(әngime)

 

Arqanyng arqar audyrar ayazdy kýni.

Sýiek salynghan arnayy mәiitkólik aghyzyp keledi. Mәiit sonynan shúbaghan taghy da bes birdey jenil kólikter de úshyrta týsedi.

Astanadan Kókshetaugha qaray salynghan tegis kýre beti ashyq. Qantardyng qyryq gradusty kórsetken qabaghat suyghy dalanyng úlan sauyryn qyraugha bóktirip tastapty. Jol boyynda úshyrasatyn oram-oram orman alqaptarynyng úshar basyna deyin bozqyrau shalyp, dýniyeni bozmúnar basypty.

– Joldy jauyp tastaghany jaqsy boldy, – dedi qaladaghy bir audannyng әkimi Syrym.

 – Bәri de Arqa ayazynyng arqasy, – dep oblystyq mәslihat deputaty Aqmyrza da qostap qoydy.

Búl ekeui de osy Saryarqa ónirining «saryqúlaq» atanghan beldi azmattary edi. Sonau dýnie dýmbilez tartyp, el esten tanghan esersoq jyldary erge qonyp, qoldaghy búlan biylikting arqasynda Astana asqandar... Býginde sol sortang kezding sorpasynan maylanghan qozy qaryndaryn sipap,  semiz әngimening sonysyn shegirtkedey shalyp keledi.

– ... Ayaz talaylardy tapjyltpay tastasa da, apam aruaghyn bógey almady, – dep Aqmyrza sózin jalghady.

– IYә, marqúm qashan da jolymdy ashyp otyrushy edi... Býgin de solay boldy. Aqyrghy saparynda da aruaghymen jebedi. – Syrym da toqmeyilsip sóiledi. – Aytpaqshy, úiqy basqan bizding auyldy kóshiretin boldy ghoy... Ne isteymiz?

– Qimyldap qalu kerek, – dedi Aqmyrza.

– Kesheden beri apam ólimi kiyligip, jospardy búzyp jiberdi ghoy... Áytpese, Qalashtyng kartasyn aldyryp, auylda ne bar, ne joq, manayyndaghy Perining mekeni qanday jaghdayda eken, jayylymdyq jerler men egindik alqap kimge tiyesili dep, kirisip jatyr em, – dep Syrym ashyla berdi.

– Bәrin de tezirek anyqtau kerek, – dep Aqmyrza da alqymday jóneldi. – Qúr qol qalyp qalmayyq. Oblys әkimine ózim shygham... Odan saspa. Qarajat mәselesin qarastyr.

– Ol da tabylatyn siyaqty. Investisiya tartamyz. Ótkende qytaylarmen kezdeskem. Olar qansha qarjy kerek bolsa, sonsha beremiz. Tek óndiris pen jerge salamyz. «Qarajat bizden, jer sizden» dep otyr. Aksiyany elu de elu eteyik deydi. «Sender aqsha qúimay-aq qoyyndar, senderding atynnan biz qúyamyz» dep alaqandaryn ysqylaydy.

– Elu emes, elu bir de elu... Elu bir payyz bizdiki desek, zandylyq jaghyn әkimshilikte sheshu de onay. Qalghanyn sosyn kórermiz! – dep Aqmyrza aqyl qosty. – Degenmen, Últtyq qordan kóp qarjy bólinip jatyr.

– Ol da oida bar. «Damu» qory auyl sharuashylyghyna subsidiya jasamaq. Onda kóshken Qalashtyng ornyna mal bordaqylaytyn, qús ósiretin iri kombinat, kól jaghasyna shoshqa ósiretin ferma salu kerek, – dep sheshildi Syrym da.

– Astanda kolbasa, «halal» shújyq jetispeydi ghoy. Búl oiyng dúrys eken, – dep Aqmyrza da qopandap qaldy. – Tipti qytaylardyng keregi de joq.

– Joq, qytay kerek...

– Orysty tartsaq qaytedi? – dep qaldy Aqmyrza.

– Orysty jolatyp keregi joq. Olar Perining mekenindegi altyn men urandy alugha aqsha salghanymen, biznesti «Rosatomprom»-gha búryp jiberedi. Odan góri qytaylar dúrys.

– IYә-ә! Oilanu kerek. Shahtanyng jayy qalay eken, jalpy...

– Oibay-au, men ózim bastyq bolghan shahta emes pe? Bәri dayyn. Kezinde uaqytsha konservirovati etip tastadyq qoy. Endi, mine, uaqyty kelip túr.

