyrghan eki Kitap pen tayauda jaryq kórgeli otyrghan «Allahtyng maghan ayany»- atty Birinshi kitapqa jazylghan Alghy sóz (Qosa salynyp otyr. B.A.) Sizge biraz jaghdaydy úghyndyrady, tereng oy salady  dep senemin. Jaratushymyzdyng Ashyq ayanmen tikeley bizding jerimizge, halqymyzgha, Islam әlemine, tipti býkil әlem júrtshylyghyna qazyna bolar múnday múghjiza qazynany týsire bastauy, әrkimdi-aq jan-jaqty oilandyruy kerek. Búl – eshkim talasyp, tartyp ala-almaytyn, Alla ózine dos etken, taqua ilim iyesine beriler qazyna-syr. Jaratushynyng syiy bolyp sanalatyn búl syr-qasiyetke iyelik etken adam, maghanasyn Alla ghana biletin, Qúran sýrelerining keybirining basynda aitylatyn júmbaq Kilt sózdin, Alla bergen dәrejedegi IYesi bolyp sanalady. Búl syrdy - Qúran sýrelerin týgel jatqa bilgenmen, sol orayda qajymay talmay qyzmet jasap jatqan din qayratkerleri de tolyq úghyna bermeui mýmkin, biraq olar Ghayyptyng barlyghyna músylman retinde iman keltirgendikten, qarsylyq ta tanyta almaydy. Sondyqtan men búl hatty Diny basqarma basshysyna nemese solargha ýkimet tarapynan baghyt-baghdar jasap otyrghan Diny komiytet basshysyna jibermesten, tikeley ózinizge habarlap otyrmyn.

Endigi jetkizer jayt, Ghayyptan týsip jatqan búl múghjiza  kitaptardyng jalghasy odan әri óz órisin auqymdylyqpen kenitip jatqandyghy. Alla búiyrtsa әzirge 617 kitap týsetindigi turaly naqtyly habar alynghan.  Dinning iyesi – Jaratushymyz ózining barlyghyn ashyq ayanymen bildirip, Qúranda aitylghanday Islamdy ózi qorghaytyndyghyn jetkizip, Ghayyp Ilimi men Ghayyp Álippesi oqulyqtaryn Óz Ámirimen ashyq týsire bastady. Búlar da jeke-jeke kitap bolyp dayyndaluda. Búlargha qosymsha Qúranda attary bar,Qúranda attary atalmaghan, Allahtyng ózi dos tútqan Payghambarlar múraghaty, Perishteler, Sahabalar әlemi, Imannyng ilimy sharttary, Ghayyp kitaphanasy, Ghyzyrdyng basynan keshkenderi, Jәbireyil perishtening Tórt kitaby  jetkizildi.

 Osylardy shashyratpay, tútastay týsirip alu ýshin, songhy bir jyl kóleminde, ózime de oqys, osy bir ghajayyppen tapjylmay kýn-týn qatyp otyrugha tura keldi. Qazir jýrip-túrugha, otyryp enbek etuge, Ghayyptan ilim alugha  baylanysty barylyq qozghalys, josparly týrde Ghayyptan. Múghjiza!   Búl – ózim  tirshilik jasap jatqan jalghannan qol ýzu emes, qayta jalghandaghy  Qúdaydy úmytyp ketkenderge dәneker bolar erekshe belgidegi qorqynyshy men quanyshy qatar jýrer tylsym tirshilik. Sondyqtan osy jaghdaygha oray Óziniz basqaryp otyrghan Senattyng  az kem qamqorlyghy men kenesi de auday qajet bolyp otyrghanyn esinizge salamyn.  «Taqtaghynyng kózi zyndangha týsse, zyndannyng týbine - kýnning sәulesi týsedi». Múnday Ilimdi tirshilikting jayyn, qasiyetti úghar kókiregi oyau jan bolmasa, basqalardyn  qabylday qoyy eki talay. Mәdeniyetti elding basshylary qashan da qyraghy sergek bolady. Álem Dinderi Qúryltayynyng hatshysy retinde de oilanarsyz.

