Lu Sini (shyn aty Chjou Shujeni)

1881-1936 jyldary ómir sýrgen qytay jazushysy, aqyn, audarmashy, qoghamdyq qayratker. XX ghasyrdyng birinshi jartysynda Qytay әdebiyeti  men qoghamdyq – sayasy oiynyng damuyna qomaqty ýles qosqan, qazirgi qytay әdebiyetining negizin qalaushylardyng biri.

 

Lu Sini

JYNDY ADAM JAZBALARY 

Aghayyndy H – qazir men olardyng familiyalaryn atamaymyn, – búryn biz orta mektepte oqyghanda olar mening jaqsy dostarym edi. Sodan keyin biz biraz kóz jazyp qaldyq, kóp jyldar ótti, bizding qatynastarymyz birte-birte ýzile bastady. Juyrda men aghayyndy bauyrlardyng bireui qatty nauqastanghanyn kezdeysoq estip, elge barghanda jolda búrylyp olargha soqtym, aghayyndylardyng bireuin ghana kezdestirdim, aghasynan inisining auyrghanyn bildim.

«Siz osynsha úzaq jol jýrip, bizding halymyzdy súraymyn dep bosqa әurelendiniz. Ol bayaghyda tәuir bolyp ketken, qazir qazyna qyzmetine taghayyndalu ýshin N ketip qaldy». Sodan song qatty qarqyldap kýlip, eki kýndelik dәpterdi shygharyp, inimning auyrghan haldegi kýiin eski dostaryna tanystyrugha bolady, - dep maghan úsyndy. Men kýndelik jazbalardy  alyp,  ýige qayttym, jazbalardy qarap shyghyp, auyrghan adamnyng «zәreci úshqan» degen qorytyndygha keldim. Jazghandarynda tym shatasqan, jýieli bayandau joq, baylanyssyz qúrylghan sózder, ailary men kýnderi qoyylmaghan, aq qaghazdaghy boyau týsteri men qoltanbasyna qarap kýndelikting birneshe ret jazylghanyn bayqadym. Kýndelikke baylanysty kerekti degenderdi dәrigerlerge kórsetu ýshin iriktep bir kitapqa jidym. Men onyng jazghandarynyng bir sózinde týzegen emespin, adam familiyalaryn ghana ózgerttim, onyng búghan  qatysy joq, óitkeni barlyghy da bir derevnya túrghandary, olardy eshkim bile bermeydi. Kitaptyng atauyna qatysty aitayyn degenim, kýndelik avtory nauqasynan aiyqqan song ózi qoydy, ózgertilgen emes.               

I

Jetinshi jyldyng tórtinshi aiynyng ekinshi kýni.

Býgin keshki ay keremet jaryq.

Men otyz jyldan astam uaqyt jaryq ay kórmedim, jaryq aidy kórgende kónilim kóterilip qaldy. Mening otyz jylghy ómirim qaranghylyqta ótkenin jana ghana týsindim. Biraq ýnemi saqtanu kerek. Óitpese Chjao aulasyndaghy iyt.... It kózderi nege maghan tesile qaray beredi?

Mening ýreyim negizsiz emes …

II

 Býgin ay tipti jaryq emes, búl jaqsylyq emes ekenin týsindim. Tanerten  auladan  saqtanyp shyqtym. Chjao Guy-venning maghan kózqarasy týsiniksiz: ol menen ne qorqady, ne kózimdi qúrtqysy keledi. Onyng qasynda túrghan  jeti-segiz adam da ózara men turaly sybyrlasyp túr. Sonymen birge olar qorqyp túr, men estip qalmasyn dep seskenedi. Jolda kele jatyp kimdi kórsem boldy, bәri ózderin solay ústaydy. Ásirese, bireui maghan tym ashuly, meni kóre salyp, ezuin aiqara ashyp, qarqylday bastady. Mening bashpayymnan basyma deyin múzdap ketti, olardyng dayyndyghy ayaqtalghan shyghar dep sheshtim.

