Senbi, 23 Qarasha 2024
Biylik 5569 0 pikir 23 Jeltoqsan, 2015 saghat 13:35

ALTAYDAN KELGEN ALTYNAY

1
Qiyr jaylap, shet qonghan, beu halqym-ay,
Seni oilasam, túram ba men shalqymay!
Tughan jerdi saghynyp jýrgen kezde,
Astanagha Altaydan keldi Altynay!

Bolmasa da men ýshin Han eli jat,
Búdan artyq bola ma kәde qymbat!
Qaq tórinen Altaydyng keldi Altyn qyz,
Tughan jerding Arqagha SÁLEMIN ap.

Úshyp keldi nәp-nәzik aq kóbelek,
Mening jýdeu janymdy baqqa bólep.
Jastyq shaqtyng oralyp bazaryna,
Jýrgendeymin ózimshe saqtap әdep.

Bólek býgin, qarashy, elden keypim,
Kýide emespin dәl qazir sen-men deytin.
Saghynyshyn aghamnyng basayyn dep,
Basqany emes, meni izdep kelgendeysin!

Alyp edi bir tynym kónil qashan,
Aydauyna kóndirdi-au ómir qatan.
Býgin mening jýregim jii soghyp,
Ayaghymdy elpildep jenil basam.

Ózim biylep jýrsem de keng kósheni,
Bir jete almay qoyyp em elge tegi.
Arghy bette anau jyl qalyp qoyghan,
Bir nәzik kýy janymdy terbetedi.

Ótip ketti bizden de búla kóktem,
Qatal edi uaqyt, sirә, netken!
Kýlkim menin, qarashy, túr synghyrlap, 
Dauysym da, bayqaymyn, shyghady óktem...

2
Mynau bizding Astana, jana Astana,
Núrly әlemge bastaghan qanat qagha!
Ár kýn sayyn bir kóshe kólbey týsip,
Boy týzeydi bir keshen әr aptada.

Anau bizding Aqorda!
Appaq Orda!
Mәngilikke tatidy maqtanargha! 
Tuystargha kórsetshi auyldaghy,
Ayfonyna suretin saqtap al da!

Mynau bizding Bәiterek!
Shyqshy, kókem!
Aytshy, qazaq shetinen myqty ma eken?!
Kókke qolyng jetedi soza týssen,
Ýsh jyldyq baq beredi, ýsh tilesen!

Mynau bizding Hanshatyr! 
Kirshi, qargham!
Kirsen, shyqpay qoymaysyng bir qúmardan.
Kempirlerdi kóresing qasyn syzyp,
Atalardy kóresing múrtyn alghan.

Mynau bizding kósheler, han kósheler,
Dep tilep jýr: «Úly Elim, mәngi óse ber!».
Batyrlyghyn bilesing babamyzdyn,
Kýige myqty halyqpyz, әnge sheber...

Bәrin-bәrin aralap kórshi, qargham,
Bәiterekti úmytpa men shygharghan.
Arman qughan qazaqtyng qyzy ekensin,
Óltirmeydi kisini órshil arman.

Núrekenning búl naghyz enbegi shyn,
Jasap qoydy bardyghyn sender ýshin.
Shette jýrgen qandastar qotarylyp,
Jaqsy bolar edi-au bir kelgeni tym!

Tóbem býgin bastady shyngha ainala,
Elim mening isteude is tynbay jana.
Qazaq – qazaq bolghaly shynymen de,
Salyp kórgen joq shyghar múnday qala!

Kettin, mine, kele sap, shyrqap oinap,
Kózin ashyp qarasyn júrt abaylap!
Búdan asqan qazaqqa baqyt bar ma,
Óz kóginde óz tuyng túrsa jaynap!!!

3
Biri boldym eldi oilap jylaghyshtyn,
Kelse, tuys aldynda qúraq úshtym.
Keshe ghana jyly edi, sen kelgende,
Qaharyna mingeni-ay myna qystyn.

Bireui edim shynymen jaqsy aghannyn, 
Kelip edi seni ertip baqqa barghym.
Qonyr kýz bop túr edi Arqa keshe,
Úitquyn-ay doldanyp aq borannyn.

Arman da aman mendegi, qanat ta aman,
Qyz aldynda jerim joq ar attaghan.
Álsin-әli tyghady qoltyghyma,
Seni әkelip úitqyghan sol aq boran.

Sóiley berem sózin men elding әli,
Múnda kelip qanghansha shól, qúmary.
Aq betindi keudeme bassam senin,
Oghan, janym, men emes, jel kinәli...

