Jer jónindegi komissiya birinshi otyrysyn ótkizdi. Komissiya ýzilissiz jeti saghat mәjilis qúrypty. Kóterilgen, aitylghan mәseleler jóninde elektrondy aqparat qúraldarynan habardar boldyq. Sonda bayqaghanymyz – komissiya mýshelerining basym bóligi halyq talabyn úqpaghan sekildi. Dúrysynda, halyqtyng Jer kodeksindegi jana baptargha qarsy shyghuyn bilmestikting saldary sanaytyn tәrizdi. Júrt qatelesedi, qatelikti osy komissiya týzetuge tiyis dep oilaytynday. Yaghny Jer kodeksine týzetuler men tolyqtyrulardyng dúrys engizilgenin Komissiya minberinen bar dauyspen shegelep aitudy mindet kóretindey, búl ýshin jerdi satu jәne jalgha beru paydaly bolmaghyn eng aldymen birine biri, ózderine ózderi týsindiru, dәleldeu qajet dep biletindey. Mәseleni kelisimge kelu jolymen emes, dauysqa salu arqyly sheshuge, sóitip el narazylyghyn tughyzghan baptardyng ómir múqtajdyghynan tughanyn kópshilik dauyspen bekitip alugha bilek sybanyp túrghandaryna qaraghanda, búlardyn, Komissiyanyng agressivti-ýkimetshil basym bóliginin, qara júrtshylyq artqan ýmitti aqtamaytyny anyqqa shyghatyn týri bar. Áytse de, Jer komissiyasy júmysyn endi ghana bastaghandyqtan, bәlkim, aldaghy otyrystaryna deyin oilanar degen ýmitpen, problemany talqylau ýderisine el ishinen óz ýnimizdi qosugha biz de mәjbýr bolyp otyrmyz.

Halyqtyng «jer satylmasyn, sheteldikterge jalgha da berilmesin» degen amanatyn Komissiya mýshelerining azyn-aulaq bóligi eske salyp, óz júmysymyzdy osy tilekti qanaghattandyrudan bastayyq degen úsynys aitty. Osyghan qúlaq asu jón bolar edi, óitkeni júrt jerding janasha otarlanu, ózderining jana sipattaghy otar qúly bolu yqtimaldaghynyng aldyn alghysy kelgendikten alandargha shyghyp, Kodekstegi ózgeristerge narazylyq tanytty. Talap qoydy.  Qúy moyyndayyq, qúy moyyndamayyq, el kónili kýpti. Qazirgi tanda sol ashyq ta týsinikti, әri óte qarapayym talap-tilekke arnayy qúrylghan komissiya jete mәn berse kerek edi. Biraq, alghashqy mәjilisten anyq angharylatyny –  olay bolmay túr. Endeshe onyng múnday júmysy – eldi alandatqan kýdikti tikeley talqylap, seyiltuding ornyna, ony  elemeuge tyrysuy – kónil kónshitpeydi. Demek, jerdi satudyn, sheteldikterge jalgha berip paydalanudyng tiyimdiligin, manyzyn qanshama dәleldep, aqylgóisigenmen, múnday uәjder júrtshylyqty tynyshtandyra almaydy. Nege? Nelikten?

Sebebi, tariyhqa jýginsek, jerdi tiyimdi paydalanudyng manyzyn patsha ýkimeti de uaghyzdaghan. Jerdi tiyimdi paydalanu ýshin, mol kenistikte mal jayyp, ekstensivti ekonomikamen kýneltip jýrgen qazaqty «otyryqshy bolugha» shaqyryp, «artyq jerlerin» tartyp alghan da, shúrayly jer-sugha ishki guberniyalaryndaghy ereuildep jatqan  sharualardy  topyrlatyp әkelip qonystandyrghan. Sonda, jana jerlerdi otarlaushy mújyqtaryna jaghday jasay kele, imperiya ýkimeti «dala ólkesin gýldendiremiz» dep úrandatqan. Alapat asharshylyq apatynan keyin bosap qalghan jerlerge, «tusyrap jatqan tyndy iygeremiz» degen úranmen, sovettik ókimet te  shartaraptan myng san qyz-jigitti – jerdi janasha otarlaushyldardy ornyqtyrghan. Eki qoghamdyq qúrylysta da biylik jariyaly týrde «qazaq jerin kórkeytudi», «jer-sudy tiyimdi paydalanudy, tabys kózine ainaldyrudy» kózdedi. Mәn berip qaranyzdar – qazaq halqynyng túrmysyn jaqsartudy emes, qazaqtyng ózinsiz-aq onyng jer-suyn iygerudi, egin egip,  ómirdi jaynatudy, zamanauy ekonomikany órkendetudi kóksedi.