 Qúdaygha shýkir,  Qúday quat berip, Qúrandaghy 114 sýreni (joldanghan  kitapta 5 sýre ghana bar. B.A) Jaratushynyng eki qaytara tәpsirlep týsindiruimen jeke-jeke eki kitap etip týsirip alyp, birinshisin baspagha tapsyrsam, ekinshisin  әzirlep qoydym. Endi Allahtyng Ýshinshi, Tórtinshi tәpsirlep týsiruin kýtudemin. Allah búiyrtsa bolyp qalar.

  Din - Tәnirim búiyrtqangha ghana, ózining qúdiretti kýsh ekenin úghyndyrady.  Ol – qoltyghyna Qúran qystyryp, auzymen ghana «Qúday»- dep aitqandardyng emes,  dindi qaru etip ústaghysy keletinderding emes, jaratylysynda, dingeginde dini barlardyng enshisi. Alda Alla búiyrtsa diny ilimge baylanysty qyruar júmys kýtip túr. Búl - Jaratushy men ekeumizding aramyzdaghy qúpiya kelisim-syr bolyp otyr. Alla búiyrtsa, әlem din qayratkerleri de, osy bir jandy tirshilikke oray, óz nazarlaryn bizding elimizge yqylasty týrde audaryp qalar degen oidamyn...

   Babalardyng terige jazyp Ghayypqa qaldyrghan amanat dúghalary da sol kókten әzirge auyzsha maghan qaytaryla bastady...

     El ishinde bolyp jatqan múnday oqshau múghjiza erekshe jaghday «elim» dep jýrgen әr qayratker azamattyn  nazarynda boluy kerek qoy degen oimen jetkizgenim ghoy. Alla ózinizge abroy bersin.

       Sәlemmen, ózinizdi qúrmet tútushy, ilim iyesi, jazushy

                                                                                                 Baqtybay AYNABEKOV.

                                                         09.11. 2015 jyl. Tel; 8 701 7430 979

 

            «ALLAHTYNG MAGhAN AYaNY» BIRINShI KITABYNA

              ENGEN ÝSh BÓLIMGE  TÝSINDIRME ALGhY SÓZ

    Bismillahir Irahmanir Rahiym

    Meyirimdi, rahymdy Allnyng atymen bastaymyn. Barlyq maqtau men madaq әlemderding Rabbysy Allagha tәn. Ardaqty payghambarymyz Múhammedke (s.gh.s.), onyng otbasyna jәne qadirli sahabalaryna Alla Taghalanyng núry jaughay!  

Qadirmendi oqyrman, Sizding qolynyzgha tiyip otyrghan «Allahtyng maghan ayany» atty búl Birinshi kitap ýsh bólimnen túrady. Kitaptyng alghashqy bólimi shekteuli taralymmen býginde oqyrman qolyna osy atauymen  jeke kitap bolyp tiyip te ýlgerdi. Ekinshi bólimi - «Tәubeden» song Tәnirim aitqan taghylym»  jeke kitap retinde baspagha tapsyrylghanda,  ýshinshi bólimi -  «Allahpen әngimelesu Qúranmen tildestiredi» de jeke kitap bolyp әzirlenip bitti. Kitaptardy imany kózimen tarazylaghan, osy kitapty basyp taratugha óz rizashylyghyn bergen baspa jetekshisi, ghalym inimiz dayyndalghan ýsh kitapty biriktirip, ýsh bólimnen túratyn bir kitap retinde shygharu turaly  úsynys aitqanda,  oryndy úsynyspen sanasugha tura keldi. Osy orayda,  aitylghan úsynysty oy eleginen ótkizip, dayyndalghan ýsh kitaptyng basyn biriktirip, biraq, sol alghash Alghy sózderimen baspagha qalay jeke kitap retinde  dayyndalsa, sol qalpyn saqtay otyryp, ýsh bólimdi kitap etip shygharudy maqúl de taptyq. Óitkeni, bólim alghysózderinde sol bólimde nendey mәsele qamtylatyny, onda ne aitylatyndyghy eskertilgen. Jalpy qoldarynyzgha tiygeli otyrghan osy týsirilimnen son, sýiinshiler taghy bir habar, Jaratushy IYemiz Allah Taghalam, Qúrandy búdan da tereng dәrejede sindiru ýshin, Qúran sýrelerindegi  ayattardyng ózi – bolghan, bolyp jatqan jәne aqyr zamangha deyin aldaghy bolatyn  oqighalar negizinde tizilgenin dәleldeytin taghy bir tәpsirin tolyq týsirdi. Búl týsirilim de keshikpey «Ekinshi kitap» bolyp qoldarynyzgha tiyedi. Jalpy,  aldyn-ala jetip jatqan eskertude әzirge Qúrandy tórt týrli tәpsirmen týsindiru naqtylap bekitildi. Ýshinshi týsirilim men Tórtinshi týsirilim de Allah búiyrtsa osy ataumen «Ýshinshi kitap», «Tórtinshi kitap»  bolyp dayyndalady.