– Áy, orys jol bermes! Anduly elmiz ghoy, Qytaydyng kýshi kele qoyar ma?! – dep Aqmyrza kýdik aldy.

– Keledi. Qazir Reseydi Europa men AQSh qyshqashtay qysyp, basymen qayghy... Astana emes, Bejin súrasa – beredi. Jemtiktesi emes pe?! Oghan shaghyn ghansha shahta abyroy әpermes. Qytaylardy da aldap qoyar... Bizge de keregi sol, biraz jyl qytaylar arqyly qazyp, qyzyghyn kórsek boldy ghoy.

– Jaqsy! Baylyq qoy... en baylyq.

Aqmyrzanyng qoltelefony syldyrlady. Ángime ýzilip qaldy.

Mәiit salynghan kóliktegi imam jigit eken, qay tústan búrylatyndaryn súrady. «MAY beketinen ótken song solgha...» dep jauap berdi Aqmyrza.

– Mening mamandyghym geolog qoy. Shahtada jiyrma bir jasymnan enbek etip, diyrektorgha deyin kóterildim ghoy, – dep Syrym eske aldy. – Búl shahtanyng qory mol... Keminde otyz jylgha jetedi. Qyryq jyldyq qazynasy bar.

– Ayanyp qalmayyq, – dep Aqmyrza da jelpinip qoydy. – Qytay bolsyn, saytan bolsyn, Perining mekenine tartu kerek. Tek, tezdetu kerek. Temirdi qyzghan kezde... Baylyqty basyp qalayyq.

Ángime sonary suyq sorghan úly dalada jalghasa berdi.

Al mәiit salynghan aruaqty kólik kýre joldan búrylyp, Qalash auylyna qaray aqyryn jýrdi. Joldy qar basyp, shúnqyr atauly tolyp, taptalyp jatsa da, shoqalaqtaghan kólik adym ashtyrar emes.

– Jol búzylyp-aq ketipti.

– Búzylghanyng ne, joq desenshi, – dep Aqmyrza keyidi.

– Shahtany ashsaq, joldy ýkimetting ózi-aq jónder edi.

– Áriyne, jol salar jay joq. Halyq jolgha salyqty tólep jatyr ghoy, ýkimet aqsha shygharsyn. Qanshama budjet iygerilmey qalyp jatyr emes pe?                                                              

– IYgeriler edi, keyingi kezde baqylau kýsheyip ketti... IYgerilmeytin boldy. Bәrining itshe timiskilep, mamaghyn jalap, iytinip kep jýrgeni.

– Basqa shara bolmay túr ghoy, obyrlar kóbeyip ketti, – dedi Aqmyrza. – Kishkene kýt, dostym! Birazdan song búl nauqan da soghyp ótken Saryarqanyng jelindey basylady. Úzaqqa barmas úran ghoy... Sonda uysty salamyz!

– Oghan deyin ynyrshaghymyz shyghar...

– Jerdi jiliktep-jiliktep satamyz... Zandy qabyldatyp jiberdik qoy! Qúday qayyryn berse, ofshor-qaltagha kaptap-qaptap basamyz! – dedi deputat dosy Aqmyrza shirene týsip...

Olar Qalash auylyna da jaqyndap edi. Sonda ghana tilderin tyidy. Kólik jýrgizushi jigit te jenil әuen terbegen magnitofondy sóndirip tastady.

Búlar týkirik jerge týspes kýnde nege kele jatqandary esterine endi týskendey enselerin tiktep, jóndelip otyrdy. Syrym jenil kýrsinip, qapaly kýy tanytty.

Kóz aldynda anasynyng mәiitin arqalaghan qara týs kólik yrghalyp barady...

* * *

Ay arasy. Óliara ólik ýsirdey suyq.

Arqanyng aisyz aspany ashyq. Kók shanyraq kómkergen týn týnegi tolghan júldyz. Teriskeyden tesireygen Temirqazyq ta kókshe dalanyng shynar shyrshasy úshyna ilinip, suyqtan qyrghy qanatynday qaltyraydy. Jaryq júldyz bolsa da jasaurap túr. Kómeski tartqan Jetiqaraqshy týstikke auypty. Ýrker búlynghyr batysqa bet týzepti.

Teriskeydi tútas tútqan orman qarauytady. Soyau bútaq qayyng men sidang terek qara shashyn jayghan qaraghay, samyrsynmen ghashyqtarday janasa qalypty. Qar jamylghan, suyq sorghan keng ólke óli kýy keship, jel-qúzsyz tynyshtyqta ýnsiz mýlgiydi. Oida joqta oyatar Arqanyng aqtýtegi býgin sabyr saqtapty.

