MÚSYLMAN BOLU - ONAY, QAZAQ BOLU - QIYN
Ghylym da bar, din de bar,
Qoqys ta bar, gýl de bar.
Adam Ata ólmesin,
Aqyrzaman kelmesin.
Qol qusyryp Qúdaygha,
Ghylym men din, birge bar!
Múqaghaliy
2009 jylghy halyq sanaghyna sýiensek, Qazaqstan halqynyng 70,1 payyzy islam dinin, 26,3 payyzy hristian dinin, 0,1 payyzy buddizmdi, 581 adam induizmdi ústanady eken. Halyqtyng 2,8 payyzy eshbir dinge senbeytin kórinedi. Al, endi, qazaqtyng óz basyna kelsek, 98,3 payyzy islam dinin ústanady eken de, 43 462 qazaq basqa dindi qabyldap, 98 mynnan astamy eshbir dindi moyyndamasa kerek.
* * *
Bala kýnimde naghashy atamnyng dәret alghanyn, namaz oqyghanyn qyzyq kórip, syrtynan baqylaushy edim. Júrt ol kisini «Dýisek molda» deytin. Bes uaqyt namazyn qaza qylmaytyn, biletinderding aituynsha. Mýsilim qoja degen kisimen dos boldy (mine, qyzyq, keyin men ýilengende, Mýsilim qoja ýlken qayyn atam Bәhramnyng tughan aghasy bolyp shyqty). Jasy jetpisten asqan qúrdasy ekeui esekterine minip alyp, qonaqqa shaqyrghan ýige bata beruge baratyn. Naghashy atam meni qasynan tastamaytyn. Men barghan jerde ózim qúralyptas balalarmen oinaudyng ornyna maldas qúrghan atamnyng bir tizesine sýienip otyryp, ýlkenderding әngimesine qúlaq týretinmin. Sondaghy aitatyndary – el ishindegi týrli adamdar men oqighalar. Bóten әngime joq. Diny uaghyz da joq... Astan keyin qol jayyp, bata beredi, bet sipaydy. Ilude bireui bolmasa, arnayy Qúran oqytu degeni esimde joq. Atam meni janaza shygharatyn jerge aparmaytyn. Molagha da ertken emes...
Áli kýnge deyin júrttyng naghashy atamdy nege «Dýisek molda» dep atap ketkenin bilmeymin. Arapsha hat tanityn bolghasyn shyghar, bәlkim (ol kisi o dýniyelik bolghanda júrt arapsha kitaptaryn tәbәrik dep talap әketipti). Ózi momyn sharua bolghan. Artyq-auys әngimesi de joq. Balalarynyng da diny sauatyn ashugha asa qúlshynghan joq, biluimshe...
* * *
Biz ateistik qoghamda ómir sýrdik, ras. Desek te, «dinsiz qogham azghyndyqqa úshyraydy» degen aksiomagha bergisiz tújyrym meni sendire almaydy. Óitkeni, biz kommunistik tәrbiyemen óstik. Atalarymyz «Otan ýshin, partiya ýshin» dep ot qúshty. Olardyng bastaghan isin әkelerimiz beybit zamanda jalghastyrdy. Solardan tәlim alyp, tәrtipti boldyq...
Bile bilsek, kommunistik morali avraamdyq dinderding ahlaqtyq negizinde qúrylghan-túghyn. Bir qyzyghy, qayta sol kommunistik morali hristiandyq Batys qoghamyn «azghyndyqqa úshyrady» dep aiyptaushy edi...
* * *
Úly Abay «Shyghysym Batys bop ketti» degen eken bir kezde. Mәdeniyet pen pәlsapany, órkeniyetti menzegeni ghoy. Al, sol jartylay hristiandyq, jartylay zayyrly Batys órkeniyeti búl kýnde shyghystanyp, islamdanyp barady. Búl – aragha 15 ghasyr salyp, qaytalanyp otyrghan әlemdik migrasiyanyng әseri. BÚÚ-nyng osydan 3 jyl búrynghy mәlimeti boyynsha, әlemde 214 million migrant bar eken. Solardyng birshamasy Europany mekendep otyr. Aziya men Afrikadan uaqytsha kóship kelip, túraqtap qalghan olar endigi sәtte ózderin europalyq sanaytyn boldy. Olar, tipti, Europa elderin óz zandaryn ózgertuge mәjbýrleude. Esikten kirip, «tór meniki» deytindi shyghardy, pәli. Fransuzdar aitpaqshy, «se lya viy!» – ómir solay...