Biraq men qoryqqan joqpyn, óz jónimmen jýre berdim. Aldymda  bara jatqan balalarda men turaly aityp kele jatty. Olardyng kózderi  Chjao Guy-ven kózi siyaqty qara shoyynday jyltyraydy. Men balalardy qanday jaman qylyghymmen renjittim, olar meni ne ýshin jek kóredi eken dep oiladym. Men әrmen shyday almadym: «Senderge ózi ne kerek?» dep aiqaylap jiberdim, olar qasha jóneldi.

Jolda kele jatyp: men Chjao Guy-vendi qalay renjettim, aldymda kezdesken myna adamdardy qanday jat qylyghymmen renjettim, osydan jiyrma jyl búryn Gu Szuding kirisi men shyghysyn tirkeytin eski kitabyn ayaghymmen taptaghanym ýshin be, sonda Gu Szu myrza búl qylyghyma ókpelegen-di. Chjao Guy-veni onymen tanys emes qoy, mýmkin sol qylyghym turaly oghan da ósek  jetip, sodan song Gu Szudi qoldap jýrgen shyghar; sol ýshin basqalardy maghan qarsy qoyyp jýr me? Al balalar? Olar ol kezde búl dýniyege kelgen joq edi, olar býgin maghan nege tesilip qaraydy? Álde menen qorqady ma, ne mening kózimdi joyghysy keledi me? Osynyng bәri meni shoshytady, ishtey qynjyltady.

Týsinemin. Bәlkim ata-analary ýiretken shyghar?

III

 Týnimen kózim ilinbedi. Kez kelgen isti  jan- jaqty bilgende týsinedi ekensin!

Uezd bastyghy búl adamdardyng moyyndaryna qamyt kiygizgende, pomeshikter olardy betterinen úrghanda, uezd basqarmasynyng kýzetshileri әielderin tartyp alghanda, olardyng әke - shesheleri bereshekten  qútyla almay ólip jatqan kezding ózinde olardyng jýzi keshegidey ýreyli, qorqynyshty bolghan emes.

Kóshede jolyqqan әiel maghan tym ersi kórindi, ol ózining úlyn úryp  jatyp: «Men saghan kórseteyin! Seni tistep almay  tynyshtalmaymyn!» dep aiqay saldy. Al onyng kózderi maghan tesilip túrdy. Men әielden qoryqqanymdy jasyra almadym. Aqsighan azu tisterin kórsetip, maghan syqylyqtap túrdy. Cheni besinshi jýgirip kelip, meni ýige sýirep kirgizdi.

Ýige sýirep kirgizdi…. Ýidegiler bolsa meni tanymaytyn synay kórsetti; olardyng kózderi de bólek, solargha úqsas.... Bólmege kirdim, tauyqty, ne  ýirekti torgha qamaghanday esikti qúlyptap, qamap tastady. Ne bolghanyn týsinbeymin.

Birneshe kýn búryn Qasqyrlar derevnyasynan quanshylyqtan egin shyqpaghanyn jetkizuge jalgha jer alushy keldi, ol aghama auyl adamdary jinalyp bir zalym adamdy óltirip; onyng jýregi men bauyryn suyryp, erjýrek bolu ýshin  quyryp  jegenderin aitty. Men әngimege aralasayyn dep edim, jerdi jalgha alushy men agham birneshe ret maghan kóz tikti. Býgin mening  týsingenim, olardyng da kózderi dәl kóshede túrghan adamdardyng kózderindey  bolatyn.

 Men búny oilaghanda basymnan bashpayyma deyin titirkenip ketti.

 Eger olar adam jeytin adamdardan bolsa, olar menide jeui mýmkin.

Oylap kórinizshi! Áyelding «Seni tistep alamyn» degen aiqayy, jýzderi qara,  aqsighan tisti adamdardyng qarqyldaghan kýlkileri, jer jaldaushynyng aghama aitqan әngimesi – bәri tekten tek emes. Áyelding sózi – u, adamdardyng qarqyldap kýlgenderi – qayralghan pyshaq, olardyng ótkir, aqsighan tisteri, adamdardy jeuge ynghayly qúral.