Týstigin shaghyn kól iyektep, shyghysyn jartasty jataghan tau iyqtaghan, teriskeyin qalyng orman býrkegen auyl da týn tynyshtyghynda typyr etpey jatyr. Súrapyl suyqtan itter de mal qoragha tyghylyp qalghan. «Aryzqoy auyl» atana bastaghan Qalashtyng tymyq týnde týtini ghana týzu úshady. Sol ghana tirshilik belgisindey.

Qarauytqan ormannyng ishine tay shaptyrym ilgeriley týssen, bayaghy zamannan beri qazaq «Perining mekeni» atap ketken alanqay bar. Qos at arqandar alanqaydyng jazda shóbi qalyn, qysta qary júqa bolyp jatady. Jerasty qyzuy bar topyraq... Júrt «perining demi tiygen topyraq» desetin. Peri soghyp ketedi dep aulaq jýretin. Bala-shaghany da juytpaytyn.

Sonau orys kelgen obyr zamanda birdi-ekili ishkish ivandar jyndy sudy jútyp alyp, osy Perining mekenine baryp, auyzdary qisayyp, qol-ayaqtary tartylyp, tobanayaq ta bolyp qalghan. Keybireui auyzdarynan aq kóbik jyn shashyp, kóterilip ketken.

Al әigili tyng iygerilgen jyldary Sibir ormanynan kelgen bir әumeser oimaqtay jerdi jyrtyp tastaymyn dep, óz traktorynyng astyna týsip ólgen. Al búghan ne dersin? Júrt «jynnyng shalyghy tiygen» dep shulasqan. Keyin auyldyng janyndaghy jartasty taudyng jeti shaqyrymdyq alys sileminen uran men altyn tabylghanda, taghy da balasha shulap mәz bolysty. Biraq uran shahtasy payda bolysymen, periler de jym boldy... Jynoynaq jetim qaldy.

Jetim qalghan jynoynaqqa songhy jyldary periler qaytyp oralypty dep taghy júrt aityp jýr. Eki keshting arasy apaq-sapaqta kórgender de bar. Al keyingi kezde Qalash auylyn qalyng úiqy basyp, jylqyday jusap jýrgeni – sol qaytyp oralghan perilerding әreketi... Perining demi tiygeni desedi kópshilik. Periler búl mannan pendelerdi mýlde ýrkitip jibermek kórinedi.

Auyldan aulaqtaghy Perining mekeni – periler jyinalatyn jynoynaq alany edi...

Býgingi qantardyng óliarasynda da jynoynaqqa Arqadaghy jyn-perining jaldysy kelgen túghyn. Ol ózi anda-sanda bir soghatyn. Al soqqan kezde Arqada – adamdar arasynda әiteuir soyqan bolatyn... Jyny ylyghyp, perisi bylyghyp jatatyn jynoynaq jandanyp sala berdi. Jerasty mekeninen jyly lep bop kóterilgen olar óliara týnde oiyna kelgenin isteytin. Qazir de qanshyq itshe iligip, úrghashysy men úrghashysy jalasyp, erkegi men erkegi jambastasyp, qantar suyghyn da búiym qúrly kórmey ketti.

Jynoynaqta qúmarlary biraz tarqaghan son, olar qara týndi jamylyp, shahtygha bet qoyghan. Auzy anghal-sanghal, ýnireygen ishi ýrey shaqyrghan shahta sheripterin súp-suyq sәule bop jelpip ótti. Múnda úzaq ayaldamady. Auylgha qaray aq saghym bop jortty.

Qúrym kiyizdey qaranghylyq basatyn әr aidyng óliarasynda ormannan kóterilip shyghatyn perining demi auylgha qaray qús qauyrsynynyng lebindey bolyp jetetin. Búiyghyp jatqan auylgha emin-erkin enetin. Ýidi-ýige jasqanbastan kiretin. Óliaranyng óli kýninde armansyz aralaytyn.

Arsyzdyqpen adam ataulynyng ystyq qoynyn ashyp, qasiyetti qúpiyasyn shashyp, tintkiley timiskilep shyghatyn. Jas arudyng qol tiymegen qos anaryn aimalap, jas jigitting jandy jerin mytyp, kәri-qúrtannyng úiqysyn qashyryp, atan azamattyng aiyzyn qandyrugha týlen bop týrtip oyatyp, jesir әiel men nәpsiqúmar qardyng janyna jetektep aparyp jatqyzatyn.