Jastyq bizding alystau jaqta qalghan,
Kele jatyr janymdy saqtap arman.
Bolam qorghan qazaqqa qaytyp anau,
Qorghamasam bir qyzyn aq borannan!

Jat qolynda qiyn el telmendese,
Kelsin múnda, dayyn túr tór men kóshe!
Bilesing ghoy, bizding el ol jaqtaghy,
Aq borannyng kókesin kórgen keshe!

Úmytylsyn keshegi sol bir qayghy,
Endi danghyl Kók Tuym jolgha ymdaydy.
Alay-dýley dauyly soqqanymen,
Azat elding ayazghy tondyrmaydy!

Qyspaghymen synap sol zaman talay,
Artty әkelip auyr jýk maghan solay!
Elge sәlem aita bar qazaghymnyn,
Keng eken dep qúshaghy Saryarqaday!

Kelsin qazaq assa da neshe belden,
Otanymnyng kem emes Kósemi elden!
Elbasymnyng peyilin kórdi kózin,
Súhbatynan Beysenge keshe bergen!

Elding býgin, eng basty, maqsaty – enbek,
Ornaydy qút samaydan aqsa ter kóp.
Qandastardyng erterek kelgen múnda,
Jaghdaylary, aita bar, jaqsy eken dep!

Shauyp jýrmin elimdi iri etem dep,
Sender ýshin ettim men bir-eki enbek!
Arulargha aita bar taghy, qargham,
Aghamyzdyng qoltyghy jyly eken dep!!!

4
Bilem, jýrgen jigitter jelik tilep,
Elendeude Altynay kelipti dep.
Arqa qyzy ajarly, bayqaysyng ba,
Altay qyzy odan da kóriktirek!

Búl sózime el senbesin, sensin meyli,
Anau-mynau jigitti ol mensinbeydi.
Iba jaghyn kóresin, ata menen
ene aldynda iyilip, elpildeydi.

Jiyenmen de syilasqysh, naghashymen,
Kórshining de demeydi baghasy kem.
Úlarbekter úiyqtap jatqan kezde,
Jyr arnaghan aldymen aghasy – men!

Ining bar ma dәmeli, әy Bauyrjan,
Qúda kerek bizge bir jayly auyldan.
At mineyin úzatyp, Altyn qyzdy,
Múnayy kóp, shalqyghan bay qauymnan.

Bolmau ýshin shattyqtan uayym basyn,
Mәn beredi aqyldy er qayyngha shyn.
Auylynda apaytós jigit bolsa,
Esenghaly jylqysyn dayyndasyn!

Arqa degen qazaqtyng jan jýregi,
Qúdam bolsa, jaqsy edi Arghyn eli.
Jyrgha qosyp, shirkin-ay, óter edi,
Aqsúnqardyng Serigi mәngi meni!

Ózgergen joq bizdegi sәn keshegi,
Jibermedik eshkimge mәngi eseni.
Úshqonyrdyng júrtymen bolsaq qúda,
Shette qazaq bir tal da qalmas edi...

Zaman ótip barady syrghyp, aghyp,
Ótetúghyn keldi kez bir qúdalyq!
Sense jigit ózine, sekendemey,
Túrary haq qyzymyz túrghyda nyq!

Qúdalyqtyng bolghan song ii qanyp, 
Qúdalargha túramyn jii baryp.
Ór Altaydyng tósinde toy jasaymyz,
Dýniyening qazaghyn jiyp alyp...

«Mahabbat!» dep shalqytyp bastap bir әn,
Jetse, baqyt emes pe maqsatqa úlan.
At basynday bәigege altyn tigip,
Atyraudan Altaygha at shaptyram!

Bar men joqqa edim bir tózimdi adam,
Bir baqyttyng oralar kezin bagham.
Sóitip, maghan kezikse jaqsy qúda,
Altynaydy úzatyp ózim baram!

5
Boldy býgin Alashqa aghang mәlim,
Bolghannan song qolynda qalam, qarym!
Shyn daryghan babamnyng úly erligi,
Jyrlarynan oqyp úq jan armanyn!

Bolsadaghy shalqugha kýnde kýy joq,
Qorbandadym senimen birge biylep.
Ókpeleme, jengemnen, tym bolmasa,
Jibi týzu bir kóilek kiymedim dep!

Jetelegen joq meni eshkim órge,
Ózim erdim qúlshynyp tektilerge!
Auyldasqa sәlem ait dúghay-dúghay,
Armanymdy qaldyrmay jetkiz elge!!!

Auyt Múqiybek

19-20.12.2015
Astana

Auyt Múqiybek
Abai.kz
0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377