Men zúlym emespin, Gu Szuding kirisi men shyghysyn tirkeytin eski kitabyn  ayaghymmen taptaghannan keyin olay emes deuding ózi qiyn shyghar. Sirә, olar maghan qarsy birdene oilastyryp jýr, men ony bilmey әlekpin. Sonymen birge olargha renjiseng boldy, seni dúshpan kórip shygha keledi. Aghamnyng maghan: «eng jaqsy adam eger oghan qarsy sóz aitsang jauap qayyratyn adam, al eng jaman adam onyng qarsy sózine qúlaq aspaytyn adam, seni әrtýrli: «Qanday aqyldy, kóp biletin adam, qalghandary oghan teng emes» dep maqtay jóneledi, - dep aqyl aitqany esimde. Jalpy adam jeytinder turaly әngime qozghaghanda olardyng shyn niyetterin týsine almaymyn.         

Kez kelgen isti ony jan- jaqty bile bastaghanda týsinesin. Búryn adamdardyng birin bir jeytini turaly men tarihtan az da bolsa biletinmin. Búny bilu ýshin tarih kitabyn ashtym, kitapta kýnder kórsetilmegen, biraq әrbir beti «adamgershilik», «әdildik», «morali» jәne «izgilik» [1] degen sózderge toly bolatyn. Týnde úiyqtay almadym, týni boyy kitapty múqiyat oqydym, bir mezgilde sóilem joldarynyng asty «adam jeushi» degen bir sózben  ayghyzdalyp jazylghanyn kórdim.

Osy sóz meni múqata kýlip, tikeley qarap, kóz aldymda túryp aldy.

Men adammyn, al olar bolsa meni jegisi keledi!

IV

Tanerteng týngi oiymnan tynyshtalyp otyrghanym sol edi Cheni Besinshi kirdi. Ol qaynatylghan balyq alyp keldi, balyq kózderi aqshighan, balyqtyng auzy sol adamdardyng auyzynday  ashylyp, qorqynyshty kózderi adamdy jeudi kózdegen adamnyng kózine úqsaydy. Birneshe kesegin alyp jedim, týsiniksiz bylamyq, balyq emes, adam etine úqsaydy, men qúsyp jiberdim.

«Cheni qúrdas, – dedim, – aghana aityp bar, men jalyqtym, baq ishinde jýrip kelgim keledi». Cheni jauap bermedi, ketip qaldy. Biraq qaytyp kelip esik ashty.

Men ornymnan qozghalmay olardyng artynan baghyp túrdym: maghan ne istemekshi eken? Meni bosatpaytynyn bilemin. Myna, qara! Aqyryn basyp agham bir qartty maghan qaray ertip keledi. Qarttyng kózderi yzgharly, men bayqamasyn dep túnjyrap alghan,  kózildirik astynan bildirtpey kóz qiyghyn salady. Agham menen: «Býgin sen ózindi jaqsy sezinesing be?» dep súrady. Men: «IYә» dep jauap berdim. Agham sózin jalghastyryp: «Men  He doktordy seni qarasyn dep shaqyrdym» dedi. Kiyinip alghan qart  - qanisher!- ekenin bilsem de, men:  «Jaqsy!» dedim.  Mening tamyrymdy tekserudi syltauratyp, ol qanshalyqty mening semiz ekenimdi anyqtaydy, sol ýshin adam etinen oghan da  ýles tiyedi. Maghan qorqynyshty emes. Men adam etin jemesem de, olardan әldeqayda erjýrekpin. Men júdyryghymdy qysyp, shalgha qolymdy sozdym, onyng qalay tekseretinin qaradym. Ol kózin júmyp, tamyr soghysymdy úzaq sipap, kóp tolghandy, sodan song qútyrghan kózderin ashyp: «Eshtene oilamasyn, birneshe kýn tynyshtyqta ústa, sonda bәri jaqsy bolady» dedi.

