TBMM-nen kórinister

Týrik elinde parlament saylauy ótti.

Aldyn ala nәtiyje boyynsha

Oqyrmangha eldegi sayasy nauqan turaly qysqa aqparat berip ketsek: Búl 7 mausymdaghy saylaudan keyin ýkimet qúra almaghan parlamentting Konstitusiya boyynsha erte saylaugha ketui. Týrik parlamenti turaly biz aldynghy saylaudan keyin jazghan edik. Onda Týrkiya Atazanynyng 116 babyna say, Mәjiliste tóraghalyq komiytet qúrylghan song 45 kýn ishinde parlament jana ýkimet jasaqtauy kerek ekenin, Jasaqtay almaghan jaghdayda mezgilinen búryn qayta parlament saylauy taghayyndalatynyn, Mezgilinen búrynghy saylau belgilengen keyin ýsh ay uaqyt ishinde ótui kerek ekenin aitqanbyz.

Týrkiya Úly Últ Mәjilisinin(TBMM) 25 shaqyrylym deputattary qúrylmaghan ýkimetting kesirinen kresloda qysqa uaqyt qana otyrdy. 26 shaqyrylymnyng saylauyna 16 partiya qatysty.

TBMM ghimaraty

TBMM - Týrik elining zanyna say 550 deputat qyzmet atqaratyn zang shygharushy organ. Saylaugha qatysqan partiyalar osy orynnyng 276-syn iyelengen jaghdayda jalghyz ózi ýkimet qúrady. Eger halyqtan oghan jeterlik dauys jinay almasa basqa partiyalarmen kelisip koalisiyalyq ýkimet qúruy kerek.

Týrkiya biylik partiyasy AKP(Ádilet jәne Damu partiyasy)qúrushysy, 2003 jyldyng 16 nauryzynan 2014 jyldyng 27 tamyzyna deyin Týrkiya Premier-ministri bolghan Erdoghan, byltyr 10 tamyzdaghy saylauda Preziydenttikke tandalghannan keyin, Partiyanyng basshysy әri Premier-ministr bolyp 27 tamyzda Ahmet Dauytoghlú taghayyndalghan edi. Ol biylghy saylaudan keyin rәsim boyynsha 9 mausymda otstavkagha ketti. El preziydenti oghan jana ýkimet qúrylghansha qyzmetinde qaluyn tapsyrdy. Jana parlament mejeli uaqyt ishinde ýkimet qúra almaghan son, Dauytoghlú Bas ministrlik qyzmetke taghayyndalghannan keyin tura bir jyl ótkende uaqytsha ýkimet jasaqtady.

AKP tóraghasy Ahmet Dauytoghlú

Dauytoghlú uaqytsha ýkimeti dәlirek aitqanda saylau ýkimeti. Ol búl ýkimetti qúrghan song tórt jyldyq biyligi bar ýkimet siyaqty júmys isteymiz degen bolatyn. Osy ýkimetting Premieri retinde ol BÚÚ-nyng 70 sessiyasyna qatysyp qaytty. Alayda, búl ýkimetti qauqarsyz sanaytyndar jeterlik. Týrkiyadaghy ekonomikalyq ahual saylaudan keyin aitarlyqtay tómendegen. 2,70 lira tóniregindegi dollar kursy 3-ten asyp baryp 2,90 shamasynda qúbylyp túr. Azyq-týlik te 5-10 payyz arasynda qymbattady.

7 mausym parlament saylauynan keyin partiyalar ýkimet qúrmauynan  Týrkiya jergilikti halyqtyng tilimen aitsaq, «qan kóline» ainaldy. Eki saylau arasyndaghy 147 kýn ishinde, 242 beybit túrghyn terrorlyq shabuyldardyng qúrbany boldy. Olardyng bireui Iran azamaty, 19-y bala bolghan. Sonday-aq, jalpy sany 167 qauipsizdik qyzmetkeri(Olardyng 96-sy әsker, 68-i poliysey, 3-eui kýzetshi) terror shabuylynan jәne terroristermen kýreste sheyit boldy.