Al sәbiyding jýzinen balghyn núryn úrlap, úlpa demin ashqaraqtana jútatyn. Abiyúryn ashtyrmaspyn deytin jyryndy jalpaq júrtty jymysqylanyp jetken peri jaldysy ýn-týnsiz qorlaugha kóshetin. Oghan ne istey alasyn? Teriskeyden týre tiygen ala kózdi, aq shashty peri ghoy... Pernelep basyp alatyn.

Peri jylanday jyljyp mәiit jatqan ýige de jetti...

Aruaqtyng aqyrghy qonaqasy berilip, júrt et artynan shәy iship, jýrekteri maylanyp, kónilderi jaylanyp otyr edi. El tarqap, mәiit kýzetine ananyng әkim úly Syrym men deputat dosy Aqmyrza jәne biraz aqsaqal- qarasaqal, orda búzar jastaghy jastar qalghan. Olar ózara әngimelesip otyrghan. Aralaryna perining sybdyrsyz kirgenin, qúlaghyn tige tynshyday әngime tyndaghanyn eshkim de sezgen joq.

– ... Búl kýnde adam búzyldy ghoy, – dedi qarasaqaldyng biri.

– Bayy bar әiel bógde erkek ansap, baysyraytyndy shyghardy, oiy bar azamat sasyq baylyq ansap, oisyraytyndy shyghardy... Emi joq, – dep taghy bireu kýnk etti.

Syrym men Aqmyrza ýnsiz qaludy jón sanady.

– Baylyq qusan, jyn-perimen sybaylas bolasyn, – dedi Syrymnyng alys aghayyny bolyp keletin Ojaubay aqsaqal. – Elge paydasy tiyetin baylyq bolsa, onda Alla taghala alqaydy, mal men jandy molynan berip jarylqaydy... Tek, barlyqtyng buyna semirmeu kerek. Adam bir qonaq qoy jer betine kelip keter.

– Myna Syrymnyng anasy, marqúm Qapura, qanday adam edi?! Jastay jesir qalsa da, jeti balasyn auzymen jem tasyghan qústay shyryldap jýrip jetkizdi ghoy, – dedi úzaq jyl ústaz bolghan Múqan múghalim. - Kózimiz kórdi. Balalaryn adaldyqqa tәrbiyelep, bәri de joghary bilim aluyn talap etti. Sodan jaman bolghan joq. Basy – Syrym – әkim, qalghandary da qyzmette... Kóptikting ziyany joq, qazaq bilgen ghoy. Mine, shulap-shúrqyrap kelip, joqtauyn asyryp, anasyn aqtyq sapargha shygharyp salyp jatyr.

– IYә, – dedi qarasaqaldyng biri, – Qapura apay jaqsy adam edi!.. Jany jәnnatta bolsyn! Búl kisi ýsh qyz tәrbiyelegen jan ghoy, jәnnattyng esigi ashyq.

– Jәnnat әrkimge búiyra bermes. Osynday analar ghana barar.

– O ne degenin? – dep qaldy jantayyp jatqandardyng biri. – «Ýmitsiz – shaytan» degen, erkek te ener... Áytpese jәnnatta ónsheng jesir jyndanyp keter.

– Qoyynyzdar, aghalar! – dep jas kelgen imam jigit aralasty. – Mәkýrik sóz aitpanyzdar, sýiekke auyr bolady...

Sonda ghana Syrym eleng ete qaldy. Aqmyrza dosy әngime auanyn audaru ýshin:

– Aghalar, – dedi, – nege «aryzqoy auyl» atanyp jýrsizder?

– Aryz jazghannan basqa amal qalmady ghoy, – dedi bayaghy qarasaqal. – «Perining mekeni» dep eshkim jolamaytyn boldy. Ákimqaralar da úmytyp ketti. Astanadaghy tórelerge aryzdanbasaq, qúlaqtaryna ilmeydi. Qayta, jurnalisterge rahmet! Solar ghoy әlemge ulatyp-shulatyp jariyalaghan... Úiqy basqan el jata berer me edik, qayter edik? Sen ekeuing sekildi osy elden, auyldan shyqqan azamattar auyzdaryndy ashpaysyndar. Bir uaq su ishken mekenderindi de eske alyp jýrsendershi!.. Perining shalyghy tiygen júrt dep, mýlde at izin salmay ketpey. Biz úiqyly-oyau bolsaq ta, әzirge tirimiz.