«Eshtene oilamasyn, birneshe kýn tynyshtyqta ústa». Endi týsinikti: may qashqansha ústa degeni ghoy, olargha sonda mening etim kóp tiyedi; al «bәri jaqsy bolady» degeni ne eken. Olar óte aram pighyldaghy adamdar, adamdy jegisi keledi, onysyn jasyrady, mine qyzyq- birden iske kirisuge qorqady! Men de ózimdi ústay alamadym, qarqyldap kýlip jiberdim. Men ózime riza boldym. Olargha tura qarap, qarsy túrdym. Maghan qarsy túra almay, olardyng týri ózgerip sala berdi. Men qarsylyq kórsetken sayyn, olar meni jegisi keledi, – olargha da mening batyldyghym júqty. Qart bólmeden shyghyp, esikten sәl alshaq ketip, aghama aqyryn: «Tez jep qoyalyq» dedi. Agham búghan kelisip, basyn shúlghydy. «Sen de birge ekensing ghoy!» Búl tosyn janalyq bolghanmen  qisyny bar. Meni jegisi keletin qaraqshylar arasynda menin  agham da bar bolyp shyqty! 

Mening agham – adam jegish!

Men – adam jegishting inisimin!

Meni de  jeydi, sóitip men adam jegishting inisi bolyp qalamyn.

V

Songhy kýnderi mening bastapqy oiym birtindep ózgere bastady: kiyinip alghan qart meyli jendet bolmasyn, shyn mәnindegi dәriger bolsyn, biraq bәribir adam jegish. Olardyng ghylymy negizin qalaushy Ly Shi-chjeni [2] «Tamyrlar men shópter» degen kitabynda bolsa kerek, adam etin pisirip jeuge bolady deydi. Búdan keyin shaldyng adamdy jemeydi degenge senuge bolady ma?

Sonday-aq, men tughan aghama beker jala jappaymyn. Ejelgi mәtinderding mәnin maghan týsindire otyryp, agham: «balalarmen  almasu jәne olardy jeuge» [3] bolatyny turaly aitty. Aqymaq adam turaly bir әngime aitylghanda ol: «onyng etin jeu kerek, terisin tósenish etu kerek»  [4] degen sózderi esime týsedi. Ol kezde men kishkentay edim, zәrem úshyp,  jýregim qatty soqty.

Agham Qasqyrlar derevnyasynan kelgen jalgerding «adamdy óltirip jýregi men bauyryn jegenderi turaly» aitqanyna ol eshbir tandanbady. Kerisinshe agham aitqandarmen kelisip, basyn iyzep túrdy. Ol qazir de búrynghy qalpynda qaldy. Eger ol  balalardy almasyp jәne kimdi bolsa da jeuge bolady dep  sanaytyn bolsa, onda kimdi bolsa da almasyp, kimdi bolsa da jeuge bolady degeni emes pe. Onyng әdildik turaly aitqan pikirlerine búryn men senetinmin, endi agham adaldyq turaly qansha aitsa da aghamnyng erinderi adam etimen maylanghan, onyng jýregi adam etin jeu turaly oigha toly ekenin bilemin.

 

VI

Qaranghy týnek, bilmeymin: kýn be, әlde týn be? Chjao aulasynda it taghy da ýredi.

Arystannyng aibarynday, qoyannyng ýreyindey, týlkining qulyghynday.

VII

Men olardyng ailasyn týsindim, birden óltirgileri kelmeydi, mening óshikkenimnen qorqyp, óltire almaydy. Sondyqtan da olar óz ara baylanysta, barlyq jerge qaqpandar,torlar qúrghan, mening olargha ózim kelip týskenim kerek. Birneshe kýn búryn kóshede túrghan erkekter men әielderdi eske alynyz, aghamnyng jýris túrysyna qaranyz, olardyng maqsatyna jýz prosentke kóziniz jetedi. Men ýshin eng dúrysy belbeuimdi sheship, bórenege laqtyryp, ony jaqsyraq buyp, asylyp qalu, sonda olar kinәli bolmaydy, ózderining astyrtyn maqsatyna jetkenderine quanyp, qarq - qarq kýletin bolady. Al odan da jaqsysy, olargha: mening  qorqynyshtan, qayghydan ólgenim kerek, ol kezde mening etim olargha asa bir semiz bola qoymasa da, biraq búl jaghdayda da olar bastaryn taghy bir iyzep, ishterinen quanatyn bolady.