* * *
Jenevada fransuz tildi shveysariyalyq dintanushy Tarik Ramadan degen mening qúrdasym túrady (26 tamyz kýni jasy 50-ge tolady). Ózi osy Jenevada tuyp-óskenmen, tegi – mysyrlyq arab. Onyng tegin tarata týssem, әkesi Said Ramadan – bedeldi oishyl kisi. Sheshesi Vafa Ali-Banna da qara jayau emes. Tarikting naghashy atasy Hasan ali-Banna 1928 jyly Mysyrda әigili «Músylman-bauyrlar» diniy-sayasy úiymyn qúrghan. Atalmysh úiym kapitalistik qúldyqqa hәm batys azghyndyghyna (dekadans) qarsy kýresti. 1936 jyly Hasan Ali-Banna: «Allah – iydealymyz. Payghambar – kósemimiz. Qúran – konstitusiyamyz», – dep mәlimdeydi (osy mәlimdemeni 2012 jyldyng mausymynda Múhammed Mýrsy preziydenttik saylaugha týserde sózbe-sóz qaytalap edi). Onyng 20 jyldan astam kýres joly ólimmen ayaqtalady. Ali-Banna 1949 jyldyng 12 aqpanynda Kairde oqqa úshady (ony atyp óltirushi so kýii ústatpay ketedi)...
Naghashy atasyniki siyaqty Tarikting de qanatty sózderge ainalyp ketken qaghidalary bar: «Men – europalyqpyn hәm men – músylmanmyn», «Arab bolmay qaludan qoryqpandar, músylman bolmay qaludan qorqyndar!», «Arab mәdeniyeti – búl әli islam mәdeniyeti emes».
Tarik fransuzdan qatyn aldy. Obaly ne kerek, 4 bala tauyp bergen ol aldymen islam dinin qabyldady. («Jayyn aitsam jasyrmay, jaghdayy onyng osynday»...)
Tarikti «janashyl adam» deuge bolady. Tipti, ony «islam reformatory» degim kelip otyr. Ol Europada túratyn músylmandardy europalyq mәdeniyetpen jaqyndastyrugha kýsh saluda hәm әlemdi «batystyq» jәne «músylmandyq» dep bóluge qarsy. Áriyne, Tarik Ramadandy tereng oishyl, ghúlama dep tanu kerek. Desem-daghy men onyng naghashy atasy siyaqty qayratkerligine tәntimin. Naghashy atasy batys regressine qarsy bolsa, búl islamy progressti jaqtaydy. Onyng ozyq ilimin odan әri ilip әketetinder kóbeyse, endi bir úrpaq (Tarik Ramadan ekeumizding nemerelerimiz deyinshi) ósip-jetilgenshe «batysshyl» Europanyzdy tanymay qaluynyz asa ghajap emes. Abaydy týzetip, «Batysym Shyghys bop ketti» deymiz-daghy sosyn...
* * *
...«Qazaq bolmay qaludan qoryqpandar, músylman bolmay qaludan qorqyndar, qazaqtar!» desem... bireuler: «mynauyng ne dep ottap otyr, esi dúrys pa ózinin?» deui mýmkin. Biraq, búl – mening janymnan shygharghan sózim emes, Tarik qúrdasymnyng men әdeyi búrmalap (búrmalaghanda ne – arabtyng ornyna qazaqty alyp otyrmyn, bolghany) otyrghan sózi. Tekten-tek búrmalap otyrghanym joq. Keybir ortodoks, «islamshyl» adamdardyng is-әreketine qarap otyrsam, olardyng osylay dep mәlimdeui ghana qalyp túr. Eng qyzyghy, men ghúlama Tarik Ramadandy týsinsem de, osy ózimizding «ishten shyqqan shúbar jylan» – «ortodokstarymyzdy» týsine almay, dal bolamyn. Búlar kimning aitaghymen jýr? Týpki maqsaty ne? Neni kózdeydi?.. Bәrin qoyyp, búlargha qit etsen, dinbúzar atanasyn...
