Noeli Shayahmetovpen birge Isatay batyrdyng mýrdesin izdegen jalghyz tarihshy professor Zәkiratdin Baydosovqa (SURETTE) hat

Osydan birneshe jyl búryn Aqtóbe oblysy, Qobda audanyndaghy Sheyitsayda Isatay batyrgha arnap kesene ornatylghan bolatyn. Biraq batyrdyng jambasy tiygen jer tóniregindegi dau әli tiylar emes. 
Aqtóbe oblystyq "Aqtóbe"  gazetining redaksiyasyna Batys Qazaqstan oblysynyng túrghyny, zertteushi Ghadilshe Ótebәlining belgili tarihshy Zәkiratdin Baydosovqa jazghan haty keldi. "Biz hatty jariyalay otyryp, tarihshy aghamyzdan jauap kýtemiz. Ózge de tarihshylardyn, zertteushilerding pikirleri bolsa, kópshilik nazaryna úsynugha әzirmiz" dep jazady atalghan gazet  http://www.aktobegazeti.kz/?p=35409  

Qúrmetti Zәke!
Sol 2009 jyly 8 shilde kýni Aqtóbedegi ýlken meshittegi júmys kabiynetinizde Sizdi múqiyat tyndadym. Bayqasanyz, qalyng qara dәpterim qolymnan týspedi. Týrtip otyrdym. Sizding әuelden anyq sóilep, ekiúshty-asyghys pikirge joq ekeninizdi biletinmin. Sol Sheyitsayda Noeli Shayahmetov belgili tórt qabirdi qazghanda zertteushining qasynda bolypsyz. Árqaysysynan qanday mýrdelerding tabylghanyn jiliktep aityp berdiniz. Ghalym adamnyng úqyptylyghy bolar, aldynyzdaghy birjapyraq qaghazgha sol tórt qabirding ornalasu shemasyn syzyp (batys-shyghys baghdaryn kórsetip) maghan úsyndynyz. Isataydyng sýiegi joq. Sizding osy jazbanyz qolymdaghy Isatay múraghatyndaghy men ýshin qúndy qújat.
Ýshinshi qabirdegi iri eresek adamnyng sýiegin N.Shayahmetov jan-jaqty teksergenin aittynyz. Sizding qolynyzdaghy mening kitabymnyng («Jemqor handyqtyng qúrbany» 2010 j., birinshi basylym) 50-shi beti: «Sýiek týgeldey syrtqa shygharyldy. Bas sýiekte tarihy әdebiyette dәleldengendey, qylyshtyng izi bayqalmaghan. Sonday-aq, esh jerinde oqtyng izi de joq bolghan. Eki metrge juyq boyshang adamnyng sýiegi. Sondyqtan N.Shayahmetov myna sýiek Isatay Taymanovtiki dep aita almaytynyn bildirgen. Shayahmetov osy bas sýiekti Almatygha alyp ketipti.» Osy joldar Zәkenning derekteuinshe jazyldy. Zәkiratdin Baydosov — N.Shayahmetovtyng Sheyitsaydaghy qazba júmystarynyng basy-qasynda bolghan birden-bir jergilikti tarihshy. Birneshe jyldan beri qolda bar materialdardy tarazylaghanda, jýrgizilgen qazba júmystary kezinde qylysh kesken, oq tesip ótken adamdardyng mýrdesi kezdespegenine qarap, Qiyldaghy Sheyitsaygha Isatay batyrdyn, onyng sarbazdarynyng denesi әkelinbegen dep oy týyge bolady.
Qobdalyq Jaughashty Júmaghaliyev ýsh-tórt jyldan beri «janalyq ashyp», Atyrau oblysyn aralap, Atyrau uniyversiytetinde Sheyitsayda Isataydyng sýiegi «tabylghanyn» jariyalap, dәris oqypty. Jogharydaghy bir sóilemge bir ghana sóz qosyp: «Noeli Shayahmetov Isataydyng bas sýiegin Almatygha alyp ketipti» — dep jazdy («Jas Alash», 05.09.2014 j.). Isatay batyrdyng sýiegi «tabylghan» bolyp shyqty. Jaughashty kim? N.Shayahmetovke kómekke Oiyldan qosylghan on shaqty júmysshy jigitterding biri. Tózimdilik tanytyp, ekspedisiya júmysynyng ayaghyna deyin bolghan. Jogharydaghy tórt qabirdi ashyp qaraghanda, N.Shayahmetov ekeuinizding qasynyzda bola qoymaghanday. Uaqyt óte bara, bir janalyq aitqysy kelgendegi uәji de. Jәne búl aghayyn ýlkendi-kishili gazetterge bergen maqalalarda «N.Shayahmetov ekspedisiyasynda Oiyl audandyq partiya komiytetining birinshi hatshysynyng (Baysalbay Jolmyrzaevtyn) tapsyrmasymen bizding basshymyz tarihshy Z.Baydosov boldy», — dep aitpaydy. Siz joqsyz. N.Shayahmetov tiri bolsa da alysta. Sheyitsayda on shaqty kýn jer qazyp beynettengen Jaughashty sóilemegende kim sóileydi? Solay degenmen, tarihtyng betin ashpay sóilep (jazyp) jýrgen tarihshylarmen salystyrghanda Jәkenning pendeshiligi keshirimdi.
