«Alaghan qolym beregen». Qazaq tauyp aitqan deymiz-au! Biraq, sol «alu» men «beruge» qúmartqan halyqtyng bolashaghy ne bolmaq? Qúday qoldap, kishkentayly bolasyz delik. Perzenthananyng esigin asha sala dәrigerlerge kók qaghazdyng qúlaghyn kórsetuge tiyissiz. Balanyz balabaqshagha barsa da, mektepte oqysa da, uniyversiytetke týsse de, qala berdi júmysqa ornalassa da, qyzmetinen jogharylasa da para beru – paryzynyz. Ol paryzdy qaza qylugha dәrmeniniz joq. Kóshede ala tayaq ústaghan jolsaqshysynyng ózi aqshanyng kólenkesin kórse boldy, zanynyzdy dәp bir ózining jeti atasy jazghanday attap óte barady. Berushi, qaltasynyng týbin qaghushy – halyq. Al, alushy kim? Memlekettik qyzmetker! Demek, bizding «alaghan qolymyz beregen» emes, «beregen qolym beregen»... bolyp barady. 

Para hәm ashyq sauda...

Qazirgi qazaq qoghamyna qarasanyz dәp bir bazarda jýrgendey sezinesiz. Shynyn aitu kerek, tәuelsizding alghangha deyin «para» degen asa bir jantýrshiktiretin jaman sóz emes-túghyn. Jalpy týrki halyqtaryna ortaq búl sózge «aqsha» úghymy sinonim bola alady.  Biraq, zaman ózgerdi. Zaman ózgergen song úghym da basqa sipatqa ie boldy. Kezinde qazaq bolys bolyp, shen alu ýshin para berushi edi... Endi ómir sýru ýshin para úsynatyn indetke shaldyqty. Dúrysy memlekettik organdardan ózine qajetti aqparatty alu, ózine tiyisti qyzmetti paydalanu ýshin qarjy shyghyndaugha mindetti. Bәlki, jabayy kapitalizmdi kinәlarmyz. Sol jabayy kapitalizm bizding memlekettik organdardy bazargha ainaldyryp jiberdi. Memleket әr balany tegin oqytugha mindetti. Sóite túra ústazdar qauymy para dәmetedi. Memleket bәrimizge tegin medisinalyq jәrdem kórsetuge tiyisti. Sóite túra Gipokrattyng shәkirtteri qalta qalyndatudyng joldaryn tauyp alghan. Tipti, qazir kez-kelgen memqyzmetker әr qoyghan qolyn, memlekettik satyp alulardy, shyqqan sheshimderin satudan arlanbaydy. Osyndayda «paraqorlyq degenimiz dәstýrge ainalyp bara jatqan joq pa?» degen súraq kókeyge kelip tireledi.

Paramen ústalsan, paramen qútylasyn...

Sayasat degen «aghash atty» erttep mingenderdin, yaghny memlekettik qyzmetkerlerding qoly men ary qaytken kýnde taza bolmaq? Qaytken kýnde memlekettik qyzmetker elimizding ainasyna ainalady?. Dәl býgingi «bettýzer» ainamyzgha qarasanyz, janynyz týrshigedi. Mәselen, ótken jyly qarjy polisiyasy (sol kezdegi) organdary ainaldyrghan jarty jyldyng ishinde 1 800-den astam sybaylas jemqorlyq qylmysyn anyqtapty. Atalmysh qylmys ótken jyldarmen salystyrghanda 2,2 payyzgha artypty-mys. Solardyng ishindegi 1 650 lauazymdy túlgha qylmystyq jauapkershilikke tartylypty. Búl resmy derek. Al, beyresmy derekter ne deydi?. Ony ekshep jatqan eshkim joq. Biraq, kóp aityla bermeytin «bir anyq» bar. Para aludyng «akulalary» ózge tenizge esh bógetsiz ótip ketedi de, may tabagha shabaqtar shyjghyrylady. Tipti, shortandar paramen ústalyp, paramen qútylatyny jayly da jii estiymiz. Múnday faktiler kóbeygen sayyn qúzyrly organdardyng tizginin ústaghan shendiler men shekpendilerding ar-úyatyn oyatyp, mәdeniyetin qalyptastyrudy jedel qolgha alu kerektigi bayqalady.

Qazangha qaqpaq kerek...

«Qazannan qaqpaq ketse, itten úyat ketedi». Shendilerdi itke balaudan aulaqpyz. Dese de, olar memleket qazanynyng qaqpaghyn ústap otyrghandyqtan, halyq aldyndaghy bar jauapkershilikti sezinui kerek. Bizde osy jauapkershilik mәselesi kemshin týsip otyr. Halyqtyng óz memleketine, óz memlekettik qyzmetkerine degen senimine selkeu týsermeu ýshin shendilerdi tek qylmystyq jauapkershilikke tartu az. Shynyn aitu kerek, osyghan deyin paramen ústalghan qanshama sheneunik isti boldy. Dese de, qylmystyq jauapkershilik shendilerge týpkilikti sabaq bola almady. Olar, kerisinshe, «eki qarap bir shoqityn» qarghanyng saqtyghyn jasaudy ýirenip aldy. Sondyqtan da, nasihat júmystaryn jandandyru mәselesin qolgha alghanymyz jón. Yaghny sybaylas jemqorlyqtyng barar jeri temir tor ekenin týsindiru arqyly tezge salghanymyz dúrys. 

Asharshylyq kórgen halyq paraqor bolady

Qazaq mәrt halyq. Ýiine kelgen qonaqtan búiymtay súraydy. Astyna at mingizedi. Shapan jabady. Bireumen qúda bolsa, kiyit kiygizedi. Qalynmal alady. Osy «alys» pen «beristin» astarynda paraqorlyq jatqan joq pa? Áriyne, salt-dәstýrdi mansúqtaudan aulaqpyz. Tek biz syy men siyapattyng arasyn paraqorlyqtan ajyratqanymyz jón sekildi.  Mysaly, memlekettik qyzmetkerding «syiaqy» súrauy býgin ghana tuyndaghan mәsele emes. Qazaqy paranyng týp-tamyry sonau patshalyq ýkimetting túsynan bastalady. Mysaly, babalarymyzdyng aulynay nemese agha súltan boluy ýshin otar-otar qoy aidap, saylau sayyn shyghyndalghany jayly derekter jeterlik. Biraq, ol kezde eshkim de «biyeni býgimen, týieni týgimen» jútqan joq. Bir qyzyghy qazirgi qazaq qoghamyndaghy paraqorlyqtyng dendeuin keybir psihologtar asharshylyqpen baylanystyrghysy keledi. Asharshylyq pen joqshylyqty kóp kórgen elding azamatynyng kózi eshqashanda baylyqqa toymaydy-mys.    

Týiin

Ataqty fransuz filosofy Sharli Luy Monteskie: «Kóptegen ghasyrlar tәjiriybesi kórsetkendey, qolynda biyligi bar adam, qylmys jasaugha beyim túrady jәne de tiyisti shekke jetpeyinshe, sol baghytta әreket jasay beredi» degen eken. Áriyne, búdan qútylar bir ghana jol bar. Eger de demokratiyalyq qúndylyqtar ornyghyp, bar biylik halyqtyng qolyna kóshse, jemqorlyq ta ózdiginen joyylady. Biz osy jolgha týsuge tiyispiz. 

Qanat Birlikúly

Abai.kz