Aqtóbe oblysynda mәrtóktikter audannyng 80 jyldyq mereytoyyn atap ótti. 1935 jyldyng 31 qantarynda Qaz SSR Jogharghy Kenesi ónirimizde Mәrtók jәne Novoresey audandaryn qúru turaly qauly shygharady. Býginde seksen jyldyq tarihy bar Mәrtók audany ózining qalyptasu kezeninde ýlken joldy jýrip ótip, oblystyng әleumettik-ekonomikalyq damuyna aitarlyqtay ýles qosty.
Audannyng mereytoyyna arnalghan saltanatty jiyngha ólkening ósip-ónuine әr jyly ózining sýbeli ýlesin qosqan mәrtóktik azamattar men azamatshalar, jergilikti túrghyndar qatysty. Meyreytoyda eski tanystaryn kórgen qonaqtardyng jýzinen quanysh sezimi bayqaldy.
Merekelik shara audan ortalyghynda Aughan soghysyna qatysqan jauyngerlerge qoyylghan eskertkishti saltanatty jaghdayda ashumen bastaldy. Aughan soghysyna Mәrtók ólkesinen 87 azamat qatysqan. Onyng ekeui — Jaqsyghaly Tәjighúlov pen Anatoliy Ruday soghystan oralmaghan. Eskertkishting saltanatty ashylu rәsiminde audan әkimi Núrjaughan Qalauov qúttyqtau sóz sóiledi.
— Sonau el basyna auyr kýn tughan alasapyran kezde Otandy qorghau jolynda mәrtóktikter de ayanyp qalghan joq. Úly Otan soghysyna 3 myngha tarta jerlesimiz attandy. Sonyng teng jartysyna juyghy elge qaytyp oralmady. Qazir audanda sol bir súm soghystyng bel ortasynda bolghan eki-aq ardagerimiz qaldy. Olar — Vladimir Sychev pen Vasiliy Lavrenuk. Biz Úly Otan soghysynda erlikpen qaza tapqan jәne Aughan soghysynan oralmaghan jauyngerlerimizding ruhyna taghzym etemiz, olardyng esimderin әrdayym maqtan tútamyz, — dedi ol.
Mereytoygha arnalghan manyzdy sharanyng biri audandyq mәdeniyet ýiining keng zalynda úiymdastyryldy. Zalda iyne shanshar jer bolmady. Qúrmetti qonaq retinde shaqyrylghandardyng kóbisi — ardagerler. Olardyng arasynda bir kezderi enbegimen el esinde qalghan malshylar, mehanizatorlar men sharuashylyq iyeleri de bar. Eseli enbekting iyeleri býginde audan tarihy betterinen oiyp túryp oryn alady.
Saltanatty sharada ónir basshysy N.Qalauov bayandama jasady. Óz sózinde ol audan tarihyna toqtalyp, alghashqy újymshar, mәrtóktikterding Úly Otan soghysyna qatysuy jayynda az-kem әngimeledi. Mәrtókten bes Kenes Odaghynyng Batyry shyqqan. Olar — Aleksandr Baturiyn, Konstantin Gubiyn, Mihail Kojemyakiyn, Evdokim Mazkov jәne Fedor Ozmiyteli. Sonday-aq búl ónirden bes birdey Sosialistik Enbek Eri shyqqan. Olar — Nikolay Gorobes, Evdokiya Ivoshenko, Ivan Ponomarenko, Mariya Chepigina jәne Grigoriy Shved.
Agrarlyq sala — audannyng negizgi ekonomikalyq damuynyng basty kórsetkishi. Biyldyng ózinde auyl sharuashylyghy salasynda 7,5 myng tonna et, 39,2 myng tonna sýt óndirilip, 5,4 million dana júmyrtqa, 20,8 myng tonna dәndi jәne 1,7 myng tonna mayly daqyldar jinalghan.
Ónerkәsip salasynda da auyz toltyryp aitarlyqtay jetistikter bar. Býginde audanda búl baghytta 11 kәsiporyn júmys isteydi. Olardyng deni auyl sharuashylyghy ónimderin qayta óndeumen ainalysady. Búlar — «Mәrtók sýt», «Alghabas» jauapkershiligi shekteuli seriktestikteri men bylghary zauyty, sonday-aq jihaz jasaytyn jәne tehnika jóndeumen ainalysatyn «Remontiyk» kәsiporny. Qazir audanda oblysqa aty belgili «Ays», «Rad-Agro», «Rodnikiy» jәne basqa da iri agrokeshender júmys jasaydy.
