Kesheli beri qazaqstandyqtardyng basty talqysyna týsken taqyryp – QR qúqyq qorghau qyzmetkerlerining qysymynan keyin ózine-ózi qol júmsaghan Taraz qalasynyng 20 jasar túrghyny boldy.

Dәlirek aitsaq, jankeshti jigitting suisid jasar aldyndaghy  viydeosy. Áleumettik jeli qoldanushylary arasynda qyzu pikir-talas tudyrghan búl rolikte Bektibaev Erlan esimdi 20 jasar jigit Taraz qalasynyng ortalyq alanynda ózin-ózi órtep jibergeni beynelengen.

Al QR Bas prokuraturasy taratqan mәlimetterge sýiensek, oqigha 24 qazan kýni saghat 10:30 shamasynda Taraz qalasynyng ortalyq alanynda, bas partiya ghimaratynyng aldynda bolghan. Kýng saldarynan jigittin qalalyq auruhanada qaytys bolghany habarlandy. Órteu aldynda ol qalyptasqan jaghdaygha polisiya qyzmetkerining kinәli ekenin habarlaghan.

Al isti tikley óz baqylauyna alghan QR Bas prokuraturasy QR Qylmystyq kodeksining 105-baby (ózin-ózi óltiruge deyin jetkizu) jәne 362-baby (biylikti nemese lauazymdyq ókilettikterdi asyra paydalanu) boyynsha Sotqa deyingi tergep-tekseruler jýrgizu tizimine tirkegen.  Demek, Bas prokuratura bas bolyp, bolghan oqighany baqylauda ústaydy-mys. Dúrys delik, ómirge emes, óktemshilderge ókpelegen óspirimning ólimine kinәliler jazalanuy tiyis.

Al әleumettik jeli qoldanushylary órimdey óspirimdi ólimshi hәlge týsirgen QR Qúqyq qorghau qyzmetkerlerining qyzmetterine narazylyq bildirude. Sóitsek, búl qúqyq qorghaushylardyng qysymynan keyin ózine ózi qol júmsaghan alghashqy fakti emes eken.

Mysaly, 2011 jyly 20 mausymda, Astana qalasynyng túrghyny Áyel qarsylyq aksiyasy retinde "Núr Otan" kensesi manynda ózine ot qoyghan. Sonyng saldarynan denesining 95 payyzy kýiip, jansaqtau bólimine jetkizilgen. (http://kaz.gazeta.kz/news/astanada-bir-ajjel-ozin-ozi-ortep-zhiberdi-newsID101649.html). Aytpaqshy, búl oqigha da Núr Otan partiyasynyng ghimaratynda oryn alghan edi.

2012 jyly 6 mausymda, Ontýstik Qazaqstan oblysynda da qandy oqigha oryn alyp, Shymkent qalasynyn  39 jastaghy túrghyny ózin-ózi órtep jibergen (http://inform.kz/kaz/article/2470662).

Al osy jyldyn  jeltoqsan aiynda Shymkenttik taghy bir túrghyn ózin ýiimen qosyp órtep jibergen bolatyn (http://tonykok.kz/434-shymkent-tryny-zn-z-rtep-zhberd.html).

Taghy da, 2013 jyldyng 13 mausymynda Óskemen qalasyndaghy Slavskiy aty jaghalaudaghy 9 qabatty túrghyn ýilerding birinde er adam ózin-ózi órtep jibergen (http://altaynews.kz/kaz/5706-skemende-kpabatty-tryn-ylerd-brnde-er-adam-zn-z-rtep-mert-boldy.html).

2014 jyly Almaty qalasynda da atalmysh ssenariy boyynsha ózine-ózi qol júmsau faktisi tirkelgen.

Al 2015 jyldyng 9 qyrkýiegi, Týrkistan qalasy. №8 orta mektepte eden juushy bolyp júmys isteytin әiel mektep aulasynda óz-ózin órtedi dep habarlady Ontýstik Qazaqstan oblystyq ishki ister departamenti baspasóz qyzmeti.

Búl oqigha óz biyligining jýiesine ókpelep, ózin-ózi órtep jibergenderding alghashqysy emes.

Ózin-ózi óltiru – depsessivti jaghdaylar jinalyp qalghanda, ómir jaghdayynyng qiynshylyqtary kóbeygende, nashaqorlyqqa salynghanda nemese janadan engizilgen taghy bir sebep – «qúqyq qorghaushylardan» qysym kórgende jasalady.

Al Tarazdaghy alanda, biyleushi partiya ghimaratynda ózin órtep jibergen jigitting basynda jogharydaghy aitylghan sebep-faktilerining barlyghy bolghan (ózining aituy boyynsha).

QR kriminalistika salasynda aiqyn kórsetilgen taghy bir sebep – ashyq qarsylyq kórsetu kezinde ózin-ózi órtep jiberu. Ázirge, Qazaqstandaghy ózin órteu faktilerining negizgi sebebi de osy bolsa kerek.