Olar adam etin jeudi ghana biledi! Kitapta jazylghandardan biletinim, giyena – degen hayuan bar, jiyirkenishti januar, әsirese kózderi jiyirkenishti. Ólimtiktermen qorrektenedi: jemtigin uaqtap syndyrady eken de, sodan keyin iri sýiekterimen qosa birge jútady. Ol turaly oilaudyng ózi– qorqynyshty. Giyena qasqyr tektes, al qasqyr it túqymdastargha jatady. Ýshinshi kýni  Chjao aulasyndaghy it birneshe ret maghan qarady, týsinikti: it te solarmen birge. Sen meni alday almaysyn, basyn jerge salbyrtqan shal.

Ásirese aghamdy ayaymyn. Olda adam ghoy, ol nege kishkene bolsa qoryqpaydy? Qaraqshylargha qosylghany az bolghanday: ózining inisin, meni jegisi keledi. Ol – adam etin jeu búrynghy eskiden qalghan, kýnә ekenin, adamnyng sanaly týrde adamgershilikten júrday bolatynyn bilmegeni me? Adam jeytinderdi laghynet atsyn, men aghamdy adamdy jeuden betin qayyryp alamyn, aghamnan bastaymyn.

VIII

Teginde aitylghan búl dәlelderim olar ýshin mýldem týsiniksiz boluy kerek.

Kýtpegen jerden bir adam keldi: týrine qaraghanda jiyrmalar shamasynda, odan ýlken emes. Men oghan dúrys qaray almadym. Jymiyp qalqyp túrghan boyy , ol basyn iyzedi. Onyng kýlkisi de  jymysqy. Men:

– Adamdy jeu – búl dúrys pa? –dep súradym.

Ol  búrynghy kýlgen qalpynda:

– Biyl ashtyq joq, adam jeuding qajeti ne? - dep jauap berdi.

 Men birden ol da  qaraqshylardan ekendigin týsindim, ol da adam jeytin adam. Mening batyldyghym jýz eselenip, súraq qoyyp ony qinay bastadym:

– «Dúrys pa?»

– Búl turaly súrap ne keregi bar? Ózing qaljynbas ekensin,.... Býgin aua rayy qanday jaqsy.

   Shynynda aua rayy jaqsy, kýn jaryq edi.

– Joq, sen jauap ber: «Dúrys pa?»

   Ol jyghyldy. Sosyn kibirtiktep:

– Jo…dep jauap berdi.

– Dúrys bolmasa? Nege olar adam jeydi?

– Búlay boluy mýmkin emes….

– Boluy mýmkin emes? Qasqyrlar derevnyasynda ashyq týrde adam jeydi, onyng ýstine búl turaly kitapta jazylghan.

Onyng týri ózgerip, tipti jýzi qara shoyynday bop ketti. Maghan qadalyp túryp aldym, ol:

– Qaydan bileyin, mýmkin solay shyghar. Búryn ghasyrlar boyy solay boldy emes pe?

– Ghasyrlar boyy solay, dúrys shyghar?

– Senimen daulasqym kelmeydi. Dúrysy olay aitpaghanyng jón, óitpeseng ózing kinәli bolasyn!

Men ang - tang bolyp atyp túrdym, biraq әlgi adamnan iz de qalmady. Meni tanqaldyrghany, ol mening inimnen әldeqayda kishi, ol qaraqshylarmen birge ekeni maghan mәlim boldy. Áriyne, oghan ata –analary ýiretti, ol óz kezeginde balasyn ýiretti, iyә, sondyqtan da balalar maghan óshigip qaraydy.

 

IX

Olar adam jeydi, endi ózderin jemese eken dep qorqady, sodan birinen biri seziktenedi....

Eger de olar búl oilarynan qaytsa, qanday jaqsy bolar edi, ózderining júmystaryn istese, qydyrsa, úiyqtasa. Ol ýshin  olar nebәri kedergiden attap ótu kerek. Onyng ornyna araqshylyq úiymdastyrdy jәne bәri:  әkeleri, balalary, aghalary, әielderi, dostary men tipten tanymaytyn adamdar óz- ara qoldap, kónil kónshitedi, tipti ólim aldynda alghan betterinen da qaytqysy kelmeydi, kedergiden ótkileri kelmeydi.