Tausyla, tiyse sóilegen qarasaqal azamatqa Syrym da, Aqmyrza da jaq asha almady.

– Qalashtyng atyn ózgertu kerek, – dedi bir jastau jigit.

– Qatyny ketip, qalashy qalghan, erkegi auyp, eseri qashqan auyl ghoy, – dedi taghy bir qujaq. – Qatynyn albasty martu basqan, erkegin jyndy peri soqqan. Uaq-suaqta úiqy basqan auylmyz.

– Uly úiqy desenshi, – dep auyl әkimi de aralasyp qaldy. Perining demi tiydi ghoy bizge... Jyn jaylady dep jýr ghoy.

– Qaydaghy joqty aityp, jamandyq shaqyrmandar, – dep, Ojaubay aqsaqal toqtau saldy.

– Auyldy alastau kerek,- dedi bayaghy qarasaqal. – Jyn-peri jaylaghan jerdi baqsy shaqyryp alastaghan. Qazirding ózinde úiqy dertimen auyrghandar elu adamnan asyp ketti... Kóshsin depti, qayda baramyz? Kim bizdi qúshaq jayyp, qarsy alghaly túr? Qaraorman ýi-jayymyzdy qaytemiz? Kóshu – aitugha onay sóz. Al úiqy – tilsiz dúshpan.

Ángimemen yrghasyp otyrghandardyng arasyna synalay enip, sózderine qúlaq týrip, jýzderine jymiya qarap, perining jaldysy myrs-myrs kýldi... Pendelerding periligine kýldi. «Tang úzaq. Búlardy da úiqy qysar. Sol kezde әuselesin kórermin» dep jymiyp qoydy.

Al mәiitti kórshi bólmege qoyyp, terezesin salqyndap túrsyn dep azdap ashyp, basyna shyraq jaqqyzghan әngime soqqyshtar auyzdaryn jiyar emes. Aralarynda perining jaldysy otyrghanynan da habarsyz. «Ónsheng sezimsiz» dep peri de seskener emes. Ýide múny sezip qalar mysyq ta joq eken.

Ángime qyzghan sayyn, dauystar da jarqyn shygha bastady. Olar tipti aruaqty da úmytyp ketken synayly.

Qarasaqaldyng biri:

– Altaydyng ar jaghynda haqas, tóbe degen júrttar bar eken. Bayaghyda barghanbyz... Ormandy, tauly el eken. Solardyng ishinde baqsylar bar eken. Baqsylary kýshti. Janbyr jaudyryp, sel aghyzatyn kórinedi, – dedi.

– Ony nesin aityp otyrsyn?

– Baqsylar ghoy saytan-sapalaqty su jorghaday jorghalatatyn, – dep qaldy bir jas jigit. – Perining tilin biledi...

– Dúrys aitasyn, – dedi qarasaqal. – «Qatyn-Qalash» auylyn otpen, sumen, kerek deseng – ai, kýn sәulesimen alastatu kerek. Albasty basyp, úiqy qysqan auyldy sóitip qana tazarta alasyndar. Áytpese martu basqan әieldey aurudan arylmaydy, dertten aiyqpaydy. Auyldan auyp ketken, aqshanyng sonynan quyp ketken azamat ataulyny anghal el-júrtyna, jetim qalghan jerine qaytaru kerek. Olardyng qatyp qalghan qasqyr moynyn qyzyl shumen auyrghan elge búrghyzu ýshin, bórining kókshulan jalymen basynan baqayyna deyin úshyqtatyp, alastatyp alu qajet.

Álde kimder myrs-myrs, shiyq-shiq kýldi. Perining jaldysy biraq tiksinip qaldy...

– Kýlinder. Kýlinder... Senderdi peri soghyp, sanalaryng sandalyp, sansyrap qalghansyndar, – dep qarasaqal qyzbalandy. – Meni qaydan týsinesinder? Týitik joq. Týitiksizder!.. Týsinuden ketip barasyndar. IYә, úiqyda... uly úiqyda úiqysyrap jatyrsyndar. Úiyqtay berinder. Perilerge de senderding samarqaulyqtaryng kerek. Ónsheng isalmas...Qamshy kerek senderge. Qamshy... Bayaghy qamshyger babalarymyz atan ógizdi mandayynan bir-aq tartyp, miyn auzyna týsiretin on segiz órim dyrau. Qyzyl qandaryndy aghyzyp qamshylasa ghana boylaryng jazylar, oilaryng oyanar.

