(derekti әngime)

Teniz ben Dala kezdesip, bir-birine tanghala qarap túrghaly qay zaman... 

Key kýnderi Teniz buyrqanyp, alay-dýley ashugha minip, aspangha shapshyp, Dalagha qaray atylady. Múnday kezde býkil dýniyeni su basyp qalatynday kórinedi. 

Key kýnderi Dala da búlqan-talqan bop, jel soghyp, shandy dauyl kóterilip, Tenizdi kómip, jermen-jeksen etip tastaghysy keledi.

Biraq... Ekeuin de anau baytaq Aspan sabyrgha shaqyryp, ýnemi tatulastyryp otyratyn sekildi.

Kýn jadyrap ashylyp, shókim-shókim aqsha Búlttar kýlim qaghyp, Jer beti meyirim shuaghyna shomylady.

Teniz jaghasynan alystap, qala shetindegi bir shoghyr әsem ghimarattardy betke alyp bara jatqan shaqta kónilimdi tolqytqan osy bir suret kópke deyin kóz aldymda kólbendep túryp aldy...

***

– Teniz ben Dalanyng shegine ornalasqan osy bir qalagha erekshe bauyr basyp kettim, – deydi bizding býgingi bas keyipkerimiz – Gýlsharat Qoshqarbayqyzy Dosaeva hanym.

Ol kisi múndaghy qazaq-týrik liyseyinde himiya, biologiya pәnderinen sabaq beredi.

– Al óziniz qay ónirde tuyp-óskensiz?

– O-o, bizding auyl alysta-a, – deydi Gýlsharat jymiyp. – Ontýstiktegi  Aqsu-Jabaghyly taularyn biletin bolarsyz?

– Áriyne.

Kóz aldyma úshar biyik shyndaryn mәngilik qar basyp jatatyn aspantaular tizbegi elesteydi. Qu týlkining inindey búlyn-búlyny kóp tereng shatqaldardy qualap, búrq-sarq qaynap aghatyn Aqsu ózeni, qysy-jazy an-qúsqa pana bolyp, jemis-jiydegi shashylyp-tógilip jatatyn qalyng toghay, attyly kisi azdan song kórinbey ketetin kókoray shalghyn, nu qamys...

– Yapyr-ay, myna dalagha qalay kelip qaldynyz dep, tanyrqap túrsyz ba?

Ras-au. Alystaghy Aqsu-Jabaghyly taularynyng bókterinen qonys audaryp, úshan tenizben astasyp jatqan qúmdauyt, sortan, shóleyt dalagha kelgen adam alghashynda qanday kýy keshedi eken, a?.. Qayran, bizding qazaqtyng keng dalasy-ay!..

– Auyldy saghynatyn shygharsyz?

– Áuelgi kóship kelgen jyldary týsime jii enushi edi. Keyin... Manghystaugha ýirenip, bauyr basyp ketkenimiz sonday, Aqsu-Jabaghylygha qydyryp barghanda Aqtaudy, tenizdi saghynyp, tezirek qaytugha asyghatyn boldyq. Biraq, tughan jer turaly әngime bola qalaghanda, esime ylghy da bir oqigha týsip, kózime eriksiz jas irkiledi...

– Ol qanday oqigha?..

***

...Birde ýiding aldyndaghy ýlken aryqtyng ishinde qynsylap jýrgen bir kishkentay aq kýshikti kózim shaldy. Qúldyrandap kele jatyp bayqamay týsip ketken eken-au dep, qasyna jaqyndadym. Meni kórgen song ol aryqtyng jiyegine qaray tyrmysyp, «shygharyp alshy» degendey eki kózi móltildep, jalyna bastady. Enkeyip qolymdy sozyp, ózime qaray tarttym.

Kýshik әbden ashyghyp, jaurap qalghan eken. Dir-dir etip, әlsiz qynsylap, bauyryma tyghyldy. Shamasy, aryqtyng ishinde úzaq jatqan bolsa kerek.

As ýy jaqqa әkelip, jana ghana sauyp alghan sýtten bir kese qúiyp, aldyna qoydym. Kip-kishkentay tilimen sylp-sylp etkizip jalaghany bolmasa, ózdiginen ishe almady. Sodan son: «Mening auzym... tipti, iykemge kelmeydi» degendey jәudirep maghan qarady.

Endi sýtti bótelkege qúiyp, emizikpen berdim. Birazdan keyin ol maujyrap, úiqysy kelip, qalghyp-mýlgy bastady. Daladaghy oshaqtyng bir býiirine eski kórpeshening birin tósedim de, soghan aparyp jatqyzdym. Kýshik aqyryn ghana qynsylap, úiqyly-oyau kýide maghan raqmet aitqanday boldy.

