28 qazan — Týrkiya Respublikasynyng kýni

«Nede bolsa tughan topyraqta qalamyz. Qasiyetti otannyng әr shoqysy – bizge qorghan. Memleketimizding qiyr týkpirinde bayraghymyzdyng týbinde ólemiz!» degen Kemal úrany tútas eldi saqtap qaldy

Dýniyede  Tәuelsizdikten artyq baqyt joq. Sol tәuelsizdikti ýsh kýn ghana  toylap, ony ústap túra  almaghan elder de  bar. Onyng betin әri qylsyn. Býgin – Týrkiya memleketining Respublika  kýni. Týrkiya Respublikasynyng qazirgi qol jetken tabystary últ bolyp úiysu jolyndaghy azapty jyldardyng jemisi. Týrik halqy búl kýnge onay jete qoyghan joq. Ol jolda qanshama bauyrymyzdyng qany tógildi. Búl kýnge ýsh jyl boyy jýrgizilgen ayausyz әri qandy soghys arqyly qol jetkizildi. Búl soghys últ bolyp úiysu men memleket bolyp qalyptasudaghy qasiyetti soghys boldy.

Tarihy damudyng shyndyghy Anado­lyny shet el interventterining jaulap aluynan qútqaru oqighasyna, osy baghytta Mústafa Kemal Atatýrik bastaghan últ-azattyq ký­res­ting jeniske jetuine alyp keldi. 1923 jy­ly 29 qazanda últtyq iydeya jeniske jetip, búrynghy diniy-monar­hiyalyq memle­ketting ornyna zayyrly Týrkiya Res­pub­likasy payda bolyp, ol últ ómirin týbiri­men ózgertti. Týrikterding birigu iydeyasyna ne­giz­­delgen týrikshildik qozghalys týrik­terding últtyq iydeyasyna ainalyp, ol dýniye­jýzilik sayasy kartada jauynger Týrkiya últtyq memleketining payda boluyna jol ashty. 1923 jyly 29 qazanda Týrik Respublikasy qúryldy.

Týrik Respublikasy 1923 jyly 29 qazanda jariyalanady. Jas respubliy­kanyng túnghysh preziydenti bolyp marshal Ghazy Mústafa Kemal saylanady. Mem­leket pen halyq aldyndaghy enbegi ýshin Mústafa Kemalgha 1934 jyly 24 qarashada «Ata­týrik» tegi beriledi.

Halyq biyligi men respublika negizde­rining eng manyzdy kepili retinde elde әrtýrli til, din jәne salt-dәstýrge ie bolsa da, jýz­degen jyldar boyy bir taghdyrdy bólisken halyqtardyng mәdeny odaghy barlyghyna senedi. Osynyng negizin qúru maqsatymen týbegeyli reformalardy iske asyrady. Ol, eng birinshiden, din men memleket isterin bir-birinen aiyrdy. Halyqaralyq ólshem bir­lik­teri, jana kýntizbe jәne latyn әlippesin engizdi. Músylman elderi arasynda túnghysh ret әielderge saylau jәne saylanugha qúqyq berildi. Atatýrik reformalardy iske asyruda jastar men últjandy azamat­targha iyek artty. «Respublika jastargha amanat» dep úran tastady. Sebebi, jastardyng ja­nalyqqa úmtylatynyn bildi. Ol, osylaysha Týrkiyany qazirgi zamangha jetkizetin joldy kórsetip berdi.

Ol Týrkiya territoriyasyn talan-ta­rajgha týsip, bodan boludan qútqardy. Últ-azattyq qozghalysynyng iydeologiyasy últshyldyq iliminen quat aldy. Aghartu­shylyq reformasyn jana iydeyalyq satygha kóterip, ruhany renessans kezenine ekpin týsirdi. Ekonomikalyq damuda etatizm (respublikashyldyq) jolyn tandady, yaghni, jalpy últtyq ekonomika ýshin jauapker­shilikti memleketting óz moynyna jýktedi.

