Esenqúldyng tarihta atyn shygharghan qayyrly isi – 1914 jyly qazaq jazushylaryna arnap, túnghysh ret roman bәigesin jariyalauy Dәuletimen últqa qyzmet etken qazaq baylary jayyndaghy sózimizdi jalghastyrayyq. 1915 jylghy «Ayqap» jurnalynyng № 7-8 sanynda: «...Qúdaygha shýkir, bizding qazaq arasyndaghy ghylymnyng qadirin bilushi, dәuletin ghylym jolyna júmsaushy baylarymyz bar eken. Alifred Nobeli jolymen Esenqúl bay Mamanov jýrip otyr. Roman jazghan adamgha aqshalay bәige tigip otyr, jazylghan romandardy bilgirlerding synyna berip otyr. Esenqúl baydan ýlgi almaq, onyng salghan jolymen jýrmek – qazaqtyng basqa baylarynyng mindeti» degen maqala bar.

Maqalada esimi atalghan Esenqúl degen bay kim edi?  Esenqúl Jetisudyng Aqsu, Qapal-Arasan ónirinde ómir sýrgen qazaqtyng aq jýrek azamaty eken, onyng esimin jalpaq júrtqa jariya etken onyng qayyrly maqsatta júmsaghan aqshasy, qazaq qoghamyna jasaghan shapaghaty men qayyrymdylyghy, qamqorlyghy eken. Oqyrman qauymgha «Qazaqtyng Nobeli» atanghan Esenqúl qajy әuleti jayynda múraghat qújattaryn aqtaryp, eski gazet qiyndylarynan tapqan tyng derekterdi úsynayyq degen edik. 

Baq daryp, qút qonghan әulet 

Zadynda, balagha tektilik qan arqyly, tughan jerding qasiyetti topyraghy arqyly darymaushy ma edi! Esenqúl qajynyng shyqqan tegi jayynda birer sóz qozghayyq. 

Bóribayúly Qydyraly – óz zamanynda kemengerligimen, aqylgóy parasattylyghymen aty shyqqan Matay elining bedeldi kisisi, qara qyldy qaq jarghan yqpaldy, kýshti bii bolghan. Qydyraly – Mamannyng úly atasy. Qydyralynyng Dóset degen batyr úlynan Qalqabay, Tәneke degen eki úl taraydy. Ekeui de zamanynda aibarymen aty shyqqan qazaqtyng danqty batyrlary bolghan. Osy jerdegi Qalqabay degen kisi – Esenqúldyng týp atasy. Qalqabaydyng Quatbek, Maman, Medetbek, Tolqyn, Aynabek, Qasabek esimdi alty úly bolghan. Sonymen, Esenqúldyng sýiegi nayman, úrany «Qaptaghay», «Bóribay» bolghany jayly mәlimet berdik. 

1820-1901 jyldar aralyghynda ómir sýrgen Qalqabaydyng Mamany 1868 jyly Jetisudyng Qapal uezinen túnghysh qajylyqqa barghan adam. Sol jyly Ibrahim kópes ekeui Mekkege baryp, músylmandyq paryzyn ótep kelgen. Qajylyqtan kelgennen keyin el-júrty ony qúrmettep «Bayqajy» dep ataghan. Qapal-Arasan aimaghyna qaraytyn toghyz bolystyng tóbe bii әri duanbasy bolghan. Bayqajynyng tórt әieli bolypty. Birinshi әieli Nәli bәibisheden Yrysbek, Túrysbek, Beyisbek, Seyitbattal tughan. Ekinshi әieli Áyimjannan Ongharbek, Omar, ýshinshi әieli Layyqtan Qúttybek, Qúrmanbek, tórtinshi әieli Janghaqtan Esenqúl tughan. Mamannyng on úly jәne Zyliha, Rahima, Erkejan esimdi ýsh qyzy bolghan. 

Mamannyng bәibishesinen tughan balalarynyng ishindegi iri bay bolghandary – Túrysbek (1844-1904) pen Seyitbattal (1864-1913). Ekeui de qajy. Seyitbattal dýniyeden ótkenine deyin Arasan elining bolysy, bii bolghan. Al Túrysbekting Qúdaybergen, Tәnirbergen, Soltanqúl, Aytmúhamet degen balalary, Seyitbattaldyng Seydahmet, Qojahmet, Núrahmet degen balalary da iri bay bolghan. Seyitbattal qaytys bolghannan keyin onyng ornyna Seydahmet bi, Qojahmet bolys bolyp saylanghan. Mamannyng kishi әielinen tughan Esenqúl qara shanyraq iyesi әri Maman balalarynyng ishindegi eng bayy bolghan. Biraq Esenqúl ómirinde by de, bolys ta bolmaghan. Maman qajy úrpaqtarynyng negizgi kәsibi sauda-sattyq bolghan. Sauda men jәrmenkeden týsken qarajatty joq-jitikterge, jetimderge, kembaghaldargha jәne oqudaghy qazaq jastarynyng paydasyna júmsap otyrghan. 