Qystyghyp jýrgen qarasaqal zar-zapyranyn aqtaryp saldy.

Ýy ishi siltidey tyndy. Ýnsizdikti әlgi bir jas jigit búzdy.

– Agha, aqiqatyn aittynyz. Rahmet! – dedi.

Júrt jym-jyrt qalpy. Janaza shygharyp jatqanday tyna qaldy.

– Periler altyn bar jerge úya salady degen ras. Perining mekeni atanghan búl ónirden de altyn aralas quatty ruda shyqty ghoy, – dep Aqmyrza әngimege tútqiyldan aralasty.

– Sonyng arqasynda әkim men deputattar da shyghyp jatyr ghoy, – dep әlgi jas jigit shymshyp aldy. – Anau auyl azyp, el tozghan jyldary altyn men urandy, qyzyl synapty Qytay men Qyrymgha ondy-soldy satyp, biyikke kóterildi ghoy biraz azamattar... Endi elge de paydasy tiyer. Auyldy audan ortalyghyna qaray kóshiredi deydi ghoy. Kóp qarajat bólinipti.

– «Qúlgha aspannan kiyiz jausa da, últaraq búiyrmaydy» degen emes pe, pendege emes, perilerge bólinip keter. Ayyl-jýgenimizdi ústap, taghy qala beretin biz bolamyz.

– Ay, tap osy joly, bar ghoy... qoldarynda ólem! – dep esik jaqta otyrghandardyng biri qyrylday sóiledi.

– Arqagha perining demi Kenesary han zamanynan bastap soqty ghoy, – dep, Múqan múghalim әngime tórkinin ushyqtyrghysy kelmey, tariyhqa siltey salugha tyrysty.

– Perining belgisi me, keri ketkenning kiyesi me, kiyiging qyrylyp, sýieging ýiilip jatqany...

Otyrghandardyng taghy biri qolamtany qozghap qoydy.

– Áy, qozghan*, sen ot kósemey otyr, – dep jas jigitter birin-biri qaghytyp qaldy.

– Qaydan bileyin, – dep әlgi qozghan jigit te óp-ótirik mýlәiimsidi. – Kenes zamanynda periler kelimsekten ýrikse, erkindik zamanda qazaq periden ýrketindi shyghardy.

– Ýrikpegende qaytsin?! Perining demi me, pendening demi me – bilmeymiz... Shetimizden bauday týsudemiz.

– Es jiya almay qaldyq qoy...

– Esindi jighyzbaydy olar. Orys qoy perining oinaghyna ot tastaghan... Aqyry ailanba qoyday qazaqty mәnjubas qyldy.

– Bizge kimning demi tiyse de, ondyrmay tiygen...

– Kimning demi dep qaytemiz. Qazaq qoydan juas... Mәnjubas el jylqyday jusap, qoyday óredi emes pe?! Kim aitsa, soghan iyiledi. Orystyng ormanyna qarap úlimyz, qytaydyng qorghanyna qarap sarimyz... Qamsyzbyz. Jansyzbyz. Jansyz emey nemene, týp kóterile almay otyr. Derti dauasyz, demigip jatyr.

– Eki ókpesi óshken, – dep qozghan jigit qozdyryp qoydy. – Orys qamytyn qayta kiyip aldyq qoy... Endi tyrp etkizbes.

– Áy, jastar! Sabyr! Sabyr, – dep Ojaubay aqsaqal sabyrgha shaqyrdy.

Ony biraq shaqarlanyp alghan jas jigit:

– Týp kóteriluge shamasy bar ma qazaqtyn? Oghan da orasan qarjy kerek. Qarjysyz kim shyghady? Kim qayda baryp úrynady? Arqada aram óler.

– Úiqy basqan miyn aitam da... Atala bolyp ketken.

– Qayda baryp sendelmek? Atamekeni men atabeyiti jibermeydi ghoy... Aruaq jibermeydi. Eski ýrey eteginen tartady. Otarlyq ómir ótip ketken sýiegine... Auyl ausa, qút-bereke auatyn siyaqty kórinedi.

– Nesin aitasyn? Sanasyn sarysu basyp, kirpigin qorghasyn baylaghan. Dýnie qaranghy... Bary – kerden, joghy – zerden...

– Jә, jigitter! – dep imam jigit jastar sózin bóldi. – Jaqsy sóz aitayyq. Zerdeng degen dert... Auru aty. Myna pendeuy әngime úzaq qoy, men biraz imany әngime qozghayyn. Uaghyz – jannyng azyghy... tәnning qazyghy...