* * *
Shamasy, jazushy Dulat Isabekov aghamyz dinge qatysty keybir «oghash pikirlerimen» sonday bir ortodokstardyng qytyghyna tiyse kerek, tipti qoymaghasyn, Abai.kz aqparattyq portalynyng internet-konferensiyasynda (15.05.2011) bylay dep jauap bergen eken:
«Al, sizge oghash bop kóringen pikirlerim bolsa aita keteyin – «dinimiz ózgerse, ózgersin» dep men esh jerde aitqan emespin. Ásire dinshilderding tym dindar bop, dindi últtan joghary qoyatynyna qarsy boldym. Qazaqtyng býkil bolmysy men mәdeniyetin tek islamgha aparyp tirep, qazaq mәdeniyetin islamnan keyingi nәtiyje dep qaraytyndargha qarsylyq bildirdim. Islamgha deyin de qazaqta mәdeniyet boldy ghoy, oghan deyin tórt ayaqtap jýrgen mal emes edik qoy. Din – últtyng ústanghan basty nanymy, qaghidasy, iydeologiyasy. Eger últ bolmasa, din óz aldyna ómir sýre almaydy ghoy. Árbir din belgili bir últtyng basty senimi bolghan filosofiyalyq negiz bolsa, sol din sol últtyng ómir sýru saltyna layyqtalady. Qazir әsire dinshilder bizding ghasyrlar boyy aityp, jazyp kelgen qasiyetti sózimiz «Allany» taban astynan «Allah» deuge kóshti. Kenes ýkimetining kezinde orystar «Alla» demey «Allah» dep jazyp kelgende, bәrimiz yzalanyp, «Alla» dep әielderine at qoyyp kelgen olar «Allagha» kelgende, nege «h» әrpin qosady» dep talay synaghanbyz. Endi ózimiz «Allahqa» kóshe saldyq. «Adamnyng basy – Allanyng doby» dep ghasyrlar boyy maqaldatyp kelgen qazaq, «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» dep jazghan ózimizding tól sózimizdi qayta jazamyz ba?
Keybireuler: «Basqa dinning adamdary islamdy qabyldap jatyr» dep quanady. Áriyne, ol quanyshty jay. Biraq, olar arab mәdeniyetin qabyldaghan joq qoy. Olar arab kiyimin kiyip, arabsha óleng aityp, arab poeziyasyn týpnúsqadan oqy almaydy ghoy. Sondyqtan da, men eng әueli óz últymdy, qazaghymdy joghary qoyamyn. Últ bolmasa, til de, din de bolmaydy. Osy pikirimdi kóp adam úshqary týsinedi eken. Al, «qazaq bolmasa, bolmay-aq qoysyn, din aman bolsyn» degen qaghidany ústanatyndar bolsa, olardyng últtyq sanasyn ýshkirik shalghan dep týsinemin. Al, Islam – bizding memleketimiz ben últymyzdyng ajyramas bóligi, basty dini».
* * *
Rasynda da, eseptep kórsek, qazaq islamdy qabyldaghaly әrisi 1,5 myng (islam dini taray bastaghan uaqytty «dóngelektep» alsaq), berisi 1000 jyl ótipti. Onyng aldyndaghy neshe myng jyl (jazushy Ánes Saraydyng esebi boyynsha, 22 myng jyl) boyy mәdeniyetsiz, jabayy bolghanbyz ba, sonda? Aghylshyn ghalymdary qazaqtardyng jylqyny 5 myng jyl búryn qolgha ýiretkenin moyyndap otyr. Arheologiya dәleldep otyr ony. Sonda deymin-au, bizding qymyz iship kele jatqanymyzgha neshe myng jyl ótken? Búl – mәdeniyetting biyik shyny bolyp tabylatyn órkeniyetting naq ózi, kerek desen! Ou, petroglifterimizding (kәdimgi suret salu óneri) ózine 15 myng jyl bolghanda, basqasyn aityp ne kerek? Ómir salty osynshama uaqyt boyy qalyptasqan qazaqtyng (ol kezde qazaq atanbasa da) óz dini bolmaghanday kóretinder bar, eng soraqysy. Bizge belgilisi – Tәnirge tabynghan (Altay qazaqtarynyng arasynda әli kýnge deyin Tәnirge tabynatyndar bar kórinedi). Onyng aldynda ne týrli totemderge tabynghany jәne belgili. Búlardyng júrnaqtaryn alysqa barmay-aq auyz әdebiyetinen kezdestiruge bolady...
