Senbi, 23 Qarasha 2024
Qogham 7517 0 pikir 7 Qazan, 2015 saghat 14:19

PUTINGE KIM SÚRAQ QOYaDY?

Qazan aiynyng ortasynda Resey Federasiyasy Vladimir Putin Qazaqstangha resmy issaparmen keledi. 

Resey Qazaqstanmen «HHI ghasyrdaghy mәngilik dostyq, odaqtastyq deklarasiyasyna» qol qoyghan, bizding elimizding «strategiyalyq әriptesi» jәne Euraziyalyq Odaqtaghy agha balasy. Múnyng bәri resmy qújattarmen rәsimdelip, bektilip, qattalghan.
Sóitken «mәngilik dostyn» memleket basshysy «Seliygerdegi» jastar forumynda «U kazahov ne bylo gosudarstvennosty nikogda» dep saldy. Salghanda soyylmen, qazaqtyng basynan, ondyrtpay saldy. Ony qoyshy, soyyl tiymey jýrgen bas emes. 
Sol-sol-aq eken, biyl «Qazaq handyghynyng 550-jyldyghy» ekeni bizding biylikting esine týsip, jalpaq júrtqa sauyn aityp kep jiberdi. «Toy dese qu bas domalaydy», birer kýnde әulie Taraz júrtynda jyrghaymyz bir. 
Al, «Qazaq memlekettigine qansha jyl?» degen uaqyttyn, ruhtyng aiqayy, jan aiqayy jauapsyz qaldy. Ony da qoyshy, tarihy jadymyz múndaygha da ýirenip ketti. 
Biraq, «aytylghan sóz, atylghan oq» qoy. Múny endi jayyna qoygha bolmaydy ghoy. Osy sapar kezinde Putinge «Qazaqtarda eshqashan memleket bolghan emes» degen pikirdi nege sýienip aittynyz? Sol ýshin qazaq halqynan keshirim súramaysyz ba?» degen súraq qabyrghasynan qoyyluy kerek. 
Putin týgili tughan preziydentining manyn kórmeytin qalyng qazaq búl súraqty qoya almaydy, әriyne. Biz qoya almaymyz, jurnalistikadan bayaghyda kettik, «bir jerde tilshi edik» deytindey tildey qaghazymyz da joq.
Qoysa, preziydenttik pulgha nemese eki preziydent ótkizetin ortaq baspasóz konferensiyasyna tirkeletin jurnalisterding biri ghana qoya alady. Onday jurnalist shyghyp, sonday súraqty qoyyp jatsa, shaygha shaqyryp, qolyn sýier edim. Mine, osynday kýige de jettik...

Talghat Eshenúly

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3236
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5371