Ónir basshysynyng aituynsha, audannyng eng basty baylyghy — onyng halqy. Mәrtóktikterding arasynda Omarbek Berdiyev, Aleksandr Varuta, Ramazan Dilmaghambetov, Naghashybay Erdәuletov, Tatiyana Myakiysheva, Anatoliy Kalujnyi, Anatoliy Yablunovskiy, Rafhat Miftahutdinov, Ýsen Jamanshalov, Rauli Miyr-Haydarov, Aqqaghaz Dosjanovtardyng esimi elge jaqsy tanys. Olar — audannyng damuyna sýbeli ýles qosqan jandar.
Saltanatty sharada Núrjaughan Qalauov audannyng әleumettik jәne mәdeny damuy jolynda ólsheusiz enbek etken jәne ter tógip jýrgen bir top azamattar men azamatshalardyng esimin atady. Ghabibolla Oinaqúlov «Audannyng qúrmetti azamaty» atansa, Qymbat Sýiinghaliyeva, Ivan Klassen, Shamili Sarinov, Vasiliy Bondarev, Alifiya Jýsipova, Viktor Goncharuk, Múrat Aynazarov, Valeriy Bobyri, Ákimala Qarabaliyn, Serik Jaqsybaevtar «Jyl adamy — 2015» qúrmetine layyq dep tanyldy.
Saltanatty marapattau rәsiminen keyin jyly lebizderge kezek berildi. Parlament Senatynyng deputaty Marat Taghymovtyng jergilikti túrghyndardy audannyng mereytoyymen qúttyqtaghan jedelhaty oqyldy. Óz kezeginde jazushy Rauli Miyr-Haydarov sóz sóiledi. Ol Mәrtók ónirinde ótken balalyq shaghyn eske týsirip, Mәrtókting jany jaysang adamdary jayly әngimeledi. Ol qayda jýrse de tughan elding topyraghy ystyq ekenin, Mәrtókti saghynatynyn jasyrmady. Keshte jergilikti túrghyndardy, qonaqtardy audannyng búrynghy әkimi bolghan Serik Botagharin de mereytoymen qúttyqtap, jyly lebizin bildirdi. Saltanatty sharanyng sony jergilikti óner újymdarynyng konserttik baghdarlamasyn tamashalaugha úlasty. Merekelik sharada jergilikti aqyndardyng sózine jazylghan «Tughan jer», «Mәrtógim», «Mәrtók valisi», «Mәrtók әnúrany» shyrqaldy. Teatr jәne hor újymdarynyng óneri kópshilikting kónilinen shyqty.
Ádette últtyq sport týrlerinen jarys ótedi dese, kópshilikting at jarysyn taghatsyzdana kýtetini belgili. Mereytoy qúrmetine úiymdastyrylghan bәigege 16 sәigýlik qatystyryldy. Jýirikterding arasynan top jaryp kelgen Malysh atty sәigýlik Rodnikovka auylynda jaratylghan. Shabandozy Janarbek Aqshyraqovtyng tózimdiligine, eptiligine el riza boldy. Tay jarys ta tartysty ótti. Zvezdochka atty taydy tizgindegen Ghasyr Qystaubayúlynyng at ýstindegi ónerine, jýirikting shabysyna júrtshylyq tәnti boldy. Sol siyaqty qyz quu, audaryspaq sekildi últtyq oiyndar úiymdastyryldy. Ásirese, kókpardy qyzyqtap kórgender kóp boldy. Aqtóbe jәne Mәrtók audanynyng Hazretovka auyly bolyp eki topqa bólingen kókpar oiyny 6:6 esebimen teng ayaqtaldy. Auyr salmaqtaghylar arasynda úiymdastyrylghan kýreste Dәuren Ermekov týie paluan atandy. Búl kýni toghyzqúmalaq, asyq atu sekildi últtyq oiyndardan da turnirler úiymdastyryldy.

Muapyq BORANQÚLOV,
Elena ONISKOVA,
Aqtóbe oblysy,

Mәrtók audany.

Abai.kz