* * *
«Arab mәdeniyeti – búl әli islam mәdeniyeti emes» degen Tarik Ramadannyng sózining jany bar. Jalghyz qazaq emes, arabtyng da islamgha deyin ózindik mol mәdeniyeti bolghan. Mәsele onda da emes. Aytarym – islam mәdeniyeti kez kelgen últ mәdeniyetin tolyqtyruy, molaytuy mýmkin, alayda, ol eshbir últtyng mәdeniyetin almastyra almaydy. Islamdy nesheme últtar qabyldap jatsa da, olar ózderining salt-dәstýrlerinen bas tartqan emes.
Jәne de búghan qosa aitarym – islam mәdeniyeti arabtardyng menshigi emes, ol – kóptegen últ pen úlystyng ortaq iygiligi. Ásirese, týrki halyqtary oghan orasan zor ýlesin qosty. Osman týrikteri islamdy odan әri bayyta týsti.
Qazaq oishyldaryna kelsek, islamnyng ilim retinde qazaq topyraghynda damuyna tittey bolsa da ýles qosty dep, ortaghasyrlyq ghylym men filosofiyanyng kórnekti ókilderine ainalghan Ál-Farabiydi, Jýsip Balasaghúndy, Mahmúd Qashgharidy, Múhammed Haydar Dulatiydi tilge tiyek etsek, odan beride Qoja Ahmet Yassauiydi, Búqar jyraudy, Abaydy, Shәkәrimdi, Mәshhýr Jýsipti, Ghúmar Qarashúlyn aitsaq kerek. Biraq, sol múranyng ózin qajetsinip otyrghan jalpaq qazaq joq.
* * *
Qazaqqa keregi – kýrdeli ilim sapasyndaghy islam emes, qarapayym qoldanystaghy islam. Onyng ózi kýndelikti ómir saltyna qayshy kelmese bolghany. Namazyn birde oqyp, birde oqymay, orazasyn birde ústap, birde ústamay, «qúday ózi keshirer» dep qoyyp, qúran oqysa, «fatihadan» keyin әruaqty qosyp, naqa bir qatty qysylghanda bolmasa, «qúday óltirmeydi» dep arqasyn kenge salyp jýre beredi sosyn.
Sóz arasynda aita keteyin, ontýstikting qazaghy kóbinshe «qúday» sózin («qúday» sózi qazaqqa parsy tilinen engen) paydalanyp, «qúday qalasa» (bir núsqasy – «qúda qalasa») dese, soltýstikting qazaghy «alla jazsa» deydi, batystyng qazaghy «alla qossa» dese, shyghystyng qazaghy «tәnir berse» (bir núsqasy – «tәnir jarylqasa») deydi. Osynyng ózi biraz nәrseni anghartady. Al, әruaqqa (bir núsqasy – «aruaq») syiynu – bar qazaqqa tәn.
Zady, qazaq dinge emes, din (ashyghyn aitqanda, Jaratqan Alla) qazaqqa qyzmet etui kerek siyaqty. Ony qoja-moldalargha kózqarasynan-aq bayqaugha bolady. Ásirese, qazirgi shetelden (bolmasa ózimizde-aq) oqyp kelgen jas moldalardyng kópshilik otyrghan jerde uaghyz aituyn «aqyldymsuyn» dep jaratpay otyrady. Birneshe sýre qosyp, qúrandy úzaghyraq oqysa da, shydamsyzdyq bildirip jatady...
* * *
«Allanyng ýii ghoy» dep әspettep, meshitterding sany kóbeygen sayyn quanamyz. Bayqaymyn, meshitke jastar jii barady. Jamaghatpen birge oqityn júma namazgha da kóbinshe otyzgha tolmaghan jastar qatysady, orta jastaghylardy siyrek kóresin. Ózimmen qatar qúrby-qúrdastarymnyng ishinde namazgha jyghylghandary neken-sayaq. Desem-daghy, soghan qarap, jogharydaghy statistikagha kýmәn keltirip, kýnәgha batqym joq. Óitkeni, qay qazaq bolsyn (eshbir dindi moyyndamaytyn 98 mynnan astam qazaqty qospaymyn), ózin «músylmanmyn» dep esepteydi.
* * *
«Qazaqstan qajylary» diny birlestigining tóraghasy Baqtybay Aynabekov: «Alla o basta bәrin músylman etip jaratqan», – dep aitady. Osy aghamyz 2009 jyly «Fәlsafa – Allanyng ayan ilimi» atty kitap shygharyp, fәlsafa ilimining qazaq halqyna qanshalyqty qajettigin jetkizgen bolatyn.
