Beysenbi, 26 Jeltoqsan 2024
46 - sóz 9993 0 pikir 29 Qazan, 2015 saghat 07:44

HAZAR EVREYLERINING TÝBI SEMIT EMES, TÝRKI

Búryn kýsh-quaty Vizantiyamen parapar Hazar qaghanaty tarihy jayynda jarytyp eshteng bilmesek, onyng ózindik sebebi bar. Hazar qaghanatynyng tarihy jayynda patshaly Resey de, KSRO-da ýndemegen, ghalymdargha eshtene aitqyzbaghan. 1944 jyly Hazar qaghanaty jayyndaghy naqty zertteulerge stalindik qaulymen tyiym salynghan. 
Býginde Izrailide, AQSh pen Europada túratyn evreyler óz tamyrlaryn Izrailimen emes, Hazar qaghanatymen tyghyz baylanystyra bastady. Tipti evreylerding kóbisi Hazar qaghanatyn ózderining tól memleketi sanaydy. Qazir әlemge ýstemdigin jýrgizip otyrghan ataqty Rotshilider men Rokfellerler, Morgandar men Sarkoziyler ózderining tamyryn ýnemi Hazar qaghanatymen baylanystyrady. AQSh preziydenti Barak Obamanyng sheshesi de Edil ózeni boyynan shyqqan evreylerding úrpaghy desedi. Tipti evreylerding 90 payyzyn qúraytyn ashkenaziyler – Hazar qaghanatynan shyqqandar degen de derek bar. Tayauda AQSh-taghy qayyrymdylyq qorlar Hazariya tarihyn qalpyna keltiruge 700 million dollar bóluge sheshim de shygharypty.
Hazar qaghanatynyng múrageri retinde tarihshylar Edil búlgharlaryn, Kiyev Rusin, kavkazdyq Alaniyany ataydy. Hazar qaghanatynyng aumaghyna qazirgi Qazaqstannyng soltýstik-batys jaghy, Qyrym, Ukraina, Soltýstik Kavkaz, Tómengi jәne Orta Povolije kirgen. Bir millionday halqy bolghan. 
Qazirgi Kiyev orystar jaulap alghangha deyin hazar qalasy sanalghan. Kaspiy tenizi XIII ghasyrgha deyin Hazar tenizi degen ataugha ie bolghan. 
Hazar aqsýiekteri iudey dinin qabyldaghan. Qaghanattyng resmy is kaghazdary kóne evrey jazularymen jazylghan. Qaghanattyng aqshasynda «Músa – Allanyng elshisi» degen jazu bolghan. . 
Hazariya osylaysha әlemdik emes, tek evrey halqyna tәn etnikalyq dindi qabyldaghan tarihtaghy jalghyz memleket. Jalpy, Hazariya tarihy – jatqan júmbaq. Qaranyz, týrki jerinde kenetten alyp iudey memleketi payda bolady da, ýsh ghasyrdan song kenetten iz-týssiz joghalady. Hazarlardyng týrik bolghany aqiqat. Endeshe hazardan shyqty dep jýrgen evreylerding tegi semit emes, tegi týrik bolyp shyqpay ma. Múnday sózding astarynda ne jatyr?..

Tóreghaly Tәshenov

Áleumettik jelidegi (FB) paraqshasynan alyndy.

0 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1669
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2048