Terrorlyq shabuyldan eng ýlkeni 10 qazanda Ankara Temir jol vokzaly aldynda boldy. Joyqyn eki jarylystan 102 adam ólip, 244 kisi jaralandy.  20 tamyz Shanlyurfada 34 kisi qaza tauyp, 103 adam jaralandy. Memleket jýrgizgen terrorgha qarsy operasiyalardan 453 terroristting kózi joyyldy.

Týrkiya Preziydenti Erejep Taiiyp Erdoghan

Songhy uaqytta Erdoghandy Batys BAQ-y qatty synay bastady. El ishinde de narazy júrttyng qarasy mol. Olar, songhy bir jarym jyldyng ishinde ótken tórt birdey saylaudyng bәri Erdoghannyng diktatorlyq biyligin nyghaytu ýshin jasalyp jatqan qadamdar dep sanaydy. Narazylyqtyng ekinshi úshy Erdoghan biylik etken jyldary býlikshil kýrd sodyrlaryn tym erkinsitip jiberdi degenge sayady. Songhy saylauda kýrt sózin sóileytin HDP partiyasynyng parlamentke kirui kópting narazylyghyn tudyrghan edi. Sebebi Halyq Demokratiyalyq partiyasy atalatyn búl partiyanyng Týrkiyanyng ontýstik shyghysynan Kýrdstan memleketin qúrudy kózdeytin PKK-men baylanysy bar ekeni aitylady. Býgingi saylauda da shiyelenisken Ontýstik shyghys aimaqtarda keybireulerding azamattargha kýshtep HDP-ge dauys bergizgeni turaly aitylyp jatyr. Húrriyetting jazuynsha, Diyarbakrding Kayapynar audanynda Aly Baytar esimdi qariya ózining saylau bulletenin bireulerding kýshtep HDP atyna toltyrtyp, sandyqqa salghyzghanyn aryz etken. Sonday-aq, shyghys aimaq A’ryda (Ağrı) HDP-li bireuler ashyq dauys beruge eldi mәjbýrlep, bir kisini pyshaqtaghan. Osy aimaqtarda AKP-dan ýmitker deputattargha shabuyldar jasalghany turaly habar da bar.

Týrkiyada adasqan aqiqat kóp. Kimning aq, kimning qara ekenin biylikke kelgenderding ertengi qadamy anyqtay jatar. Óte-móte asqynyp túrghan týrik-kýrt janjaly Týrkiyanyng sayasy jarasy bolyp túr. Biz saylaugha týsken partiyalardyng sayasy bayandamalaryn ejiktep jatpadyq. Alayda biylikke úmtylghan partiyalardyng bәri derlik ekonomikany quattandyra týsudi kózdeydi.

Ádilet jәne Damu partiyasynyng ýlken maqsaty retinde Konstitusiyany ózgertudi atap aitugha bolady. Týrkiya qazir 1982 jyly Konstitusiyany paydalanuda. Búl Konstitusiya 1980 jylghy biylikting әskery kýshpen taydyryluynan keyin referendum arqyly qabyldanghan bolatyn. 

Eskerte ketetin jayt: Týrkiya qúrylghan alghashqy uaqytta 27 jyl biylikti ústaghan Respublikashylardan keyin 1950 jyly 22 mamyrdan 1960 jyly 27 mamyrgha deyin el Ýkimetin Adnan Menderes basqardy. Gimalay asyp ketken qazaqtardyng Týrkiyadan pana tabatyny da osy tús. Áskery tónkeris arqyly biylikten taydyrylghan Menderes 1961 jyly 17 qyrkýiekte dargha asyldy. Osydan keyin biylikke Últshyldar qozghalysy da, Respublikashylar da jalghyz biyleushi bolyp bir de bir ret kele almady. Tek 2002 jyly qarashada biylikke kelgen Ádilet jәne Damu partiyasy ghana eldi jalghyz biyleu mýmkindigin, halyqtyng senimin aldy.

Kim ne dese de, biz ýshin Týrkiya emirenip emshek bermese de elen-alang kýn tusa etek jinasar tuysqan el. Biylikke kelgen partiya aldaghy uaqytta ishki shiyelenisin rettep, syrtqy sayasattaghy Týrkiyanyng aibaryn arttyra týsse, ghasyrlyq tarihyndaghy eng kemel de birtútas haline jetkizse eken deymiz!

“N”

Abai.kz