X

Ertemen aghamdy izdep shyqtym: ol tabighatqa sýisinip, aula ishinde túr eken; men onyng artyna kelip, asyqpay, sabyrly kýide:

– Agha, men saghan birdene aituym kerek, -dedim.

– Tileuing bilsin, aita ber, – dep jauap berip, dereu búryldy da, basyn iyzedi.

– Agha! Men nebәri bir auyz sóz aitqym keledi, biraq men ol sózderding ózin de jetkize almaymyn! Búryn jabayy adamdar adam etin jegen shyghar. Artynan kózgharastary ózgerip, adam etin jeuden bas tartqan, ózderining pighyldaryn týzetip, adamgha ainaldy, naghyz adamgha ainaldy, al qaysybiri osy kýnge deyin adam jeumen shúghyldanyp keledi. Olardyng keybireui qúrt siyaqty:  balyqqa, qúsqa, maymylgha, keybireui adamgha ainalyp damydy, al basqalary jetiluge tyryspady, osy kýnge deyin qúrt kýiinde qaldy. Qúrtty maymylmen salystyrghanda ziyandy jәndik emes, adam jemeytinderdi adam jeytindermen salystyrghanda adam jeytinder jirkenishti.

Y Ya ózining úlyn pisirdi [5] jәne Sze men Chjou jeuge berdi, óitkeni  sonau ejelgi  kezden solay bolyp keldy. Kim bilsin, sol kezden beri, Paniga kókti jerden bólgen sәtten batap, Y Ya úlyn jegen sәtke deyin; Y Ya úlynyng oqighasynan Suy Siy-lin oqighasyna deyin; [6], Qasqyrlar derevnyasynda adamdy jegenge deyin  qansha adamdy adam jedi? Byltyrghy jyly qalada qylmyskerdi jazalaghan kezde kókirek auyruyna shaldyqqan bireu óltirilgen qylmyskerding  qanyna toqashyn batyryp [7], ony jalady.

Olar meni de jegisi keledi, әriyne, sen jalghyzsyn, olargha sen qarsy túra almaysyn, qauqaryng joq. Sen nege  qaraqshylargha  ilestin? Adam jeuden jaqsylyq kýtpe! Eger olar meni jeytin bolsa, bir kýni seni de jeui mýmkin, sodan song birin - biri jeydi. Biraq týzeluge bolady, sonda ghana adamdar ortasynda tynyshtyq ornaydy. Osy kýnge deyin eshtene isteuge bolmasa da,  barlyq kýshimizdi biz jinap, birge ózgertuimiz kerek; aitshy, búl mýmkin ghoy? Agha, sening oiynsha, búl mýmkin emes pe; osydan birneshe kýn búryn jalgha alushy jer qúnyn tómendetudi súraghanda sen oghan kelispeding ghoy....

Basynda agham salqyn kýlgenmen, men oghan oiymdy aitqan  sayyn  jýzi uyttana bastady, al onyng jasyryn pighylyn  әshekerlegende jýzi qarayyp, tipti ajary qashty.

Qaqpa artynda adamdar toby túr:  olardyng ishinde Chjao Guy-veni ózining iytimen jýr. Olar moyyndaryn sozyp, qymtyrylyp qarap túr. Keybireulerining bet әlpeti tanylmaydy, olar jaulyq baylap alghanday, al qalghandary sol kýndegidegidey  aqsighan aq tisti, qara jýzdi adamdar. Olar ýndemey miyqtarynan kýledi. Men olardyng bir bórikting astynda jinalghandaryn, olardyng adam jeytinder ekenin bilemin. Biraq ta olardyng ishinde әrtýrli oilaytyn adamdar  bar ekenin bilemin; bireuleri, búrynghyday adam jeuge bolady dep týsinedi, al endi bireuleri adamdy jeuge bolmaytynyn bilse de, adam etin jegisi keledi. Olar jasyryn pighyldaryn bilmese eken dep qorqady, mening sózderimdi estip, ishterinen ýndemey kýlip túr,tipti erinderin de jybyrlatpaydy.

– Joghalyndar әri! Esi auysqan adamgha qaraghannyng nesi qyzyq!