«Endigi jerde bizge «Jana zaman filosofiyasy» siyaqty «Jana zaman fәlsafasy», Ál Kindiyden – Ál Mashaniyge deyingi әlemdik fәlsafa iliminin, múnymen qatar, Ál Farabiyden – Ál Mashaniyge deyingi qazaq fәlsafasynyng tarihy kerek. Búl aralyqta Jýsip Balasaghún, Mahmút Qashghari, Ahmet Yassauiy, Ahmet Yýgineki, Sýleymen Baqyrghani, Myrza Múhamed Haydar Dulaty taghy basqalardyng fәlsafalarymen tanysamyz. Búdan song qazaq fәlsafasynyng tipologiyasyn belgileu qajet. Álbette, ilimdegi qazaq degen sózdi búryn estimegender shorshyp týsui mýmkin. Degenmen, tipologiyanyng ólshemderi tarihi, geografiyalyq, aimaqtyq nemese últtyq bolsa, qazaqy ólshem nege esten shyghuy tiyis. Búl da onay sharua emes. Qazaqta erekshe oilau mentaliytetine ie bolghandar barshylyq qoy. Jiyrmasynshy ghasyrdyng basyndaghy qazaq oishyldary Abay, Shәkәrim Qúdayberdiúly, Álihan Bókeyhanov, Ahmet Baytúrsynov, Mústafa Shoqay, Maghjan Júmabaev, Mirjaqyp Dulatov, Jýsipbek Aymauytov, Múhtar Áuezov taghy basqa danalar mine, sonday oishyldarymyz jәne alghash mektep tabaldyryghyn arabsha imany bilim alumen ashqandar. Olar oy erkindigin óz dýniyetanymynyng basty prinsipterining biri etumen birge jana últtyq oyanu fәlsafasyn úsynghanyn da úmytpauymyz kerek. Jalpy, jana ilim Qazaqstan siyaqty jana memlekette órken jayyp jatsa, elding imany gýldenuine mýmkindik mol bolmaq», – dep týiindep edi ol bir maqalasynda.
Filosofiya dese, qúlaghym eleng ete qalatyn men «qazaq fәlsafasy» degenge tipti de elpildep, jana bastamany quana qarsy alyp edim. Biraq, ókinishtisi sol, búghan bizding «klassiyk» filosoftarymyzdyng qúiysqany kóterile qoymady. Soghan nәumez boldym...
* * *
«Últ bolmasa, til de, din de bolmaydy». Dulat aghamyzdyng ózining kózge kórinbeytin opponentterine osyny úqtyra almaghanynday, men de әldekimderding islamdy kókke kótere dәriptep, qazaqty jerge kirgize túqyrtyp aitatyn әngimesin estigende, «Men – músylmanmyn, biraq, men – Qazaqpyn!» dep dәleldep әlek bolamyn.
Júban Moldaghaliyevting ataqty «Men – qazaqpyn!» atty jyr dastanynda mynaday da joldar bar ghoy:
«Qazaqpyn» dep qanbaqtay kóship jýrmen,
«Músylmanmyn» dep jәne sәlde kiymen.
Men – qazaqpyn janymmen, jýregimmen,
Enbek ómir, er ómir, jyr ómirmen.
Asyly, sәlde kiyip, saqal qoiy – islam mәdeniyeti me? Jýreginde iman bolsa hәm ólerdegi eng aqyrghy sózi «lә iylәha iylәla» bolsa, qazaq bolmay-aq, jannatqa kiretinin kez kelgen adam biledi. Qalay da, músylman bolu onay, qazaq bolu qiyn!
* * *
Kezinde onyng oryndauyndaghy әndersiz auylda (ontýstikti aitam) toylar ótpeytin Dәribaevtar ansambli songhy 1-2 jyl kóleminde «Qazaqtyng qany» atty marsh maqamyndaghy ózderi shygharghan әnin shyrqap jýr. Ghalamtorda onay tabylatyn sol әnge jastar «patriottyq janyltpash» dep laqap at qoyypty. Áriyne, ony Júban aqynnyng jyrymen tenestire almaysyn. Desem-daghy, eriksiz ezu tartyp tyndasam da, jýrekti eljireterliktey eken.
Babam qazaq bolmasa, atam qazaq bola ma?
Atam qazaq bolmasa, әkem qazaq bola ma?
Ákem qazaq bolmasa, men qazaq bop ósem be?
Men qazaq bop tumasam, baqytty ómir keshem be?..
Jan TILEU
Abai.kz