Aqshaly «sponsorlar» tarih ne deydi, batyrdyng songhy soghysy qay jerde boldy dep súramaydy. Al atyraulyq tarihshy, professor A.Shamghonov eng bolmasa, Qobda audanynyng topo-kartasyn (2009 j. Aqtóbe, «Batysgeodeziya») qolyna alyp, Karl Gekening 13.07.1838 jyly Orynbor gubernatoryna joldaghan raportyn nege oqymaydy dep renjiymin. Isataydyng Aqbúlaq ózeni jaghasynda óltirilgeni turaly alghashqy qújat. Ár auyldyq kitaphanadaghy «Mahambet әlemi» kóptomdyghynyng 9-shy kitaby, 290-292 bb. 1991 jyldan beri Isatay batyrdy joqtaushylardy (әsirese batyrdyng tikeley úrpaqtaryn) kórer kózge shatystyryp, Sheyitsayda jyl sayyn «eskertkishter» ashyluy tarihy sauatsyzdyqtyng jarnamasy boldy.
Songhy sóileskende (telefonmen) Siz: «Ghadilshe, sony qaytesin, salynghan eskertkish salynyp qaldy. Áyteuir soghys osy manda boldy. Isataydyng da ólgen jeri osy shamada» — yaghny Sheyitsayda degeniniz. Menin: «Zәke, Sizding alty jyl búrynghy alghashqy әngimeniz basqasha edi», — dep sóz jalghastyruym mýmkin bolmady. Sizge, Siz qatarlas kóziqaraqty aqtóbeliktermen hat arqyly habarlasudy úighardym. Sizdi kóp jyldan beri bilemin. Bilimdi, turashyl azamat týbi bir shyndyqqa bas úrar dep jýretinmin. Qiyl ótip, Suyqbúlaq asyp, Aqbúlaqtyng bastauynda songhy soghys oirany bolghan 30 shaqyrym qashyqtyqtaghy Sholaqmolda qorymyn «osy man, osy shama» deuge kelinkiremeydi. «Han úly basyp ótkisiz» Isatayday túlghanyng qasiyetti sýiegi jatqan jerdi anyqtauda «Jayyqtyng suy qyryq bóshkege» jol berilmeui kerek-ti.
Osy taqyryptyng sonynan qalmay jýrgenim — Halel Dosmúhamedúlynyng sózining tarihilyghyna senimim. Taghdyrdyng tәlkegin qaranyzshy. Osy Halel Dosmúhamedúly atyndaghy Atyrau memlekettik uniyversiytetinde 2013 jyly qarasha aiynda «Últtyq tarihty zerdeleudegi ólketanudyng róli» respublikalyq ghylymiy-praktikalyq konferensiyada Isatay batyrdyng sýiegi Sheyitsayda jerlengeni turaly qauly qabyldanypty (J.Berqaliyev, «Egemen Qazaqstan» 21.03.2014 j). J.Júmaghaliyev ta óz maqalasynda osy jinalysty atap kórsetedi. Osy joghary oqu ornynyng ghalymdary Qiyl-Aqbúlaqta bolyp, batyrdyng ziratyn izdestiru júmystaryn jýrgizipti degen aqparat kózime týspedi. Kimder, qay jyldary? Konferensiyanyng qolgha ústary – Aqtóbedegi «Isatay qorynyn» tóraghasy E.Qúrmanbekov pen J.Júmaghaliyevtardyng «estelik»-úsynystarynan aspaghan. «N.Shayahmetovting ózi ne aitty, Sheyitsaydaghy qazba júmystary kezinde birge bolghan tarihshy Z.Baydosovtyng esteligi» («Jas Alash», 23.10.2014 j. Bayan Sәrsembinanyng maqalasy). Negizgi qújattardyng biri – 1978 jyly N.Shayahmetovtyng jurnalist Janbolat Aupbaevqa (býgingi «Egemen Qazaqstannyn» bas redaktory) bergen súhbaty. Birneshe basylymdarda jaryq kórdi.
Isatay batyrdyng ziratyn izdestiru atýsti qaralyp, sol sovettik nauqanshyldyqpen atyraulyqtar birauyzdan sheshim qabyldapty. Tarihshy Halel Dosmúhamedúly ózi óz atyndaghy uniyversiytette alghashqy isataytanushy retinde qanshalyqty baghalandy? Aghayyndar-au, Alash kósemderining biregeyi, elimizde ghylymnyng birneshe salasynda kórnekti iz qaldyrghan Halel Dosmúhamedúly atu jazasyna kesilip, halyq jauy degen qaralaudan 1958 jyly aqtalyp shyqqan joq pa edi? – «Za otsutstviyem sostava prestupleniya.» Jalpy, osy taqyryptyng barlyq zertteu júmystarynyng jýgin kóterip alatyn qara nar — Halel Dosmúhamedúly uniyversiyteti bola alsa, Isataygha eng mәngilik eskertkish — onyng sýiegi jatqan jerdi anyqtau, 1838 jyly halyq batyrynyng qany tógilgen topyraqty janghyrtu.
Qúrmetti Zәke!
Sizdi bir-eki ret Aqtóbege arnayy izdep baruym, telefon shalyp mazalap jýrgenim — Isatay batyrdyng songhy shayqasynyng Aqbúlaq ózeni boyynda naq qay jerde bolghany, qan maydanda ata jaularynyng keskilep óltirgen denesining qay jerde topyraqqa berilgenining osy uaqytqa deyin anyqtalmay kele jatqany. Býginde tarihshy Halel Dosmúhamedúlynyng «Isataydyng sýiegi Sholaqmolda degen molada» pikirin joqqa shygharushylar barshylyq. Solardyng qareketin jazyp otyrmyn. Bilikti tarihshy retinde Sizding sóziniz Isatay taghdyrynyng bir kezenin bolsa da anyghyraq jazugha kómektesedi degen ýmit qoy.

Qúrmetpen Ghadilshe ÓTEBÁLI,
Batys Qazaqstan oblysy.
6 jeltoqsan 2015 jyl

Abai.kz