Imam uaghyzyna aita bastaghanda keybireuler oryndarynan kóterilip, tysqa shyghyp keluge bettedi. Olardyng aldynda perining jaldysy da susyp bara jatty.

Búl joly perining jaldysy eshkimning jýzine ýrlemedi. Al uly demin ýrlese, bireui múrttay úshyp auyratyn, bireui qústay úshyp qútyratyn. Ári-beriden song donyz úiqygha bas qoyatyn.

Perining jaldysy jyldam jylystap ketti.

 

 

 

* * *

 

 

Tang sibirley, Arqanyng aqtýtegi kóterildi.

Qapura kempirding mәiitin auyl irgesindegi beyitke júrt qolmen kóterip bardy. Zirat basynda úlyghan boran kýsheye týsti.

Qabir basyna jinalghan kópshilik asyghys qimyldady. Syrymnyng kózinen jas shyqpay qoydy. Jenildeu kiyingen Aqmyrza jeldi ayazdan úshyp ketti. Oghan ilesip jýrgen kómekshi men shofer jigit qúraq úshyp, qaraday bәiek boldy.

Aldy-artty oraghan aq boranmen alysyp, er-azamat dirdek qaqty. Mәiitti mәngilik mekenine shygharyp salugha dirdendegen elmen perining jaldysy da jetip edi. Ol da býrseng qaqty.

Qúran oqylysymen bәri de ombylap keri qaytty. Auylgha aldymen jetken Aqmyrza men peri boldy. Syrym kóppen oraldy.

Aqtýtek boran qasqyr qaharyna minip aldy...

Qalash auyly aqtýtekting astynda qaldy. Auyldan shyghar jol jabylyp qalghanyn aruaq qúrmettep kelgender de týsindi.

Endi asyghys joq qoy dep, qazagha jinalghan júrt asqa asyqpay otyrdy. As aldynan imam aruaqqa qúran baghyshtap, Ojaubay aqsaqal bata berdi. El endi besti jylqynyng jyly-júmsaghyna bes sausaqty batyra bergende, tór jaqtan dýrlikken dauys shyqty.

– Oipyrmay! Endi qayttik?!

– Su әkelinder, su... Su, shashyndar.

– Oibay, su jolatpa! Ótkende su shashamyz, su beremiz dep jýrip, aiyrylyp qalghanbyz...

– Dәri bar ma? Dәri kerek.

– Dәriger shaqyryndar.

– Qaydaghy dәriger? Auruhanany jauyp tastaghan.

– Songhy medbiyke byltyr kóship ketken.

– Endi ne qyldyq? Telefon da ústamay jatyr.

– Jel túrsa, baylanys joq qoy.

– Qúryp qalsyn, qúryp qalghyr!..

... Bәrine kinәli – perining jaldysy edi. Jaldynyng ýrgen demi.

Perining jaldysy júrt japatarmaghay aghash astaugha qol salghanda, sylqym Syrym men sәnqoy Aqmyrzagha qarsy otyryp, ekeuining ayazdan qyzaryp, maydan jyltyraghan betterine map-mayda demin ýrgen. Bes miynótke de jetpey, ekeui de dastarqangha mandayyn tirep, әp-sәtte úiyqtap ketken. Týnimen mәiit kýzetinde bolyp, kirpikteri qamaspaghan olar úly qorylgha den qoyghan edi.

Shu tórkini perining tiygen deminen ekenin biraq eshkim sezgen joq. As ýsti qarbalas әreketke týsti. Adamdar atqaminer azamattardyng ayaqasty úiqygha ketuin әrnege joryp, tipti bir-birinen de kórgen.

– Týnimen kóz shyrymyn almaghandary da ras.

– Jol da soghyp tastady ghoy.

– Kýn de suyq... Ayaz da soryp tastady.

– Týnde mәiitkýzetke otyrghyzbau kerek edi... Olarsyz da adamdar jetkilikti.

– Osy aruaq kýzetuding qajeti qansha? Islamda joq.

– Tәit, әri! Tynysh jýr. Sen qaydan bilesin?

As jayyna qaldy. Dýrlikken top úiqy basqan ekeudi ýige alyp jýrdi. «Qatymhana» ishinde qalghan elge imam men Ojaubay aqsaqal basu aityp, zorgha tynyshtandyrdy.

