Júma, 27 Jeltoqsan 2024
Ádebiyet 12824 1 pikir 18 Mamyr, 2016 saghat 11:21

BERDIBEKTING KEYIPKERI – SARY QYZ

«Abay» aqparattyq portaly Berdibek Soqpaqbaev múrasyn ýzdiksiz nasihattap kele jatyr. Osydan biraz uaqyt búryn biz Berdibekting eshqanday kitabyna enbegen, KSRO-nyng totalitarlyq jýiesine qarsylyq bildirgen «Ergejeyli eline sayahat» atty hikayatyn jariyalaghan edik. Múnan keyin jinaqtargha enbey jýrgen «Ábikenning saghaty» degen әngimesin oqyrman nazaryna úsyndyq. Býgin mine, «Balalyq shaqqa sayahat» povesindegi bir keyipkerdi tauyp alyp, sol keyipkerding jazushy jayly esteligin nazarlarynyzgha úsynyp otyrmyz.

«Balalyq shaqqa sayahat» shygharmasynda Berdibek Soqpaqbaev naghashysynyng ýiinen ketip, atalas әpkesi Tynymjan әpkesining ýiinde biraz túratyny bar. Tynymjannyng kýieui Álghoja kolhoz predsedateli. Sol Álqojanyng aghasy Qojanyng (auyldyq sovetting predsedatelii) Elemes deytin úly jәne eki qyzy bar ekenin aitady.

«Elemes ekeuimiz bir klasta oqimyz. Al qyzdary mektep jasyna tolmaghan. Ákelerine tartqan ýrpiygen-ýrpiygen sary qyzdar» dep suretteydi Beken.

Sol ýrpiygen sary qyzdardyng biri qazir seksen altygha kelgen – Ayym Qojaeva (surette) bolatyn. Biz juyrda Rayymbek audanyndaghy Sýmbe auylynda túratyn Ayym әjening ýiine arnayy soghyp, jazushynyng balalyq shaghy jayly súradyq.

Ayym Qojaeva, Berdibek Soqpaqbaevting keyipkeri:

Berdibek óte albyrt bala edi. Bala kezde bәrimiz birge oinap jýretinbiz. Ol mening agham Elemesting dosy bolatyn. Ekeui egiz qozyday birge jýretin. Berdibek ainalasyndaghy balalargha jan-taptyrmaushy edi. Bizdi qalaqaymen shaqtyryp, jylatyp oinaytyn. Ne óshi qalghanyn bilmeymin, әiteuir maza bermeytin.

Mine, auyldyng irgesindegi tóbeler bar ghoy, (saq-ýisin obalary. Red.) sol jerde erteden qara keshke deyin birge oinaytynbyz. Ol jerde eski toqal tamdar boldy. Sol toqal tamnyng birining aldynda denesi qúrttap ketken kempir jatatyn. Qash-qashta (el Qytaygha aughanda Red.) balalary tastap ketken sol kempir keyin qaytys boldy. Biz sonda sol ólgeli jatqan kempirding janynda oinap jýre beretinbiz.

Berdibekting әngimelerindegi oqighalardyng bәri ras. Ol bizding ýige kelip sýttin betine shy tyghyp, barlyq sýtti iship ketetin. Men «shesheme aitamyn» desem, qalaqaymen shaqtyryp, jylatyp tastaytyn. «Eger bireuge aitsan, taghy da shaqtyramyn» dep qorqytatyn.

Sen baghana aitqan Ábikeng degen múghalim bizge sabaq berdi. Ol kisi osy auylgha kirme boluy kerek, әiteuir kimdermen tuysatynyn bilmeymin. Sol Ábikeng balyqtan basqa tamaq demeushi edi. Tek balyqty qorek etetin. Ózi bilimdi, jaqsy ústaz boldy. Ol kisi «eshkim men sekildi balyq jey almaydy» dep maqtanatyn. Aqyry balyqtyng qyltanaghyna qaqalyp qaytys boldy.

Berdibek 1960 jyly bizding ýige meni izdep kelipti. Mening atymdy esine týsire almaghanyn, sol ýshin janadan jazghan shygharmasyna meni Sary qyz dep jazghanyn aitypty. Men ol kezde kolhozdyng júmysymen egistikte jýrgen edim.


Ayym Qojaevanyng aitqan әngimesin keyin taghy da kenirek jaza jatarmyz. Qazirshe, «Balalyq shaqqa sayahat» povestindegi Sary qyz turaly jazushynyng jazghanyn oqyp shyghynyz. Sol Sary qyz mine, nemere-shóberelerining qyzyghyn kórip otyrghan – baqytty әje!

«Balalyq shaqqa sayahattan» ýzindi

Bir kýni kishi sary qyz esik aldynda oinap otyr eken. Qolynda dobalday nany bar. «Nanynnan bershi», — dedim.

- Mm... beymeymin.

Qalayda qyzdy aldap, nanyn jegim keldi. Tartyp alugha bolmaydy, jylaydy.

- Nanynnan bersen, qaryndash berem.

- Kóiseyt?

Kórsettim — bir sýiemdey qara qaryndash.

- Immq... — dep qyz basyn shayqady. Únatpaghany.

- Bәki berem.

- Immq...

Basqa úsynar nәrsem joq. Az túrdym da:

- Sen nandy oryssha jegendi bilesing be? — dedim.

Qyz an-tang bop túryp qaldy da, taghy da:

- Immq, — dedi. «Bilmeymin, bilgim kelmeydi de» degeni.

