Júma, 17 Qyrkýiek 2021
Bilgenge marjan 8150 0 pikir 12 Qantar, 2016 saghat 11:56

JOL EREJESI: 2016 JYLY QANDAY ÓZGERISTER ENEDI

2016 jyly mәjilismendermen maqúldanyp, preziydentting qol qongyn kýtip túrghan Jol jýru erejesine qatysty birtalay ózgertuler bar. NUR.KZ portaly Otyrar arnasyna silteme jasap kýshine enui mýmkin manyzdy ózgertulerdi nazarlarynyzgha úsynady.

Jana jyldan bastap avtojolaushylar kólikten poliyseyding rúqsatynsyz shygha alatyn bolady

Sonymen, birinshisi – jana jyldan bastap avtojolaushylar kólikten poliyseyding rúqsatynsyz shygha alatyn bolady. Zangha búl ózgertu mәjilisting alghashqy oqylymynda maqúldandy.

Qazaqstandyq saqtandyru kompaniyalarynyng qúqyghyn keneytu

Ekinshisi – qazaqstandyq saqtandyru kompaniyalaryna jol apaty bolghan jaghdayda jol qyzmetine talaptardy qoy qúqyghyn berui mýmkin.

Key aiyppúldar qataya týsedi dep kýtilude

Ýshinshisi – key aiyppúldar qataya týsedi dep kýtilude. Mәselen, mýmkindigi shekteuli túlghalar mas kýide kólik basqarsa, jýrgizu qúqyghynan aiyryluy mýmkin. Ózgertilmegen zangha sәikes, mýmkindigi shekteuli túlghalargha tek aiyppúl salu qarastyrylghan.
Operativti qyzmet kólikterine jol bermegender kóbirek aiyppúl tóleytin bolady

Tórtinshisi – eger jýrgizushi dabyldatyp kele jatqan jedel nemese arnayy qyzmet kóligine jol bermegen bolsa, búrynghyday 7 emes, 10 AEK kóleminde aiyppúl tóleytin bolady. Eger dabylmen kele jatqan arnayy belgileri bar kólikti ótkizbese 30 AEK kóleminde aiyppúl tóleydi (býginde 10 AEK). Jyl ishinde erjeni qayta búzatyn bolsa, aiyppúl 15 AEK-den 50 AEK-ge deyin ósetin bolady.
Alkogolige nemese esirtkige medisinalyq kuәlandyrudan bas tartqandardyng jazasy qataytylady

Besinshisi – alkogolige nemese esirtkige medisinalyq kuәlandyrudan bas tartqandardyng jazasy qataytylady. Mәjilismender múnday jaghdayda jýrgizushini 2 jylgha emes, 3 jylgha kólik aidau qúqyghynan aiyrudy úsynuda.
Túraq erejesin búzugha qarastyrylghan aiyppúl azaytylady

Altynshysy – túraq erejesin búzugha qarastyrylghan aiyppúl azaytylady. Mәjilismender túraq erejesin búzghandargha 10 AEK emes 3 AEK kólimende aiyppúl salghan jetkilikti dep sanaydy. Al mýgedekterge arnalghan túraqqa kóligin qoyghandar 50 AEK ornyna 5 AEK tóleu mәselesi qarastyryluda.

«Ádemi» memlekettik nómirler tizimi keneytilmek

Jetinshiden – «әdemi» memlekettik nómirler tizimin keneytpek. Endi OOO, ZZZ siyaqty nómirler jәne 717, 838 siyaqty ainaly nómirler satylatyn bolady. Aynaly nómir qúny 150 myng tenge, al әdemi әriptermen bolsa, 300 myng tenge bolady dep kýtilude.
Kólikti ýsh ólshemdi aerografiyamen bezendiruge tyiym salu

Segizinshisi – kólikti ýsh ólshemdi aerografiyamen bezendiruge tyiym salu. Búl ózgeris qoghamda birtalay kelispeushilikter tudyrdy. Sebebi, «ýsh ólshemdi aerografiyanyn» ne ekeni naqty týsindirilmegen.

Eki ólshemdi suret salghan jaghdayda qansha qabatqa deyin suret salugha bolatyny da kórsetilmegen. Aqyry poliyseyler kez-kelgen aerografiyalyq suretke tyiym salugha bel budy. Alayda aerografiya úghymyna ne jatatyny sol beti naqtylanbaghan.
Birneshe ret jol apatyna týskenderge saqtandyru qúny qymbattatyluy mýmkin

Toghyzynshysy – birneshe ret jol apatyna týskenderge saqtandyru qúny qymbattatyluy mýmkin. Búl úsynysty Qazaqstannyng qarjygerler qauymdastyghy jasaghan.

Kishigirim jol apatyna qújattardy jol polisiyasy inspektorlarynsyz rәsimdeu mýmkindigi

Onynshysy – kishigirim jol apatyna qújattardy jol polisiyasy inspektorlarynsyz rәsimdeu mýmkindigi. Europrotokol dep atalatyn búl әdiste jýrgizushiler oqys jaghdaydy ózderi kuәlandyryp, jolda kedergi boludan tezirek qútylugha mýmkindik alady. Rәsimdelgen qújatpen zardap shegushi tarap saqtandyrushydan tólem talap ete alady dep kýtilude.
Velosiypedshilerge qatysty ózgerister

On birinshisi – velosiypedshilerge qatysty ózgerister. Naqtyraq aitqanda, elektroqozghaltqyshtary bar velosiypedterdi zandastyru. Velosiypedshilerding qúqyghyn keneytetin birtalay ózgerister engiziletin bolady.

Qazaqstan IID bolsa, baghdarshamnyng tike jýruge tyiym salatyn sәtinde ongha búrylugha rúqsat beru mәselesin qarastyruda.
Eski kólikterdi әkeluge qatysty ózgerister

On ekinshisi – 1 jyldan 3 jylgha jylgha deyingi merzimdegi shetel kólikterin әkelu ýshin 50 AEK, yaghny 99 myng tenge mólsherinde tólem jasauy tiyis bolady. Al kólik merzimi 3 jyldan asqan bolsa, salyq mólsheri 500 AEK, yaghny 991 myng tenge bolmaq.

Býginde Qazaqstanda 4 mln 400 myng kólik tirkelgen, olardyng jartysyna 18 jyl tolghan.
Medisinalyq qarsy kórsetimder

Eng sonynda bekitilgen normagha toqtalsaq. Qazaqstannyng Densaulyq saqtau jәne әleumettik damu ministri 2015 jylghy 4 qarashadaghy №853 búiryghymen kólik basqarugha tyiym salatyn medisinalyq qarsy kórsetimder tizimin bekitti.

Nur.kz

0 pikir