Osylaysha 1923 jyly 29 qazanda kesh­ki saghat 20.30-da Mәjilis respub­likany jariyalady. Arada 15 minut ótkesin, yaghni, 20.45-te respublika preziydenti saylandy. Respublika tuynyng kóteriluimen әlemdik qauymdastyq­tar­daghy barlyq memleketter­ge búl jóninde aqparattar berildi. Týn ja­rymynda respublikanyng qúrylu qúrmetine jýz bir ret zenbirekten oq atyldy.

Týrkiya preziydentin saylaugha 158 adam qatysty jәne 158 mýshe birauyzdan halyq deputaty Mústafa Kemal pashany preziy­dent etip saylady.

Mústafa Kemal osyghan oray Mәjiliste sóz sóiledi:

«Qymbatty dostar, dýnie jýzinde manyzdy jәne tanghajayyp oqighalar bolyp jatqanda, bizding qymbatty halqymyzdyng zerektigi men sanalylyghyn kórsetetin qúndy qújatqa ainalghan Konstitusiyanyng keybir baptaryn naqtylau ýshin qúrylghan arnayy komissiyanyng sizderge úsynghan zang jobasyn qabyldau arqyly Týrkiya memleketining onsyz da býkil әlemge ayan manyzy halyqaralyq mәr­tebege ie boldy. Múnyng tabighy qajettiligi retinde býginge deyin sizder meni Mәjilis tóraghalyghyna otyrghyzyp keldinizder. Endi, mine, taghy da preziydent retinde sol do­­synyzgha mindet jýktep otyrsyzdar. Osylaysha qazirge deyin maghan kórsetken sýiis­pen­shiliginiz ben adaldy­ghynyzdy jәne senim­derinizdi taghy da bir dәleldep, kisi qadirin biletindikterinizdi kórsettinizder. Osyghan oray, barlyqtarynyzgha shyn jýrek­ten alghysymdy bildiremin.

Myrzalar, qanshama ghasyrlardan beri shyghysta әdiletsizdik pen zúlymdyqqa úshyrap kelgen týrik halqy shyndyghynda da teksiz, jogharghy qabiletten júrday dep esepteletin.

Songhy jyldary halqymyzdyng kór­setken qabileti men sanalylyghy ózi turaly jaman oilap kelgenderding shyndyqtan alys, qúr syrtqy kóriniske aldanghan adamdar ekendik­terin jaqsylap dәleldep berdi. Halqymyz ózine tәn qasiyetterin jәne bedelin ýki­metting janasha ataumen órkeniyetti әlemge op-onay tanyta alady. Týrkiya Respublikasy dýnie jýzi memleketteri arasynda ózine layyqty orny bar ekendigin dәleldeydi.

Bauyrlar, osynday tamasha rejimdi dýniyege әkelgen týrik halqynyng songhy tórt jyl ishinde jetken jenisteri osyny kórsetedi. Men adamdardyng maghan degen senimine layyq boluy ýshin ózim óte manyzdy dep esepteytin bir qajettilikti aita ketuge mәjbýrmin. Ol qajettilik – sizderding maghan degen sýiispenshilik­teriniz, senimderiniz ben qoldaularynyzdyng jalghasuy. Tek sonda ghana Tәnirding qoldauymen maghan jýktegen jәne jýkteytin mindet­terinizdi mýltiksiz oryndap shyghamyn dep ýmittenemin.

Árdayym qymbatty dostarymmen birigip júmys isteytin bolamyn. Árqashanda halyqtyng mahabbaty men senimine sýiene otyryp, bәrimiz birge algha basamyz. Týrkiya Respublikasy baqytty, tәuelsiz jәne jenimpaz bolady».