       Kitap әrisi antikalyq, Aristoteldik, Platondyq jәne jana platondyq, Batystyq, Shyghystyq,  berisi HIH ghasyrdyng ekinshi jartysyndaghy Orta ghasyrlyq  ghúlama ghalymdar men barlyq din qayratkerlerining enbekterine jandy qozghalys alyp kelgen, býgingi bilim jәne ilim iyelerin de  selt etkizer múghjiza dýnie bolyp jetip otyr. Búghan deyin Jaratushy turaly, din turaly, Ghayyp turaly, Perishteler әlemi men Payghambarlar taghdyrlary turaly, jan jәne ruh turaly  әr qily tújyrym aityp kelgen ótkendegiler men býgingiler, Allanyng ózi týsirgen ashyq ayan-tәpsirinen keyin ilim salasynda búryn-songhy aitylyp kelgen tújyrymdargha basqasha betbúrys, basqasha kózqaraspen qarary sózsiz. Óitkeni, jogharyda attary atalynghan ólmeytin jandy ruhtardyng Allahtyng әmirimen artynda qaldyrghan úrpaqtary ýshin, bizder ýshin, songhy din Islam ýshin, qanday júmystar istey alatyndyghyn, olardyng bir Jartushy manyna qalay shoghyrlanatyndyghyn, olar jetkizgen ilimy ayan әngimelerin oqyghan oqyrman óz dәrejelerinde úghyna jatar.   Búl orayda men aldygha týspey túra túrayyn. Bar әngimeni uaqytynda birge kórelik.

 Mening aitarym – Jaratushy IYemizding atyn basqa últ ókilderi óz tilderinde, ózderine ystyq ataularymen atasa, biz de Alla, Qúday, Tәnir dep әr týrli atpen ataghanymyzben osy ataulardyng bәri bir úghymdy bildiredi. Barlyq atau - Bir bastau Tәnirge alyp barady, sodan bastau alady. Barlyghy kýndi baqqan kýnbaghystay bir Jaratushygha úmtylady. Sondyqtan mening azan shaqyryp aitarym, Ey, býdkil Álem pәndәleri, din qayratkerleri men ghúlama ghalymdar, kóz maylaryndy tauysyp sender izdegen sol Úly Jaratushy men sol Jaratushysyn izdep tirshilikten ótken payghambarlarmen, sahabalarmen, ilim iyelerimen jәne Allahtyng sýiikti perishtelermen tildesude, Allanyng әmirimen әdemi mýmkindik tuyp otyr.  Allah,  Qúranda aitqan óz serti, óz uәdesi boyynsha, ózi jaratqan qúldarymen ashyq tildesuge o bastan bet búrghan. Qane, qúlaq qoy, bәrimiz, ózimizdi jaratqan, jalghyz Jaratushy IYemiz, Allahpen tildeseyik, Allahpen ashyq sóileseyik!