Degenmen, sovet zamanynda jer-sudy újymdasyp paydalanudyng týrli tәjiriybeleri jasalghany, sóitip, aqyry, el-júrt kóndikken jәne uaqyt talabyna say damytqan ómir salty qalyptasqany mәlim. Alayda tәuelsizdik dәuirinde kenshar, újymsharlardy kýshtep taratyp, basshylaryn qoldan bay jasadyq ta, auyldardaghy qalyng búqaranyng kópshiligin jerden aiyrdyq. (Sodan beri úzaq merzimge sheteldikterge jalgha berilgen keybir oryndarda is jýzinde óz halqymyzdyng qúqtaryn shekteytin  basqa tәrtip ornap jatqanyn býginderi әleumettik jelide júrt kýiine aituda.) Qazirgi tanda sol qalyng búqara ýkimetimizdi jer mәselesin qaraytyn arnayy komissiya qúrugha mәjbýr etip otyr. Eger endi osy Komissiya mýsheleri mәseleni saghyzsha sozyp, Kodeksting kýdikti baptaryn ishterindegi azshylyqqa qaytkende moyyndatudy maqsat etetin bolsa, halyq, әriyne, búl joly tynysh otyra almaydy. Komissiyanyng múnday yqtimal qadamy men әreketi, shynynda da, qalyng qauymgha «jusan revolusiyasyn» ansatatyn bolady. Óitkeni, ókinishke qaray, bizding býgingi tәuelsiz elimizding de ýkimeti «qazaq halqyn kórkeytudi» emes, «jerdi útymdy paydalanudy» maqsat etip, qazaqtyng jer-suyn ishki, syrtqy qaltalylargha iygertu arqyly shash-etekten payda tabudy ghana josparlaytyn siyaqty. Olay bolmaugha tiyis. Óitkeni olay etu bizding últtyq mýddemizge, kýlli el bolyp aldymyzgha qoyyp otyrghan «mәngilik el bolu» jayyndaghy armanymyzgha jauap bermeydi.

Endeshe, preziydent Nazarbaev oryndy atap aitqanday, halyqqa jaqpaytyn zan, «jerdi satugha, jalgha beruge»  mýmkindik jasaytyn zang keri qaghyluy kerek. Sonymen qatar, osy kezge deyin jeke menshikke satylghan jerler nasionalizasiyalanyp,  memleket menshigine qaytarylugha tiyis. Komissiya birinshi kezekte parlamentke osynday úsynys engizudi dәiektese, sóz joq,  moynyna alghan tarihy mindetin dúrys atqarghan bolar edi. Búl – paryz, múny aldaghy uaqyttarda atqarylatyn barsha sharuanyng bazalyq túghyryna ainaldyrugha tyrysu qajet.

Odan әri Komissiyanyng ne istegeni jón?  Odan әri patshalyq dәuirde de, sovettik kezende de oryndalmaghan, tipti bizding tәuelsizdikke qol jetkizgen zamanymyzdyng ózinde de әli kýngi  qolgha alynbaghan ózekti mәseleni – qazaqty jerge ornalastyru ýderisin bastap, jýieli týrde jýzege asyru qajettigin dәiektegeni dúrys bolmaq. Osyny zandastyru jón. Qazaq jer óndeu, mal ósiru isine tikeley tartylyp, óz jerining shyn mәnindegi qojayyny dәrejesine jetui lәzim. Búl ýshin jer-sudyng sapasyna, paydalanu maqsattaryna qaray әr qojalyqqa tiyesili ýlestik normasyn belgileu kerek. Ýles alghan adamdardyng týrli seriktestik qúryp, sharuashylyqty jýrgize bastauyna bastapqyda memlekettik jәrdem beru sharalary múqiyat oilastyryluy tiyis. Agrarlyq sektor mamandary, zangerler, qarjygerler ózderining kýlli aqyl-oy, kýsh-jigerlerin osy baghytqa júmsasa ondy bolar edi. Sonda, qazaq óz jerin ózi týletuge kiriskende, elimizdegi júmyssyzdyq pen kedeyshilik mәselelerin sәtimen sheshu baghytyna týser edik. Osylaysha memleketimizding әlemdik elder palitrasynan óz boyauymen tiyisti ornyn alyp túruyna, jahandanu aranyna jútylmay, últtyq bitim-bolmysyn saqtauyna, yaghni, deklarativtik emes, shynayy mәngilik el qataryna úmtyluyna myqty negiz salynary kәmil.

Qoryta aitqanda, halyq talabyna baylanysty qúrylghan búl memlekettik komissiya ýkimetimizding halyqqa shyn mәninde qyzmet etuine septesudi asa manyzdy, eng basty jәne eng negizgi mindeti dep sanasa ghana el aldyndaghy boryshyn adal óteydi. Otarlyq qamyttan shiyrek ghasyr búryn mýldem qútylghan halqymyzdyng ghasyrlar boyghy armany  endi oryndalugha tiyis. Oghan, auyl sharuashylyghy óndirisin halqymyzdyng óz qolyna alyp, óz jerining shynayy qojasy ózi boluyn qamtamasyz etuge – tәuelsiz elimizding ókimeti mindettenui kerek.  Komissiya osynday baghyt ústansa, sóitip biylikke sonday úsynysty jan-jaqty dәiektep berse ghana halyq ýmitin aqtaydy. Osy bir azyn-aulaq oiymyzdy biyik komissiyadaghy bilikti azamattardyng qaperge aluyn qalaymyz.

Beybit QOYShYBAEV

Abai.kz

16.05.2016