«Mamaniya» – Jetisudaghy túnghysh mektep 

Qogham aghymyn tereng boljap, keleshek qamyn oilaghan Túrysbek 1878 jyly qajylyqtan kelgennen keyin, әkesi Mamannyng ósiyeti boyynsha Aqsu beketining ontýstik jaghyndaghy Sýttigen degen jerge qonys audaryp, kishkene qalashyq salugha kirisken. Bes-alty bólmeli, tóbesi kók qanyltyrmen jabylghan aghash ýiler salyp, әr ýiding tóniregine týrli jemis aghashtaryn otyrghyzady. Az ghana uaqyt ishinde búl jer kishigirim qalashyqqa ainalyp, «Qaraghash» qalasy dep atalady. 

Maman, Túrysbek qajylardyng bastamasymen 1899 jyly Qaraghashta ýsh klastyq mektep ýii ashylady. Alghashynda oqu baghdarlamasy qadym eskishe oqytu jýiesinde bolyp, keyinnen jana zaman aghymyna beyimdelip, jәdit (tóte jazu) jýiesine kóshirilgen. Jәngir hannyng arnayy stiypendiyasymen Kairdaghy Mysyr uniyversiytetining zang fakulitetine oqugha týsken bókeylik Ghabdolghaziz Músaghaliyev 1909 jyly uniyversiytetti ýzdik bitirip, Jetisu dalasynda túnghysh ashylghan mektepke kelip, ústazdyq etken. Segiz tildi mengergen Ghabdolghaziz Qaraghashtaghy mektepting oqu-tәrbie júmysyn jaqsy jolgha qoyyp, mektep atyn keng baytaq qazaq jerine jariya etken. 

1913-1914 jyldary «Mamaniya» mektebinde 17 múghalim, 200 shәkirt bolghan eken. Mamaniya mektebining alghashqy týlekteri: Bilәl Sýleyúly, Ábubәkir Jayshybekúly, Mamanúly Ybyrayym, Iliyas Jansýgir, Baghramúly Áyseyit, Ermektasúly Meyirman, Kedesúly Beysenbay siyaqty taghy basqa túlghalar bolghan. Bir tanghalarlyq jayt – «Mamaniya» mektebin bitirgen shәkirtter basqa qalalardaghy oqu oryndaryna erkin týse alghan. Maman úrpaqtarynyng ashqan mektebi jayynda Alash oqyghany Jaqyp Aqbayúly «jetisulyq bir studentke Mamanov-Túrysbekovter jyl sayyn 20 som stiypendiya tólep otyrugha mindettengen. Al bizding barlyq jerimizde osynday patriottar bolsa, bizding qazaqtar nadandyqtyng shegine jetpes edi-au. Mening oiymsha, Mamanov – Túrysbekov әpendiler biz barsha júrtpen teng bolatyn jaqsy kezderge deyin esimderi tarihta qalugha tiyisti túlghalar» degen eken. («Ayqap» jurnaly, № 7 sany, 1913 jyl). 

Esenqúl qajy – «Qazaqtyng Nobeli» 

Maman qajynyng kenjesi Esenqúl qajy 1880-1932 jyldary ómir sýrgen qazaqtyng asa auqatty bayy edi. Esenqúldyng anasy Jetisudaghy ataqty jalayyr Jәlmende biyding qyzy Janghaq ana edi. Esenqúl Bayqajynyng jasy úlghayghan kezinde dýniyege kelgendikten, ójet, qaysar, erke bolyp ósipti. Esenqúl HH ghasyr basyndaghy qazaq qoghamynda bolghan sayasiy-әleumettik qozghalystardyng bel ortasynda jýrgen qazaqtyng oqyghan azamaty edi. Ol Álihan Bókeyhanúly, Múhamedjan Seraliyn, Ahmet Baytúrsynúly, Mirjaqyp Dulatúly tәrizdi qazaqtyng kóshin algha sýiregen últ qayratkerlerimen qoyan-qoltyq aralasyp, qazaqtyng bolashaghyna alandap otyrghan, Alash qayratkerlerin qay jaghynan bolsa da qoldap otyrghan ardaqtysy edi. 