2014 jylghy statistikagha sýiensek, Qazaqstan ózine-ózi qol júmsau kórsetkishi boyynsha aldynghy bestikke engen.  Al BÚÚ-nyng damu baghdarlamasy (UNDP) adam damuy әleueti jayly 2014 jylghy esebinde, Qazaqstan  әlemning 187 elining suisid kórsetkishi boyynsha 70-oryndy iyelenip, Ortalyq Aziyadaghy kórshilerinen (Týrkimenstan – 103, Ózbekstan – 116, Qyrghyzstan – 125, Tәjikstan 133-orynda) ozghan.

IYә, osylaysha Qazaqstanda kisi óltirgenderden ózin-ózi óltirgenderding sany artqan. Ásirese, ózine-ózi qol júmsaytyndardyng basym kópshiligi er adamdar bolyp keledi deydi psihologtar.

Mamandar óluge qúmartu – psihikanyng problemasy dese de búl qadamgha iytermeleushi faktorlardyng baryn da eskergenimiz jón. Qysymnyng týbi qylmysqa jetelegen jayttar da az emes ekendigin eskersek, ózin ólimge qighan jigitting ózegin jaryp shyqqany ómirge degen  ókinish pe, әlde óktemdikting kesiri me? Nege ózine-ózi qol júmsaushylar partiya ghimaratyna úmtylghysh keledi, osy? Jetim jigitti janqiyarlyqqa jetkizgender jazasyn aluy tiyis, ras.

Al Dýniyejýzilik ekonomikalyq forumnyng Jahandyq bәsekege qabilettilik esebi  reytingisinde polisiya qyzmetining senimdiligi kórsetkishi 148 memleketting ishinde 111 oryndy kórsetken. Sonday-aq, elimizde qoghamdyq úiymdar jýrgizgen «Siz polisiyagha senesiz be?» degen beyresmy saualnamagha qatysushy 1800 adamnyng 70 payyzy «senbeymin» dep jauap bergen. Qúqyqtyq sala әdil bolsa, ózge salalar tezge týser edi. Ókinishke oray key jaghdaylarda qúqyq qorghaushylardyng ózderi sol qylmyskerlerding qatarynda bolyp jatady. Sondyqtan bolar, qazaqstandyqtardyng 70 payyzy polisiyagha senbeydi. Al senimnen shyqqan «soldattar» jendetke ainalatyny sózsiz. Búl bizding jýiening býgingi kórinisi.

Býgin Jambyl oblysynda oryn alghan oqighagha qatysty "Núr-Otan" partiyasynyng ókili Jasúlan Ábdihalyq týsinikteme berdi.

Ol ózining Facebook-tegi paraqshasynda: 

"Aghymdaghy jylghy 24 qazanda Jambyl oblysynyng ortalyghy -Taraz qalasynda tótenshe oqigha oryn aldy. Qalanyng ortalyq alanynda Bektibaev Erlan Abdollaúly dep atalatyn azamat ýstine janarmay tógip, ózine-ózi ot qoyady. Búdan song jaqyn jerde - oqigha ornynan nebәri 40 metr qashyqtyqta ornalasqan «Núr Otan» partiyasy Jambyl oblystyq filialyna jýgirip kirgen.
Partiya filialynyng qyzmetkerleri ózine-ózi qol salghan azamatqa shúghyl kómekke úmtylyp, órt sóndiru sharalaryn jasady, sonymen birge dereu jedel medisinalyq jәrdemdi jәne polisiya qyzmetkerlerin shaqyrtty. 
Qajetti jәrdem kórsetilgennen keyin, filial qyzmetkerleri E.Bektibaev jayly mәlimet jinap, oqigha kuәgerlerinen aqparat aldy, sonday-aq Jambyl oblystyq IID-den anyqtama súratty.
Ózine-ózi qol júmsar aldynda atalghan azamat ózining búnday әreketke baruynyng sebebi ishki ister departamenti qyzmetkerleri tarapynan qysym kórsetilui ekenin mәlimdegen. 
Sonymen birge ol songhy ýmitti partiyadan kýtetinin aitqan. Biraq, E.Bektibaevtyng búghan deyin partiyanyng oblystyq jәne qalalyq filialdary qoghamdyq qabyldau bólmelerine kelip shaghymdanbaghany anyqtaldy.
Taraz qalalyq prokuraturasynyng mәlimetinshe, E.Bektibaev 25.07.1995 jyly Ózbekstan Respublikasynda tughan, Ontýstik Qazaqstan oblysyna qarasty Sayram audanynyng Aqsukent auylynda tirkelgen. Búryn auyr qylmysy ýshin sottalghan, sonday-aq Taraz qalalyq IID qyzmetkerlerining jedel izdestiru sharalary kezinde esirtki zattaryn saqtaghany ýshin qayta ústalghan.
Atalghan oqighanyng «Núr Otan» partiyasy Ortalyq apparatynyng baqylauyna alynghanyn habarlaymyz" dep jazady.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

Erlan Bektibaevting "vkantakte" әleumettik jelisindegi suretteri