IYә. Tap solay. Industriyalyq-innovasiyalyq jobalardan eshbir kem emes, el bolyp atqarar últtyq joba. Qolyma qalam alugha týrtki bolghan  Túrsyn Júrtbaydyng «Júldyz» jurnalynda jaryq kórip jatqan «Úranym  Alash» atty tarihy zertteu enbegi.
Qazirgi kezde qazaq mýddesi túrghysynda ese týgendep jatqan eki adam bolsa, sonyng biri  Túrsyn Júrtbay. Oghan dәlel  jogharyda atalghan zertteu enbegi. Oqyp shyqsanyz, kóziniz jetedi.
Mening búl jerdegi aitpaq oiym  qazaq halqynyng tarihyndaghy «Altyn beles», sonymen qatar «Ýlken qasiret kezeni» deuge bolatyn Alashordanyng tarihyn qazirgi jas buyn qalay týsinui, qabyldauy. Búl enbekting ereksheligi  múraghatta jatqan «qylmystyq isterdin» tergeu derekterine sýiengendiginde. Tarihy shyndyqqa janasuynda. Sol kezdegi Álihan Bókeyhan, Ahmet Bay¬túrsynúly syndy kósemder bastaghan tútas bir buynnyng qazaq halqynyng taghdyryna ara týsuleri, jankeshti tirlikteri oiyndy nebir túnghiyqtargha jetelep, sezimindi janidy.
Aruaqtarynan ainalayyn azamattar eldi sýyding úly ýlgisin kórsetip ketti ghoy. Olar sol zamandaghy demokratiyalyq aghymnyng bastauy bola bildi. Tek ókinishtisi  ony býgingi qolynda qauqary bar azamattar qaperine ilmeydi.