Ýidegilerge tanghy shayyn әzirlep berip, júmysqa baratynyn – júmysqa, mektepke baratynyn – mektepke shygharyp salghan son, ydys-ayaqty juayyn dep, su әkeluge syrtqa shyqsam, әlgi aq kýshik aulada jýgirip oinap jýr. Álgindegi jauraghanyn da, qarny ashqanyn da úmytyp, әp-sәtte shapqylay jónelipti.

Týske taman mektepten kelgen balalar ony kórip tanghalyp әri quanyp, iyqtaryndaghy sómkesin esik aldyna qoya salghan kýii «kә, kә!» dep, ózderine qaray shaqyra bastady. Aq kýshik qúlaghyn tikireytip, olargha tesilip qaraghany bolmasa, birden jýgirip bara salghan joq.

– Mýmkin, ony óz atymen atap shaqyru kerek shyghar, – dedi balalardyng bireui kenet tapqyrlyq tanytyp. – Sonda keledi-au deyim!..

– Biz onyng atyn bilmeymiz ghoy.

– Qane, kóreyik. Aqtós, Aqtós, kә, kә, kә!

Aq kýshik búghan eleng ete qoymady. Qayta kip-kishkentay qúlaghyn qayshylap, tiksinip qalghanday boldy.

– Aqjol, Aqjol! – dedi endi olardyng ekinshisi.

Aq kýshik oghan da elikpedi. Biraq, balalar onyng atynyng «aq»-pen bastalatynyn ishki bir týisikterimen sezgendey-aq, «Aqmoynaq», «Aqtaban», «Aqtúighyn» degen sekildi attardy atap, esik aldynda biraz kidirip qaldy. Biraq, kýshik «qansha aitsandar da, taba almadyndar» degendey seltiyip túra berdi. Sodan son, sómkesin qayta qolyna alyp, kiyimin auystyryp shyghu ýshin ýige kirip bara jatqan balalardyng bireui artyna qaray jalt búrylyp:

– Belka! – dep edi, aq kýshik «aqyry taptyndar-au!» degendey ornynan bir qarghyp týsip, balalargha qaray jýgire jóneldi.

Sol kýnnen bastap ol bizding ýide qalyp qoydy. Alghashynda iyesi izdep kelip, alyp ketetin shyghar dep oilaghanbyz. Biraq, eshkim kelmedi. Tipti, auylda kýshigim joghalyp edi degen adam da bolmady.

Kýn artynan kýn, ay artynan ay ótip jatty. Aq kýshik – Belka eseyip, bizding ýiding bir mýshesine ainaldy.

«It – jeti qazynanyng biri» deydi qazaq atamyz. Biraq, óziniz jaqsy bilesiz, auylda eshkim de qaladaghyday iytin jetektep alyp, seruen qúrmaydy. Eshkim de dýkennen arnayy tamaq satyp әpermeydi. Ózderi ishken as-auqattan qalghan-qútqan juyndyny itayaghyna toltyryp qúya salady da, jaybaraqat jýre beredi.

Múny aityp otyrghan sebebim, biz de Belkany sonshalyqty bir erkeletip, mәpelep, erekshe kýtip, baghyp-qaqqan joqpyz. Ras, keyde balalarmen birge asyr salyp, arsalaqtap, ary-beri jýgirip oinaytyny bolushy edi. Kýndelikti tamaghyn úmytpay, itayaghyna aparyp qúyamyn. Qazaqtyng ýii qonaqsyz, iyti ash bolmaydy ghoy, әiteuir.

Sodan... toqsanynshy jyldardyng ortasynda biz júmys babymen Aqsu-Jabaghylydan qonys audaryp, Aqtaugha kóshetin boldyq. Ýidegi jýk-mýgimizdi aldyna ala jónelttik te, ózimiz aghayyn-tuystyng aq batasyn alyp, qayyr-qosh aitysyp poyyzgha otyrdyq.

Belkany bir jaqyn aghamyzdyng qolyna qaldyrdyq. Sebebi, jerding bir qiyrynan ekinshi qiyryna kóship baramyz ghoy. Onyng ýstine, óziniz de sezip otyrghan bolarsyz-au, bayaghy toqsanynshy jyldar – elge bir erekshe auyrtpalyghyn salghan qiyn kezeng boldy emes pe...

Birte-birte Manghystaudyng mang dalasyna da bauyr basyp, birjola sinip kettik. Tenizge de kózimiz ýirendi. Biraq, alghashqy jyldary telefonnan auyldaghy aghayyn-tuys, qúrby-qúrdastyng dausyn estigen kezde saghynyshtan kózimizge jas irkilip qalushy edi. Birer jyldan song ózimiz de kóship, Aqsu-Jabaghylygha qaytyp oralatynday bolyp jýrgenimiz de ras.