Men olardyng taghy bir ailasyn týsindim. Olar ózderining týzelgisi kelmegenderimen qoymay, esi auysqan adam retinde meni bir jerge tyghyp tastaghysy keledi. Meni jegennen song búl isteri japqan kýiinde  qalady, uaqyt ótken sayyn olardy qoldaytyndar tabylady dep oilaydy. Dәl osynday jaghday turaly jerdi jalgha alushy da aitqan bolatyn. Bәri de jospar boyynsha jasalghan.

Cheni Besinshi ol da ashuly, maghan jýgirip keldi. Búl adamdar mening auzymdy qanshama jabamyn dese de, men olargha: «Áli de kesh emes, tәubalaryna kelinder, odanda shyn kónilderinmen adam jeuden bas tartyndar! Keleshekte jer ýstinde adam jegender qalmaydy» dep aiqayladym. Eger sender týzelmesender, ómirlering ayaghynda ózderinde  jem bolasyndar. Sender qansha ma kóbeysender de, naghyz adamdar qasqyr aulaytyn anshylar siyaqty senderding kózderindi joyady, qúrttardy joyghanday  qúrtyp jiberedi!

Cheni Besinshi qaraqshylardy quyp jiberdi. Agham da bir jaqqa ketti. Cheni Besinshi bólmege qaytuyma kóndirdi. Bólme – tas qaranghy. Bóreneler men tiregishter basym ýstinde terbele bastady jәne terbelelis kýsheye  týsti.... Bóreneler  ýstime qúlap jatty....

Adam tózgisiz auyr, qozghala almaymyn: olargha mening ólgenim kerek. Men qiyndyqtyng jenil ekenin týsindim, terlep - tepship,  órmelep shyqtym. Men olargha: «Dereu tәubәgha kelinder, betterinnen qaytyndar! Keleshekte adam jeytinderge jer ýstinde oryn joq.…» deymin.

XI

Kýn shyqpady, esik te jabyq, ashylmaydy: kýnine eki mezgil tamaq beredi. Men tamaq ishu ýshin tayaqshamdy qolyma alamyn, bir kezde agham oiyma týsedi: kishkentay qaryndasymnyng ólimine agham – jalghyz ózi kinәli ekenin bilemin. Osy kýnge deyin, qaryndasymnyng sýikimdi, múndy beynesi  kóz aldymda túrady. Ol nebәri bes jasta edi. Anam damylsyz, jylay berdi, agham anamdy jylamaugha kóndirdi; óitkeni qaryndasymdy ol jedi, al anamnyng kóz jasy jany qinalghannan shyghar.  Eger aghamda jan azabyn týsinetin bolsa....

Qaryndasymdy agham jedi: anam búny bildi me men ony bilmeymin?

Bilgen shyghar dep oilaymyn, biraq ol júmghan auzyn ashpady, tek jylay berdi, – osylay boluy kerek dep sanaghan shyghar. Taghy bir esimde qalghany, men bes jasta, mýmkin odan da jas bolghan shygharmyn, ýy aldynda demalyp otyrghanmyn, agham qasyma kelip: eger de әkesi nemese anasy auyryp qalghan kezde úly ózining denesinen etin kesip, ony qaynatyp, әke- sheshesine  beru kerek: sonda ony jaqsy úl dep aitugha bolady degen bolatyn. Anam sonda qarsy bolmady. Eger adam adam etinen bir ýzim jeytin bolsa, onda tútas jeuge de bolatyn da shyghar. Osy kýnge deyin anamnyng qalay jylaghany esime týsse, jýregim jarylyp kete jazdaydy. Maghan búl oqigha әli kýnge deyin týsiniksiz.

 XII

Oylaugha halim joq. Tórt myng jyl boyy adamdy adam jegen әlemde ómir sýrip kelgenimdi býgin ghana týsindim; kishkentay qaryndasym ólgen kezde agham ýy sharuashylyghyn jýrgizdi, kim bilsin, mýmkin ol bildirmey qaryndasym etinen bizderdi de tamaqtandyrghan shyghar.

Mýmkin, men múny bilmey qaryndasymnyng bir ýzim japyraq etinen jegende shygharmyn, endi kezek mening ózime keldi.…

Men tórt myng jyl adam etin jegen adamdar ortasynda ómir sýrip kelgenimdi qazir anyq týsindim, naghyz adamdardy kezdestiru óte qiyn eken.