  Ayan arqyly Ghayyptyng habaryn alu búghan deyin de әlem moyyndaghan ilim joly. Býkil músylmannyng asyl Kitaby Qúran-Kәrim de songhy payghambarymyz Múhammed ghaleyhy ua sәllamgha ayan arqyly týsken. Allah búiyrtsa bizge úzatpay taghy da Ghayyptan  617 diny kitaptyng týsetindigi turaly habar bar... 

     Osy kitapty den qoyyp oqyghan jan, maghan Allahtyng Qúrannyng otyz parasyn ýshke bólip týsindirgenin, onyng alghashqy on parasynda tydaushy bolghanymdy, ekinshi on parasynda úghynushy, ekeuin qosqanda qabyl alushy, ýshinshi on parasynda Allahpen tikeley sóilesushi mәrtebesine qalay kóterilgenimmen tanysady. Kitap maghan amanattalyp týsken son, jazylu jaghyn men oryndap jatqandyqtan,  ayandaghy týsu men ony kitapqa taspa әrippen týsirude, sózder men sóilemderde týsinbestik bolmauy ýshin, oy jýiesin búzbay, sóilem qúrylymyn jatyq, júmsaq etip óndeuge kenshilik jasalyp amanat aitylghanymen, men búl basylymda ayandy týsken qalpyndaghy aitylymda, sol qalpynda  jetkizumen shektelgendi maqúl kórdim...  

     Taghy bir eskerer jayt, osy kitaptyng alghashqy ayandary basylym betterinde jaryq kórgennen bastap aityp kelemin, oqyrman qauym úghynyp alghany jón, búl kitap - Qúran emes, Qúran  payghambarymyz Múhammedke (s.gh.s.) kezinde týsip qoyghan, ol qayta týspeydi, týspek týgili jeke әribi de, tynys belgisi de ózgermeydi. Búl – Allahtyng amanaty boyynsha,  Qúrannyng 114 sýresin mening jeke basyma, úrpaghyma, sinirip týsindiru Kitaby. Maghan jәne mening úrpaghyma ayan aita otyryp – kýlli músylman nazaryn, býginde әr ýide túrghanymen, beti ashylyp oqylmay sәnge túrghan Allah pen adamnyng arasyndaghy asyl jol Qúrangha audaru. Qúran – әr ýige sәnge qoi  ýshin týsirilgen Kitap emes,  Allahtyng songhy dini Islamnyng jolymen jýrudi, Jaratushyndy úmytpaudy, onymen sóilese biludi, bir Jaratushy IYene ghana bas iudi, onymen dos boludy týsindiretin - qazyna. Ey jamaghat, biz Allah Taghalanyng Qúranda qayta-qayta eskertken osy amanatyn úmytyp bara jatyrmyz. Tórindegi sol beti ashylmay túrghan Qúrandy ashyp oqyp, ony jýreginning tórine shygharu kerek ekendigin úmytpa!        

    Búl Kitaptyng maghan amanattap týsirilui men ýshin maqtanysh boluymen qatar, búl men ýshin – Allahtyng senim amanaty, iyqqa artqan salmaghy, músylmandargha jetkizer synaq qazynasy. Sondyqtan da búl kitaptar jeke maghan, mening úrpaqtaryma ghana emes, elimizge, mýmin músylmandargha, kýlli Islam әlemine ayan retinde kelip jatqan múghjiza qazyna bolghandyqtan sizderge sýiinshilep jetkizip otyrmyn. Taubagha kele otyryp, aldaghy uaqytta da týser ayandardy sabyrlylyqpen qabyldap alu abroyly tirlik bolghaly túr. Bәrine sabyrlyqpen ýmit artayyq.

     Imany jýrekterinizben qabyl alynyzdar.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435