METALLURGTER JALAQYNY KÓBEYTUDI SÚRAP JATYR
«ArselorMittal Temirtau» kompaniyasy metallurgteri men shahterleri tenge devalivasiyasyna qaray jalaqyny da kóbeytudi súraydy. Kompaniya basshylyghy «búghan daghdarys múrsha bermeydi» deydi.
Kәsipodaq belsendileri «dollar baghamy 150-170 tengeden aspay túrghanda metallurgter jalaqysyn jartymdy sanaushy edi, últtyq valuta devalivasiyasynan keyin baghalar ósip, júmysshylar jalaqysy týkke túrghysyz bolyp qaldy» deydi. Qazir dollardyng resmy baghamy - 360 tenge, yaghny keyingi jylda tenge shamamen eki ese qúnsyzdandy.
Temirtau qalasyndaghy kәsipodaq úiymdaryna júmysshylardan «jalaqyny kóbeytu mәselesin júmys berushimen talqylau qajet» degen úsynystar týsip jatyr. Metallurgter men kómirshiler kәsipodaghy jalaqyny kóbeytuge negiz bar dep sanaydy. Kәsipodaq jetekshileri «tengening qúnsyzdanuy metall eksportynan týsetin kiristi kóbeytip, kompaniyanyng qarjylyq kórsetkishterin jaqsartty, biraq júmysshylar jaghdayyn nasharlatyp jiberdi» deydi. Qantardyng 14-i kýni Astanada ótken jinalysta jalaqy kóbeytu mәselesi qaralyp, oghan kәsipodaq belsendileri de qatysqan.
Kәsipodaq jetekshilerining aituynsha, jalaqyny indeksteuge qatysty 2015 jyldyng tamyzynda basqarma ókilderi men kәsipodaq arasynda qol qoyylghan kelisim-shart tolyq oryndaluy tiyis. Ol kezde tengening dollargha shaqqandaghy baghamyn baqylap, jalaqyny kóbeytu sharalaryn uaqtyly jasau turaly sheshim qabyldanghan.
Abay-aqparat