Senbi, 23 Qarasha 2024
Ómirding ózi 4971 0 pikir 8 Jeltoqsan, 2015 saghat 13:06

TIRI ÁKESIN TENTIRETIP JIBERDI


70-ten asqanda osynday sergeldenge týsemin degen oy Seyilhan Ayapov aqsaqaldyng ýsh úiyqtasa da týsine kirmegen shyghar-au. Bir kezderde tórt bala – ýsh úl men bir qyzdy qanattygha qaqtyrmaymyn, túmsyqtygha shoqtyrmaymyn, eshkimnen kem bolmasyn dep ózining jýk mashinasymen tabys tauyp, Astana men Qostanaydyng arasyn shang qylghan aqsaqaldyng endigi kýii mynaday... Tentirep qaldy. Úlyn úyagha, qyzyn qiyagha qondyramyn degen ata-analyq asyl maqsat qanday qiyndyqqa da qabaq shyttyrmaghan-dy. 

Al endi býginderi sol asyl armany byt-shyt bolyp, saghymgha ainaldy. Borovskoy kentindegi bir ýsh bólmelik, bir tórt bólmelik eki pәterinen aiyrylyp, qazirgi tanda ózine janashyrlyq tanytqan bir әielding qolynda túryp jatyr. Jan degendegi jalghyz qyzy qaqyldap qoymaghan song sonau 2007 jyly ýsh bólmelik pәterin syigha tartqan. «Birge túramyz, men saghan  kómektesemin» degen son, senbey qaytedi. Arada eki jyl ótpey jatyp, Aysúlu ekinshi pәterdi de ózine qaratyp aldy. Sonan son.. IYә, sonan song aqsaqaldy otyrsa opaq, túrsa sopaq etip kýn kórsetpedi. Kýnde úrys, kýnde aiqay-shu. Ýimen birge, kýy de ketti. Shal artyq jýk bolyp qaldy. Aqyry Seyilhan aqsaqaldyng densaulyghy syr berdi. Bir kýnde insulit alyp, sóileuden qalyp, jarymjan jangha ainaldy. Qyzynyng sonda da jýregi selt etpedi. Osydan on jyl búryn kempiri qaytyp, ózining sopaqan basy ghana qalghan әkesin jat jangha sanady. Tipti osy mәsele boyynsha ótken sot barysynda әlgi jan degendegi jalghy qyzy esh aiylyn jyimastan «Sen maghan eshkim de emessin» degende sonda otyrghan jandar jaghasyn ústaghan.

Mine, Seyilhan aqsaqal bir kezderi anqaulyqpen berip qoyghan pәterlerin qayta daulaumen ghúmyry ótip barady. Sot bolsa saghyzday sozyp, aqsaqaldyng emes, qyzynyng isining zandy ekendigin algha tartyp, búl shyrghalannyng bitetin týri bayqalmaydy. Aqsaqaldyng qasynda qazir sonyng qorghaushysy Limara Serghazinadan basqa eshkim de qalmaghan.

– Múnyng ózi kóz kórip, qúlaq estimegen súmdyq qoy, – deydi ol jylarmanday bolyp. – Ayaq-qoly sau, densaulyghy temirdey tórt balasy bar. Solardyng birde-bireui әkesin qaraugha jaramaydy. Al tiyisti organdar bolsa,  «búl kisining balalary bar, sondyqtan ony qariyalar ýiine de ala  almaymyz» dep bastaryn ala qashady.

IYә, bylay qaraghanda zang jýzinde, qaghaz jýzinde bәri dúrys. Ýiin syigha tartqan ózi. Eshkim zorlaghan joq. Baghymgha qarttar ýiine de almaydy. Bir emes, baqanday tórt balasy bar. Qysqasy, zang jýzinde qarttyng qanghyp qalghanyna eshkim de kinәli emes, shaldyng ózi. Tyghyryqqa tirelgen aqasaqaldyng býgingi jayy osynday.

Qyzynyng aituyna qaraghanda aqsaqaldyng qanghyp qaluyna tikeley ózi kinәli eken. Búlardyng jas kezinde әkesi ýnemi úryp-soghatyn kórinedi. Endi mine qartayghanda osylay ósh alghan synayly. Sonda deymiz-au bala kezinde azdap túshy etine ashy tayaq tiyse, osyny ómir-baqy esine saqtap, ózi ózine kelgen song jaryq dýnie syilaghan jannan teris ainalu kerek pe? Artyq-auys qoly tiyip ketse, dúrys óssin degen niyetten shyghar. Au, qaysymyzgha shapalaq tiymepti, qaysymyz tayaq jemeppiz? «Bizdi úryp, soqty» degen balalarynyng bәri de zingittey azamattar, eshqasysynyn  qabyrghasy synyp, basy jarylghan kýiin bayqamadyq. Bәri de joghary bilimdi, densaulyghy tepse temir ýzgendey. Bәri de jaqsy qyzmette. Tipti bir úly osyndaghy Lomonosov auylynda lauazymdy qyzmet atqarady. Eng soraqysy sol, әkesin tentiretip jibergen qyz – pedagog. Borovskoy kentinde qazaq mektebinde múghalim bolyp «jemisti» júmys atqarady. Mine, aidyn-kýnning amanynda jalghyz әkesin qanghytyp jibergen jannyng elimizding erteni – jas jetkinshekterge qanday ýlgi kórsetedi, qalay tәrbiyeleydi degen saualgha jauap taba ala almay jýrgen jayymyz bar.

Sot barysynda osynday janyna jaraqat salghan jalany estu aqsaqalgha da onay soqpady. Qyzy emes pe, óz qolyn ózi qalay kessin. Tek:

– Úyatsyz, úyatsyz. Aytatynyng bәri ótirik, -- dep kemsendeuden ary aspady.

IYә, qay-qaysymyz da qartayatyn shygharmyz. Ol – ómir zany ghoy, ony eshkim de attap óte almaydy. Alayda, tórinnen kóring jaqyn qalghan kezende ózinning bauyr etinnen jaralghan qayyrymsyz úl men qatigez qyzdyng osynday qara niyetinen saqtasyn qúdayI Sergeldenge týsken Seyilhan aqsaqaldyng osynau ayanyshty kýiin kórgende osy oy sanamyzdy san mәrte syzdata bergeni ras edi.

Múratbek Dәurenúly, Qostanay

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1472
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3248
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5435