Dalada dýley boran qar suyryp, jylansha ysqyrynyp túr. Ákim men deputat jigitti nókerleri men ekeuining biznesterin dóngeletip berip jýrgen jaldamaly, jalghan kәsipkerleri jyly ýige jetkizdi. Ýsh qaryndasy men bauyrlary, bala-shagha, tuystary da botaday bozdap erip jýr.

Ekeuin jyly ýige jayghastyryp jatqyzghan son, jylau-syqtau da basylyp, el esterin jighanday boldy. Bir top adam bólinisip, birazy asqa qayta ketti. Tuystary men jaqyn joldastary degen tórt-bes jigit qana úiqy qysqan ekeuding janynda qaldy.

Syrym men Aqmyrza qaytys bolghan Qapura kempirding sonynan attanatynday, donyz qorylgha basypty... Dýrlikken dýnie baqaylaryna kirip-shyghar emes. Beyhabar kýide dombyqqan betteri balbyrap, jas sәbiydey jýzderinde núr oinap, alansyz albyrap jatyr.

Álginde ghana abyr-sabyr bolghan tuystar men úiqydaghy atqaminer azamattardyng jaqyn jigitteri ýidegi tabaqtan as alysyp, jýrek jalghasty. As ýstinde bәri de ýnsiz bolysty. Dastarqannan dәm jinalysymen, әngime ne isteymizge kóshti.

– Tezirek qalagha jetkizu kerek, – desip tuystary bir pәtugha keldi.

– Boran. Jol jabyq. Jete almaymyz ghoy, – desti joldastary.

Biri qaytsek te jetkizuimiz kerek dese, endi biri kýteyik desip, jaqyn joldastarynyng ózi ekige jaryldy...

Aqyry erte kýndi kesh qylmay, aldygha shynjyr  taban traktordy salyp, ýsh «djiyp» kóligimen jolgha shyghugha bel baylasty. Aqmyrza men Syrymdy bir kólikke jatqyzyp, ózgeler qos kólikke tuystarmen qosa bólinisip otyrugha kóshti.

As tarqaghansha attanysyp ta ketti...

Auyldan shygha at qúlaghy kórinbes boran jolaushylardy kýtip aldy. Olar da qara joldyng sorabyn baghdarlay, qarayghan traktor súlbasyn angharlay algha jyljydy. Qyr jolyn qar almaydy degen oimen, kóldi ainala qyrgha qaray bet qoydy.

Traktordyng sonynan alghashqy bop kele jatqan kólikting iyesi jýrgizushisine qarap:

– Osy boyy ekeui de úiqydan oyanbay qalsa eken... Sespey qatsa eken! – dedi. – Anau baylyq ózimizge qalar edi... Aksiya mening atymda ghoy. Ou, Alla, osy tileuimdi bere gór! Aumiyn! Aumiyn! Aumiyn!

Ýsh qaytara betin syipady...

Jýrgizushi bir tughan bauyry edi.

– Agha, aqyryn sóileniz. Úiqydaghy adam sybyrdy estiydi deydi...

– E, qoyshy! Sen de saqsyna beredi ekensin. Odan da myna imansyzdar imanyn ýiirmesten óli úiqydan oyanbay qalsyn dep tile... Jassyng ghoy, bauyrym, bas paydany oilay bil. Ómir men ólim – egiz. Jan men tәn qalauy ýshin kez kelgen pendening janazasyn jol ýstinde shyghara salsang da sauap...                                          Sen qorqaqtaghandy qoy. Ózimiz sendey kezimizde talaydyng keudesin basyp,  reket te bolghanbyz.

   – Asylyq aitpanyz, agha! Myna aqtýtekte adasyp ketip, qatyp qalmayyq...

– Tek! Qúday bar, ol mening jaghymda... Qashanghy olargha ýiip-tógip bere beredi. Endigi kezek – bizdiki... Tart algha! Tart týtekke! Ne kýtse de kórip aldyq? Myna úly boranda búlardyng da janazasy jaqyn... Tart, bauyrym! Tәnirim tarylmasyn, taghdyrym janylmasyn... Aumiyn! Donyzgha donyz úiqy, qonyzgha qonyz úiqy tap bolsyn... Ajal auzyn dalanyng kókjalynday aqyra salsyn búlargha! – dep tiledi tiri ólik denelerdi tiyegen kólik iyesi.

Qoyanqúlaqtay qayshylap soqqan aqtýtekke olar qoyyp ketti. Albasty úiqy esterinen tandyrghan azamattardyng tiri ólik tәni týtekte terbelip barady.

abai.kz