Esenqúldyng tarihta atyn shygharghan qayyrly isi – 1914 jyly qazaq jazushylaryna arnap, túnghysh ret roman bәigesin jariyalauy. «1913 jyldyng dekabri júldyzynda, bir júmanyng ishinde biri 5 jasar, biri 2 jasar Ánuarbek pen Niyazbek esimdi eki balam dýniyeden qaytty. 

Men sol sýiikti balalarymnyng kózindey kórerlik bir kitaptyng shyghuyn tileymin. Sonyng ýshin osy jylghy noyabri basyna deyin taza qazaq tilinde jәne taza qazaq túrmysynan roman jazushylardyng bәigesine 2000 som aqsha tigemin. Jazushylar birneshe kisi bolsa, olardyng jazghandaryn ózim belgilegen 3-4 kisilik bir komissiyanyng synyna beremin. Bәige sol komissiya jaqsy dep únatqan roman iyesine beriledi» degen. («Qazaq» gazeti, № 52, 1914 jyl, 28 fevrali). Qazaq әdebiyetinde qylang bergen búl tosyn qúbylysty qazaqtyng ziyaly qauymy tereng týsinip, erekshe baghalaghan.

Túnghysh roman bayqauynan jeniske jetip, әdeby jýldege Súltanmahmút Torayghyrdyng «Qamar súluy» men Tayyr Jomartbaydyng «Qyz kórelik» romany ie bolghan. Jýlde qory negizinen 2000 som bolghan. Keybir derekte 200 som dep qate kórsetilgen. Aqiqaty – 2000 som aqsha. Ol qazirgi aqsha jýiesimen eseptegende 33 million tengening shamasynda eken. 

Jazyqsyz japa shekken úrpaq 

1928-1930 jyldar aralyghy qazaq eline ýlken qauip tóndirdi. Búl shyn mәninde stalindik qandyqol repressiyanyng bastauy edi. Búl qoldan jasalghan asharshylyqtyng basy bolghan tauqymetti jyl edi. 

Maman qajy әuletining shanyraghy shayqalyp, úrpaghy borday tozyp, bosyp ketuine ne sebep bolghan? Basty sebep — Maman úrpaqtarynyng «Alashorda» basshylarymen baylanysta bolyp, olargha jәrdemdeskeni. Olargha taghylghan aiyp — gazet betterinde olardyng kórsetken kómekteri jayyndaghy maqalalar eken. Biraq búnyng bәrin úiymdastyrghan qazaq arasyndaghy «sholaq belsendiler» ekenin qolymyzdaghy tarihy qújattar aighaqtap otyr. 

1926 jylgha deyin Maman úrpaqtary 45 týtin bolghan eken. Qazirgi tanda Maman úrpaqtarynyng sany 20 týtinge juyq. 1928 jyldyng tamyzynda bolishevikter Esenqúldy tútqyngha alyp, 8 ay tergeydi. Baylyghynan basqa eshbir qylmysy bolmaghandyqtan, ony 3 jylgha Orynborgha jer audartady. Esenqúl 1932 jyly Orynborda aidauda jýrip qaytys bolghan. Múraghatta saqtalghan qújattardan derek keltireyik: 

Túrysbekov Tәnirbergen – Býien-Aqsu auyly №12 auyl kenesining túrghyny, 56 jasta. Otbasy 27 jan, iri qara ainaldyrghanda 217 bas maly bolyp, onyng 192 basy kәnpeskelengen. 1 aghash ýi, 2 kirpish ýi, 3 kiyiz ýi, 1 bau-baqsha, 4 er-toqym, 1 kýmis taytúyaq, 1 qomsha, 1 shirmen tәrkilengen. Tәnirbergen týrmege qamalyp, әuletinen 26 jan Oral okrugine jer audarylghan. 

Bidahmet Seyitbattalúly – Býien-Aqsu auyly №10 auyl kenesining túrghyny, 26 jasta. Otbasy 3 jan, iri qaragha ainaldyrghanda 336 bas maly bolyp, onyng 290-y kәnpeskelengen. Sonymen birge 2 ýi, 2 kiyiz ýi, 1 bau-baqsha tartyp alynghan. 