Respublikalyq iydeyany qoldaghandar da boldy, qoldamaghandar da boldy. Olar súltandyq dәuirden respublika dәuirine ótu jolynda psihologiyalyq syrqattargha tap bolamyz dep qoryqty. Sondyqtan jana oyanu dәuirinde últtyng sanasyn oyatyp, tarihy jadyn qalyptastyruda uaqyt synynan ótu qajet boldy. Respublika otauynan qauip­tenip, ony qúrugha bar qabiletin salushylardy baspasózde synaushylar da tabyldy. Últ kósemi onday kertartpa jandargha arnaghan bir sózinde: «Bizding júmys tәsilimiz «órke­niyet әleminen habary bar, oqyghan, zerttegen jәne memleket basynda tәjiriybe jinaqtaghan adamdardyng aqyl-oyynyn, parasatty­lyqtyn, estilikting nәtiy­jesi» emes eken dep aqylmen jauap berdi.

Respublikanyng jariyalanuyn Mәjilis­ting qol soghyp túryp qabyldauyn, halyq­tyng zenbirek atyp toylauyn synaghandar da bolghan. «Respublika qol shapalaqtaumen, dú­ghamen jәne kónil kóterip quanumen, sәn­dep, әshekeyleumen ómir sýrmeydi», «Res­publika boytúmar emes. Últtyq Mәjiliste bir siqyr jasaldy. Osydan keyin barlyq nәrse jóndelip, barlyq dertting dauasy óz-ózinen tabyla salmaydy» dep órekpeushiler de boldy. Olargha da sóz tabyldy.

Men respublikany jaqtaymyn degen­derding respublika jariyalanghan kýni qalamynan shyghatyn sóz osylay boluy kerek pe edi? Eng jogharghy basqaru formasy respublika dep aityp jýrgenderding endi kelip respublika sózine «pútqa tabyn­ghanday tabynbaymyn» dep aituynyng astarynda nendey maghyna jatyr, olar neni menzep aityp otyr? – dedi últ kósemi óz Joldauynda.

Adamnyng ar-újdanyn ashu-yza, kek jaulap alghan kezde, ol adamnyng auzynan qanday sózder shyghady? Osyny bilgileriniz kele me?

Ózderining toyymsyz qúlqynynyng qúly bolyp kelgen liyderler eshqanday da últtyq partiya qúryp, últtyq iydeyalardy kótere almaydy».

«Keleshekke ýmitpen úmtylghan jastar tap-taza, kirshiksiz pәk jandaryn pida etti. Memleketti azat etu ýshin! Memleketti ózderining qara basy men qyzyqtarynan basqa eshtene oilamaytyn sayasatshy­lardyng oiynshyghy etu ýshin emes!».

Bizding jýzimiz әrqashan taza jәne pәk bolatyn. Árqashan da taza jәne aq bolyp qala bermek. Jýzderi jiyirkenishti, ar-újdany las bireuler bizding otansýigish újdanymyzdyng tazalyghy men namysqoy әreketterimizdi ózderining jiyirkenishti qylyqtary kesirinen jiyirkenishti etip kórsetkisi kelip otyr.

Kórip otyrghandarynyzday, biz әrbir qúraldy bir ghana negizgi kózqarasqa sýiene otyryp paydalanamyz. Ol kózqaras my­nau: týrik halqyn órkeniyetti әlemde ózine layyq dәrejede kóteru, Týrkiya Respub­likasyn myzghymas irgetasymen qosa odan sayyn kýsheytu… jәne sol ýshin de jeke biylik (despotizm, tiraniya) turaly pikirdi túnshyqtyru…

Últ kósemi osyghan baylanysty bola­shaq úrpaqqa óz amanat-ósiyetin arnaudy da ózine paryz sanady.

«Qymbatty myrzalar, birneshe kýnnen beri sizderding uaqyttarynyzdy alghan Joldauym, endi, mine, tariyhqa ainaldy. Eger osy Jol­dauymda halqym ýshin jәne keleshek úrpaq ýshin paydaly, olardyng kózin ashatyn mәsele­lerdi kórsete bilsem, ózimdi baqytty sanaymyn.