Al Belka, Belka... Aghamyzdyng aulasynan qayta-qayta qashyp ketip, búrynghy túrghan ýiimizge baryp, bizdi izdep, esikke qarap jautandap jýredi eken. Sony estigende kónilimiz tenizdey tolqyp, arnasyna simay, auylgha qaray tartyp ketkimiz keletin kezderimiz de boldy...

Bir kýni bala kezden birge ósken eng jaqyn qúrbym telefon shaldy.

«Gýlsharat, sen bilesing be, men qazir jylap túrmyn,» deydi birtýrli qamyghyp.

«O, nege?» deymin men ýreylenip.

«Aytsam... Qazir sen de jylaysyn!..»

«Ýibay, ne bop qaldy?»

«Býgin bar ghoy, biz, bayaghy ózinmen birge júmys istegen bir top kelinshek týs aua shildehanadan qaytyp kele jatqanbyz. Kenet, janymdaghylardyng bireui: «Oybay, anau bir itti qarandar! Tura bizge qaray jýgirip keledi, – dep qalt toqtay qaldy. – Bayqandar, qauyp alyp jýrmesin!» Bәrimiz jalt qaradyq. Rasynda da, kóshening arghy betinen beri qaray jýgirip ótken bir aq it bizge qaray úshyp keledi eken. Áne-mine degenshe bolghan joq, bir-birine jabysyp, qorqyp qalghan kelinshekterge búrylmay, tura mening ayaghymnyng astyna kelip jata ketkeni. O toba! Ayaq kiyimime basyn qoyyp, iyiskep, birtýrli jalynyshty týrde qynsylaydy.

Sonda baryp tanydym. Búl... búl bayaghy Belka eken ghoy. Meni tanyp, seni súrap... «Gýlsharat ekeuing dos edinder ghoy, ol qayda ketip qaldy, nege kelmeydi?..» deydi...

Qúrbymnyng dausy qúmyghyp, sybyrlap sóilep, bulyghyp qaldy. Men de jylap túrmyn múnda. Auyldan kóshkeli beri alghash ret egilip, ózimdi ózim úmytyp, jan dýniyem bosap, kóz jasyma erik bergenim osy shyghar...

«Sodan song men de otyra qalyp, Belkanyng basynan sipap: «Yapyr-au, sen de saghyndyng ba Gýlsharatty?» dep bәiek boldym, – deydi qúrbym. – «Ras, ol mening eng jaqyn dosym. Olar auylda túrghan kezde men senderding ýilerine jii barushy em ghoy. Ekeumiz júmysqa ylghy da birge keletinbiz. Sen... sen sonyng bәrin bayqap, bilip jýredi ekensin-au, Belka!» deymin jýregim ezilip. Al ol bolsa, ayanyshty týrde qynsylap, qolymdy jalap, maghan múnyn shaqqanday bolady. Qaytsin-ay, endi...

Áne, sóitip, Belka ekeumiz bir-birimizge qarap, kóz jasymyz móltildep otyrghan kezde әlgi kelinshekterding biri iyghymnan tartyp: «Áy, qyz, itpen birge qosyla úlyp ne boldy saghan?» dep kýledi.

IYә-ә, Gýlsharat, bizding auylda osynday da qyzyqtar bolyp jatyr...»

Keshiriniz, jana óziniz: «Auyldy saghynbaysyz ba?» degen song esime týsip ketti ghoy. Áytpese, siz negizi, bizding liysey turaly jazamyn dep kelgen joq pa ediniz?..

***

– Sodan song ne boldy? – dep súradym men qazaq-týrik liyseylerindegi qalyptasqan әdep boyynsha aldyma әkelip qoyghan ystyq shaydan bir úrttap.

– Birazgha deyin auylgha barudyng sәti týspey jýrdi, – dedi Gýlsharat jenil ghana kýrsinip. – Ol kezdegi jaghday qazirgidey emes, qiyn edi ghoy... Elge barghanda Belkany kórip, basynan sipap, ishtey alghys aityp, óz qolymmen tamaq qúiyp bersem be deushi em. Balalar tipti, osynda alyp kelemiz dep te jýrdi. Biraq, bir kýni auyl jaqtan Belka iz-týzsiz joghalyp ketti degen habar jetti...

***

Aqtau qalasyndaghy qazaq-týrik liyseyine barghanda estigen osy bir әngime әlige deyin esimnen ketpeydi.

Kóz aldyma bir-birimen shektesip jatqan Teniz ben Dala elesteydi...     

Núrghaly Oraz

Abai.kz