- O! Oryssha jegen qyzyq bolady. Sen kórsen, ólip qalar edin!

- Ói, qu-ay! Aldaysyn!

- Aldamaymyn. Senbesen, nanynnan bir ýzip bershi, kórseteyin.

Qyz nanynan kishkene etip ýzip berdi. Aldym. Endi búny qalay jesem oryssha bop shyghady dep oilanyp túrmyn. Jay asay salghanmen, endigәri qyz aldanbaytyn bolady. Men de jarymaymyn.

Nandy kózime taqap әkeldim de, birtýrli ýrikken jýzben tesilip qarap aldym. Sosyn eki tanauyma kezek-kezek basyp, iyiskedim. IYiskegen sayyn tyjynyryp, basymdy qaltyratyp qoyam. Auzymdy aranday etip ashyp, kózimdi bir júmyp, bir ashamyn. Auzymdy jәne bir ashqan kezde nandy óneshime qaray tastap kelip jiberdim. Sosyn kózderim alaq-júlaq etip, obyrlanyp shaynay bastadym.

Qúday ondap, osy qimylymnyng bәri de sary qyz ýshin әserli shyqsa kerek. Ol ishek-silesi qatyp kýlip jatyr.

- Mә, taghy da oryssha je!

Taghy jedim. Janaghydan góri de qúbyltyp, әserli etip baqtym. Jana, tyng qúbylystar oilap tabam. Qyz әbden riza, nanynan ýzip bere berdi, men jey berdim. Eng songhy bir ýzim nany qalghanda, qyz:

- Qalmaq qalay jeydi? — dep súrady. Endi ol meni sirkting bir oiynynan bir oiyny qyzyq daraqyshysy tәrizdi kerip aldy.

- Qalmaq pa? Qalmaq nan jemeydi.

- Endi ne jeydi?

- Qalmaq tek kәmpit nemese qant jeydi.

Sary qyz ýiine jýgirip ketip, bir uys etip kәmpit alyp shyqty. Qoydyng qúmalaghynday domalaq arzan kәmpitter. Mә dep, maghan qalmaqsha jeuge әueli sonyng bir týiirin berdi.

Kәmpitti qolyma alyp, taghy da oilanyp túrmyn: «Qalay jesem, «qalmaqsha» bolady? «Qalmaqsha» búl jaqsy, sәtti jelinse, ana basqa kәmpitter de meniki bolady ghoy...».

Janaghy kórsetkenderimdi qaytalau jaramaydy. Onyng endi esh qyzyghy bolmaydy.

Esinegen adamsha auzymdy keng etip ashtym. Qayta japtym. Taghy ashyp, taghy japtym. Múrnymdy tyjyryp, basymdy shayqap-shayqap qoydym. Búnyng bәri týk oilap taba almaghannyng dalbasasy edi.

Auzymdy jәne bir ashqanda, kәmpitti kómeyime qaray jiberip kep qalayyn. Kózdep, dәl jiberse de múnday bolmas, óneshimdegi tilshikke jabysty da qaldy. Jútpaq bolsam, jýrmeydi, keptele týsedi. «Qyh, qyh» dep, kәdimgidey shyndap qaqala bastadym. Kәmpiyti qúrghyr ne ary, ne beri ketpeydi, tynysymdy bitep, óltirip barady. Kózim alaqtap, óz moynymdy ózim tyrnalap, jantalasyp jatyrmyn. Naghyz «qalmaqsha» jeu osy boldy.

Sary qyz kýlkige qaryq. Mening qulanam dep pәle tauyp aluymmen onyng sharuasy joq.

Óldim-taldym degende, keptelgen kәmpit ary ótkendey boldy. Tynysym ashyldy. Ózim terlep te kettim. Jaghamdy aghytyp, esimdi jinay almay jatsam, sary qyz jóne bir tal kәmpitti auzyma tyqpalap:

- Mynany da qalmaqsha je, — deydi.

- Ói, kәmpiyting de, ózing de qúryp qal! Joghal aulaq!

Sonyra tipten qyzyq boldy. Bәrimiz shay iship otyrghanbyz. Kenet syrttan sary qyz kirip keldi. Eki ýiding erkesi, oghan jol bos. Árkimderdi kiymelep dastarqangha kep, bir japyraq nan alyp:

- Mә, oryssha je! — dep mening auzyma tyqpalap jatyr.

Men ne aitarymdy bilmey, sasyp qaldym. Otyrghandar jәne an-tan.

- Mynau ne aitady? — deydi Álghoja.

- Myna nemening orysshasy nesi? — deydi Tynymjan.

- Mynau nandy oryssha jeydi, qyzyq jeydi.

Mende bir pәle bar ekenine birden seziktengen Álipa boldy:

- Tasta nandy! Orysshasy nesi? Dәu de bolsa, myna qu birdene oilap tapqan ghoy!

Artynan onasha jerde sary qyzgha týsindirip jatyrmyn:

- Sen maghan júrt kózinshe oryssha je deme, úqtyng ba? Júrt bar jerde bolmaydy. Nandy da, kәmpitti de onashagha alyp kel.

- Maqúl.

 Dayyndaghan Qanat Ábilqayyr

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

46 - sóz

Poeziya men prozada qatar qalam terbegen jazushy

Ahmetbek Kirshibay 1673
46 - sóz

Tiybet qalay Tәuelsizdiginen aiyryldy?

Beysenghazy Úlyqbek 2052