Myrzalar, osy Joldauym arqyly óz bolmysyn joghaltyp, joyylyp bara jatqan ýlken bir halyqtyng óz tәuelsizdigine qalay qol jetkiz­gendigi, ghylym men tehnikanyng songhy negizderine sýiengen últtyq jәne zaman talabyna say memleketti qalay qúrghandyghy jóninde aitugha tyrystym.

Býgin qol jetkizgen jetistigimiz – bir­neshe ghasyrdan beri halqymyzdyng tartqan azabynyng nәtiyjesinde payda bolghan zerek­tikting jemisi men qasiyetti Otannyng әrbir búryshyn suarghan qannyng óteui.

Osy jetistikti týrik jastaryna aman ettim.

Ua, týrik jastary! Birinshi mindeting – týrik tәuelsizdigin, Týrkiya Respublikasyn mәngi qorghau jәne saqtau.

Bolmysynnyng jәne kelesheginning basty negizi osy. Búl negiz sening eng qymbat qazynan. Keleshekte de seni osy qazynadan maqúrym etkisi keletin ishki jәne syrtqy jaularyng bolady. Bir kýni tәuelsizdiging men respubliy­kandy qorghauyna tura kelse, mindetindi oryndau ýshin basyna týsetin jaghdaydy, mýmkindikter men sharttaryn oilanyp jatpa! Búl mýmkindik pen sharttar sen ýshin óte qolaysyz boluy mýmkin. Tәuelsizdiging men respublikada kózin súqqan dúshpandaryn, әlemde tendesi joq jenimpaz boluy da mýmkin. Kýshpen jәne ailamen qasiyetti Otannyng barlyq bekinisterin basyp aluy, býkil teniz arsenaldaryna kirip aluy, býkil armiyanyng ydyrap ketui, memleketting týkpir-týkpiri is jýzinde jau qolynda qaluy mýmkin. Býkil osy sharttardan da qorqynysh­ty­sy jәne súmdyghy sol, eldegi biylik basyn­daghylar arasynda ashyqauyzdar, tayghanaq jandar, tipti satqyndar da boluy mýmkin.   Tipti, osy biylik basyndaghylar jeke basta­rynyng paydasyn, memleketke shabuyl jasau­shy­lardyng sayasy әreketterimen birlestirip jiberuleri mýmkin, halyq kedeylik pen joqshylyqtan әli qúryp, qúlauy mýmkin.

Ua, týrikting keleshek úrpaghy! Mine, osynday jaghday men sharttarda da sening negizgi mindeting – týrik tәuelsizdigi men res­publikasyn saqtau bolmaq! Saghan qajetti qúdyret tamyr­laryndaghy asyl qanda!».

Baba amanatyna adal úrpaq kýni býginge deyin el shetine jau tiygizbey, últ múratyn órge sýirep keledi.

Týrik Respublikasyn qúrghan Mústafa Kemal Atatýrik tәuelsizdigine qol jetkize almaghan basqa týrik dýniyesining hal-jaghdayyn óte jaqsy bildi, barlyq qiyndyqty jan-tәnimen sezdi.

Atatýrik – Anatoly týrikterin azat etken qolbasshy ghana emes, ol óz pikirleri arqyly kýlli týrki halyqtarynyng taghdyr tútastyghyn basty maqsat etti.