XIII

Mýmkin, adam etin jemegen balalar әli de bar shyghar?

Balalardy qútqaryndar!

1918 jylghy sәuir.

 

Eskertu

 Ángime túnghysh ret «Sini siniyani» («Jana jastar») jurnalynda 1918 jylghy mamyrda basyldy; 1949 jyly Shanhayda qalasynda jaryq kórgen «Lu Sini: әngimeler, maqalalar, hattar» kitabynda S.L. Tihvinskiy audarmasynda «Dnevnik sumasshedshego» degen atpen endi.

Lu Sini 1918 jylghy 20 tamyzda dosy Suy Shou –shangha jazghan hatynda,  «Jyndy adam jazbalary» turaly: «Qytayda adamgershilik, morali jәne izgilik turaly ilimder búrynnan tamyryn tereng jaydy deytin, songhy mezgilde búnday kózgharastar keng taralyp jýr. Tarihty oqysang boldy búghan qarsy kóptegen mәselelerding tez sheshimin tabatynyn kóresin. Búdan basqa «Jalpy ortaq ainany» qarap otyryp, qytaylyqtar adam jeytin últ bolyp qalyp otyrghanyn týsindim, sol kezde men osy әngimeni jazdym.

1
«Adamgershilik», «әdildik», «morali» men «izgilik» - konfusiandyq moralidyq-etikalyq ilimning negizgi týsinikteri.

2
Ly Shi-chjen 

(1518–1593) – Emdik ósimdikter jәne  dәstýrli qytay medisinasynyng keybir basqa da qúraldary turaly «Tamyrlar men shópterding negizgi tizimi» («Benisao ganmu») klassikalyq enbegining avtory, túnghysh ret kitap 1596 jyly jaryq kórdi.

3

«balalarmen  almasu jәne olardy jeu»

– Konfusiy qúrastyrghan «Chunisu» («Kóktem jәne kýz») jylnamasyna «Szochjuani» týsiniktemesindegi sóilem; Sun knyazdyghynan Hua-iani degen bireu Chu knyazdyghynyng әskeri basyp alghandaghy qiyn jaghdaydy osylay sipattaghan eken.

4
«onyng etin jeu kerek, terisin tósenish etu kerek»

– «Chunisu» («Kóktem jәne kýz») jylnamasyna «Szochjuani» týsiniktemesindegi sóilem; búl sózderdi Szini knyazdyghynan Sy knyazdyghyna qyzmetke auysqan Chjou Cho sheneunik, ony  tútqyngha alghan  Sy knyazdyghynyng sheneunikteri Chjy Cho men Go Szuge ózining óshpendiligi men jekkórinishin  bildirgen eken.

5
Y Ya ózining balasyn pisirdi....  

Y Ya Chunisu dәuirinde Sy knyazdyghynda ómir sýrdi, onyng biyleushisi Huani-gun birde eshqashanda sәby etin jemegenin aitady. Y Ya ózining tughan balasyn pisirip, Huani-gunge  әkeledi, ol osylay óz biyleushisine sheksiz berilgenin kórsetti. 

 

Sze jәne  Chjou

–  Sya jәne Shan әuletterining patshalary –qatal biyleushiler. Olardyng esimderi jalpy zúlymdyq belgisi retinde qoldanylady; búl jerde Huani-gun ejelgi qatal biyleushilerge úqsatylady.

6

Suy Siy-lini

 (1872-1907) – revolusioner, 1907 jyly Manichjur provinsiyasynyng Anihuy gubernatory Eni Minge sәtsiz jasalghan qastandyqtan keyin ústalyp, óltirildi, jendetteri Suy Siy-linning jýregin kesip,  Eni Minning kýzetshilerine jeuge bergen. 

 7
Ejelgi Qytayda eger de auyrghan adam ólimge kesilgen qylmyskerding qanyna toqashty batyryp jese, kókirek auruynan aiyghyp ketedi degen senim bolghan.

Tәrjimәlaghan Salauat Kәrim

Abai.kz