Jurnalistikagha jaqyn jýrgendikten be, merzimdi baspasózdi qashanda qalt jibermeymin. Qazaqshasy bar, orysshasy bar, týgel qarap shyghamyn. «Dat» gazetin jýieli týrde oqityndyqtan múndaghy ótkir de syndarly maqalalardy qalt jibermeymin.

Anda-sanda múndaghy qazir marqúm bolghan, belgili jazushy Gerolid Beligerding «Pleteni chepuhiy» degen saghyzsha sozylghan jazbasyna da kóz jiberip qoyamyn. Negizinen ósek-ayangha qúrylghan shimay-shatpaq  sekildi (ózining aty aityp túrghanday) búl tausylmaytyn tәmsilding key-keyde birtalay oigha jeteleytini bar. Halyqty mazalap jýrgen jayttardy da qozghap qoyady. Alayda osy gazettin6 osy jyldyng 29 qazandaghy №37 sanyndaghy (bizge búl gazet tym kesh keledi) «chepuhalardaghy» marqúmnyng pendeshilikke salynyp, keybireulerge, naqtyraq aitqanda halyq osy Beligerden de erekshe syilaytyn Ábdijәmil Núrpeyisov aghamyzgha degen ishki ashy zapyranyn oqyp aza boyym qaza boldy. Ábekenning kezinde Gerekene qanday jamandyq istegendigin bilmeymin, alayda bir kezderi shynayy dos bolyp jýrgen adamnyng myna qylyghyna tipti de qayranmyn. Múnyng atyn ósh alu degennen basqamen týsindiru qiyn.

Jә, Gerekenning qatuly qalamynan tughan «danyshpan» pikirine qúlaq týrelik. «Maghynasyn búzdy» demes ýshin túpnúsqagha silteme jasalyq. Keybir jazushylardyng tarihty búrmalap, esh uaqytta bolmaghan oqighalargha әues ekendigin aita kele búl kisi: «Ya, k priymeru, sviydeteli togo, kak odin prozaik opisal v trilogiy grajdanskuy voynu v Kazahstane na osnove klochke karty Araliskogo morya» dep bir týirep ótedi. Sondaghy «kak odin prozaiyk» degeni ózimizding Ábekeng ekendigin bayqau ýshin kóripkeldikting qajeti bola qoymas. Al ózi týirep ótken shygharmasy ataqty, kezinde SSSR Memlekettik syilyghyn alghan, talay óner qayratkerlerining atyn shygharyp, ýlken mәrtebege bólegen «Qan men ter» kitaby emes pe. Sonda qalay, qazaqtyng qasiretin kórsetu ýshin kezinde  Odaqqa ghana emes, dýniyejýzine tarap ketken shygharmanyng Aral tenizining bir púshpaghynan jazyluy Gerekenning taqiyasyna tar kelgen be? Álde búl kisi kórkem shygharma degenning ne ekendigin týsinbey ótken be? «Boyaushy, boyaushy degenge, saqalyn boyaydy» degendey «oybay, qazaqsha jazady eken, búl Gerekeng naghyz qazaq qoy» degen maqtaudy kótere almady ma? Myqty bolsa, ózi nege qazaqtyng talay-talay qily taghdyrynan epikalyq shygharma jazyp, halqymyzdy Kenes Odaghyna ghana emes,  dýniyejýzine tanytpady? Nemese búl bireuding ataq-danqyn kórealmaushylyq pa?

Gerekeng múnymen toqtamaydy. Sirә, qyzghanyshtyng qyzyl iyti qynsylap maza bermese kerek, búl kisi qarauly qalamyn odan әri silteydi. Avtor 82 jasqa kelip, 90 tom jazghan Lev Tolstoygha tabynady. Odan song osynsha ómir sýrgen Getening 140 tom jazghanyn auzynan suy qúra maqtaydy. 64 jas jasap, 50 tom jazghan Áuezovti de tilge tiyek ete ketedi. 60 jasty ensergen Dostaevskiyding qazir 42 tomdyq shygharmasy shyqqaly jatqandyghyn jerden jeti qoyan tapqanday quana jazady. Sosyn osylardyng qataryna ózimizding Ábekendi de qystyra ketedi. Qystyrghanda búl kising qazaqtyng klassik jazushysyna tilining súghyn ayamay súghatyndyghyn qaytersiz. «Nurpeisov userdno shkryabal perom 70 let, a namuryjil tomov pyati-shesti» dep qatty bir týirep ótedi. Biz orys tilining mamany emes shygharmyz, alayda ózge jazushylar «plodotvorno pisal» bolady da, bizding Ábekeng tek «shkryabal» eken. Sosyn ózge orysy bar, nemisi bar myqtylar «tvoriyt» etedi de, bizdiki «namuryjiyl» degennen aspaydy. Onysymen qoymay, «bes-alty tom ghana» degen mysqylyn qalay týsinuge bolady? Úqyptylyghymen tanylatyn nemis últy ókiline bes pen alty sanyn ajyryta almay ne kórinipti? Álde búl da әiteuir «Tiyse terekke, tiymese bútaqqa» dep jaghagha jarmasa beruding ózindik bir tәsili me?

IYә, tarihta jazushy bolyp qalu qiyn shyghar . Alayda dostyqty bylay qoyghanda azamat bolyp qalu, qazaqsha aitqanda әdemi qartaya bilu ekining birining qolynan kele bermeytin sharua ekendigin moyyndamasqa bolmaydy-au, sirә. Álde «Semizdikti tek qana qoy kóteredi» demekshi, abyroy-ataqtan basy ainalghan keybir jan ózin, tek qana ózin ghana danyshpan kóretin syrqatqa úshyraytyndyghy zandy qúbylys pa eken?

Biz búl jerde keybireulerding sholaq oilaghany sekildi marqúm bolghan kisining әruaghymen alysqaly nemese aitysqaly otyrghan joqpyz. Bireuge jala jabatyn maqsattan da auldaqpyz. Alayda kózimiz kórgen, ózimiz oqyghan kelensiz jayttardy, belgili adamnyng atqarghan abyroyly isterin, halyqqa jasaghan kósheli enbegin pendeshililke salynyp joqqa shygharghysy kelgen nemese kórealmaushylyqpen balaqqa jarmasyp, ayaqtan shalghan dúshpandyqqa bergisiz dúniyelerdi kóre túra ýndemey qala almaghanymyzdy jazdyq. Bizge bireuding mansaby emes, shyndyq qymbat. Abay hәkim aitpaqshy, «Saqalyn satqan kәriden, enbegin satqan bala artyq». Atamyz qazaq taghy da «Aytpasa sózding atasy óledi» degendi beker keltirmese kerek-ti.

 Múratbek Dәurenúly.

Qostanay.

Abai.kz