IYә. Tap solay. Industriyalyq-innovasiyalyq jobalardan eshbir kem emes, el bolyp atqarar últtyq joba. Qolyma qalam alugha týrtki bolghan  Túrsyn Júrtbaydyng «Júldyz» jurnalynda jaryq kórip jatqan «Úranym  Alash» atty tarihy zertteu enbegi.
Qazirgi kezde qazaq mýddesi túrghysynda ese týgendep jatqan eki adam bolsa, sonyng biri  Túrsyn Júrtbay. Oghan dәlel  jogharyda atalghan zertteu enbegi. Oqyp shyqsanyz, kóziniz jetedi.
Mening búl jerdegi aitpaq oiym  qazaq halqynyng tarihyndaghy «Altyn beles», sonymen qatar «Ýlken qasiret kezeni» deuge bolatyn Alashordanyng tarihyn qazirgi jas buyn qalay týsinui, qabyldauy. Búl enbekting ereksheligi  múraghatta jatqan «qylmystyq isterdin» tergeu derekterine sýiengendiginde. Tarihy shyndyqqa janasuynda. Sol kezdegi Álihan Bókeyhan, Ahmet Bay¬túrsynúly syndy kósemder bastaghan tútas bir buynnyng qazaq halqynyng taghdyryna ara týsuleri, jankeshti tirlikteri oiyndy nebir túnghiyqtargha jetelep, sezimindi janidy.
Aruaqtarynan ainalayyn azamattar eldi sýyding úly ýlgisin kórsetip ketti ghoy. Olar sol zamandaghy demokratiyalyq aghymnyng bastauy bola bildi. Tek ókinishtisi  ony býgingi qolynda qauqary bar azamattar qaperine ilmeydi.
Kelesi jyly  Alashorda qayratkerleri óle-ólgenshe armandap, sol armandaryn kókke júldyz ghyp qadap ketken tәuelsizdikting 20 jyldyghy. Býgingi tәuelsiz¬dikti sol alash arystary bastan keshkende әlemde tendesi joq memleket saltanat qúrar ma edi dep keyde nalisyn. Áytkenmen ghajayyp bolmaydy. Bәri de qajyrly enbek¬ti, tabandy kýresti talap etedi.
Jerining asty men ýsti qa¬zynaly baylyqqa toly qazaq halqynyng býginde nege jigeri jasyghan, qayraty múqalghan. Meninshe, sebep  bizding sanamyzdy dinkeletip tastaghan qúl¬dyq psihologiyada. Ol әsirese el taghdyryna qatysty sheshim qabyldaugha ókiletti el aghalarynan qatty bayqalady.
Qazaqstan tәuelsizdik alghannan beri ruhany túrghyda otarsyzdanu (dekolonizasiya) ýderisi jýrgizilgen joq. Eki ghasyrdan astam uaqyt orystyng otarynda bolghan qazaq ýshin búl kezek kýttirmeytin, shapshang qolgha alatyn sharua edi. Uaqyt bolsa ótip jatyr. Al sol qazaq qoghamynyng damuyna tejegish bolyp otyr¬ghan qúldyq psihologiyagha qarsy birden-bir em  ol keninen nasihattalugha tiyis Alashorda tarihy. Últtyq joba dep otyrghanym da sondyqtan. Búl  ýkimettik túrghyda qauly qabyldanyp, nәtiyjesi әrbir eldi mekendegi әr adamnyng kónilinen oryn tabuy tiyis sharua. Naqtyraq aitsaq, mekteptin, joghary oqu oryndarynyng oqu-әdistemelik baghdarlamalaryna Alashtanu pәni engizilip, mindettelgeni abzal. Múnday jauapty, kýrdeli sharuagha K.Núrpeyis, M.Qoygeldi, T.Júrtbay, S.Aqqúlúly syndy alashtanushy ghalymdardy tartugha bolady.
Kezinde XX ghasyrdyng 20 jyldary Álihan, Ahmet, Álimhan syndy azamattar eli ýshin saugha súrap, Leniyn, Stalindermen teng dәrejede kelissózder jýrgizip, tabandylyq tanytpaghanda, bizge RSFSR-ding qúramynda avtonomiya da búiyrmas edi. Ári ketkende býginde biz Tatarstan, Bashqúrtstan siyaqty, Reseyding qúshaghynda bulyghyp jatar ma edik. Sondyqtan býgingi azat kýnimiz ýshin biz eng birinshi Alashorda qayratkerlerine bas iyip, taghzym etuge mindettimiz. Tariyhqa qiyanat jasaugha bolmaydy.
«Úranym  Alash» enbeginen kórgenimiz¬dey, Á.Bókeyhannyng 1926 jylghy Qazaqstandaghy sharualargha tiyesili jer normasyn anyqtau jónindegi professor Shvesov basqarghan ekspedisiyagha qatysyp, dúrys esepteuler jýrgizip, Qazaqstanda artyq jer telimi joq ekendigin dәleldep, sony ekspedisiyanyng qorytyndy esebine engizui, sol jyldary ishki Reseyden qazaq jerine 360 myng qarashekpendilerding jón-josyqsyz qonys audaruyna tosqauyl bolghanyn kópshilik bilmeydi. Tarihtaghy múnday eldik ýshin jasalghan erlik isterdi әrbir qazaq jadynda ústaugha mindetti dep sanaymyn.
Býginde romantikany qo¬yyp, naqty pragmatikalyq esep¬terge jýgingen qazaq mýd¬desine jauap beretin sha¬rua-larmen ainalysatyn mezgil jetti. Sondyqtan Sh.Aymanov atyndaghy «Qazaqfilim» Últtyq kinostudiyasy kópseriyaly, sapaly «Alashorda» kórkem filimin týsirse, qúba-qúp. Ol tek «Kóshpendiler» men «Mústafa Shoqaydyn» kebin kiymese bolghany.
«Qazaqstan» últtyq telearnasy «Alashorda» atty tarihy derekterge sýiengen jýieli, sol dәuirdi tútasymen qamtityn derekti filim týsirip, halyq nazaryna úsynsa, sheksiz alghysqa bóleneri haq.
Endigi bir qolgha alatyn sharua  Astananyng tórinde alash arystarynyng mýsinderi ornatylghan «Alashorda» alleyasyn ashu. Osy kezde ghana elorda әrbir qazaqtyng jýreginen oryn alatyn qasiyetti mekenge ainalmaq.
Mine, osynday bir tizbekti iri-iri sharualardy qolgha alsaq qana, yaghny «Alashorda» úghymy әrbir qazaq ýshin qasterli úghymgha, biriktirushi faktorgha ainalghanda, biz sanamyzdy janghyrtyp, eldik sanagha jol ashamyz.
Azattyqtyng otyn óshirip almay, sonau Abaydan amanattap alghan Álihandar men Ahmetter ony Múhtarlar men Qanyshtargha tabystapty, olar óz kezeginde ony Múhtarlar men Rymghalilargha ústatqan, sodan ol ot Túrsyndar men Didarlar arqyly býgingi kýnge, bizge jetip otyr.
Biz degenimiz  alghashqy mýsheldi tәuelsizdikpen ólshegen úrpaq. Endeshe, әlemde su tasyp, dauyl kóterilip jatqanda sol otty sóndirip almau  bizge sert.

Nariman MÁJIYTÚLY,
Qaraghandy qalasy

«Obshestvennaya pozisiya»
(proekt «DAT» № 21 (58) ot 26 maya  2010 g.