Ol dәl osy qiyn sәtte ózge aimaq­tardaghy týrik dýniyesin de úmyt qaldyr­mady. Ol turaly oiyn aityp qana qoyghan joq, keyingi úrpaq­taryna amanat etip qaldyrdy. Ol óz sózinde: «Býgin Kenes Odaghy – dosymyz, kórshimiz, odaqtasymyz. Osy odaqqa múqtajy­myz bar. Alayda  ony erteng ne kýtip túrghanyn býgin eshkim kesip aita almaydy. Qúddy Osman nemese Avstriya – Vengriya imperiyalary siyaqty bólshektenip,  úsaqtaluy ghajap emes. Búryn júdyryghynan jibermey ústaghan halyqtar alaqannan shyghyp ketui әbden mýmkin. Dýnie jana tepe-tendikke úlasuy tiyis. Osy dosymyzdyng qol astynda tili, dini, taghdyr-tauqymeti bir bauyrlarymyz bar. Olargha qol sozugha әzir otyruymyz qajet. Ázir bolu – sol kýndi ýnsiz kýtu emes. Dayyndalghan jón. Halyqtar búghan qalay әzirlenedi? Ruhany kópirlerdi saqtay otyryp. Til – bir kópir… Senim – bir kópir… Tamyr-tegimizge oralyp, san-qily oqighalarmen sógilgen tarihymyzda týgendeluge tiyispiz. Olardyng (syrtaghy týrikter) bizge jaqyndauyn kýte almaymyz. Biz olargha jaqyndauymyz kerek», —dedi.

Últ kósemi bolashaqty seze bildi. Týrki halyqtarynyng azattyq iydeyasyn túnshyq­ty­ryp otyratynyn, «pantýrkizmge» qarsy kýresting úzaq jylghy nәtiyjesi olardy bir-birinen ógeysitip tastaytynyn, shekara úghymy men «jeke halyqtar» iydeyasynyng myqtap ornygha­tynyn mýltiksiz seze bildi. Ejelgi dәstýr-salty qalyptasqan týrik­shildik iydeyasy jalghasyn tapty. Týrikshil­dik aqyl-oy parasaty tútas bir sayasiy-әleumettik qúbylysqa ainaldy. Bertin kele týrikshildik iydeyasy sayasy ómirding aiqyn kórinisine ainaldy.

… Tamyrymyzgha oralyp, san oqigha­larmen bólingen tarihymyzda býtindeluge tiyispiz. Olardyng bizge jaqyndauyn kýte almaymyz. Bizding olargha jaqyndauymyz kerek!» Kóregen qayratker Atatýrikting osy armany aragha jarty ghasyr salyp iske asty.

Býgingi órkeniyet kóshining bel ortasynda kele jatqan Týrkiya memleketin is jýzinde shet elderding qúrsauynda qalyp, tu-tala­pay bólinip ketken jerinen qayta birik­tirgen Atatýrik bolatyn. Italiyandar men aghylshyndardyn, grekter men fransuz­dardyn, armyandardyng «jemtigine» ainalghan týrik elining basy birige­tinine kýmәnmen qaraghandargha: «Nede bolsa tughan topyraqta qalamyz. Qasiyetti otannyng әr shoqysy – bizge qorghan. Memleketimizding qiyr týkpirinde bayraghymyz­dyng týbinde ólemiz!» degen Kemal úrany tútas eldi saqtap qaldy. Osy úran týrik últyn bir tudyng astyna jinalugha negiz jasady.

HH ghasyrdyng sonynda Kenes odaghy tarqaghannan keyin týrki әlemining tarihiy-sayasy taghdyrynda jana kezeng tudy. Sayasy arenada tәuelsiz bir top týrki memleketteri payda bolyp, óz Tularyn kóterip shyqty. Sóitip, qoghamdyq-sayasy kenistigimiz kenidi.

Týrkiya – Qazaqstannyng Tәuelsizdigin moyyndap, ony memleket retinde tanyghan alghashqy el. Qazir eki el arasynda mәdeni-ekonomikalyq qarym-qatynastar jan-jaqty damyp keledi.

Keshe  Respublika  kýnine oray, Týrkiya Respublikasynyng Qazaqstan Respublika­syndaghy Elshiligining Almatydaghy Bas konsu­ly Ryza Kagan Yylmyz myrza mere­kelik  qabyldau jasady.  Oghan Almaty­daghy ziyaly qauym ókilderi qatysty.

Ermek Júmahmetúly

Derekkózi: "Almaty aqshamy" gazeti