Seydahmet Seyitbattalúly – Býien-Arasannyng №10 auyl túrghyny, 43 jasta. Otbasy 5 jan. Iri qaragha ainaldyrghanda 770 bas maly bolyp, onyng 502 bas maly, 1 aghash ýii, 1 kirpish ýi, 2 kiyiz ýi, 2 kýmis er, 1 qomsha tәrkilengen. Ózi týrmege qamalyp, úrpaghy Oralgha jer audarylghan. 

Mamanov Qojahmet – Býien-qoyandynyng №5 auylynyng túrghyny, 52 jasta. Otbasy 12 jan. 425 bas malynyng 171 bas maly jәne 1 ýi, 1 kiyiz ýi, 2 kýmis er, 2 qomsha, 2 kilem tәrkilengen. Ózi týrmege qamalyp, otbasy Oralgha jer audarylghan. 

Mamanov Esenqúl – Býien-qoyandy bolysynyng №5 auylynyng túrghyny. 48 jasta. Otbasy 15 jan. 815 iri qara malynyng 389 basy jәne 3 kýmis er, 1 kýmis belbeu, 1 kýmis taytúyaq, 2 bau-baqsha, 2 aghash ýi, 2 kiyiz ýi, 1 kirpish ýi, 1 shapan tәrkilenip, otbasy Oralgha jer audarylghan. 

Túrysbekov Aytmúhambet – Býien-Aqsu auyly №10 auyldyng túrghyny, 35 jasta. Eki әieli, 10 balasy bar. Semiyasy 19 jan. Revolusiyagha deyin 300 jylqy, 2200 qoy-eshki, 100 siyr, 25 týie, 3000 somdyq sauda kapitaly, jayylym jeri bolghan. Konfeske kezinde 146 jylqy, 709 qoy-eshki, 8 siyr, 10 týiesi bolghan. Kәmpeskege 276 iri qarasy, 1 kiyiz ýi, 3 kýmistelgen er-toqym, 3 syrmaq, ½ desyatina bau-baqshasy ilingen. 1928 jyldyng 28 tamyzynda otbasy Oralgha jer audarylghan. Ózi týrmege qamaugha alynghan. Sonymen, múraghat qújattarynyng (F. r-135, op-1, d-66, ll. – 9-11) mәlimetinshe, Jetisudaghy ataman Annenkovtyng jendetteri Alashordanyng belsendisi bolghan ataqty Mamanúldarynyng altauyn «qauipti jat element» retinde №58-10 babymen tútqyngha alyp, 1720 iri qara malyn, taghy basqa zattay-túrmystyq mýlikterin tәrkilegen. 

Dәuletti әuletting úrpaqtarynan taghdyrdyng әrtýrli synynan aman qalyp, jazyqsyz japa shege jýrip, ruhtary synbay, ghylymnyng biyigine kóterilgen Mamanova Halida Esenqúlqyzy (1918-1977) medisina ghylymynyng doktory, Mamanov Ybyrayym Esenqúlúly (1907-1991) filologiya ghylymynyng kandidaty, Esenqúlúly Aday (1925-2007) filologiya ghylymynyng kandidaty bolyp, QazÚU men Aqtóbe medinstitutynda, Últtyq ghylym akademiyasynda qyzmet atqarghanyn bilemiz. Maman әuletining kóbi asharshylyq, soghys jyldarynda qaza tapqan. 

Týiin

Esenqúl qajy últ taghdyryn óz moynyna jýktegen Alash qayratkerlerining senimdi serigi, tiregi edi. Búl mindeti – әueli Qúday Taghala aldyndaghy músylmandyq paryzy, ekinshiden, ata-babasy men tughan eli aldyndaghy perzenttik paryzy edi. Ol ózining aqtyq demi tausylghansha antyna adal, serti men sózine berik, is-әreketi men sóilegen sózi ýilesken, shyn mәnindegi, músylmannyng bes paryzyna sәikes, Hazireti payghambarymyz Múhammed Mústafa (s.gh.s.) hadisterine, asyl sharighat jolyna say ghúmyr keshken taqua jan edi.  IYә, ol asa auqatty bay edi, sóite túra jalt-júlt etken dýniyege, baylyq atauly boqtyqqa qyzyqpay, qazaqtyng ózge baylary siyaqty bolystyq, auylnaylyq joghary lauazymdyq qyzmetke úmtylmay, keudesine Patsha Aghzamnyng medalidaryn taqpay jәne oghan aryn da satpaghan qazaq edi. 

Eldos Toqtarbay, L.N. Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining magistranty

Abai.kz